1-13-5235/11 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-13-5235

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 13. juunil 2013 Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kriminaalasja number

1-13-5235 (13231500115)

Kohtunik

Külli Iisop

Kohtuistungi sekretär

Liisi Kisler

Tõlk

Diana Smirnova

Kriminaalasi T.D süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 8 ja 9 järgi lühimenetluses

Kohtuistungi toimumise aeg 13.06.2013.a

Prokurör

Marika Kreutzberg

Süüdistatav T.D – isikukood XXX; Eesti kodanik; emakeel: vene keel; keskeriharidusega; elukoht:

XXX(viibib vahi all Vanglas); ei tööta; varem

kriminaalkorras karistatud 13 korral, viimati Harju Maakohtu 29.08.2012.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 8 ja 9

järgi 1 aasta ja 6-kuulise vangistusega, millest 8 kuud

mõisteti tingimisi 2-aastase katseajaga (reaalse

vangistuse kandmiselt vabanes 03.01.2013.a); tõkend -

vahistamine alates 22.03.2013.a (kahtlustatavana oli kinni peetud 11.02. ja 20.-21.03.2013.a)

Kaitsja Liis Toomsalu

RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada T.D KarS § 199 lg 2 p 8 ja 9 järgi ja karistuseks

mõista 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust.

2

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku (6 kuu vangistuse) võrra ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Harju Maakohtu 29.08.2012.a

otsusega mõistetud karistuse ning ärakandmata osa (8 kuud vangistust) võrra liitkaristuseks mõista 1 (üks) aastat ja 8 (kaheksa) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses oldud aeg - 11.02.2013.a, s.o 1

päev 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) ning kandmisele kuulub päeva vangistust algusega 20.03.2013.a.

2. Tõkend – vahistamine jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni.

3. Välja mõista T.D lt hüvitis õigusvastaselt tekitatud kahju katteks – 251,04 -

eurot

(kakssada viiskümmend üks eurot 04 senti) AS OG Elektra kasuks (arveldusarve Swedbank pangas XXXXXXXXXXX).

4. Välja mõista T.D lt menetluskulud riigieelarve tuludesse: - määratud

kaitsjale makstud tasu (kakssada kolmkümmend eurot ja 40 senti) ning 230,40 eurot

süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha (nelisada kaheksakümmend) 480 eurot.

Kohus määrab, et menetluskulusid on võimalik tasuda vabatahtlikult 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvele 10220034796011 SEB pangas või

arvele 221023778606 Swedbank pangas, viitenumber mõlemal juhul 2800049777; maksekorraldusele märkida kriminaalasja number 1-13-5235 ja süüdimõistetu nimi.

Kui menetluskulud ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

5. Asitõendid

Neli CD plaati turvakaamera salvestustega, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures – hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul Harju

Maakohtu kaudu alates päevast, mil otsus on pooltele kättesaadav. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest.

Otsus tervikuna koostatakse vaid pärast apellatsiooniteate saamist ning on kättesaadav kohtu kantseleis 15-ndal päeval pärast apellatsiooniteate esitamist.

SÜÜDISTUS

T.D varem süstemaatiliselt varguseid toimepannud isikuna, 28.01.2013.a ajavahemikul kella 14.00 – 17.30 tungis varem varastatud võtit kasutades s, XXX asuvasse

korterisse, kust varastas XXX kuuluva sülearvuti Fujitsu Siemens Amilo koos laadijaga

3

väärtusega 100 eurot, kõlarid Logitech väärtusega 19 eurot, arvutihiire väärtusega 15 eurot, kokku XXX kuuluvaid esemeid väärtusega 134 eurot.

Samuti tema, varem varguseid toimepannud isikuna 18.02.2013.a kella 10.15 paiku s,

Paasiku 2a asuvas kaupluses Grossi Toidukaubad võttis varguse eesmärgil 52 paari sokke

maksumusega 0,98 eurot paar, kogumaksumusega 50,96 eurot ja 9 purki puhastusvahendit

Vanish maksumusega 7,08 eurot purk, kogumaksumusega 63,72 eurot, kokku AS-le OG Elektra kuuluvaid kaupu 114,68 euro väärtuses ning väljus kauplusest kauba eest tasumata.

