1-13-5526/7 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-13-5526

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 03. juulil 2013.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kriminaalasja number

1-13-5526 (13230103137)

Kohtunik

Külli Iisop

Kohtuistungi sekretär

Liisi Kisler

Tõlk Diana Smirnova

Kriminaalasi I.A süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4 - §25 lg 2 järgi lühimenetluses

Kohtuistungi toimumise aeg 03.07.2013.a

Prokurör

Katrin Tron

Süüdistatav I.A (endine XXX) –

isikukood: XXX; kodakondsuseta; haridus 8

klassi; elukoht: XXX; töötu; varem kriminaalkorras karistatud: 1) Harju Maakohtu 07.10.2008 otsusega KarS § 200 lg 1 järgi vangistusega 2 aastat tingimisi 2 aasta ja

6-kuulise katseajaga; 2) 04.06.2010 Harju Maakohtu otsusega KarS § 274 lg 1 järgi – 4 kuud vangistust, § 65 lg 2 alusel 2 aastat 3 kuud 28 päeva vangistust algusega 10.11.09, 3) 21.09.2011 Viru Maakohtu otsusega KarS §

275 järgi – 1 kuu vangistust; liitkaristus 2 a 4 k 28 p

vangistust algusega 10.11.09 (vabanes karistuse

kandmiselt 05.04.12); tõkend – elukohast lahkumise keeld (kahtlustatavana kinni peetud 08.-09.03.2013)

Kaitsja

Toomas Pilt

RESOLUTSIOON

2 1. Süüdi tunnistada I.A KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi

ning karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra ja

kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 2 (kaks) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva

vangistust, millest KarS § 68 alusel lugeda kantuks 2 päeva eelvangistust (08.- 09.03.2013).

Seega kandmisele kuuluv karistus on 2 (kaks) kuud ja 18 (kaheksateist) päeva vangistust

alates päevast, mil I.A ilmub karistuse kandmiseks vanglasse, karistusest kõrvalehoidumise korral aga tema kinnipidamise päev.

2. Tõkend - elukohast lahkumise keeld tühistada pärast karistuse kandmisele asumist.

3. Välja mõista I.A-lt menetluskulud riigieelarve tuludesse

: määratud kaitsjale makstud tasu (ükssada kakskümmend üheksa eurot ja 60 senti) ning 129,60 eurot

süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev

(nelisada kaheksakümmend) . sundraha 480 eurot

Kohus määrab, et menetluskulusid on võimalik vabatahtlikult tasuda 12 kuu jooksul

,

alates kohtuotsuse jõustumisest,

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbank pangas, märkides viitenumbri 2800049777, selgitusse märkida süüdimõistetu nimi ja kriminaalasja number 1-13-5526.

Kui menetluskulud ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

4. Asitõend CD-plaat turvakaamera videosalvestusega, mis asub kriminaalasja materjalide juures (lk 53) - jätta kriminaalasja juurde pärast kohtuotsuse jõustumist.

Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul Harju

Maakohtu kaudu alates päevast, mil otsus on pooltele kättesaadav. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Otsus tervikuna koostatakse vaid pärast apellatsiooniteate saamist ning on kättesaadav kohtu kantseleis 15-ndal päeval pärast apellatsiooniteate esitamist.

SÜÜDISTUS I.A isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, 08.03.2013 ajavahemikul

kell 19.00-19.10 võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tallinnas Viru

väljak 4 asuvasst Tallinna Kaubamaja ilumaailmast parfüümivee Givenchy Play Intense maksumusega 72,95 eurot, parfüümivee Givenchy Paly for ner maksumusega 92,95 eurot ja

parfüümivee Jaguar Excellence maksumusega 58,95 eurot, kokku kaupa 224,85 euro

väärtuses. Kassast möödudes jättis ta tahtlikult kauba eest tasumata, kuid peeti siis kinni turvateenistuse poolt

3

Sellega pani I.A toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku

omastamise eesmärgil ning mis oli toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise, s.o järgi kvalifitseeritava kuriteo. KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2

Poolte seisukohad

Prokurör leidis, et I.A-le esitatud süüdistus on tõendatud ja tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuseks KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi taotles prokurör 6 kuud vangistust, mida KrMS § 238 lg

2 alusel vähendada kolmandiku võrra, mõistes kandmisele kuuluvaks karistuseks 4 kuud vangistust.

Kaitsja nõustus prokuröri taotlusega karistuse liigi osas, kuid leidis, et süüdistatava kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus ning ühe kuriteo katse

eest on prokuröri poolt taotletav karistus liiga range. Kaitsja palus kohtul mõista I.A-le 3 kuud vangistust, mida vähendada kolmandiku võrra. Ühtlasi palus kaitsja KrMS §180 lg 3 alusel jätta osa menetluskuludest riigi kanda ja ülejäänud osas anda I.A-le võimalus neid tasuda osade kaupa.

Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused

Kohtuistungil kontrollitud tõendite alusel on kohus jõudnud veendumusele, et I.A süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud ja tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud.

Tunnistaja Lauri Kanarbiku ütlustest (lk 3) nähtuvalt märkas ta 08.03.2013 kella 19.00 paiku Tallinna Kaubamaja ilumaailma osakonnas tööl olles, kuidas üks meesterahvas võttis riiulist

parfüümid, eemaldas neilt turvaelemendid ning möödus kassast kauba eest maksmata.

Turvakontrolli käigus avastati meesterahva juurest kolm parfüümi. Kaup tagastati. Kinnipeetud isikuks osutus I.A.

Tunnistaja ütlusi parfüümi varguse katse ja süüdistatava kinnipidamise kohta kinnitavad

Tallinna Kaubamaja avaldus ja õigusrikkuja kinnipidamise akt nr 43/13 (lk 2) ning I.A kinnipidamise protokoll (lk 6-7). Samuti tõendab I.A süüd toimepandus

asitõendi vaatlusprotokoll (lk 12-14) sündmuse toimumise ajal tehtud Tallinna Kaubamaja

videosalvestisest, millest on näha, kuidas I.A võtab riiulilt mitu parfüümi ning lahkub.

Süüdistatav I.A ei eitanud enda süüd parfüümide varguse katses. Kohtule antud ütlustes ta kahetses toimepandut ning väitis, et oli teo toimepanemise ajal alkoholijoobes.

Kuna I.A on isik, kes on varem süüdi mõistetud röövimise eest ning karistatus selle kuriteo eest on kustumata, on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.

Karistuse mõistmisel juhindub kohus KarS § 56 sätetest, s.o lähtub süüdistatava süüst, võtab arvesse karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast mitte enam toime panema uusi süütegusid ning lähtub õiguskorra kaitsmise huvidest.

KarS § 199 lg 2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

4 I.A on kohtuistungil oma süüd täies ulatuses tunnistanud ja toimepandut kahetsenud,

mida kohus loeb karistust kergendavaks asjaoluks. Karistust raskendavad asjaolud tema suhtes puuduvad.

Kohus ei pea võimalikuks karistada I.A varguse katse eest kergemaliigilise

karistusega, s.o rahalise karistusega, sest selline karistus ei oleks tema puhul täidetav. Süüdistatav väitis kohtule, et ta ei ole sobivat tööd siiani leidnud, ta saab sotisaaltoetust ning

teda aitavad sugulased. Kohus arvestab sellega, et süüdistatav on ise praegu sisuliselt

ülalpeetav, kes peaks hoolitsema oma alaealise lapse eest ning tal tuleb tasuda süüdimõistmisega kaasnevad menetluskulud. Seega on võimalik I.A karistada vaid vangistusega.

Karistuse määra valikul arvestab kohus, et kannatanule kahju ei tekitatud, kuritegu jäi katse

staadiumisse ning kohus peab võimalikuks mõista süüdistatavale karistus sanktsiooni alammäära lähedaselt.

Karistuse tingimisi kohaldamist, samuti üldkasuliku töö määramist ei pea kohus süüdlase isikut ning tema kohtuistungil tehtud avaldusi arvestades võimalikuks. I.A on varem kolm korda kriminaalkorras karistatud ning tal on probleeme alkoholi kuritarvitamisega. Üldkasuliku töö tegemiseks ta kohtuistungil oma nõusolekut ei andnud ja

teatas, et tingimisi mõistetava vangistuse korral ei hakka ta kriminaalhooldaja juures

registreerimas käima. Süüdistatav ise avaldas soovi kanda toimepandud teo eest reaalset vangitust. Palus kohtul teda mitte vahistada kohtusaalis, sest on nõus pärast otsuse jõustumist ise vabatahtlikult minema vangistust kandma.

Kohus leiab, et I.A tuleb karistada vangistusega 4 kuud. Lühimenetlusest tingituna tuleb mõistetavat karistust kolmandiku võrra vähendada ning kandmisele kuulub 2 kuud ja 20

päeva vangistust, millest eelvangistusena on ära kantud 2 päeva (kahtlustatavana kinnipidamine 08.-09.03.2013).

Tõkend – elukohast lahkumise keeld jätta muutmata ning tühistada I.A karistuse kandmisele asumisel.

Vangistuse alguseks tuleb lugeda päev, kui I.A on karistuse kandmiseks ilmunud vanglasse, karistusest kõrvalehoidumise korral aga tema kinnipidamise päev.

Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva otsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 alusel menetluskuludeks määratud

kaitsjale makstav tasu (osalemise eest nii eeluurimisel kui kohtuistungil kokku summas 129,60 eurot) ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Kuna varguse näol on tegemist teise astme kuriteoga, on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 kuupalga alammäära ehk 480 eurot.

Kohus ei nõustu kaitsja taotlusega, mille kohaselt tuleb osa menetluskuludest jätta riigi kanda.

Süüdistatav on töövõimeline isik, kes peale karistuse ärakandmist on võimeline endale

pandud kohustusi täitma. Kohtule ei ole esitatud andmeid või tõendeid, mis kinnitaksid vastupidist. Küll aga leiab kohus, et arvestades süüdistatava hetkeolukorda, tema varalist seisundit ning

asjaolu, et teda ootab ees lühiajaline vangistus, siis käib talle kohene menetluskulude

5

hüvitamine ilmselt üle jõu. Seetõttu KrMS § 180 lg 3 alusel annab kohus võimaluse menetluskulude tasumiseks osade kaupa, s.o 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Menetlusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 175, 179, 180, 238, 306, 311 - 313.

Kohtunik