1-13-3384/28 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1

KOHTU OTSU S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12.06.2013 Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-13-3384 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jelena MUTTONEN Tõlk Svetlana HAMAZA Prokurör Algis SEPP Kaitsja vandeadvokaat Tatjana MASSALINA Asja läbivaatamise kuupäev 12.06.2013 Kriminaalasi

M.I

- süüdistus Karistus

seadustiku 199 lg.2 p.8, 9

§ järgi lühimenetluses Süüdistatav M.I

sünd. XXX, isikukood

XXX,

kodakondsuseta, keskharidus, emakeel vene keel, , XXX töökoht puudub, varem kriminaalkorras karistatud

- Narva Linnakohtu 17.06.1999 otsusega KrK

§143 lg.1 järgi vabadusekaotusega 3 kuud tingimisi katseajaga 1 aasta

- Narva Linnakohtu 04.10.2000 otsusega KrK

§140 lg.2 p.1, 2, 3 järgi vabadusekaotusega 1 aasta

- Narva Linnakohtu 11.04.2005 otsusega KarS

§199 lg.2 p.4, 7, 8 järgi vangistusega 1 aasta tingimisi katseajaga 2 aastat

- Viru Maakohtu 29.05.2006 otsusega KarS

§199 lg.2 p.4, 5 järgi vangistusega 2 aastat

- Viru Maakohtu 30.06.2008 otsusega KarS

§199 lg.2 p.4, 8 järgi vangistusega 2 aastat

- Viru Maakohtu 24.09.2010 otsusega KarS

2

§199 lg.2 p.4, 5, 8 ja §202 lg.1 järgi vangistusega 8 kuud

- Viru Maakohtu 15.10.2010 otsusega KarS

§199 lg.2 p.7, 8, 9 järgi vangistusega 8 kuud tingimisi katseajaga 2 aastat

Oli vahistatud 24.10.2012 23.04.2013 – Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku §233 lg.1, §238 lg.1 p.4 ja lg.2, §313, §315 lg.4, §318 lg.1 ja lg.3 p.2 ning §319, maakohus

O T S U S T A S :

Süüdi M.I Karistusseadustiku §199 lg.2 p.8, 9 järgi tunnistada

ning mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

Süüdi tunnistada M.I Karistusseadustiku §201 lg.2 p.1 järgi ning mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

Karistusseadustiku §64 lg.1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima

karistusega ning mõista M.I le liitkaristuseks 1 (üks) aasta - vangistust.

Kriminaalmenetluse seadustiku §238 lg.2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe

ko M.I-le l lmandiku võrra ja mõista õplikuks karistuseks 8

(kaheksa) kuud vangistust.

Karistusseadustiku §68 lg.1 alusel arvata M.I karistuse hulka

tema eelvangistuses viibitud aeg 24.10.2012 23.04.2013, s.o. kokku 6 (kuus) kuud – ja lõplikult kuulub M.I kandmisele 2 (kaks) kuud vangistust.

Karistusseadustiku §65 lg.2 alusel liita mõistetud karistusele 2 (kaks) kuud vangistust

Viru Maakohtu 13.01.2012 otsusega mõistetud ja kandmata karistus 8 (kaheksa)

kuud 17 (seitseteist) päeva vangistust (s.o. 514 tundi tegemata üldkasulikku tööd)

ning lõplikult kuulub M.I kandmisele 10 (kümme) kuud 17 (seitseteist) päeva vangistust.

M.I karistuse kandmise algus on tema poolt karistuse kandmisele asumise aeg.

Võlaõigusseaduse §1043 ja §1045 lg.1 p.5 alusel välja mõista M.I lt - tsiviilhagide katteks

- xxx

AS) kasuks 1076 (üks tuhat seitsekümmend kuus) eurot 80 senti

- xxx

) kasuks 1728 (üks tuhat seitsesada kakskümmend kaheksa) eurot 20 senti

- Zxxx Nxxx (isikukood xxx-xxx

) kasuks 140 (ükssada nelikümmend) eurot

- M.I DxxxI (isikukood xxx

kasuks 320 (kolmsada kakskümmend) eurot

- M.I Gxxx (isikukood xxx xxx

) kasuks 1509 (üks tuhat viissada üheksa) eurot

- Kxxx Pxxx (isikukood xxx-xxx

kasuks 695 (kuussada üheksakümmend viis) eurot

3

- Vxxx Jxxx (isikukood xxxx

kasuks 1879 (üks tuhat kaheksasada seitsekümmend üheksa) eurot

- Oxxx Pxxx (isikukood xxx-xxx

) kasuks 1770 (üks tuhat seitsesada seitsekümmend) eurot

- Nxxx Sxxx (isikukood xxx xxx

) kasuks 2950 (kaks tuhat üheksasada viiskümmend) eurot

- Vxxx Kxxxx (isikukood xxx-xxx

kasuks 1131 (üks tuhat ükssada kolmkümmend üks) eurot 13 senti

- M.I VxxxI (xxx

Pank) kasuks 1150 (üks tuhat ükssada viiskümmend) eurot.

Asitõendid – metalli fragment ja 2 kaablitükki, mis asuvad asitõendite hoidlas – koni,

Kriminaalmenetluse sead alusel kohtuotsuse

ustiku §126 lg.3 p.4 jõustumisel hävitada.

Rahuldada vandeadvokaat Tatjana MASSALINA taotlus, ata tema poolt määr

M.I-le abi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osutatud õigus

osalemise eest

ja mõista välja riigituludest 129 (ükssada kakskümmend üheksa)

eurot 60 senti (s.h. ettevalmistamine 72 €, osalemine kohtuistungil 36 €, käibemaks 21,60 €).

Välja mõista Kriminaalmenetluse seadustiku §179 lg.1 p.2 M.I-lt alusel sundraha seoses teise astme kuriteos süüdimõistmisega 1,5 kuupalga ulatuses,

s.o. summas 480 (nelisada ) eurot, Kriminaalmenetluse seadustiku kaheksakümmend §175 lg.1 p.2 alusel ekspertiisitasu 114 (ükssada neliteist) eurot, Kriminaalmenetluse

seadustiku §175 lg.1 p.4 alusel kaitsjale (vandeadvokaat Tatjana MASSALINA)

kohtueelses menetluses makstud tasu eest ja 57 (viiskümmend seitse) eurot 60 senti kaitsjale (vandeadvokaat Tatjana MASSALINA) kohtulikus menetluses osalemise eest

129 (ükssada kakskümmend üheksa) eurot 60 senti ning Kriminaalmenetluse s a tegemise eadustiku §175 lg.1 p.5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopi eest 45 senti riigituludesse.

Sundraha ja menetluskulud tuleb M.I tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034796011 AS SEB Pank

või nr.221023778606 Swedbank AS, märkides maksekorraldusele viitenumbri 2800049900 ning selgitusse nime, kriminaalasja numbri ja makse liigi.

Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb

otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest.

Apellatsioon esitatakse maakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik maakohtus tutvuda kohtuotsusega.

Apellatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral on kohtuotsusega Viru Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda alates 08.07.2013.