Samuti tema, varem varguseid toimepannud isikuna 20.02.2013.a kella 10.33 paiku s,

Paasiku 2a asuvas kaupluses Grossi Toidukaubad võttis varguse eesmärgil 78 paari sokke maksumusega 0,98 eurot paar, kokku AS-le OG Elektra kuuluvaid kaupu 76,44 euro väärtuses ning väljus kauplusest kauba eest tasumata.

Samuti tema, varem varguseid toimepannud isikuna 18.03.2013.a kella 10.19 paiku s,

Paasiku 2a asuvas kaupluses Grossi Toidukaubad võttis varguse eesmärgil 56 tahvlit

piimašokolaadi maksumusega 1,07 eurot tahvel, kokku AS-le OG Elektra kuuluvaid kaupu maksumusega 59,92 eurot ning väljus kauplusest kauba eest tasumata.

Sel moel T.D võttes ära võõrad vallasasjad nende ebaseadusliku omastamise

eesmärgil sissetungimisega ja süstemaatiliselt pani toime järgi KarS § 199 lg 2 p 8, 9 kvalifitseeritava kuriteo.

Poolte seisukohad

Prokurör leidis, et T.D-le süüks arvatud teod on täielikku tõendamist leidnud ning

tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Uued kuriteod pani ta toime katseajal ning

karistuseks tuleb talle mõista reaalne vangistus, millele liita eelmise otsuse järgi kandmata

karistus. Karistuseks KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi taotles prokurör 1 aasta ja 6 kuud

vangistust, mida lühendada kolmandiku võrra ja kandmisele kuuluvale karistusele -1 aasta

vangistust liita eelmise otsuse järgi mõistetud karistuse kandmata osa – 8 kuud vangistust. Liitkaristuseks KarS § 65 lg 2 alusel mõista 1 aasta ja 8 kuud vangistust, mille hulka arvata eelvangistuses oldud aeg.

Kaitsja kvalifikatsioonile ja kuritegude tõendatusele vastu ei vaielnud, kuid prokuröri

taotletud karistusmäära pidas liialt suureks. Süüdistatava süü ei ole suur, kuna kolmes episoodis oli tegu vargustega poest väheväärtusliku asja suhtes. Süüdistatav ise tunnistas, et

tema teod olid tingitud narkoprobleemidest ning ta on käesolevaks ajaks aru saanud, et tal

tuleb ennast ravida ning seda tahab ta teha Lootuse külas. Ta on sinna kirjutanud ja teda ollakse koheselt nõus seal vastu võtma. Esitatud hagile kaitsja ega süüdistatav vastuväiteid ei esitanud.

Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused

Kohtuistungil kontrollitud tõendite alusel on kohus jõudnud veendumusele, et T.D süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud ja tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud.

Vargus 28.01.2013 s XXX majas asuvast korterist on lisaks T.D süü omaksvõtule uurimisel ja kohtuistungil tõendamist leidnud kannatanu ja tunnistajate ütlustega, asitõendi ja isiku läbivaatuse protokolliga ning ärakirjaga 29.08.2012 kohtuotsusest.

4

Kahtlustatavana ülekuulamisel (II kd, lk 60-65) andis T.D ütlusi, et varastas

korterivõtmed ning sai selle eest juba karistuse, kuid võtmeid temalt keegi ära ei võtnud. Pärast vanglast vabanemist jaanuari lõpus läks ta kannatanu korterisse, sest tal oli raha vaja. Tal oli seljas sinine jope ning peas hall müts. Ta andis kella ning seejärel sisenes võtmetega

korterisse. Võttis sealt sülearvuti Fudjitsu, kõlarid ja hiire. Asjad müüs maha juhututtava Aleksandri kaudu temale tundmatule inimesele 100 euro eest.

