4-13-664/18 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

4-13-664

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. juunil 2013.a, Narva kohtumaja, 1. Mai 2 Väärteoasja number 4-13-664 (2330,12,010482) Kohtunik Innokenti Menšikov Kohtuistungi sekretär Ilona Berezina Tõlk Viktoria Vivtšaruk Menetlusalune isik E.E, elukoht xxx, isikukood 38407042220. Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskond, Vahtra 3, 21003 Narva Väärteoasi E.E kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida

Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna

patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Irina Reino

18.01.2013.a üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2330,12,010482 Istungil osalenud isikud

Kaebuse esitaja kaitsjad: Artur Pärnoja, Vladimir E.E

Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna vanemväärteomenetleja Irina Reino Tunnistajad: xx, xx Kohtuistungi toimumise aeg 06.06.2013.a RESOLUTSIOON juhindudes V™S § 132 p 1 ja § 135 lg 2

Jätta E.E kaebus rahuldamata ja Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri

korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Irina Reino 18.01.2013.a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2330,12,010482 E.E karistamise kohta Liiklusseaduse § 201 lg 2 alusel rahatrahviga 55 trahviühiku ulatuses, s.o 220 (kakssada kakskümmend) eurot, muutmata.

Määrata E.E-le KarS § 66 lg 2 ja 3 alusel rahatrahvi summas 220 (kakssada

kakskümmend) eurot tasumine ositi 5 (viie) kuu jooksul 44 (neljakümne nelja) euro kaupa igakuiselt alates kohtuotsuse jõustumisest.

Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas, viitenumber 10220135016894.

Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus

2(2) tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei tasu otsuses ettenähtud ajal rahatrahvi osamakset või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kassatsioonkaebuse Eesti

Vabariigi Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on menetlusosalistele kohtus

tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamiseks tuleb sellest Viru Maakohtu Narva

kohtumajale kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav Viru

Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates 04.07.2013.a. Menetlusalune isik saab vastavalt V™S §-le 155 ja 156 esitada kassatsiooni üksnes advokaadi vahendusel.

1. MAAKOHUS TUVASTAS

E.E esitas 06.02.2013 Viru Maakohtule kaebuse Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo

18.01.2013.a üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 2330,12,010482, millega E.E

karistati Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 201 lg 2 alusel rahatrahviga 55 trahviühiku ulatuses, s.o 220 (kakssada kakskümmend) eurot.

Väärteootsuses oleva väärteo kirjelduse kohaselt, 23.12.2012.a kell 13.19 Narva-Jõesuus,

Kudruküla 16 juures, juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit omamata vastava kategooria

mootorsõiduki juhtimisõigust, olles eelnevalt LS §91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud.

1.1 Kaebuse esitaja seisukohad

Otsus vaidlustatakse tervikuna füüsilisest isikust menetlusaluse isiku E.E poolt alljärgnevatel motiividel:

E.E arvab, et väärteomenetluse käigus on rikutud tema õigusi ning Väärteomenetluse seadustiku sätted.

Tal puudub juhtimisõigus, kuid ta on lõpetanud autokooli ning 23.12.2013 tema poolt juhtivas

sõiduautos viibis tema tuttav xx, kellel on juhiluba olemas. Seetõttu asub kaebuse esitaja arvamusele, et tegemist oli sõidupraktikaga, kuna Xxxi näol oli tegemist juhendajaga LS §109 lg 2 p 1,2 mõttes vaatamata sellele, et Xxx ei vormistanud oma juhendaja staatust. Samas märgib kaebuse esitaja, et ülaltoodu alusel ta arvas, et tal on õigus sõidupraktikale, st leidis aset eksimus teo keelatusest. Temale määratud karistus on liiga karm kuna ta on töötu ning elab vanemvanemate ülalpidamisel. Kohtuväline menetleja ei võtnud arvesse seda, et ta tunnistas ennast süüdi osaliselt, mis on, tema arvamusel, karistust kergendav asjaolu KarS §57 mõttes.

