1-13-504/120 · Tartu Ringkonnakohus

1-13-504

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 5. juuli 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-504 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Paavo Randma Kriminaalasi Aleksei O.O süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7 järgi, O.O süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi, K.S süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8, 9 järgi, Vladimir Tepljakovi süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi lühimenetluse korras Apelleeritud kohtuotsus

Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 22. veebruari 2013 otsus Apellatsiooni esitajad Süüdistatav K.S ja kannatanu V.M. Prokurör Sofja Hristoforova Süüdistatav K.S

Elukoht XXX , viibimiskoht Viru Vangla, isikukood XXX, töökoht: enne vahistamist XXX . Varasemalt 9 korda kriminaalkorras karistatud. Tõkend – vahistamine alates 01.08.2012. Kaitsja Vandeadvokaat Tatjana Massalina

RESOLUTSIOON:

1. Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätta Viru Maakohtu 22. veebruari 2013

kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-13-504 muutmata K.S poolt

kannatanute I.J. , A.V. , H.A. ja P.K. vara vastu toimepandud kuritegudes süüditunnistamise ja karistamise osas.

2. K.S apellatsioon jätta rahuldamata.

3. Juhindudes KrMS §-dest 339 lg 1 p 7 ja 341 lg 2 tühistada Viru Maakohtu 22.

veebruari 2013 kohtuotsus kannatanu V.M. i tsiviilhagi mittelahendamise osas

ning saata käesolev kriminaalasi kannatanu V.M. i tsiviilhagi osas uueks arutamiseks samas kohtukoosseisus.

2

4. Kannatanu V.M. i apellatsioon rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsus tehakse teatavaks ringkonnakohtu kantselei kaudu 5. juulil 2013 ja samast kuupäevast on kohtumenetluse pooltel sellega võimalik tutvuda.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 6. juulist 2013.

Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool

esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates 6. juulist 2013.

Esimese astme kohtu otsuse sisu

Viru Maakohtu 22.02.2013 otsusega tunnistati K.S süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8, 9 järgi ja mõisteti talle karistuseks 3 aastat vangistust.

Samuti tunnistati K.S süüdi KarS § 266 lg 1 järgi ja mõisteti talle karistuseks 3 kuud vangistust.

Vastavalt KarS § 64 lg 1, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõisteti K.S-ile liitkaristuseks 3 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistati K.S vangistusega 2 aastat. Karistuse kandmise alguseks loeti 01.08.2012 ning valitud tõkend vahistamine jäeti muutmata.

Sama maakohtu otsusega mõisteti süüdi Aleksei O.O KarS § 199 lg 2 p 7 järgi, O.O KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 ja § 266 lg 2 p 1 järgi ning V. Tepljakov KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi.

Viru Maakohtu otsust on vaidlustatud vaid K.S süüditunnistamises KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8, 9 järgi kolmes kuriteoepisoodis ning KarS § 266 lg 1 järgi süüditunnistamises ja talle karistuse mõistmise osas.

Süüdistus

Maakohus arutas K.S-ile KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8, 9 järgi esitatud süüdistust muuhulgas ka järgmistes episoodides:

- selles, et tema koos O.O-ga , tegutsedes grupis, ajavahemikul 17.–18.07.2012, võõra

vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, rippluku lõhkumise teel, ebaseaduslikult,

valdaja tahte vastaselt tungisid Sillamäel, XXX asuva garaažiühistu garaaži nr 41 ning varastasid I.J. le kuuluvad esemed: halli värvi polüvinüülkloriidist täispuhutav paat Bush K330

VLA-659 maksumusega 1000 eurot, paadimootori Yamaha maksumusega 1000 eurot, kollast

värvi korpusega bensiinisae Partner maksumusega 200 eurot, plastõng koos rulli ja

õngenööriga maksumusega 20 eurot, võrgust kalasumpi maksumusega 30 eurot, kaks

päästevesti üldmaksumusega 600 eurot, millega tekitasid I.J. le materiaalset kahju summas 2310 eurot. - selles, et tema tegutsedes grupis V. Tepljakoviga, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, ajavahemikul 18.-19.07.2012, lukkude lõhkumise teel, ebaseaduslikult, valdaja

tahte vastaselt tungisid Narvas, XXX tänaval asuvasse garaažiühistu Tšaika garaaži nr 101 ja

varastasid sealt A.V. le kuuluvad talverehvid velgedel 19´´ maksumusega kokku 400 eurot, millega tekitasid A.V. le kahju nimetatud summas.

3 - selles, et tema tegutsedes grupis O.O-ga, ajavahemikul 18.-20.07.2012, võõra vallasasja

ebaseadusliku omastamise eesmärgil, ukselukkude muukraudadega avamise teel,

ebaseaduslikult, valdaja tahte vastaselt tungisid Narva-Jõesuus garaažiühistus Jõekallas

asuvasse garaažiboksi nr 72 ja varastasid 16-tolliste velgedel rehvid 205x55 maksumusega 200 eurot tk, millega tekitasid H.A. ele materiaalset kahju summas 800 eurot; - selles, et tema tegutsedes grupis O.O-ga, ajavahemikul alates 15.07.2012 kell 20.00 kuni

17.07.2012 kell 18.00, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil rippluku

lõhkumise teel, ebaseaduslikult, valdaja tahte vastaselt, tungisid Narvas, XXX tänaval asuva

garaažiühistu Paadigaraažid garaažiboksi nr 404, kuid ei võtnud sealt midagi, kuid rippluku lõhkumisega tekitasid kannatanule P.K. ile materiaalset kahju 5 eurot.