- Kannatanu Jelena Malinovskaja ütluste kohaselt (II kd, lk 2-7; 94-97) tungiti 28.01.2013 ajavahemikul kell 14.00-17.30 korterisse ning varastati tema sülearvuti koos laadijaga, kõlarid

ning hiir. Mõni aeg tagasi varastati tema pojalt riietehoiust muude asjade hulgas ka

korterivõtmed, mida sissetungija võis kasutada. Nende koridoris on videokaamera, mille salvestust palus uurida. - Harju Maakohtu 29.08.2012 otsusest (I kd, lk 55-60) nähtub, et T.D mõisteti süüdi muuhulgas ka XXX korterivõtmete varguses.

- Asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud sündmuse toimumise päeval XXX korteri trepikojas tehtud videosalvestist (II kd, lk 91-93). Salvestuselt on näha, et trepikotta sisenes võtmetega meesterahvas, kel seljas jope ning peas tume müts, millel valget värvi linnukese kuju.

- Isiku läbivaatuse protokolli (II kd, lk 49-53) andmetel oli T.D 11.02.2013 kinnipidamisel seljas sinine jope, millel oranži värvi tõmblukud ning peas müts, millel valget värvi linnukujuline embleem. - Tunnistajate XXX (II kd, lk 75-80) ja XXX (II kd, lk 81-85) ütlused tõendavad seda, et 28.01.2013.a paiku müüs Andrei nimeline mees süüdistuses märgitud esemeid.

Vargus 18.02.2013 s Paasiku 2a asuvas Grossi Toidukaubad kauplusest on tõendatud

kannatanu avaldusega varguse ja neile tekitatud kahju kohta, turvakaamera salvestusega, tunnistaja ütlustega ning süüdistatava enda ütlustega varguse toimepanemise asjaolude kohta.

Kahtlustatavana ülekuulamisel (I kd, lk 21-27) andis T.D ütlusi, mille kohaselt läks ta

18.03.2012 Paasiku tänaval asuvasse Grossi kauplusesse vargile. Ta võttis sealt suures koguses sokke ja pesuvalgendajat-pulbrit, pani need oma punast värvi seljakotti ning lahkus kauplusest. Süüdistatava ütlusi varguse toimepanemise aja, koha ja varastatud kauba osas kinnitab ka AS OG Elektra avaldus õiguserikkumise kohta (I kd, lk 6-7). Tunnistaja XXX (I kd, lk 10-11) kirjeldab varguse toimepannud isiku käitumist müügisaalis, märgib sarnaselt süüdistatava selgitustega, et varguse toimepanija pani sokke oma punasesse seljakotti. Samuti nähtub

asitõendi vaatlusprotokollist (I kd, lk 34-39), milles vaadeldi Paasiku 2a asuva Grossi

Toidukaupade 18.02.2013 videosalvestust, kuidas meesterahvas võtab letilt purke ja sokke ning väljub müügisaalist suletud kassa kaudu.

Vargus 20.02.2013 s Paasiku 2a asuvas Grossi Toidukaubad kauplusest on samuti tõendatud

kannatanu avaldusega, asitõendi vaatlusprotokolliga, tunnistaja ütlustega ning süüdistatava enda ütlustega.

Kahtlustatavana ülekuulamisel (I kd, lk 21-27) T.D kinnitas, et ta läks 20.03.2012 Paasiku tänaval asuvasse Grossi kauplusesse, et sealt midagi varastada. Ta võttis suures koguses sokke, võimalik, et 78 paari; pani need oma punast värvi seljakotti ning müüs need õues maha.