Peale selle, märgib kaebuse esitaja, et 19.10.2012 vormistati tema suhtes väärteoprotokoll.

Protokoll oli vormistatud rikkumistega ning seetõttu kaebuse esitaja palub tunnistada antud menetlusdokument tühiseks. 1.2 Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja ei esitanud kohtule kirjalikku vastust esitatud kaebusele.

3(2) 1.3 Kohtuistung 06.06.2013 toimunud kohtuistungil jäid kaebuse esitaja kaitsjad oma kirjalike seisukohtade juurde. Samuti viitas kaitsja Riigikohtu lahendile asjas 3-1-1-16-13.

Prefektuuri esindaja on seisukohal, et E.E väärteoasjas tehtud otsus tühistamisele ei kuulu.

Kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud Xxx Xxx seletas kohtus, et väidetava väärteo toimepanemise ajal E.E oli olemas tunnistus autokooli lõpetamise kohta. Politseitöötajad ei tahtnud näha seda tunnistust ning seletasid, et see tunnistus ei sobi sõitmiseks, isegi siis, kui kõrval istub inimene, kellel on juhtimisõigus kauem, kui 2 aastat. Ta sõitis koos E.E-ga kuna E.E palus teda, et ta antaks E.E-le õppetunde ja nõu selleks, kuidas paremini juhtida autot talvisel ajal, sest autokoolis sõiduajad on piiratud. Tal on B- kategooria juhiload ja juhtimisstaaž on 7 aastat. Ta ei teadnud, et temal on selleks vaja saada vastav tunnistus.

Kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud Viktoria Rand seletas kohtus, et 23. detsembril 2012 kella 13:00 – 19:00 paiku teostasime patrulli nr 4471 koos patrullpolitseinikuga Martin Lohk’iga Narva-

Jõesuus. Sõitsid Kudrüküla tänaval ja neile vastu sõitis auto Alfa Romeo, millel oli päeval sisse lülitatud kaugtuli. Sõiduviis sel autol oli ebakindel. Kontrollisid antud sõidukit numbri 437 AXR baasi järgi. Sel oli märgitud 3 kasutajat, nendest 1 omanik ja 2 kasutajat. Üks nendest kasutajatest oli

1994. aastal sündinud ning tal ei olnud juhtimisõigust. Varem, 19.10.2012, oli isik kõrvaldatud juhtimisest. Kui nad nägid antud autot, siis sõitsid selle auto kõrvale ja nägid, kes istub roolis. Koos paarimehega läksid juhi juurde ja esitlesid ennast. Selgitasid peatamise põhjust. Palusid juhilt isikut

tõendavat dokumenti, juhtimisõiguse dokumenti ja autodokumente. Selleks momendiks autojuht võiks esitada ainult tehnilise passi. №ormeest paluti tulla politsei autosse. Kaassõitja istus tagasi oma autosse. Alustasid isiku tuvastamist. №ormees selgitas põhjust, miks ta istus roolis. Esimeseks versiooniks oli see, et tal on vaja soojendada autot selleks, et sõita ema järgi. Hakkasid otsima, kellele võiks auto edasi anda, kuna noormehe emaga nad ei saanud telefoni teel ühendust. Võtsid ühendust teise autokasutajaga ja kui ta jõudis kohale, siis andsid talle auto üle. Kui rääkisid, et annavad auto üle E.E, kes on 1945. aastal sündinud, siis E.E palus neid, et nad ei räägiks sellest tema vanaisale. Siis pakuti noormehele parkida oma auto tasulisse

parklasse, kuid ta loobus sellest. Kohale tuli vanaisa ja auto anti talle üle allkirja vastu. Mingit

avaldus ega taotlust kaitsja kohta E.E esialgu ei esitanud. Ta kogu aeg püüdis

autost välja minna. Rääkis, et ise toob isikut tõendava dokumendi ja lõpuks toodi tema pass.

