1-13-4152/10 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. juuni 2013. a Tallinn Kriminaalasja number 1-13-4152 (12230118306) Kohtunik Eha Popova Kohtuistungi sekretär Hedvig Payne Tõlk Natalia Senkevitš Kriminaalasi V.E süüdistuses KarS § 121 ja 117 lg 1 järgi

üldmenetluses Prokurör Ainar Koik

Süüdistatav V.E

eluk XXX, ik XXX, Eesti Vabariigi kodanik,

keskharidus, XXX OÜ taksojuht varem kriminaalkorras karistatud: 1) 26.09.1995.a. Pärnu Maakohtu poolt KrK § 142 lg 3 p 1 järgi; 2) 16.02.2004.a. Pärnu Maakohtu poolt

KarS § 263 p 1 järgi; 3) 27.10.2004.a. Rapla Maakohtu

poolt KrK § 188, 140 lg 2 p 1, 142 lg 2 p 1,4 järgi; 4)

02.11.2010.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 424 järgi vangistusega 6 kuud, KrMS § 238 lg 2 alusel ärakandmisele

4 kuud vangistust KarS § 74 sätete kohaldamisega katseajaga 1 aasta ja 6 kuud ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 kuuks, karistus kustumata, Kaitsja Leelo Viil RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 306, 311, 312, 313, 315.

Tunnistada süüdi järgi ja mõista KarS § 63 lg 1 V.E KarS § 121 ja 117 lg 1 sätteid kohaldades karistuseks vangistust 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud .

Tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta endiseks kuni kohtuotsuse jõustumiseni ning

karistuse algust arvata alates kinnipidamisest.

Välja mõista M. Lozovkilt riigituludesse sundraha 480 eurot ja menetluskulud 778,60 eurot

(s.o ekspertiiside kulud 222 eurot, kaitsjatasu 556,80 eurot). Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või arvelduskontole nr 17001577198 Nordea Bank Finland Plc

Eesti filiaalis, viitenumber 2800049777. Sundraha ja menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile. Välja mõista M. Lozovkilt 604,00 eurot Svetlana Beljajeva (ik 46609110233, a/a 1101835047 Swedbank) kasuks.

Asitõend - CD-plaat– jätta kriminaalasja juurde.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates resolutiivosa kuulutamisest.

TUVASTATUD ASJAOLUID JA KOHTU SEISUKOHAD

V.E on antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema ööl vastu 22.12.2012.a. kella 02.40 paiku Tallinnas Vana-Posti 8 ehk klubi Hollywood juures lõi rusikaga näkku temale

võõrale XXX(s 1992.a.) ning löögi tagajärjel paiskus XXXpikali sõiduteele

(munakivisillutisele) ja jäi teadvustult lamama ning V.E lahkus toimunust kuhugi teatamata koheselt sündmuskohalt. Sellise käitumisega põhjustas V.E XXX aju-kolju

kinnise tömp trauma koljupõhimiku (kuklaluu) murru, millise trauma tüsistusena tekkis

peaajuturse koos ajutüve pitsumisega ehk eluohtlik tervisekahjustus; XXX hospitaliseeriti

koomaseisundis kiirabiga Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse, kus ta operatsioonile vaatamata

üliraskes seisundis ja teadvusele tulemata 24.12.2012.a. kell 12.30 suri. Kirjeldatud

käitumisega pani V.E toime XXX suhtes tahtliku löömise, millega põhjustas ettevaatamatusest XXX surma ehk pani toime KarS §-de 121 ja 117 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Süüdistatav V.E tunnistab end osaliselt süüdi esitatud süüdistuses ning seletab, et ööl vastu 22.12.2012.a. kella 02.30 – 02.40 ajal oli ta klubi Hollywood ees platsil ja hakkas tagurdama. Ta märkas ca 3 m kaugusel takso taga purjus jalakäijat, kes seisis ning tuikus. Ta andis signaali, et manöövrit lõpetada. Tahavaatepeeglist nägi ta, et jalakäija lõi rusikaga vastu auto tagumist klaasi ja jalaga vastu tagumist kaitserauda. Ta peatas auto, väljus ning lõi jalakäijat lahtise käega näkku, kuna katis, et auto võib olla kriimustatud. Sadas märga lund ning kivid olid väga libedad. Kannatanu kukkus. Tema vaatas üle oma auto, kuid vigastusi

ei avastanud. Kannatanu nagu oleks tahtnud tõusta. Ta mõtles, et kannatanu on lihtsalt

purjus ja sõitis ära. Ta kahetseb väga. Kuid ei osanud mõelda, et midagi sellist juhtub. Tsiviilhagi tunnistab.

Kannatanu XXX ütluste kohaselt oli XXX tema poeg. 21.12.2012.a. läks poeg sõpradega välja sünnipäeva tähistama. 22.12.2012.a. hommikul püüdis ta pojale helistada, kuid telefon oli välja lülitatud. Õhtul tuli politseinik ja ütles, et on vaja minna Mustamäe haiglasse. Matusekuludega seoses esitab tsiviilhagi summas 604 eurot.

Tunnistaja XXX ütluste kohaselt viibis ta ööl vastu 22.12.2012.a. Ararati platsil, kus tekkis

liiklusseisak. Temast paremal nägi 2-3 m kaugusel purjus noormeest, kes tuigerdas ühel kohal. Tuikuva mehe poole tagurdas takso, kuid peatus enne tuikuvat meest. Süüdistatav tuli taksost välja, läks tuikuva mehe juurde ning lõi rusikaga näkku. Mees kukkus selili ja jäi

lamama. Kannatanu ei liigutanud ega häälitsenud. Süüdistatav istus autosse ja sõitis ära. Tema helistas politseisse. Siis tuli teine taksojuht ja tiris mehe teel ära. Sündmuskohal põles tänavavalgustus ning oli päris valge. Tänav ei olnud libe. Tema ei näinud, et kannatanu oleks tagurdavat taksot puutunud.

Tunnistaja XXX ütluste kohaselt viibis ta ööl vastu 22.12.2012.a. klubi Hollywood läheduses. