4-13-3925/5 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

4-13-3925

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. juunil 2013.a, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-13-3925 (2330,13,003598) Väärteoprotokolli number AB1349504 Kohtunik Innokenti Menšikov Kohtuistungi sekretär Ksenija Frolova Väärteoasi Liiklusseaduse § 227 lg 4 järgi Menetlusalune isik L.H isikukood xxx, elukoht xxx, EV kodanik, emakeel – vene keel, töötu Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskond Kohtuistungil osalenud isikud Menetlusalune isik

L.H

Kohtuvälise menetleja esindaja - Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna vanemväärteomenetleja

Irina Reino RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 107 lg 1 p- st 1 ja §-dest 108-111 kohtunik : otsustas

Tunnistada L.H süüdi 15.06.2013.a mootorsõiduki lubatud suurima sõidukiiruse

ületamise eest 65 kilomeetrit tunnis, s.o liiklusseaduse § 227 lg 4 ettenähtud väärteo

toimepanemises ning mõista karistuseks sõiduki juhtumisõiguse äravõtmine tähtajaga 12 (kaksteist) kuud.

Vabastada L.H vahi alt kohtusaalis.

Liiklusseaduse § 127 alusel on L.H kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

Edasikaebamise kord

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama

Viru Maakohtule Narva kohtumaja kaudu 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast, s.o 17. juunist 2013.a. Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata soovist kasutada apellatsiooniõigust, vormistatakse kohtuotsus ainult selle lõpposana. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus maakohtu kantseleis kättesaadav alates 05.07.2013.a. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil otsus on kohtumenetluse pooltele maakohtus kantseleis tutvumiseks kättesaadav.

2

1. MAAKOHUS TUVASTAS

Väärteoprotokollis oleva väärteo kirjelduse kohaselt, 15.06.2013.a kella 21.28 paiku Vaivara

vallas, Narva-Narva-Jõesuu-Hiiemetsa maanteel, liiklusmärgi nr 351 mõjupiirkonnas, juhtis

L.H sõiduautot kiirusega, mis ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 65 km/h võrra, sõites kiirusega vähemalt 135 km/h.

Seega rikkus menetlusalune isik L.H Liiklusseaduse § 50 lg 5 p 3 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav Liiklusseaduse § 227 lg 4 järgi.

Ida Prefektuur edastas väärteoasja kohtusse karistuse määramiseks (lk 1).

1.1 Kohtuistung

Kohtuistungil taotles politsei esindaja L.H suhtes aresti määramist ja lisakaristuse – juhtimisõiguse äravõtmise – kohaldamist.

Kohtuistungil tunnistas L.H ennast ülalnimetatud väärteo toimepanemises süüdi.

Kohus avaldas väärteoasja materjalid:

lk 2 - väärteoprotokoll, lk 3 – kinnipidamisprotokoll, lk 4 – isikusamasuse tuvastamise akt, lk 5 – mõõteseadme kasutamise protokoll, lk 8, 9 – väljavõte karistusregistrist 1.2 Kohtu seisukoht väärteo tõendatuse osas

Kuulanud ära menetlusaluse isiku, politsei esindaja, uurinud väärteoasja materjalides kogutud tõendid ning hinnanud neid kogumis, jõudis kohus järeldusele, et L.H tegevus on väärteoprotokollis kvalifitseeritud õigesti ning Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 227 lg 4 järgi ettenähtud väärteo toimepanemine tema poolt on leidnud tõendamist.

L.H süü on tõendatud väärteoprotokolliga, kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga ning L.H enda ütlustega.

Väärteoprotokolli kohaselt, 15.06.2013.a kella 21.28 paiku Vaivara vallas, Narva-Narva-

Jõesuu-Hiiemetsa maanteel, liiklusmärgi nr 351 mõjupiirkonnas, juhtis L.H sõiduautot kiirusega, mis ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 65 km/h võrra, sõites kiirusega vähemalt 135 km/h (lk 2).

Nagu nähtub kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist (lk 5), 15.06.2013 kell 21.28 juhtis Daniil L.H sõiduautot VW Passat kiirusega, mis ületas antud teelõigul lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 65 km/h võrra, sõites kiirusega vähemalt 135 km/h.

Vastavalt LS § 50 lg 5 p 3, juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest.

Olles rikkunud LS § 50 lg 5 p 3 sätet, pani L.H toime LS § 223 lg 4 ettenähtud väärteo, kuna ta ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 65 km võrra.

3

Kohus asub seisukohale, et L.H pani väärteo toime otsese tahtlusega. Ta teadis, et ta ületab lubatud kiirust ning tahtis seda.

L.H tegevuses ilmnevad nii objektiivsed, kui ka subjektiivsed ettenähtud väärteo tunnused. Õigusvastutust välistavad asjaolud puuduvad. 1.3 Kohtu seisukoht karistuse määramise osas

Karistuse määramisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohus on seisukohal, et L.H tegevuses esineb KarS § 57 mõttes karistust kergendav asjaolu – puhtsüdamlik kahetsus. Seoses sellega ei nõustu kohus politsei esindaja ettepanekuga karistada L.H arestiga.

Samas asub kohus seisukohale, et L.H süüaste on väga suur, kuna ta ületas lubatud

sõidukiirust mitte vähem kui 65 km/h, st antud teelõigul peaaegu kahekordselt. Niisugune käitumine oli eriti ohtlik nii temale kui ka kaasliiklejaile.

L.H on varem korduvalt karistatud Liiklusseaduse eiramise eest (sh lubatud kiiruse

ületamise eest) rahatrahvidega ning vaatamata sellele pani toime uue samalaadse süüteo. L.H pani süüteo toime otsese tahtlusega.

Ülaltoodu alusel asub kohus seisukohale, et L.H pole otstarbekohane karistada

rahatrahviga ning selleks, et aidata L.H paremini kohaneda ühiskonnas heakskiidetud

liiklusreeglistiku täitmisega ja distsiplineerida teda, tuleb kohaldada L.H suhtes põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine.

Ülaltoodu alusel on kohus seisukohal, et L.H-le mõistetud karistus peab olema Liiklusseaduse § 227 lg 4 ettenähtud väärteo sanktsiooni keskmisest rangem.

Liiklusseaduse §227 lg 4 kohaselt, mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 60 kilomeetri tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 24 kuuni. Võttes aga arvesse karistust kergendava asjaolu olemasolu, peab kohus võimalikuks määrata L.H-le karistus juhtimisõiguse äravõtmise näol keskmiseks ajavahemikuks, so 12 kuuks. Otsuse tegemisel lähtub kohus eeltoodust ning juhindub Väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 107 lg 1 p 1 ja § 108-111.

/allkirjastatud digitaalselt/

Innokenti Menšikov Kohtunik