Süüdistuse tõendatus

Maakohus luges K.S poolt 17.-18.07.2012 O.O-ga grupis Sillamäel XXX asuva garaažiühistu garaažis nr 41 toime pandud episoodi tõendatuks kannatanu I.J. i ütlustega, mida kinnitavad sündmuskoha vaatlus koos fotodega.

Kannatanu ütlusi kinnitavad ka tunnistaja R.G. ütlused, mille kohaselt ta kohtas 18.07.2012 Statoili juures kaht noormeest, kes pakkusid talle 200 euro eest kummipaati ja paadimootorit.

Paadil olid vist tähed VLAS ja numbrite seas 6. Lisaks paadile andsid nad talle ka kaks

päästevesti, kaks aeru ja jalapumba. Tunnistaja tundis K.S ja O.O ära noormehed, kes talle paadi tõid. Kannatanu ütlusi varastatud esemete osas kinnitab ka asitõendite vaatlusprotokoll koos lisatud fotodega. Kirjeldatud teo toimepanemist süüdistatavate poolt kinnitavad ka O.O ütlused, et umbes

17.07.2012 sõitsid nad varguse toimepanemiseks Sillamäele. Nad läksid jõe lähedal, kollase

kaupluse kõrval asuvasse garaažiühistusse. Tema jäi autoga ühistu sissesõidu juurde ning K.S läks ühistusse. Mõne aja pärast K.S helistas ning ta sõitis tema juurde. K.S seisis boksi nr 41 juures. Nad tõid sealt välja ja panid auto pakiruumi paadimootori,

bensiinisae, plastõnge, kalasumpi, kaks päästevesti. Ainult paadi panid tagaistmele, kuna see oli suur. Teel Narva helistas K.S tuttavale nimega Slava, kellega nad kohtusid Laagna juures parkimisplatsil ning kellele nad hiljem need esemed 200 euro eest müüsid.

Pärast kahte ülekuulamist K.S-iga toimunud vastastamisel on O.O öelnud, et ta ei

pannud seda tegu toime koos K.S-iga , kuid pärast vastastamist antud ütlustes on

O.O öelnud, et ta jääb siiski oma esialgsete ütluste juurde, et pani varguse toime koos

K.S-iga ning märkis, et muutis vahepeal oma ütlusi K.S mõjutamisel. Ka kohtuistungil jäi O.O oma esialgsete ütluste juurde.

K.S on selle sündmusega seoses andnud ütlusi, et ta teab, et O.O varastas Sillamäel garaažist täispuhutava paadi koos aerudega ja mootoriga ning ta viibis selle R.G. ile

müümise juures, kuid ise ta paati ei varastanud. R.G. teadis, et paat on varastatud, sest O.O

ütles talle seda. Paadi töökorras olekut demonstreeris R.G. ile K.S ise Narvas

Kadastiku karjääris. Abi eest paadi müümisel andis O.O talle umbes 50 eurot. Hiljem on ta keeldunud selle süüdistuse osas ütluste andmisest.

Seega K.S ei tunnista ise oma süüd kõnealuse varguse toimepanemises. Maakohtu

hinnangul on aga tunnistaja ning O.O ütlustega tõendatud, et varguse panid toime

O.O ja K.S koos. Tunnistaja ütlustest nähtuvalt tegelesid paadi müügiga

mõlemad süüdistatavad, seda kinnitab ka K.S ise. Kusjuures mõlema süüdistatava ütlustest nähtuvalt oli müügi organiseerimise aktiivsemaks pooleks just K.S.

O.O ütluste kohaselt tegeldi esemete müügiga kohe pärast vargust st sõites

sündmuskohalt ära siirduti Narva ning koheselt kohtuti esemed ostnud tunnistajaga. Seda

4

väidet ei välista ka tunnistaja R.G. selgitused. Taoline sündmuste käik lükkab ümber K.S ütlused, et tema tegeles ainult esemete müümisega, kuivõrd asjas kogutud tõenditest

ei nähtu, et O.O oleks võtnud K.S auto peale pärast sündmuskohalt lahkumist kuid enne R.G. iga kohtumist ning seega pidi K.S olema O.O autos juba sündmuskohal. Samuti puudub kohtul põhjus kahelda O.O ütluste usaldusväärsuses. Asjas ei nähtu, et tal

oleks motiiv anda K.S kohta valeütlusi st süüstada teda kuritegude toimepanemises,

milles K.S egelikkuses ei osalenud. Kuritegude toimepanek grupis on karistusseadustiku kohaselt raskendavaks asjaoluks, mis tähendab, et juhul kui O.O

väidaks, et ta on pannud kuriteo toime koos K.S-iga , kuigi tegelikkuses tegi ta seda üksi, siis sellega raskendaks ta oluliselt enda olukorda. Samuti ei annaks kõnealuses episoodis

K.S rõõnamine O.O-le eelist tsiviilõigusliku vastutusega seonduvalt. Antud

varguse episoodis ei ole tsiviilhagi esitatud, mistõttu ei tõusetu küsimust ka tsiviilõiguslikust solidaarvastutusest.