E.E suhtes hakati koostama materjale ja siis ta ütles, et tema esindajaks tuleb

tema vanaisa. E.E vanaisa ütles, et ta on kaitsja ja hakkab kaitsma E.E õiguseid. Peale suhtlemist oma kaitsjaga, E.E tekkis teine versioon, et ta võttis Xxxilt sõidutunde. Sellel momendil Xxx ei saanud esitada mingit dokumenti selle kohta, et ta saab anda sõidutunde.

Kohus avaldas ka asja materjalid (vt. kohtuistungi protokoll), muuhulgas:

Lk 12 – 23.12.2012 väärteoprotokoll, kust nähtub, et 23.12.2012.a kell 13.19 Narva-Jõesuus,

Kudruküla 16 juures, juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit omamata vastava kategooria

mootorsõiduki juhtimisõigust, olles eelnevalt LS §91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud.

Lk 21 – 19.10.2012 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse koopia, kust nähtub, et 19.10.2012

E.E oli kõrvaldatud mootorsõiduki juhtimiselt LS §91 lg 2 p 3 alusel juhtimisõiguse saamiseni

4(2) Lk 22,23 – 23.12.2012 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, kust nähtub, et 23.12.2012 E.E oli kõrvaldatud mootorsõiduki juhtimiselt LS §91 lg 2 alusel juhtimisõiguse saamiseni

Lk 30 – otsus väärteoasjas, kus on märgitud, et kohtuväline menetleja on tutvunud enne otsuse

vastuvõtmist kõikide olemasolevate materjalidega ning on seisukohal, et menetlusaluse isiku süü väärteo tahtlikus toimepanemises on tõendatud asja materjalidega. Isik oli 19.10.2012 kõrvaldatud

juhtimiselt kuna temal puudus vastava kategooria juhtimisõigus kuni juhtimisõiguse kätte

saamiseni. Seega menetlusalune isik oli teadlik, et ta ei saa B-kategooria mootorsõidukit juhtida

juhiloa kättesaamiseni, kuid sellele vaatamata ta juhtis mootorsõidukit. Mootorsõiduki juhtimine

õppesõidu ajal peab vastama LS §109-le. Xxx Xxx, kelle menetlusalune isik nimetab õppesõidu

juhendajaks, ei saanud Maanteeametilt vastavat tunnistust, seega ta ei tohiks olla õppesõidu juhendajaks. 2. KOHTU SEISUKOHT 2.1 Kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, kuulanud üle tunnistajad, uurinud väärteotoimikus kogutud materjale, jõuab kohus seisukohale, et E.E kaebus Ida Prefektuuri otsuse peale ei ole põhjendatud ja nimetatud otsus tuleb jätta muutmata .

Kohus on seisukohal, et protokolliga, 19.10.2012 juhtimiselt kõrvaldamise otsusega ning tunnistajate Rand ja Xxxi ütlustega on tõendatud faktiline asjaolu, et 23.12.2012.a kell 13.19 Narva-

Jõesuus, Kudruküla 16 juures, juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit omamata vastava

kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, olles eelnevalt LS §91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Kohus pöörab tähelepanu sellele, et kuna 19.10.2012 E.E juhtimiselt kõrvaldamise otsus ei

ole tühistatud ning antud väärteoasjas tehtud otsus on jõustunud, mistõttu puudub kohtul mingi seaduslik alus tunnistada antud menetlusdokument „tühiseks“, nagu taotleb kaebuse esitaja.

Seega seisuga 23.12.2012 E.E näol oli tegemist isikuga, kes oli eelnevalt LS §91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud.

Kohus asub seisukohale, et seisuga 23.12.2012 puudus E.E juhtimisõigus ning ta teadis seda.

Kaebuse esitajal oli mootorsõidukijuhi koolituskursuse tunnistus olemas ning seetõttu, vastavalt LS §88 sätestatule, tal oli mootorsõiduki juhtimise õigus õppesõidul ja sõidupraktikal.