Süüdistused

4

M.I varem varguse toime pannud isikuna, süüdistatakse selles, et tema

võttis välisseinalt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 190 taas xxx xxx

m 5x2, a 5 mm2 elektrikaablit (2 €/m, kokku 380 €); 41 jaotusk rpi (4,80 €/tk, kokku

196,80 € . vara kokku 576,80 € . Elektrivõrgu taastamise kulu on 500 € ), s.o eest . Varguse

toimepanemisega on xxx tekita . tud varaline kahju 1076,80 €

Samuti ajavahemikul xxx kell süüdistatakse M.I selles, et ta võttis

xxx xxx võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil garaažibokside välisseinalt

152 m elektrik ; 18 m elektrikaablit 5x4,2 aablit NYY 5x6,2 mm2 (8 €/m, kokku 1216 €)

mm2 (3 €/m, kokku 54 €), 25 jaotuskarpi (1 €/tk, kokku 25 €), kokku 883,20 € s.o. asju

eest. Elek . Varguse toimepanemisega on xxx tekitatud trivõrgu taastamise kulu on 883,20 € varaline kahju 2178,20 €.

Samuti a tungis ajavahemikul xxx M.I süüdistatakse M.I selles, et t

Dxxx kuuluvasse nr.120, avades lukustatud riivluku, garaažiboksi ja võttis võõra vallasasja

ebaseadusliku omastamise eesmärgil garaažist ja seal pargitud sõiduautost xxx (xxx

lõikemasina Bosch (58 €), kruvikeeraja DWT (22 € aadio Pioner (100 €), mälupulga ), autor

(10 €), 4 plastkanistrit (5 €/tk, kokku 20 €); 80 l diiselkütust (kokku 80 €); autoraadio

Kenwood (30 €), võttis asju kokku 320 € . Saadud asjad müüs M.I s.o.

eest

xxx

turul ning kütuse menetluse käigus tuvastamata isikutele.

Samuti selles, et ta tungis ajavahemikul xxx kell

süüdistatakse M.I

xxxx M.I Gxxx 50, rippluku eemaldamise ning riivluku avamise ning i garaažiboksi nr.

auto juhiukse klaasi lõhkumise teel ja võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise ,

eesmärgil garaažist ja sõid nurgaketassae Makita (159 €) käsiketassae Makita uautost xxx) ;

(200 €) ihvimismasina Makita (100 €) tlihvimismasina Skil (80 €); ketaslõikur ; l ; lin i Bosch

(120 €); 4 rehvi (50 €/tk, kokku 200 €) lgi (50 €); autoraadio Pioner (200 ; neljakohalise te

€), sju kokku 1159 € . Auto juhiukse klaasi lõhkumisega tekitati kahju 350 € s.o. a eest .

Kokku tekitati varguse toimepanemisega M.I Gxxx varalist kahju 1509 €. M.I müüs varastatud asjad xxx turul tuvastamata isikutele.

Samuti selles, et t tungis ajavahemikul xxx

a süüdistatakse M.I

xxxKxxx Pxxx 7, , kuuluvasse garaažiboksi nr. rippluku lõhkumise ja riivluku avamise teel ja võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 4 rehvi koos velgedega (100

€/tk, kokku 400 €); iitrist kanistrit (20 €/tk, kokku 60 €) 3 -l 20 ; 2 tk 30-liitrist kanistrit

(20 €/tk, kokku 40 €); 120 l diiselkütust (1 €/l, kokku 120 €); poleerimismasina (30 €);

ketaslõikuri (10 €); kandelambi (25 €) trise pikendusjuhtme (10 €) ; 5-mee , s.o. asju kokku

695 € eest. Varguse toimepanemisega on Kxxx xxx tekitatud varalist kahju summas 695 Pe

€. Saadud asjad müüs M.I turul menetluse käigus tuvastamata xxx isikutele.

Samuti a tungis ajavahemikul xxx Vxxx

süüdistatakse M.I selles, et t

Jxxx kuuluvasse garaažiboksi nr. rippluku lõhkumise ja riivluku avamise teel 23, , ning

võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis jalgratta Matador (274 €);

jalgratta Sarda (223 €) origa trimmeri Stihl (262 €) ; bensiinimoot ; elektrilise kettsae Electrolux (127 €); lõikemasina (191 €); Makita kruvikeerajate komplekti 2 kruvikeerajaga

(402 €); perforaatori (320 €) glõikuri (60 €) e otsikute komplekti (20 €), ; kan ; kruvikeerajat

s.o eest xxx tuvastamata . asju kokku 1879 € . Saadud asjad müüs M.I

isikutele.

5

Samuti a tungis ajavahemikul xxx Pxxx

süüdistatakse M.I selles, et t

kuuluvasse garaažiboksi nr. rippluku lõhkumise ja riivluku avamise teel ja võttis võõra 79, ,

vallasasja ebaseadusliku o

kesae mastamise eesmärgil perforaatori Metabo (250 €); lõi

Makita (190 €); perforaatori Hilti (400 €) lektritikksae Makita (120 €) elektrihöövli ; e ;

Metabo (300 €); ketaslõikuri Skil (250 €); tolmuimeja Philips (160 €); laste turvaistme

CAM (30 €) elektrikaabliga (30 €) ; rull 30 m ; punase korpusega haagipüstoli (20 €);

metallikäärid (20 €), . asju kokku 1770 € . M.I müüs saadud asjad s.o eest xxx.

Samuti tungis ajavahemikul xxxx

a süüdistatakse M.I selles, et t

Nxxx Sxxx xxx a ja võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil

muruniiduki (230 €) (1000 €) paadimootori Suzuki (500 €); 4 ; kummipaadi Lider 320 ;

rehvi velgedega (250 €/tk, kokku 100 €), . võttis asju kokku 2830 € eest s.o . Saadud asjad müüs M.I xxx.

Samuti a tungis ajavahemikul xxx xxx

süüdistatakse M.I selles, et t

Vxxi Kxxx xxx ja võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil

plastikkohvri elektrit ; koti kruvi ikksaega Power Super (20 €) dega (5 €); liigendnoa (1 €);

ehitusnurgiku (2 €) ga Challenge Xtreme (250 €); elektritikksae ; plastikkohvri perforaatori

(60 €) 135 E (120 €) kalastustarvetega (60 €); ; lihvimismasina DWT ess- ; plastikkasti

lõikemasina Baikal (150 €); lõikeketta Speedo (8 €) oti kolme lüliti, stepsli, ujuki, ; kilek

õngenööri ja näpitsatega (10 €) koopõnge rullikutega (60 €/tk, kokku 120 €) ; 2 teles ; 1

teleskoopõnge (40 €); õngerulli (180 €); vaskkangid (230 €) 50 m elektrikaablit (12 €/m, ;

kokku 600 €); 50 m elektrikaablit (51,13 €) lit (15 €/m, kokku 300 €), ; 20 m keevituskaab

s.o eest . Vxx . asju kokku 2207,13 € . Rippluku lõhkumisega tekitati kahju 30 €

Kxxxtekitati varguse toimepanemisega varalist kahju kogusummas 2237, . M.I 13 €

müüs saadud asjad menetluse käigu xxx s tuvastamata isikutele ja metalli xxx

metalli kokkuostupunkti. Kriminaalmenetluse Kxxx osaliselt asjad käigus on Vxx tagastatud (süüdistusakti p.6).

Samuti a tungis ajavahemikul xxxx

süüdistatakse M.I selles, et t

M.I xxx kuuluvasse 43 Vi

ja garaažiboksi nr. võttis võõra vallasasja ebaseadusliku

omastamise eesmärgil jalgratta Classic (200 €), jalgratta Optima (200 €), survepesuri Bosch (60 €), pumba Rutšejok (30 €), 4 talverehvi (230 €), auto akumulaatori (60 €), 5 m

keevituskaabli , 10 m keevituskaablit , t (50 €) (50 €) spordikoti Adidas (50 €), vihmavarju

(50 €), akulaadija (40 €) (30 €), jope Ice Peak (120 €), , 25-meetrise pikendusjuhtme -

liigendnoa (20 €), LED taskulambi (10 €), . asju kokku 1135 € s.o eest. Rippluku

lõhkumi ekitatud kahju 15 € sega on t . Osaliselt on M.I Vxxxe asjad tagastatud (loetelu

süüdistusakti p.6). Osaliselt müüs M.I saadud asja menetluse käigus d tuvastamata isikutele ning saadud raha kulutas enda tarbeks.

Sellise tegevusega pani M.I

toime võõra vallasasja äravõtmise selle

ebaseadusliku omastamise eesmärgil sissetungimisega ja süstemaatiliselt, mis on kv . alifitseeritav kuriteona KarS §199 lg.2 p.8, 9 järgi

Samuti M.I selles, et ta leidis avahemikul xxx kell süüdistatakse aj

xxxtrepikojas xxx Nxxx kuuluva mobiiltelefoni xxx (72 täpselt tuvastamata ajal Z €),

rahakoti (3 €), milles olid Z kaardid (20 €/tk, xxx xxx, Dxxx Nxx ja M.I Nxxxi ID- Ni

kokku 60 €) pangakaardid 2 tk (2 €/tk, kokku 4 €) (1 €), . asju kokku 140 € ; xxx ; xxx s.o

eest s leitud asjad enda kasuks, xxx Sxxx . M.I pööra müües telefoni Vj e ning rahakoti koos asjadega viskas minema.

6

Sellise tegevusega pani M.I varem varguse toime pannud isikuna toime

valduses oleva võõra vallasasja enda kasuks pööramise, mis on kvalifitseeritav kuriteona KarS §201 lg.2 p.1 järgi.

Kohtulik uurimine maakohtus

Süüdistatav M.I tunnistas ennast maakohtu istungil täielikult süüdi

kõikides kuritegudes ja kõikides episoodides ning ütlusi anda ei soovinud. Süüdistatav jäi kohtueelses menetluses antud ütluste juurde. Süüdistatav ei nõustunud

Valeri Koroljaki tsiviilhagi summaga, kuna kõik varastatud esemed olid talle tagastatud.

Kaitsja vandeadvokaat Tatjana Massalina leidis maakohtu istungil, et kuritegude kvalifikatsioonid on õiged, süüdistatava süü tõendatud ja süüdistus on põhjendatud.

Kaitsja tõstatas küsimuse tsiviilhagi põhjendatuse osas. xxx

Süüdistatava M.I süü talle esitatud süüdistustes on lisaks

süüdistatava enda poolt süü täielikult tunnistamisele tõendatud veel alljärgnevate kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikus menetluses uuritud tõenditega.

Episood xxx

Sündmuskoha xxx vaatlusprotokollist (koos fototabelitega) xxx

nähtub, et vaadeldi

asuva xxx territooriumi. Vaatlusega tuvastati, et garaa -68 puudub

žiboksides nr.56 valget värvi kolmesooneline kaabel läbilõikega 10 mm. Samuti puudub musta värvi viiesooniline kaabel läbilõikega 20 mm. Puuduvad jaotuskarbid ja kaabli peitliistud.

Vastas asuval numbriteta garaažibokside real puuduvad mõlemat liiki kaablid, jaotuskarbid ja kaabli peitliistud. xxx puuduvad mõlemat liiki kaablid, jaotuskarbid ja kaabli peitliistud. xxx juures on väike plats, millelt avastati kaabli lohistamise jälgi,

sigaretipakk West - ja koni. Garaažiboksides nr.30 42 puuduvad mõlemat liiki kaablid,

jaotuskarbid ja kaabli peitliistud. Boksi nr.41 juurest leiti kolme liiki mustriga jalatsitaldade jälgi, samasugused jäljed avastati ka bokside nr.73-75 juures.

Tunnistaja Mxxx Sxxx xxx pani ta oma

ülekuulamise protokollist nähtub, et

sõiduauto ja läks koju. tuli ta garaažist autot võtma, tema boks asub xxx xxx

garaažirea lõpus, mistõttu kõndis ta piki garaažibokside rida. Sel ajal avastas ta, et

maha on kistud koos kinnitustega musta kestaga viiesooniline kaabel ja valge

kestaga kolmesooneline kaabel, kokku 164 m koos jaotuskarpidega. Kõik kuuluvad xxx. Asitõendi 29.02.2012 vaatlusprotokollist (koos fototabeliga) nähtub, et vaatluse objektiks oli Venemaal toodetud sigarettide Pjotr1 koni pikkusega 4,5 cm, mis võeti ära xxx.

xxx ekspertiisiaktist nr.12E-

GE0257 nähtub, et sigaretikonist võetud proovist saadi

DNA analüüsil täisprofiil, mis on kokkulangev M.I võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga.

Kannatanu Lxxx xxx (xxx xxx Pa

) ülekuulamise protokollist nähtub, et ajavahemikul

varastas tundmatu isik vaba juurdepääsu teel garaažibokside seinalt GÜ xxx -le kuuluva järgmise vara: 190 m elektrikaablit läbilõikega 5 x 2,5, kahe meetri maksumus

7

380 €; 41 jaotuskarpi kokku 196,80 €; taastamistööde maksumus 500 €. xxx xxx

tekitati kahju summas 1076,80 €.

xxx on e

sitanud tsiviilhagi summale 1076, 80 €. Kahtlustatav M.I ülekuulamise protokoll, millest nähtub, et ööl vastu

xxx xxx xx. Seal

läks ta varguse toimepanemise eesmärgil garaažibokside juurde tõmbas ta garaažibokside seinalt ära elektrikaabli, mille põletas ja andis ära metalli kokkuostupunkti, saadud raha kulutas enda tarbeks.

Ütluste ja olustiku seostamise nähtub, et M.I näitas xxx protokollist

xxx asuvaid garaažibokse ja selgitas, et ööl vastu läks ta nimetatud bokside xxx juurde, tõmbas seinalt maha elektrikaabli, põletas kaabliümbruse metsas ära ja andis metalli kokkuostupunkti.

Episood xxx

Sündmuskoha vaatlusprotokollist (koos fototabelitega) näht xxx ub, et vaatluse kohaks

oli xxx, mis asub xxx -24, nr.117-123, . Vaatlusega tuvastati, et garaažibokside nr.17

nr.31-48 ja nr.81-96 vahelistel aladel puudus bokside ülemises osas asuv

elektrikaabel, puudusid jaotuskilpide karbid ja seintest paistavad välja boksidesse viiva kaabli äralõigatud osad.

Kannatanu Mxxx Dxxx (xxx de

) ülekuulamise protokolli st nähtub, et ajavahemikul

xxx lõigati garaažiboksidelt maha elektrijuhtmestiku väliskaabel. Varastati 152 m musta kestaga viiesooniline vaskkaabel läbilõikega 6 ruutu kokku 1216 €; 18 m halli kestaga viiesooniline alumiiniumkaabel läbilõikega 4 ruutu, kokku 54 €; 25 helehalli

jaotuskarpi kokku 25 €. Kokku tekitati GÜ kahju 1295 € , taastamistööde -le eest maksumus on 883,20 €.