Lisaks sellele tuleb tähelepanu pöörata asjaolule, et O.O süüdistuses on ka episoode, milles teda süüdistatakse kuriteo toimepanemises üksinda. Seega kui O.O eesmärk oleks

süüstada K.S kättemaksu ajendil, võinuks ta ka nende episoodide osas anda ebaõigeid

ütlusi öeldes, et pani need toime koos K.S-iga , lisades sel viisil K.S

süüdistusele veel mitu episoodi, kuid seda ei ole tehtud. Samas on aga K.S ütluste

kõrvutamisel teiste asjas kogutud tõenditega mitmel korral näha tema soov näidata oma teopanust tegelikkusest väiksemana. Seega on maakohtu hinnangul tõendatud, et süüdistuses kirjeldatud vargus on aset leidnud ning selle panid ühiselt ja kooskõlastatult toime O.O ja K.S.

Maakohus luges tõendatuks 18.-19.07.2012 Narvas, XXX tänaval asuvas garaažiühistu Tšaika

garaažis nr 101 toime pandud episoodi kannatanu A.V. i ütlustega, et tema garaažist kadusid

rattad velgedega 19’ ja rehvidega FULDA 245x35x19, neil oli keskel kleebis dezent. Nende maksumus on kokku 400 eurot. V. Tepljakov tunnistab nimetatud kuriteo toimepanemist märkides, et ta läks K.S kõne

peale kohale, selleks ajaks oli garaaž juba avatud – nad sisenesid garaaži, laadisid rattad autosse ja sõitsid minema. V. Tepljakovi ütlusi sündmuskoha osas kinnitab ütluste olustikuga seostamise protokoll.

R.K. ütluste kohaselt ostis ta kõnealused rehvid K.S-ilt ning tehingu juures viibisid nii

K.S kui ka V. Tepljakov. Süüdistatavalt väidetavalt need rehvid ja veljed ostnud R.K.

andis uurijale üle tema valduses olevad veljed koos rehvidega. Et tegemist on kannatanult

varastatud rehvidega kinnitab asitõendi vaatlus, millest nähtuvalt vastavad need veljed ja rehvid kannatanu poolt antud kirjeldusele. K.S ei tunnista ise oma süüd kõnealuse varguse toimepanemises. Maakohtu hinnangul on aga A.V. i, R.K. ja V. Tepljakovi ütlustega ning asitõendi vaatlusprotokolliga tõendatud, et varguse panid toime V. Tepljakov ja K.S koos. Maakohtul pole põhjus kahelda V. Tepljakovi ütluste usaldusväärsuses. Asjas ei nähtu, et tal

oleks motiiv anda K.S kohta valeütlusi st süüstada teda kuritegude toimepanemises,

milles K.S egelikkuses ei osalenud. Kuritegude toimepanek grupis on raskendavaks asjaoluks, mis tähendab, et juhul kui V. Tepljakov väidaks, et ta on pannud kuriteo toime koos

K.S-iga , kuigi tegelikkuses tegi ta seda üksi, siis sellega raskendaks ta oluliselt enda

olukorda. Samuti ei annaks kõnealuses episoodis K.S rõõnamine V. Tepljakovile

eelist tsiviilõigusliku vastutusega seonduvalt. Kuivõrd süüdistusaktis kirjeldatud esemed on

kannatanule tagastatud, ei tõusetu küsimust ka tsiviilõiguslikust solidaarvastutusest. V. Tepljakovi ütluste tõepärasust kinnitab ka asjaolu, et need haakuvad R.K. ütlustega.

5

Samas K.S ütlused seonduvalt V. Tepljakoviga koos toimepandud kuritegude osas ei

ole olnud järjepidevad. Seega asus maakohus seisukohale, et süüdistuses kirjeldatud varguse toimepanek süüdistatavate poolt on tõendatud.

Maakohus luges 18.-20.07.2012 Narva-Jõesuus garaažiühistus Jõekallas asuvasse garaažiboksi nr 72 toime pandud episoodi tõendatuks kannatanu H.A. e ütlustega, mille kohaselt on tema garaažist kadunud neli velgedel rehvi suurusega 205x55 R16. Kannatanu ütlusi sündmuskoha osas kinnitab sündmuskoha vaatlus koos lisatud fotodega.

O.O ütlused kinnitavad süüdistuse väidet, et kõnealuse varguse panid toime O.O

ning K.S. Ta on öelnud, et 2012 juulis sõitis ta koos K.S-iga GÜ-se Jõekallas. See oli päevasel ajal ning auto jättis ta valvuriputka juurde. Tema jäi autosse ning K.S

läks garaažide vahele kõndima. Kui K.S oli leidnud kergesti avatava boksi, siis helistas talle, et ta sõidaks boksi juurde. Boksist nr 72 laadisid nad autosse 16-tolliste velgede ja 205x55 rehvidega rattad. Rehvid müüs ta interneti kaudu maha ning raha jagasid pooleks. O.O ütlusi sündmuskoha osas toetab ka ütluste olustikuga seostamise protokoll.

K.S nimetatud varguse toimepanemist ei tunnista öeldes, et ta ei ole seda toime pannud ei üksi ega koos O.O-ga. Võimalik, et O.O maksab talle millegi eest kätte, võib-olla sellepärast, et ta on O.O-le võlgu. Hiljem on ta keeldunud selle süüdistuse osas ütluste andmisest.

Maakohtul puudub põhjus kahelda O.O ütluste usaldusväärsuses. Asjas ei nähtu, et tal

oleks motiiv anda K.S kohta valeütlusi st süüstada teda kuritegude toimepanemises,

milles K.S egelikkuses ei osalenud. Kuritegude toimepanek grupis on karistusseadustiku kohaselt raskendavaks asjaoluks, mis tähendab, et juhul kui O.O

väidaks, et ta on pannud kuriteo toime koos K.S-iga , kuigi tegelikkuses tegi ta seda üksi, siis sellega raskendaks ta oluliselt enda olukorda.