5

T.D süüd selle varguse toimepanemises tõendavad ka AS OG Elektra avaldus õigusrikkumise kohta (I kd, lk 4-5). Tunnistaja XXX oma ütlustes (I kd, lk 10-11) kirjeldab

varguse toimepanijat noormeest, kes kandis punase kapuutsiga sinist jopet, halli mütsi ja seljakotti. Lisaks nähtub asitõendi vaatlusprotokollist (I kd, lk 34-35; 40-41), milles vaadeldi Paasiku 2a asuva Grossi Toidukaupade 20.02.2013 videosalvestist, kuidas meesterahvas võtab suures koguses sokke, paneb need oma seljakotti ning väljub müügisaalist suletud kassa kaudu.

Vargus 18.03.2013 s Paasiku 2a asuvas Grossi Toidukaubad kauplusest on tõndatud

tunnistaja XXX ütlustega (I kd, lk 10-11; 28-30), kes avastas kaupluse turvakaamera videosalvestist vaadates, et 18.03.2013 võttis sama meesterahvas šokolaadid, pani need musta värvi kotti ning lahkus kauplusest. Hiljem selgus, et varastati 56 piimašokolaadi. Tunnistaja ütlusi šokolaadi varguse kohta kinnitavad AS OG Elektra avaldus õigusrikkumise

kohta (I kd, lk 2-3) ning asitõendi vaatlusprotokoll sündmuse toimumise ajal tehtud

turvakaamera salvestisest (I kd, lk 34-35; 42-45), millest on näha, et noormees siseneb müügisaali, võtab midagi letilt ning paneb ostukorvis olevasse kotti.

Süüdistatav T.D ei eitanud oma süüd šokolaadide varguses ning andis kohtueelses menetluses (I kd, lk 21-27) toimunu kohta teiste tõenditega kooskõlas olevaid ütlusi.

Tsiviilhagi Kannatanu AS OG Elektra on esitanud tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 251,04 eurot

(I kd, lk 31). Tekitatud kahju koosneb 18.02 ja 20.02.2013, samuti 18.03.2013 varastatud kauba maksumusest. Varastatud asjade maksumuse kohta on ütlusi andnud ka XXX .

VÕS § 1043 kohaselt tuleb teisele isikule tekitatud kahju hüvitada, kui kahju tekitaja on kahju tekkimises süüdi.

VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.

VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema

vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

Kohus leiab, et kannatanu tsiviilhagi varalise kahju nõudes on põhjendatud ja kuulub täies

ulatuses rahuldamisele. On tõendatud, et tsiviilhagis nimetatud kauba varastas T.D . Hagi suuruse kohta ei ole süüdistatav ega kaitsja vastuväiteid esitanud ja on sisuliselt hageja nõude õigeks võtnud.

Tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et T.D süü kõigis eelmainitud vargustes on leidnud täielikult tõendamist, teod on õigusvastased ning puuduvad süüd välistavad asjaolud.

T.D on varem 13 korral kriminaalkorras karistatud, neist 12 korral varavastaste

kuritegude eest. Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse T.D uute varguste

toimepanemises ajavahemikul 28.01.-18.03.2013, s.o vähem kui kahe kuu jooksul neljas

varguses. Eeltoodust nähtub, et vargused olid kujunenud T.D elustiiliks ja

harjumuseks, sel viisil hankis ta endale eluks vajalikku ning põhjust on rääkida

süstemaatilisest vargusest. XXX vara hõivamiseks sisenes süüdistatav varem varastatud võtmeid kasutades võõrasse eluruumi, mistõttu on see vargus toime pandud sissetungimisega.

6

Seega on süüdistatava käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi ehk tegemist on süstemaatilise vargusega, mis ühes episoodis oli seotud sissetungimisega.

Karistuse mõistmisel juhindub kohus KarS § 56 sätetest, s.o lähtub süüdistatava süüst,

võtab arvesse karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada

süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning lähtuda tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvidest.