Asitõendi 29.02.2012 vaatlusprotokoll (koos fototabeliga), mille kohaselt vaadeldi kahte kolmesoonilist 0,9 cm läbilõikega elektrikaablijuppi pikkusega 3 cm, mis võeti ära sündmuskohalt xxxx.

Tunnistaja M.I Lxxx xxx

ülekuulamise protokollist nähtub, et ta töötas elektrikuna

xxx teatas talle keegi GÜ liikmetest, et garaažibokside seintelt oli varastatud elektrikaabel. Tunnistaja teatas GÜ esimehele.

xxx on esitanud tsiviilhagi summale

1728,20 €. Kahtlustatav M.I ülekuulamise protokollist nähtub, et ööl vastu xxx

läks ta varguse toimepanemise eesmärgil garaažibokside juurde . Seal tõmbas ta xxx garaažibokside seinalt ära elektrikaabli, põletas selle ja andis metalli kokkuostupunkti, raha kulutas enda tarbeks. Ütluste ja olustiku seostamise 20.04.2012 protokollist nähtub, et ööl vastu 16.02.2012

läks M.I , kus tõmbas seinalt maha elektrikaabli, põletas met xxx sas ja andis metalli kokkuostupunkti.

Episood xxx M.I Dxxx

Sündmuskoha 11.03.2012 vaatlusprotokollist nähtub, et vaadeldi xxx boksi xxx.

Garaaživäravate riivlukk on töökorras. Garaaži sissepääsust vasakul on pargitud

sõiduauto ille salongi vaatlusest nähtub, et seadmepaneeli keskel olevast xxx m

automaki paigaldamiseks mõeldud avast paistavad välja juhtmed, automakk ise puudub.

Kannatanu M.I Dxxx ülekuulamise protokollist nähtub, et tema kasutuses on

garaažib . Antud garaažis pargib ta sõiduautot pani ta sõiduauto garaaži, oks xxx xxx

uksi ei lukustanud ja signalisatsiooni sisse ei lülitanud. Garaaživäravad sulges ta

riivluku abil. xxx kannatanu helistas talle garaažiboksi naaber ja teatas, et

8

garaaživärava pool on paokil. Kannatanu läks garaaži ja nägi seal võõraid jälgi.

Tööpingil ja riiulitel oli korralagedus, põrandal mahakallatud kütus. Puudusid järgmised esemed: ketassaag Bosch, kruvikeeraja DSW koos laadijaga, automakk

Pioneer DEH2320VB koos paneeliga, mälupulk 4G, neli ühesugust 20-liitrist

plastkanistrit, 80 l kütust, automakk Kenwood koos paneeliga. Kokku tekitati kannatanule kahju 320 € eest.

Tunnistaja Ixxx Lxxx

ülekuulamise protokoll, millest nähtub, et tema kasutab

garaažiboksi nr.119 3. 11.03.2012 kell 09.00 tuli ta garaaži ja nägi, et xxxnaabergaraaži uks on paokil. Tunnistaja läks sisse, kuid omanikku seal ei olnud. Tunnistaja helistas kannatanule ja küsis, miks garaaž on lahti, kannatanu tuli kohale.

Pärast sai tunnistaja teada, et naaberboksis käidi vargil ning varastati tööriistu ja

automakk.

Kahtlustatav M.I ülekuulamise protokollist nähtub, et – läks xxx xxx

t xxx kus avas boksi nr.120 a varguse toimepanemise eesmärgil garaažikooperatiivi

väravatel riivluku ja tungis garaaži, kus oli auto. Garaažist varastas ta ketaslõikuri, kruvikeeraja, 4 kanistrit kütusega, magnetoola ja autost magnetoola.

Ütluste ja olustiku protokollist nähtub, et ööl vastu 11.03.2012 läks M.I xxx

garaažiboksi , avas muukrauaga riivluku ja tungis garaaži. Garaažist xxx

varastas ketaslõikuri, kruvikeeraja, 4 kanistrit kütusega, magnetoola ja autost magnetoola.

Episood xxx, kannatanu M.I Gxxx

Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et vaadeldi garaažiboksi nr.50 xxx xxx xxx.

Garaažiustel on kaks riivlukku ja üks ripplukk. Ripplukk puudub, riivlukkudel

nähtavaid vigastusi ei ole. sõiduauto Volvo juhiukse klaas on välja löödud, esikonsoolist puudub makk.

Kannatanu M.I xxx xxx Go

ülekuulamise protokollist nähtub, et ta on garaažiboksi

nr.50 kaasomanik. 11.03.2012 pani ta oma xxx sulges boksi. 12.03.2012

garaaži ja läks abikaasa garaaži ja helistas, et ei suuda boksi avada. Kannatanu läks kohale ja märkas, et puudub ripplukk, riivlukku ei saanud avada. Sõbra abiga avas ta ukse ja

avastas, et kadunud olid järgmise nurgasaag Makita, käsiketassaag d esemed: ketasmakita, lihvimismasin Makita, lint-lihvimismasin Skill, ketassaag Bosch, komplekt suverehve, neljakohaline telk, automakk Pioneer. Kokku tekitati vargusega kahju 1159 €, klaasi lõhkumisega 350 €.

Alxxxr Gxxxx

on esitanud tsiviilhagi summale 1509 €. Kahtlustatav M.I ülekuulamise protokollist nähtub, et ööl vastu xxxx

läks ta varguse toimepanemise eesmärgil , kus avas boksi nr.50 väravatel xxx muukrauaga riivluku ja tungis garaaži, kus oli auto. Garaažist varastas ta ketassaagi, lihvimismasina, automagnetoola, ketaslõikuri ja 4 rehvi.

Ütluste ja olustiku seostamise protokollist nähtub, et M.I läks xxx

ööl vastu rde ja saagis maha rippluku. Garaažist varastas mõned ketassaed, xxx juu

lihvmasina, automagnetoola, ketaslõikuri ja komplekti 4 rehviga.

Episood xxx, kannatanu Kxxl xxx

Sündmuskoha 31.03.2012 vaatlusprotokollist (koos fototabelitega) nähtub, et vaadeldi garaažiboksi nr.7 xxx. Vaatluse momendil puudub ripplukk.

Kannatanu Kxxx Pxxx de

ülekuulamise protokolli st nähtub, et ta kasutab garaažiboksi

nr.7 xxx u ja tõi ta garaaži kanistri diiselkütusega ning lukustas garaaži ühe riivluk

ühe ripplukuga. 31.03.2012 kell 11.30 tuli ta garaaži ja avastas, et uksel puudub

9 ripplukk. Garaažist olid kadunud järgmised esemed: 4 valuvelgedega ratast, 5 kanistrit

koos kütusega, lihvimismasin, ketassaag, kaasaskantav elektrilamp ja 5-meetrine

pikendusjuhe.

Kokku tekitati kannatanule kahju summas 695 €.

Kxxx Pxxx

on esitanud tsiviilhagi summale 695 €. Kahtlustatav M.I ülekuulamise protokollist nähtub, et ta läks

garaažikooperatiivi Võit varguse toimepanemise eesmärgil ja saagis ära rippluku xxx ning avas muukrauaga riivluku. Garaažist varastas komplekti rehve koos velgedega ja mitu kanistrit kütusega.