Nimetatu valguses ei ole usutav K.S väide, et O.O võib tahta talle kätte maksta seoses võlgnevusega, kuna antud ütlustega raskendab O.O lisaks K.S-ile ka iseenda olukorda.

Ülaltoodust lähtuvalt on maakohtu hinnangul tuvastatud, et süüdistuses nimetatud vargus on

aset leidnud ning selle panid ühiselt ja kooskõlastatult toime süüdistatavad O.O ja K.S.

Maakohus luges 15.07.2012 kell 20.00 kuni 17.07.2012 kell 18.00 Narvas, XXX tänaval asuva

garaažiühistu Paadigaraažid garaažiboksi nr 404 toime pandud episoodi tõendatuks kannatanu

P.K. i ütlustega, mida kinnitab sündmuskoha vaatusprotokoll ning O.O ütlustega. O.O

ütlustega haakuvad suures osas ka K.S ütlused, et 2012 juulis käisid nad O.O-ga XXX paadigaraažide juures. Ühistu värav oli suletud keti ja võtmega, kuid avanes

lihtsalt. Ta tegi lahti boksi nr 186, millest võttis erinevaid kalastustarbeid jm esemeid ning

boksid 439, 440, 454, 471 ja 404. Nendest võtsid nad palju erinevaid instrumente: erinevad

trellid, servamismasinad, kruvikeerajad, trimmer, jõhvsaed, pikkhöövel jms. Ühest, vist viimasest boksist, ei võtnud midagi, kuna polnud midagi võtta. Kõik varastatu võttis O.O endale ning müüs S. .

Maakohus luges episoodi tõendatuks, kuid märkis, et ei nõustu süüdistusaktis märgitud

kvalifikatsiooniga. Arvestades asjaolu, et garaažiboksi nr 404 murti küll sisse, kuid sealt ei võetud omastamise eemärgil ühtki eset, nõustub kohus K.S kaitsja seisukohaga, et see

tegu tuleb kvalifitseerida mitte vargusena, vaid omavolilise sissetungina KarS § 266 tähenduses. Karistus

6

Karistuse mõistmisel ei tuvastanud maakohus K.S karistust raskendavaid asjaolusid.

Kergendava asjaoluna arvestas maakohus süü osalist tunnistamist. Asjaolu, et K.S

väitis viimases sõnas, et kahetseb kuritegude toimepanemist, ei pidanud maakohus

puhtsüdamlikuks kahetsemiseks. Maakohus leidis, et kuigi K.S on varasemalt

korduvalt karistatud süstemaatiliste varguste eest, on ta jätkanud kuritegude toimepanemist, mis viitab kuritegelikule käitumismustrile. Teda on kokku 8 korda kriminaalkorras karistatud

ning karistuseks on mõistetud ka vangistust. Rahalise karistuse välistab alalise sissetuleku puudumine ning varasem käitumine ei võimalda kohaldada kergemaliigilist karistust.

Võttes arvesse toimepandud varguste tehiolusid (sh episoodide paljusust) ja raskust

etteheidetava kuriteokoosseisu teokirjelduse kontekstis, on kohtu hinnangul tegemist

rikkumisega, mille raskus on oluliselt üle keskmise. Maakohus pidas põhjendatuks 3-aastast vangistust.

Võttes arvesse toimepandud omavolilise sissetungi tehiolusid ja raskust etteheidetava

kuriteokoosseisu teokirjelduse kontekstis (tegemist ei olnud eluruumidega, mistõttu ei olnud kannatanute põhiõiguste riive väga suur), on maakohtu hinnangul tegemist rikkumisega, mille raskus on pigem väike ja põhjendatuks karistuseks pidas maakohus 3 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 ja KrMS § 238 lg 2 alusel mõistis maakohus liitkaristuseks 2 aastat vangistust.

Tsiviilhagid

Maakohus rahuldas süüdistusaktis nimetatud kannatanute tsiviilhagid. Samas kannatanu V.M. tsiviilhagi osas mingit lahendit ei tehtud.

Nimetatud hagi tuleneb episoodist, kus maakohus mõistis K.S ja O.O süüdi

selles, et tegutsedes grupis, ajavahemikul alates 16.07.2012 kell 18.00 kuni 17.07.2012 kell 17.00, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, muukrauaga luku avamise teel,

ebaseaduslikult, valdaja tahte vastaselt, tungisid nad Narvas, XXX tänaval asuva

garaažiühistu Paadigaraažid garaažiboksi nr 439, kust varastasid V.M. le kuuluvad esemed:

kaks 10-liitrilist plastkanistri õli ja bensiini seguga mõlemas üldmaksumusega 40 eurot,

punast värvi korpusega trimmer maksumusega 250 eurot, tumerohelist värvi korpusega

servamismasin 125mm kettaga maksumusega 40 eurot, rohelist värvi korpusega elektritrell maksumusega 40 eurot, tekitades sellega V.M. le materiaalset kahju summas 370 eurot.

Nimetatud episoodi ei ole süüdistatavate süüditunnistamises vaidlustatud, kuid tsiviilhagi puudutava apellatsiooni on esitanud kannatanu V.M. .

Apellatsioonides esitatud taotluste sisu Maakohtu otsuse peale on apellatsioonid esitanud süüdistatav K.S ja kannatanu V.M. .

Süüdistatav K.S taotleb apellatsioonis maakohtu otsuse tühistamist osas, millega

teda mõisteti süüdi eeltoodud kolmes varguse episoodis ja palub nimetatud episoodides ta õigeks mõista ning kergendada temale mõistetud karistust. K.S tunnistab end 13 süüdistuse sisuks olevates episoodides süüdi. Samas vaidlustab ta 3 varguse episoodi.