Vastavalt LS § 109, isik, kes õpib mootorsõidukijuhi koolituskursusel või on koolituskursuse lõpetanud või taastab juhtimisõigust, võib juhtida mootorsõidukit õppesõidu ajal mootorsõidukijuhi õpetaja juuresolekul.

Isik, kes õpib mootorsõidukijuhi koolituskursusel või on koolituskursuse lõpetanud, võib juhtida

mootorsõidukit sõidupraktika saamise eesmärgil teise isiku (edaspidi juhendaja) juuresolekul tingimustel, et juhendaja on saanud Maanteeametilt tunnistuse.

Kuna Xxx Xxxil puudus vastav tunnistus, ta ei saanud olla õppesõidu või sõidupraktika juhendajaks, antud sõit ei vasta LS-s sätestatule ning seetõttu ei saa seda lugeda õppesõiduks või sõidupraktikaks LS mõttes.

Täiesti põhjendamatu on kaitsja viide Riigikohtu lahendile asjas 3-1-1-16-13, kuna nimetatud otsus

puudutab olukorda, kui alaealisel isikul oli piiratud juhtimisõigus olemas, aga ta ei tohtinud iseseisvalt sõiduautot juhtida oma vanuse tõttu. E.E juhtimisõigus puudus täielikult.

5(2)

Ülaltoodu alusel asub kohus seisukohale, et E.E ei tunnistanud ennast väärteo toimepanemises süüdi selleks, et vastutusest vabaneda.

Kaebuse esitaja arvamus, et kohtuväline menetleja rikkus tema õigusi ning menetlusnorme on paljasõnaline ning ei leidnud kinnitust kohtuistungi käigus.

2.2 Vastavalt LS § 90 lg 1 p 3 mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt käesoleva seaduse §-le 91.

Kohus asub seisukohale, et E.E pani väärteo toime otsese tahtlusega. Ta teadis, et tal puudub

juhtimisõigus, et ta on sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud juhtimisõiguse saamiseni ning vaatamata sellele tahtis juhtida mootorsõidukit ning tegi seda. Olles rikkunud LS § 90 lg 1 p 3 sätet, pani E.E toime LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo.

E.E tegevuses ilmnevad nii objektiivsed, kui ka subjektiivsed ettenähtud väärteo tunnused. Õigusvastutust välistavad asjaolud puuduvad. Vastavalt § 201 lg 2 mootorsõiduki juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Kohtuväline menetleja määras E.E-le karistuseks rahalise karistuse 55 trahviühiku ulatuses, st oluliselt alla selle paragrahvi sanktsiooni keskmist määra.

Kohus ei nõustu kaebuse esitaja väitega et, kuna ta on tunnistanud end süüdi osaliselt, siis tema tegevuses ilmneb karistust kergendav asjaolu. Kohus pöörab tähelepanu sellele, et, nagu nähtub kaebusest, E.E ei tunnista end süüdi, ei kahetse tehtut ning õigustab enda käitumist. seadusevastast

Kohus asub seisukohale, et võttes arvesse karistust kergendavate ning raskendavate asjaolude puudumist, on kohtuväline menetleja karistuse määramisel õigesti rakendanud Väärteomenetluse seadustiku ning Liiklusseaduse sätteid. Karistus on määratud sanktsioonide piirides.

Ülaltoodu alusel on kohus seisukohal, et E.E kaebus rahuldamisele ei kuulu. Samuti ei kuulu kergendamisele E.E-le määratud karistus.

Samas, võttes arvesse kaebuse esitaja majanduslikku seisundit, peab kohus võimalikuks määrata E.E-le KarS § 66 lg 2 ja 3 alusel rahatrahvi tasumine ositi.

Otsuse tegemisel kohus lähtub eeltoodust ning juhindub V™S § 132 lg 2; § 133; § 134; § 107-111.

/allkirjastatud digitaalselt/

Innokenti Menšikov Kohtunik