Ütluste ja olustiku seostamise protokollist nähtub, et M.I läks xxx

öisel ajal garaažikooperatiivi xxx xxx saagis maha rippluku ja muukrauaga avas

riivluku. Garaažist varastas rehvide komplekti koos velgedega ja mitu kanistrit kütusega.

Episood xxx, kannatanu Vlxxx Jxxx

Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et vaadeldi . Väravad on xxx xxx xxx

varustatud riivluku ja ripplukuga. Vaatluse momendil ei ole lukkudel ja väravatel väliseid vigastusi.

Kannatanu Vxxx xxx de ub, et talle kuulub Ja

ülekuulamise protokolli st näht

garaažiboks tuli ta oma garaaži ja avastas, et ripplukk ei ole lõpuni suletud. xxx Garaažist olid kadunud järgmised esemed: naiste jalgratas Matador, meeste jalgratas

Sardo Eldorado, bensiinitrimmer Stihl, elektriline kettsaag Electrolux, servamismasin,

kruvikeerajate komplekt Makita koos laadijaga, perforaator, kangkäärid, kruvikeeraja

otsikute komplekt. Kokku tekitati kannatanule kahju summas 1879 €.

Vxxx Jxxx

on esitanud tsiviilhagi summale 1879 €.

Kahtlu xxx statav M.I ülekuulamise protokollist nähtub, et ööl vastu

läks ta varguse toimepanemise eesmärgil ja väravatel keeras lahti rippluku xxx xxx ning muukrauaga avas riivluku. Garaažist varastas ta bensiinitrimmeri, elektrikettsae, lõikemasina, kaks kruvikeerajat kohvris, perforaatori ja kaks jalgratast.

Ütluste ja olustiku seostamise protokollist nähtub, et M.I läks xxx

ööl vastu juurde, keeras ära rippluku ja muukrauaga avas riivluku. Garaažist xxx xxx

varastas bensiinitrimmeri, elektrilise kettsae, lõikuri, kaks kruvikeerajat, perforaatori ja kaks jalgratast.

Episood xxx, kannatanu Oxxx Pxxx

Sündmuskoha vaatlusprotokollist (koos fototabelitega) nähtub, et xxx vaatluse

objektiks on xxx. Garaaživäravad käivad kinni riivluku ja ripplukuga. Vaatluse

momendil on riivlukk vigastusjälgedeta ja ripplukk puudub. Üks aasadest on deformeerunud, sellel on murdmise jäljed.

Kannatanu Oxxx Pxxx

ülekuulamise protokollidest nähtub, et talle kuulub garaažiboks xxx avastas ta, et garaažis on rippluku aas tehtud katki ja garaaž oli lahti. Garaažist olid kadunud järgmised esemed: lööktrell Metabo, servamissaag Makita, perforaator IKP, elektriline jõhvsaag Makita, elektriline höövel Metabo, ketassaag Skill, perforaator Metabo, perforaator Hiltti, tolmuimeja Philips, laste turvatool Cam, rull elektrikaabliga, metallist neetija, metallikäärid. Kokku tekitati kannatanule kahju summas 1770 €.

Oxxx Pxxx

on esitanud tsiviilhagi summale 1770 €.

Ütluste ja olustiku seostamise protokollist nähtub, et ööl vastu 10.04.2012 läks xxx

M.I xxx juurde, lõhkus rippluku ja muukrauaga avas riivluku. Garaažist varastas 2 perforaatorit, sae, elektrilise tikksae, elektrihöövli ja ketaslõikuri.

10 Episood xxx, kannatanu Nxxx Sxxx

Sündmuskoha vaatlusprotokollist (koos fototabelitega) nähtub, et vaatluse kohaks xxx oli xxx. Uksed on varustatud riivlukuga ja ripplukuga. Riivlukul nähtavaid vigastusi ei ole, ripplukk ripub ühel aasal, teine aas on maha saagitud.

Kannatanu Nxxx Svxxx xxx xxx. Viimane

ütlustest nähtub, et tema pojale kuulub

kord käisid nad garaažis tuli ta pojaga garaaži ja see oli kuu aega tagasi. xxx suletud ainult riivlukuga, rippluku kohal oli aas ära saagitud. Garaažist olid kadunud

järgmised esemed: bensiinimuruniiduk, mootorkummipaat, mootor, valuvelgedel suverehvide komplekt ja elektrisaag. Kokku on kannatanule tekitatud kahju summas 2950 €.

Nxxx Sxxx

on esitanud tsiviilhagi summale 2950 €. Kahtlustatav M.I ülekuulamise protokollist nähtub, et ööl vastu xxx,

kus avas ühe boksi uksed ja varastas kummipaadi, 4 rehvi koos velgedega ja bensiinimuruniiduki.

Ütluste ja olustiku seostamise protokollist nähtub, et ööl vastu läks xxx xxx

M.I xxx as ta juurde ja avas muukrauaga riivluku. Garaažist varast kummipaadi, paadimootori, 4 rehvi koos velgedega ja bensiinimuruniiduki.

xxxx, kannatanu Vxxxi Kxxx

Sündmuskoha vaatlusprotokollist (koos fototabelitega) nähtub, et vaatluse xxx

objektiks on xxx xxx on rauduksed, uksel on ri . ivlukk, millel lahtimurdmise jälgi ei avastatud. Samuti on uksel ripplukk, lukku aasades ei olnud.

Kannatanu Vxxx Kxxx de xxx

ülekuulamise protokolli st nähtub, et tema valduses on

oma sõiduauto. tuli ta auto järele ja avastas, et ripplukku ei ole. Garaažist olid xxx

kadunud järgmised esemed: plastikkohver elektritikksaega, kott kruvidega, punase käepidemega lahtikäiv nuga, ehitusnurgik, plastikkohver perforaatoriga, elektritikksaag,

lihvimismasin, plastikkast kalastustarvetega, lõikemasin, lõikeketas, kilekott erinevate esemetega, 2 teleskoopõnge rullidega, 1 teleskoopõng rullita, õngerull, vaskkangid, 50

m elektrikaablit, 50-meetrise rull elektrikaablit, keevitusaparaadi kaabel, ripplukk.

Kokku tekitati kannatanule kahju summas 1131,13 €. Asitõendi 18.04.2012 vaatlusprotokoll (koos fototabeliga), mille kohaselt oli vaatluse objektiks 5 metalltoodet ümarat vormi tooriku kujul, mis võeti ära metalli xxx.

Tunnistaja Sxxxk Uxxx xxx metallikokkuostu i ülekuulamise protokolli kohaselt tõid

2 noormeest ja neiu käruga metalli, mis oli vask ümarate kangidena, traadina ja metall messingina. Tunnistaja kinnitas, et tunneb ühe noormehe ära, kuna ta käib seal tihti.

Äratundmiseks esitamise xxx protokoll, mille kohaselt tunnistaja Sxxx Uxxx tunneb

ära Sxxx xxx

Tunnistaja Oxxx Jxxx ta on abielus Sxxx Jxxx

. ülekuulamise protokollist nähtub, et xxx tuli neile koju M.I, kellel oli kaasas suur heledast riidest kott ja

kes tegi ettepaneku ära anda metalli, vormistades selle nende nimele. Kui palju ta

selle eest Stxxx Jxxx

lubas, tunnistaja ei mäletanud. Kokkuostupunktis andsid nad

metalli ära ja vormistasid selle tunnistaja ja S ühise tütre nimele. xxx Jxxx

Tunnistaja nägi, et äraantavas kotis olid elektristepslid, õngenöör, kork, vaskdetailid.