KarS § 199 lg 2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

T.D on eeluurimisel ja kohtuistungil oma süüd täies ulatuses tunnistanud ja

toimepandut kahetsenud ning kohus loeb seda karistust kergendavaks asjaoluks. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Süüdistatava süü suurust ilmestab tema järjekindlus varavastaste kuritegude toimepanemisel, soovimatus ise endale elatist hankida, vaid elada jätkuvalt teiste kulul, võõra vara arvel. Uue kuriteo pani ta toime peale vanglast vabanemist varem varastatud võtmeid kasutades. Kohus järeldab sellest, et peale eelmise kuriteo eest mõistetud vangistuse kandmist süüdistatav isegi

ei püüdnud oma eluviisi muuta. 11.02.2013 peeti T.D kahtlustatavana kinni seoses

XXX vara vargusega. Ta tunnistas oma süüd, kahetses ning ta vabastati. Juba nädal hiljem varastas ta uuesti. Seega on T.D oma käitumisega näidanud, et on võimeline vargile

minema igale poole ning varastama ükskõik mida. Varasematest karistustest ei ole ta enda jaoks teinud mingeid järeldusi.

Kohus ei pea võimalikuks karistada T.D varguste eest kergemaliigilise karistusega, s.o rahalise karistusega, sest selline karistus ei oleks tema puhul täidetav. Enne vahistamist ta ei töötanud, tal puudusid legaalsed sissetulekud, ta tarvitas enda sõnul narkootikume. Tasuda tuleb tal ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevad menetluskulud ning hüvitada kannatanule tsiviilhagi. Kergemaliigilise karistuse mõistmine ei vastaks ka T.D süü suurusele ega oleks piisavaks vahendiks, et mõjutada teda mitte enam toime panema uusi süütegusid.

T.D on varem 13 korral kriminaalkorras karistatud. Uue varguse pani ta toime vaid

mõned nädalad pärast vanglast vabanemist ning ta jätkas varavastaste kuritegude

toimepanemist kuni vahistamiseni. Ta ei õigustanud talle antud usaldust, seda, et osa talle eelmise otsusega mõistetud karistusest jäeti tingimisi täitmisele pööramata.

Arvestades seda, et varastatud vara väärtus ei olnud suur, samuti seda, et XXX on varastatud

asjad süüdistatava kaasabil tänaseks tagastatud, peab kohus põhjendatuks karistada teda vangistusega alla sanktsiooni keskmist määra, s.o mõista talle 1 aasta 6 kuud vangistust nagu taotles prokurör.

Lühimenetlusest tingituna tuleb mõistetud karistust kolmandiku võrra vähendada ning

kandmisele kuulub 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel tuleb mõistetavat karistust suurendada eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa ( 8 kuud vangistust) võrra ning karistusaja hulka tuleb KarS § 68 lg 1 alusel lugeda ka eelvangistusaeg.

Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et süüdistatavale mõistetav karistus võiks jääda sanktsiooni alampiiri lähedale ning eesmärgiks peaks olema võimalikult lühike karistus, mis

annab süüdistatavale kiirema võimaluse minna elama XXX, et seal ennast ravida

narkootikumide sõltuvusest. Sellised eesmärgid on T.D võimalik endale seada ka

pärast karistuse ärakandmist ning peamiselt tema enda tahe ja soov saab olla aluseks sõltuvusest vabanemisel.

7

Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva otsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 alusel menetluskuludeks määratud kaitsjale makstav tasu (osalemise eest nii eeluurimisel kui kohtuistungil kokku summa 230,40 eurot) ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Kuna varguse näol on tegemist teise astme kuriteoga, on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel 1,5 kuupalga alammäära ehk 480 eurot.

Arvestades süüdimõistetu varalist seisundit, asjaolu, et ka vanglas tööle asudes ei saa süüdimõistetu töötasu olema suur ning hüvitada tuleb kuriteoga tekitatud kahju, siis kohene menetluskulude hüvitamine käib talle ilmselt üle jõu. Seetõttu KrMS § 180 lg 3 alusel annab

kohus võimaluse menetluskulude tasumiseks osade kaupa, s.o 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Kohtule ei ole esitatud andmeid või tõendeid, mis tingiksid osa menetluskulude riigi kanda jätmist.

Menetlusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 175, 179, 180, 238, 306, 311-313.

Kohtunik