Ajavahemikul 15.-17.07.2012 Narvas, XXX tänaval asuva garaažiühistu Paadigaraažid garaažiboksi nr 404 toime pandud episoodi palub apellant kvalifitseerida KarS § 266 järgi.

7

Apellant ei nõustu süüdimõistmisega 17.-18.07.2012 Sillamäel, XXX asuva garaažiühistu

garaaži nr 41 toime pandud episoodis. Ta märgib, et maakohus on teda süüdi mõistnud

tuginedes O.O ütlustele, kuid tema ja O.O ütluste vahel on olulised vastuolud.

Samas ei ole K.S ja tunnistaja R.G. ütluste vahel vastuolusid. O.O väidab, et K.S helistas ostjale R.G. ile, kuid tunnistaja R.G. selgitab, et helistas just O.O

ning siis lepiti kõiges kokku – nii hinnas kui kohtumispaigas. Süüdistaja on põhjendamatult

asunud seisukohale, et kui K.S pani ülejäänud vargused toime O.O-ga, on ta ka nimetatud episoodis süüdi. O.O annab tema suhtes valeütlusi. Maakohus ei arvestanud

tunnistaja ütlusi ja luges O.O ütlused usaldusväärseks. Vastastamisel andis O.O

tõeseid ütlusi, et ta on K.S rõõnanud, kuid muutis oma ütlusi, et vältida vastutust valeütluste andmise eest. Samuti on apellant seisukohal, et O.O pani kuriteo tegelikult

toime koos oma vennaga, kuid ei taha, et vend vastutusele võetakse. Apellant viitab

vastuoludele O.O ütlustes 27.08.2012 ülekuulamisel (III kd lk 102-105) ja vastastamisel (III kd lk 49-50). Seoses 18.-19.07.2012 XXX tn garaažiühistu Tšaika garaažis nr 101 toime pandud episoodiga

märgib apellant, et tema koos V. Tepljakoviga nimetatud episoodis ei osalenud. Kui K.S autosse istus, olid V. Tepljakovi autos autorehvid juba olemas. V. Tepljakov tegi

ettepaneku sõita Statoili, kuna seal ootab neid ostja. K.S küsimusele, kust rehvid

pärit on, vastas V. Tepljakov, et tema töö juurest. V. Tepljakov töötab mitteametlikult autolammutuses. K.S sõitis autoga kaasa, kuna vajas raha. V. Tepljakov annab

K.S kohta valeütlusi, kuna teises episoodis on K.S andnud V. Tepljakovi süüstavaid ütlusi.

Apellant palub tühistada maakohtu otsuse ka episoodi osas, mis pandi toime Narva-Jõesuus garaažiühistus Jõekallas garaažiboksis nr 72, kuna ta pole seda teinud.

Ülejäänud episoodide osas märgib apellant, et O.O mõjutas teda neid toime panema,

kuna K.S on talle raha võlgu. Temal ei olnud vaja varguseid toime panna, kuna tal oli hea töökoht AS-s XXX .

Apellant märgib, et O.O ütluste kohaselt tassis varguste toimepanemisel asju

K.S, mis pole usutav, kuna K.S on 70% invaliid ning tema tervis ei võimalda seda. Apellant märgib, et tunnistab end süüdi episoodides, millest ta tegelikult osa võttis ning palub

end õigeks mõiste kuritegudes, mida ta toime pannud ei ole. Tal on üheaastane poeg,

K.S on 70% invaliidsust ning samuti on tema abikaasa invaliid, millega maakohus pole otsuse tegemisel arvestanud.

Apellant palub seoses tervislike ja perekondlike probleemidega kergendada talle mõistetud karistust.

K.S on lisanud apellatsioonile dokumente: tervisekaart, dokumendid invaliidsuse

kohta, abikaasa pensioniraamatu koopia, garantiikiri töökohast, koopia kardiogrammist (seoses südamehaigusega).

Kannatanu V.M. taotleb maakohtu otsuse tühistamist osas, millega maakohus jättis

seisukoha võtmata tema tsiviilhagi kohta ning palub rahuldada tema tsiviilhagi summas 370 eurot.

Apellant märgib, et maakohus jättis tähelepanuta tema tsiviilhagi, kuna see polnud süüdistusaktis kajastatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

8

1. Ringkonnakohus, olles kirjalikus menetluses, arvestades, et tegemist on lühimenetlusega, läbi vaadanud kriminaalasja materjalid, uurinud ja hinnanud kriminaalasjas kogutud tõendeid,

leiab, et K.S apellatsioon on põhjendamatu, rahuldamisele ei kuulu ja maakohtu otsus tuleb jätta muutmata selle põhiosas esitatud asjaoludel, milliseid ringkonnakohus ei pea

vajalikuks üle korrata vastavalt KrMS § 342 lg 3 p-le 1, kuid vajaduse korral tulenevalt apellatsioonis esitatud taotlustest lisab omapoolseid põhjendusi.

Küll aga kuulub osaliselt rahuldamisele kannatanu V.M. apellatsioon, sest kohtuotsuses

puuduvad põhjendused, miks nimetatud tsiviilhagi jäeti lahendamata. Tegemist on KrMS §

339 lg 1 p 7 toodud rikkumisega, mis obligatoorselt toob kaasa kohtuotsuse tühistamise ja KrMS § 341 lg 2 alusel nimetatud tsiviilhagi osas maakohtule samas kohtukoosseisus uueks arutamiseks saatmise.