Raha veidi üle 200 € laekus tütre arvele, nad võtsid selle välja ja M.I võttis selle enda kätte, tunnistajale midagi ei andnud. Kahtlustatav M.I ülekuulamise protokollist nähtub, et ööl vastu xxx

läks ta xxx, tal olid kaasas rauasaag ja muukraud, peatus juhuslikult boksi nr.45

juures. Sisenes garaaži ja hakkas otsima Kahtlustatav kinnitas, et võttis hinnalisi asju.

11 garaažist heledas riidekotis vaskdetailid, mustas kilekotis kolm õnge ja kalastuskasti, 2 lõikemasinat, lihvimismasina, vaskkangid ja kaablid. Et mitte metalli enda nimel ära

anda, läks metalli ära andma. Koos ta Sxxxv Jexxxjuurde ja palus teda tulla xxx

Sxxx Jxxx xxx vormistas selle

ja tema naisega läksid nad metalli ära andma ja St oma tütre nimele. Siis läksid nad pangakontorisse. Kui raha oli laekunud, võttis Sxxx Jxxx naine raha välja ja M.I võttis raha ära. Mingi summa andis ta Stxxx Jexxx

selle eest, et viimane lubas kasutada oma tütre arvet.

Kahtlustatav Stxxx Jxxx xxx hommikul tuli tema ülekuulamise protokollist nähtub, et juurde koju M.I suure heledast riidest kotiga ja tegi ettepaneku ära anda metalli, vormistades selle meie nimele. Alxxxr M.I ütles, et varastas selle metalli. Metalli kokkuostupunktis vormistasid nad ostu Sxxx Jexxx xxx tütre nimele. S

Jexxx

nägi, et M.I kotis olid igasugused väikesed asjad – näpitsad,

õngekork, rull, kaks valget lülitit, stepsel, mille ta võttis endale, kuna neid metalli

kokkuostupunktis vastu ei võetud. Peale seda läksid nad pangakontorisse ja peale

raha laekumist võttis abikaasa O raha välja ning M.I xxx xxx Je võttis selle kohe ära. Vxxx Kxxx allkiri, mille kohaselt sai ta politseist tagasi 27 kg vaske.

Asitõendi 19.04.2012 vaatlusprotokoll (koos fototabelitega), mille kohaselt oli

vaatluse objektiks lukuaasa fragment, mis võeti asuvalt sündmuskohalt. xxx

Asitõendi 19.04.2012 vaatlusprotokoll (koos fototabelitega), millest nähtub, et

vaatluse objektiks oli hall plastikkohver, mis võeti ära M.I lt ja -

Sxxxaxxxv Jxxx ja milles oli 1) kollase plastikkorpusega elektriline tikksaag, kott

kruvidega, punase käepidemega lahtikäidav nuga, kollaseks värvitud metallist ehitusnurgik; 2) must plastkohver, milles oli hõbedase metallkorpusega perforaator; 3)

musta plastkorpusega elektriline tikksaag; 4) rohelise plastkorpusega lihvmasin; 5)

punase sangaga plastikkast kalastustarvetega; 6) roheliseks värvitud metallkorpusega

lõikemasin; 7) kilekott 3 lüliti, stepsli, ujuki, õngenööri ja näpitsatega; 8) 3 teleskoopõnge, millest kahel on rullid.

Kahtlustatav M.I ülekuulamise protokollist nähtub, et xxx kell xxx

läks ta , kus saagis ühe boksi väravatel ära rippluku ja avas muukrauaga xxx riivluku. Garaažist varastas ta kalastustarbeid, 3 õnge, 2 lõikemasinat, trelli, perforaatori ja metalldetaile.

Ütluste ja olustiku seostamise protokollist nähtub, et M.I läks xxx xxx, kus saagis maha rippluku ja muukrauaga avas riivluku. Garaažist varastas ta kalastustarbeid, 3 õnge, 2 lõikurit, trelli, perforaatori ja metalldetaile.

Vxxx Kxxx on esitanud tsivii

lhagi summale 1131,13 €. Vxxx Kxxxi allkiri selle kohta, et ta on politseist tagasi saanud mõned esemed.

Episood xxx, kannatanu M.I xxx

xxx xxx vaatlusprotokollist (koos fototabelitega) nähtub, et vaatluse objektiks oli xxx. metalluksel on ripplukkude kinnitamiseks aasad, kuid alumine ripplukk puudub.

Kannatanu M.I xxx xxx parkis ta oma xxx 2 Vi

ülekuulamise protokollist nähtub, ripplukuga. 21.10.2012 avastas ta, et lukud puuduvad ja uks on avatud. Garaažist olid

kadunud järgmised esemed: meestejalgratas, naistejalgratas, pesuseade, pump, 4 talverehvi, autoaku, 5 m keevituskaablit kinnitusklambriga, keevituskaabel lülitushargiga,

Adidase spordikott, suur vihmavari, 25 m pikendusjuhe. Katki oli tehtud ripplukk. Kokku oli kannatanule tekitatud kahju 1000 €. Asitõendi 24.10.21012 vaatlusprotokoll (koos fototabelitega), mille kohaselt vaadeldi

kahte jalgratast, mis olid ära võetud M.I lt – - jalgratas xxx Cxxx ja xxx.

12

M.I xxx allkiri selle kohta, et ta sai tagasi vastutavale hoiule jalgrattad xxx. Vi Kahtlustatav M.I ülekuulamise protokollist nähtub, et ta võttis kaasa

käsisae ja läks garaažide juurde, kus nägi boksi, mida oli kerge avada. M.I

saagis katki lukkude sangad, astus garaaži sisse ning varastas sealt xxx,

pesuseadme, pumba, talverehve, autoaku, keevituskaablit, kaablit, Adidase spordikoti,

vihmavarju, akulaadija, pikendusjuhtme, Ice-Peak juhtme, liigendnoa, jalgratta LED taskulambi.

Ütluste ja olustiku näitas xxx seostamise protokolli (koos fototabelitega) kohaselt

M.I xxx xxx varastas ta sellest boksist jalgrattad peale ja ütles, et ööl

xxx, pesuseadme, pumba, talverehvid, autoaku, 5 m keevituskaabli, musta värvi kaabli,

Adidase spordikoti, vihmavarju, akulaadija, pikendusjuhtme, Ice-Peak jope, liigendnoa, jalgratta LED taskulambi.

Ülaltoodud tõendid ühtivad, on kooskõlas ja kinnitavad M.I süüd.

Maakohus leiab, et eelpoolnimetatud episoodides on KarS §199 lg.2 p.8, 9 sätestatud süüteokoosseis täidetud ja M.I on süüdi.

Episood xxx, kannatanu Zxxx xxx

Kannatanu Zxxx Nxxx protokollide xxx kadus tal xxx ülekuulamise st nähtub, et

Limpa ning rahakott ID-kaartide ja pangakaartidega.

Zxxx xxx

Ni on esitanud tsiviilhagi summale 140 €.

Tunnistaja M.I Mxxx de xxx oli ta baaris koos

ülekuulamise protokolli st nähtub, et

M.I ga, pärast mida läksid koos kahe naisterahvaga korterisse. Ühe - naisterahva nimi oli Zxxx. Korteris oli tal mobiiltelefon alles. 24.03.2012 hommikul

pakkus M.I Vjxxx xxx Su

mobiiltelefoni müügiks musta korpusega xxxx.

Äratundmiseks esitamise xxx protokolli kohaselt tundis Zhxxxa Nixxx talle esitatud

fotodelt ära M.I xxx Kahtlustatav Vxxxv Sxxx ülekuulamise protokollist nähtub, et M.I on

talle tuttav, samuti tunneb ta M.I xxx 2012 kevadperioodil kohtas ta linnas

M.I , kes pakkus talle müügiks mobiiltelefoni xxx, Alxxx xxx Mu viibis juures. Vjxxxv Sxxx mobiiltelefoni ei ostnud, kuna tal ei olnud raha.

Kahtlustatav M.I ülekuulamise protokollist nähtub, et ta leidis ööl

vastu 24.02.2012 mobiiltelefoni ja rahakoti dokumentidega, mis kuulusid Zhxxx Nixxx. Rahakoti koos dokumentidega viskas ta prügikonteinerisse ja telefoni müüs Vxxx xx

Maakohus, tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikus menetluses

uuritud tõendid kogumis kinnitavad seda, et süüdistatav M.I pani toime talle inkrimineeritud kuriteod KarS §199 lg.2 p.8, 9 ja §201 lg.2 p.1 järgi.

KarS §199 lg.2 p.8, 9 näeb ette vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle

ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud sissetungimisega ja süstemaatiliselt.

Süüteokoosseis KarS §199 lg.2 järgi on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse

tahtlusega ning teab või vähemalt möönab, et tegemist on vallasasjaga, mis on temale võõras ja kellegi teise valduses. Sissetungimise puhul määratletakse ruumi kui

13

ehitist või rajatist, mis on ette nähtud inimeste või materiaalsete väärtuste mahutamiseks. Hoone ja ruum on isikule võõras, kui see ei ole tema seaduslikus

valduses. Sissetungimiseks peetakse sisenemist viisil, mis ei ole ette nähtud

õiguspäraseks sisenemiseks, kusjuures ületatakse hoone, ruumi või ümbruse

omadustest tulenevaid takistusi või raskusi, millel on kaitseülesanne. Valdaja tahte

vastane on sisenemine siis, kui valdaja ei ole oma nõusolekut väljendanud.

Süstemaatiline on vargus, mis on toime pandud vähemalt kolmandat korda. Süstemaatilisus on järjekindel, pidevalt korduv tegevus.

Maakohus leiab, et süüdistatav M.I poolt toimepandud kuriteod on kohtueelses menetluses õigesti kvalifitseeritud KarS §199 lg.2 p.8, 9 järgi.

KarS §201 lg.2 p.1 näeb ette vastutuse valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramise eest isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse või omastamise.

Süüteokoosseis KarS §201 järgi on täidetud, kui isik tegutse vähemalt kaudse tahtlusega.

Maakohus leiab, et süüdistatav M.I poolt toimepandud kuritegu on kohtueelses menetluses õigesti kvalifitseeritud KarS §201 lg.2 p.1 järgi.

M.I käitumises esinevad talle inkrimineeritavate süüteokoosseisude

objektiivsed tunnused, tegude õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.

Subjektiivsest küljest on M.I kuriteod toime pannud otsese tahtlusega. Sellele, et M.I pani varguse episoodid toime planeeritult ja kavatsetult, viitab asjaolu, et need olid toime pandud suhteliselt lühikese ajavahemiku

jooksul ja sarnaselt

– garaažiühistutes.

Karistus

M.I on varem kriminaalkorras karistatud seitse korda, muuhulgas viis

korda KarS §199 järgi. Seega on tegemist samaliigiliste kuritegude jätkuva

toimepanemisega.

Vastavalt KarS §2 lg.2 karistatakse isikut teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

Vastavalt KarS §56 lg.1 on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu

poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise

huvisid. Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik

saavutada kergema karistusega. Kui Karistusseadustiku eriosa säte võimaldab

vangistuse kõrval mõista ka kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama.

Karistuse mõistmisel tuleb karistuse liigi ja määra mõistmisel arvestada nii üldkui

eripreventiivseid eesmärke. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava

14

sätte sanktsiooni piires ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke (vt. ka Riigikohtu 16.05.2007 kohtulahend nr.3-1-1-14-07).

Karistuse mõistmisel võetakse kõigepealt arvesse toimepandud kuritegude asjaolusid ja siis süüdistatava isikut. Klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud

esm

ajoones teole, mitte aga täideviijale – karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü (vt. ka Riigikohtu 14.06.2006 kohtulahend nr.3-1-1-43-06).

M.I puhul maakohus raskendavaid asjaolusid ei tuvastanud. Kergendavaks asjaoluks loeb maakohus süü tunnistamist ja kahetsust.

M.I pani suhteliselt lühikese ajaperioodi vältel toime 10 varguse episoodi ja 1 võõra vallasasja enda kasuks pööramise episoodi.

Kuriteod on M.I poolt toime pandud katseajal.

Arvestades kõike ülaltoodu leiab maakohus, et M.I tuleb tema poolt

toimepandud kuritegude eest karistada reaalse vangistusega. Rahalise karistuse

mõistmine ei ole millegagi põhjendatud ja selline karistus ei vasta karistamise

eesmärkidele. M.I viibis käesolevas kriminaalasjas juba vahi all, vabaduses ta ei töötanud ja legaalne regulaarne sissetulek tal puudub. Karistusregistri

väljavõtte kohaselt on kõik väärtegude eest määratud rahatrahvid tal tasumata. Mõistes M.I le käesoleval ajal karistuseks rahalise karistuse, jääb see -

suure tõenäosusega tasumata ja täitmata rahaliste vahendite ebapiisavuse tõttu. Sel

juhul jäävad saavutamata ka karistuse eesmärgid. Maakohus ei pea võimalikuks M.I ka vabastada karistuse kandmisest tingimisi, piirdudes juba vahi all oldud ajaga ja jättes ülejäänud vangistuse kandmisele tingimisi. Kuigi kohus ei pea karistusest tingimisi vabastamise ebaotstarbekust eraldi oma otsuses põhjendama (vt. ka Riigikohtu 18.02.2005 kohtulahend nr.3-1-1-138-04 ja 20.02.2002 kohtulahend

nr.3-1-1-14-02), peab maakohus vajalikuks rõhutada järgmist. Karistusest tingimisi

vabastamine tähendab sellise prognoosi esitamist ja kohtu veendumust, et isik ei

pane enam toime uusi kuritegusid ning seetõttu on vangistuse jätkuv kandmine

ebaotstarbekas. Karistusest tingimisi vabastamise aluseks on kuriteo toimepanemise

asjaolud ja süüdistatava isik. Lähtudes M.I poolt toimepandud kuritegude asjaoludest, raskusest, arvust, ajalisest perioodist ja ka M.I isikust, leiab maakohus, et alused talle vangistuse mõistmiseks tingimisi puuduvad. Arvestades seda, et M.I on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud

ja karistusena kandnud vangistust nii tingimisi kui reaalselt, samuti asjaolu, et käesolevad kuriteod pani ta toime katseajal, on kuritegelik elustiil tal ilmselgelt välja kujunenud. Vangistuse mõistmine tingimisi koos tema allutamisega käitumiskontrolli

nõuetele ei ole enam piisav meede uute kuritegude toimepanemise vältimiseks. Maakohus leiab, et M.I suhtes ei ole enam võimalik prognoosida, et vabaduses viibides ei jätka ta kuritegude toimepanemist. Seega tuleb talle mõistetud vangistus M.I ära kanda reaalselt.