2. Kõigepealt käsitleb ringkonnakohus K.S apellatsioonis esitatud väiteid vaidlustatud kolme varguse episoodi osas, mis puudutavad maakohtu poolt tõenditele antud hinnangut.

2.1 Maakohus, tuginedes (otsuse lk 18-20) kannatanu I.J. i, tunnistaja R.G. i, süüdistatava O.O

ütlustele ja dokumentaalsetele tõenditele, leidis, et K.S koos O.O-ga on toime pannud Sillamäel XXX asuvas garaažis süüdistuse sisuks oleva varguse.

K.S ei nõustu maakohtu järeldusega, et tema koos O.O-ga selle varguse toime

pani ning väidab, et seda tegi O.O üksi, kelle kohtuistungil ja kohtueelses menetluses

antud ütlused on vastuolulised. K.S viitab seejuures O.O erinevatele ütlustele (III kd lk 49-50 ja 102-105).

Maakohus 11.02.2013 istungil küsitles O.O nimetatud vastuolu pinnalt ja O.O

kinnitas, et eeluurimisel K.S mõjutas teda ütlusi muutma, kuid ta jääb selle juurde, et

nimetatud varguse pani ta toime koos K.S-iga . Samuti sai K.S nimetatud

vastuoluga seoses küsitleda O.O (V kd lk 134). Seega oli K.S kaitseõigus tagatud, sest ta sai kaassüüdistatavat küsitleda. KrMS § 237 lg 5 kohaselt võib lühimenetluses kohtulikul uurimisel süüdistatav taotleda enda

ülekuulamist. Sama sätte kohaselt järgitakse süüdistatava ülekuulamisel §-s 293 sätestatut.

Seega järgitakse süüdistatava ülekuulamisel lühimenetluses üldmenetluse ülekuulamise

reegleid (vt RKKK nr 3-1-1-68-06) ning on võimalik süüdistatava kohtulikul uurimisel antud

ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks kasutada süüdistatava kohtueelses menetluses antud ütlusi. O.O andis kohtueelses menetluses vastastamisel K.S-iga ütlusi, et Sillamäel XXX asuvas garaažis pani ta varguse toime üksi (III kd lk 49-52). Kahtlustatavana ülekuulamisel aga

O.O andis ütlusi, et vastastamisel ta K.S mõjutamisel muutis oma ütlusi, kuid

tegelikult nad panid selle varguse toime koos K.S-iga (III kd lk 102-107). Eeltoodut arvestades nõustub ringkonnakohas maakohtuga, et kuigi O.O on kohtueelses menetluses

andnud erinevaid ütlusi, puudub alus kahelda tema poolt maakohtus antud ütluste usaldusväärsuses, sest need on kooskõlas tunnistaja R.G. ütlustega (otsuse lk 20).

Seega nõustub kriminaalkolleegium maakohtuga, et Sillamäel XXX asuvas garaažis

süüdistuse sisuks oleva varguse pani K.S oime koos O.O-ga. Maakohtu järeldus

tugineb kriminaaltoimikus olevatele tõenditele, milliste loetelu ja neile antud hinnang on

otsuses põhjalikult välja toodud (otsuse lk 19). Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata. 2.2 Maakohus, tuginedes (otsuse lk 23-24) kannatanu A.V. i, tunnistaja R.K. ja süüdistatava V.

Tepljakovi ütlustele ning dokumentaalsetele tõenditele, leidis, et K.S koos V.

9 Tepljakoviga on toime pannud Narvas XXX tänaval asuvas Tšaika garaažis nr 101 süüdistuse sisuks oleva varguse. K.S ei nõustu maakohtu järeldusega, et tema koos V. Tepljakoviga selle varguse toime

pani ning väidab, et seda tegi V. Tepljakov üksi. K.S väidab, et V. Tepljakov annab tema kohta valeütlusi.

Maakohus käsitles seda väidet ja leidis (otsuse lk 24), et kohtul pole alust kahelda V. Tepljakovi ütluste usaldusväärsuses, et varguse pani ta toime koos K.S-iga, kuna asjast

ei nähtu, et tal oleks motiiv anda K.S kohta valeütlusi. Ringkonnakohus nõustub maakohtu eeltoodud põhjendustega, sest need on kooskõlas uuritud tõenditega. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga, et Narvas XXX tänaval asuvas Tšaika garaažis nr 101

süüdistuse sisuks oleva varguse pani K.S toime koos V. Tepljakoviga. Maakohtu järeldus tugineb kriminaaltoimikus olevatele tõenditele, milliste loetelu ja neile antud hinnang

on otsuses põhjalikult välja toodud (otsuse lk 24). Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata.

2.3 Maakohus, tuginedes (otsuse lk 20-21) kannatanu H.A. e ja süüdistatava O.O

ütlustele ning dokumentaalsetele tõenditele, leidis, et K.S koos O.O-ga on toime pannud Narva-Jõesuus garaažiühistus Jõekallas asuvas garaažis nr 72 süüdistuse sisuks oleva varguse.

K.S ei nõustu maakohtu järeldusega, et tema koos O.O-ga selle varguse toime pani ning väidab, et O.O annab tema kohta valeütlusi. Maakohus käsitles seda väidet ja leidis (otsuse lk 21), et kohtul pole alust kahelda O.O ütluste usaldusväärsuses, et ka selle varguse pani ta toime koos K.S-iga. Ringkonnakohus nõustub maakohtu eeltoodud põhjendustega, sest need on kooskõlas uuritud tõenditega, milliste loetelu ja neile antud hinnang on otsuses välja toodud (otsuse lk 20). Ringkonnakohus kõigi vaidlustatud episoodide osas leiab, et maakohus on hinnanud tõendeid

kogumis oma siseveendumuse kohaselt, mis eeldab tõendite kaalumist, nende

usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõendile tugineda (vt nt RKKK nr 3-1-1-88-06, p 11 ja RKKK nr 3-1-1-127-06, p 6). Maakohus on hinnanud tõendite

usaldusväärsust ning kõrvutanud omavahel erinevaid tõendeid, mistõttu ei nõustu

kohtukolleegium apellandi seisukohaga, et maakohus on kriminaalasja lahendanud ühekülgselt ja ebaobjektiivselt.

3. K.S aotleb ajavahemikul 15.-17.07.2012 Narvas, XXX tänaval asuva garaažiühistu Paadigaraažid garaažiboksis nr 404 toime pandud episoodi kvalifitseerida KarS § 266 järgi.

Ringkonnakohus märgib, et see taotlus on alusetu, kuna maakohus just nii toimiski, leides, (otsuse lk 17-18), et tegemist ei ole vargusega, nagu süüdistus oli esitatud, vaid omavolilise sissetungiga KarS § 266 järgi.

K.S sai kohtuotsuse venekeelse tõlke kätte 10.05.2013, kuid apellatsiooni kirjutas

juba 02.05.2013 (VI kd lk 84 ja 105). Seega nimetatud taotlus võis tuleneda kohtuotsusega mittetutvumisest. 4. K.S on vaidlustanud talle mõistetud karistust.

Tal on üheaastane poeg, K.S on 70% invaliidsust ning samuti on tema abikaasa invaliid, millega maakohus pole otsuse tegemisel arvestanud.

10

Apellant palub seoses tervislike ja perekondlike probleemidega kergendada talle mõistetud karistust. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on karistuse mõistmisel (otsuse lk 29-30) arvestanud kõigi KarS §-s 56 ette nähtud asjaoludega.

Karistuse mõistmisel ei tuvastanud maakohus K.S karistust raskendavaid asjaolusid.

Kergendava asjaoluna arvestas maakohus süü osalist tunnistamist. Asjaolu, et K.S

väitis viimases sõnas, et kahetseb kuritegude toimepanemist, ei pidanud maakohus

puhtsüdamlikuks kahetsemiseks. Maakohus leidis, et kuigi K.S on varasemalt

korduvalt karistatud süstemaatiliste varguste eest, on ta jätkanud kuritegude toimepanemist, mis viitab kuritegelikule käitumismustrile. Teda on kokku 8 korda kriminaalkorras karistatud

ning karistuseks on mõistetud ka vangistust. Rahalise karistuse välistab alalise sissetuleku puudumine ning varasem käitumine ei võimalda kohaldada kergemaliigilist karistust.

Võttes arvesse toimepandud varguste tehiolusid (sh episoodide paljusust) ja raskust

etteheidetava kuriteokoosseisu teokirjelduse kontekstis, on kohtu hinnangul tegemist rikkumisega, mille raskus on oluliselt üle keskmise. Maakohus pidas põhjendatuks 3-aastast vangistust.

Võttes arvesse toimepandud omavolilise sissetungi tehiolusid ja raskust etteheidetava

kuriteokoosseisu teokirjelduse kontekstis (tegemist ei olnud eluruumidega, mistõttu ei olnud kannatanute põhiõiguste riive väga suur), on maakohtu hinnangul tegemist rikkumisega, mille raskus on pigem väike ja põhjendatuks karistuseks pidas maakohus 3 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 ja KrMS § 238 lg 2 alusel mõistis maakohus liitkaristuseks 2 aastat vangistust.

Seejuures oli maakohtule teada K.S ervislik seisund ja perekondlik olukord, sest sellekohased dokumendid esitati juba 29.01.2013 istungil (V kd lk 72-90). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga K.S-ile mõistetud karistuse liigi ja määra osas.

Kohtukolleegium leiab, et alust K.S-ile mõistetud karistuse kergendamiseks ei ole. Tegemist on isikuga, keda on varem 8 korda kohtulikult karistatud ja neist 7 korda varguste toimepanemise eest. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et aastate vältel on K.S

süstemaatiliselt jätkanud uute varguste toimepanemist, see on kujunenud tema

käitumismustriks ning ta ei ole mingilgi viisil püüdnud oma elulaadi muuta, et vältida uute

kuritegude toimepanemist. Kuna ta järjekordselt mõisteti süüdi paljude varguste

toimepanemises, siis on põhjendatud talle selle eest sanktsiooni keskmise määra lähedase vangistuse mõistmine.

Kohtukolleegium leiab, et mõistetud karistus vastab K.S süü suurusele ja karistuse eesmärkidele. 5. Kannatanu V.M. apellatsioon.

Kannatanu taotleb, et ringkonnakohus mõistaks talle süüdlastelt välja 370 eurot, kuna maakohus jättis tema tsiviilhagi osas üldse seisukoha võtmata.

Ringkonnakohtul puudub volitus kannatanule nimetatud summa väljamõistmiseks, sest selleks peab olema maakohtu esmane lahend. Küll aga saab ringkonnakohus saata tsiviilhagi

maakohtule lahendamiseks. Selles mõttes kuulub kannatanu apellatsioon osaliselt rahuldamisele.

Ringkonnakohus märgib, et kuna maakohus ei ole kohtuotsuse tsiviilhagisid puudutavas alajaotuses (otsuse lk 31-34) võtnud mitte mingisugust seisukohta kannatanu V.M. tsiviilhagi

osas, siis tulenevalt Riigikohtu 03.10.2008 otsuse nr 3-1-1-42-08 punktidest 21-23 ei ole

ringkonnakohtul õigust ega võimalust asuda ise esmakordselt hindama tsiviilhagi

põhjendatust. Ringkonnakohus saab lahendada üksnes küsimuse hagi läbi vaatamata jätmise

õiguspärasusest. Kui leitakse, et maakohus on jätnud tsiviilhagi seadusliku aluseta läbi

11

vaatamata, tuleb kriminaalasi tsiviilhagi puudutavas osas saata maakohtule uueks arutamiseks.

KrMS § 310 lg 1 kohaselt kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata.

Riigikohtu 28.01.2008 otsuse nr 3-1-1-47-07 punkt 36 kohaselt tsiviilhagi saab kohus jätta läbi vaatamata ainult siis, kui selleks on menetlusseadustikus ette nähtud alus. KrMS näeb ette

ainult ühe aluse, mille esinemisel võib kohus ka süüdimõistva otsuse tegemisel jätta tsiviilhagi läbi vaatamata. Nimelt sätestab KrMS § 272 lg 2, et kui kohus leiab, et tsiviilhagi

ei ole võimalik tsiviilkostjata läbi vaadata, jäetakse tsiviilhagi kriminaalmenetluses läbi

vaatamata. Nimetatud otsuse punktis 37 märgitakse, et kuna tsiviilhagi lahendamisel

kriminaalmenetluses juhindutakse tsiviilmenetluse regulatsioonist, kui see ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldiste põhimõtetega, siis tuleb kriminaalmenetluses järgida ka TsMS §-s

423 sätestatud hagi läbivaatamata jätmise aluseid. Seda aga juhul, kui konkreetse hagi läbi vaatamata jätmise aluse kohaldamine ei ole välistatud kriminaalmenetluse eripära tõttu. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu poolt kannatanu V.M. tsiviilhagi läbi vaatamata jätmine

ei vasta ühelegi kriminaalvõi tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud hagi läbi

vaatamata jätmise alusele. Seega puudus maakohtul tsiviilhagi läbi vaatamata jätmiseks

õiguslik alus, tegemist on kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ja seetõttu tuleb maakohtu otsus tsiviilhagi läbivaatamata jätmise osas tühistada.

Ringkonnakohus märgib, et antud juhul on tegemist lühimenetlusega, kus KrMS § 233 lg 1 kohaselt kriminaalasi lahendatakse kriminaaltoimiku materjali põhjal.

Koos süüdistusaktiga saadeti kohtusse ka kannatanu V.M. tsiviilhagi, mis tuli lahendada KrMS § 2631 ettenähtud korras.

Kriminaaltoimikust (I kd lk 123) nähtub, et kannatanu V.M. on 02.11.2012 esitanud tsiviilhagi seoses 16.-17.07.2012 tema garaažiboksist toime pandud vargusega. Ta soovib 370 euro väljamõistmist K.S-ilt ja O.O-lt. 17.01.2013 süüdistusaktis (IV kd lk 42-53) on nimetatud vargus K.S-ile ja O.O-le süüks pandud ning kannatanu V.M. on kohtusse kutsutavate isikute nimekirjas. Prokurör on nimetatud hagi jätnud märkimata süüdistusakti alajaotuses „Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus“, kuid kannatanu V.M. le tekitatud kahju tuleneb alajaotustest „Süüdistust kinnitavate tõendite loetelu“ ning „Süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsioon“. Süüdistusakti tuleb KrMS

§ 154 kohaselt vaadelda tervikuna ning antud juhul on süüdistusaktis kajastatud kannatanu V.M. le tekitatud kahju, kuid ekslikult jäetud märkimata, et ta esitas vastava tsiviilhagi. Ringkonnakohus leiab, et kuna kriminaaltoimikust nähtuvalt see hagi oli esitatud KrMS § 225

kohaselt õigeaegselt, siis lähtudes lühimenetluse nõuetest maakohus pidanuks selle hagi lahendama. Kannatanu V.M. kutsuti 29.01.2013 kohtuistungile ja kohtukutse sai ta kätte (IV kd lk 85 ja 98). Kohtuistungile ta ei ilmunud ja teatas, et ei soovi osaleda (V kd lk 71). Kutse sai ta kätte ka 11.02.2013 kohtuistungiks, kuid istungile ei ilmunud (V kd lk 117 ja 133). KrMS § 236 lg 2 kohaselt kannatanu kohtuistungile ilmumata jäämine ei takista kriminaalasja kohtulikku arutamist ega tsiviilhagi läbivaatamist. Kohtuistungi protokolli (V kd lk 133-136 pöördel) kohaselt loeti kõik kriminaalasjas olevad materjalid avaldatuks ja kaitsjad vastuväiteid ei esitanud. Kohtuvaidlustes prokurör palus kõik tsiviilhagid rahuldada ning K.S ja O.O lubasid kahjud heastada.

Eeltoodust nähtub, et maakohtul oli võimalus kannatanu V.M. tsiviilhagi lahendada, kuid seda ei tehtud. Seetõttu tuleb nimetatud küsimus lahendada kriminaalasja uuel arutamisel, mis puudutabki ainult konkreetset tsiviilhagi ja sellega seotud isikuid.

12

Mati Kartau Paavo Randma Tiit Lõhmus