Siiski peab maakohus võimalikuks mõista M.I le karistused -

määrades, mis jäävad enamuses alla sanktsioonide keskmise määra.

10 varguseepisoodi eest KarS §199 lg.2 p.8, 9 järgi peab maakohus põhjendatuks

mõista M.I le karistuseks 1 aasta vangistust ja KarS §201 lg.2 p.1 -

15

järgi 3 kuud vangistust. Liitkaristuseks peab maakohus põhjendatuks mõista

M.I-le 1 aasta vangistust, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega.

KrMS §238 lg.2 alusel vähendab kohus süüdimõistvat kohtuotsust lühimenetluses tehes pärast kõigi kuriteo asjaolude kaalumist süüdistatavale mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra.

Seega kuulub M.I le mõistetud karistus – – - 1 aasta vangistust

vähendamisele ühe kolmandiku võrra ning M.I kuulub ärakandmisele 8 kuud vangistust.

M.I oli käesolevas kriminaalasjas vahistatud perioodil 24.10.2012 – 23.04.02013.

Eeltoodust tulenevalt ja KarS §68 lg.1 alusel tuleb M.I karistuse hulka arvata 6 eelvangistuses viibitud kuud.

Arvestades asjaolu, et kuriteod olid M.I poolt toime pandud

katseajal, tuleb käesoleva kohtuotsusega mõistetud lõplikule karistusele – 2 kuud

vangistust liita Viru Maakohtu 13.01.2012

– otsusega mõistetud ärakandmata karistus.

Maakohus ei pea põhjendatuks kohaldada M.I osas taaskord

tõkendit – – vahistamine kohtusaalis ning leiab, et M.I karistuse kandmise algus on alates tema poolt karistuse kandmisele asumisest.

Tsiviilhagid

Käesolevas kriminaalasjas on kannatanutele tekitatud kahju järgmiselt:

- xxx

1076,80 €

- xxx

1728,20 €

- Zxxx xxx

Ni 140 €

- M.I Dxxx

320 €

- M.I Gxxx

1509 €

- Kxxx xxx

Pe 695 €

- xxx

Vl Jaxxx

1879 €

- Oxxx xx

Po e 1770 €

- Nxxxa Sxxx

2950 €

- Vxxx Kxxx

e 1131, 13 €

- xxx xxx

Al Vi e 1150 €.

Vastavalt Võlaõigusseaduse §127 lg.1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud, vastavalt sama paragrahvi lõikele 4 peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema

vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg.

Vastavalt Võlaõigusseaduse §128 lg.2 on varaline kahju eelkõige otsene varaline

kahju ja saamata jäänud tulu ja vastavalt sama paragrahvi lg.3 hõlmab otsene

varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara

16 halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi, kui see tekib tulevikus, ning kahju

tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas

mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvituse saamiseks,

muuhulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamiseks seotud nõuete esitamiseks.

Vastavalt Võlaõigusseaduse §1043 peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

Vastavalt Võlaõigusseaduse §1045 lg.1 p.5 on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi rikkumisega.

Käesolevas kriminaalasjas on kannatanutele kahju tekitatud nende omandi rikkumisega.

M.I tunnistas maakohtu istungil täielikult ülalnimetatud kannatanute tsiviilhagisid ja ei vaielnud nende summadele vastu, v.a. Valeri Koroljaki tsiviilhagi. Süüdistatava poolt tsiviilhagide tunnistamist tuleb käsitleda tsiviilhagide õigeksvõtuna, mis annab maakohtule õiguse nimetatud tsiviilhagid rahuldada täies ulatuses (vt. ka

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.01.2010 otsus kohtuasjas nr.3-1-1-79-09).

Tsiviilhagi menetlemisel kriminaalmenetluses tuleb juhinduda Tsiviilkohtumenetluse

seadustikus sätestatud korrast, arvestades kriminaalkohtumenetluse erisusi. Kui süüdistatav tsiviilhagi vastu ei vaidle ning tunnistab hagi, on see käsitletav tsiviilhagi õigeksvõtuna. TsMS §440 lg.1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude

õigeks, rahuldab kohus hagi. Hagi õigeksvõtt on kohtule siduv. TsMS §444 lg.4 vabastab kohtu kostja õigeksvõtu korral põhistamiskohustusest.

Kannatanu Valeri Koroljakile tekitati vargusega kahju 2237,13 € (II kd, lk-d 73-77). 26.04.2012 on ta politseist saanud tagasi osa varastatud asju (II kd, lk 79) ja samal

kuupäeval esitanud tsiviilhagiavalduse summale 1131,13 €. Seega on kannatanu

tsiviilhagi esitamisel arvestanud nende varastatud asjade väärtusega, mis olid talle tagastatud.

xxx nimel on tsiviilhagiavalduse esitanud Lxxx xxx

(I kd, lk 40). Tegemist oli GÜ juhatuse liikmega (I kd, lk 38), kellel oli sellise hagiavalduse esitamise õigus. Juhul, kui süüdistatava kaitsjal tekkisid kahtlused juhatuse liikme õiguste osas, tuli need esitada

ettenähtud vormis ja ettenähtud ajal Viru Ringkonnaprokuratuurile.

Ülaltoodu alusel kuuluvad tsiviilhagide summad esitatud kujul väljamõistmisele M.I-lt.

Asitõendid

Käesolevas kriminaalasjas on asitõenditeks tunnistatud koni, metalli fragment ja 2 kaablitükki, mis asuvad Ida Prefektuuri asitõendite hoidlas.

Vastavalt KrMS §126 lg.3 p.4 peab maakohus kohtuotsuse jõustumisel põhjendatuks nende asitõendite hävitamise.

17

Kriminaalmenetluse kulud

Vastavalt KrMS §313 lg.1 p.12 esitatakse süüdimõistvas kohtuotsuses muuhulgas kriminaalmenetluse kulude kohta tehtud otsus.

Vastavalt KrMS §180 lg.1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

Vastavalt KarS §4 lg.3 on sama s seadustiku §199 lg.2 ja §201 lg.2 sätestatud kuriteod

teise astme süüteod.

Vastavalt KrMS §179 lg.1 p.2 on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära.

Eeltoodu alusel kuulub M.I lt väljamõistmisele riigituludesse - sundraha 480 €.

Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.2 kuulub kriminaalmenetluse kulude hulka ekspertiisitasu.

Eeltoodu alusel kuulub M.I lt väljamõistmisele riigituludesse 114 €. -

Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.4 kuuluvad kriminaalmenetluse kulude hulka määratud kaitsjale makstud tasu.

Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et nii kohtueelses menetluses kui

kohtulikus menetluses oli M.I le määratud kaitsja vandeadvokaat - Tatjana Massalina.

Maakohus peab kaitsja taotlust kaitsekulude suuruse osas põhjendatuks ja mõistab vastava summa M.I lt riigituludesse välja. -

Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.5 kuuluvad menetluskulude hulka ka kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud.

Eeltoodu alusel kuulub M.I lt väljamõistmisele riigituludesse 45 - senti.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik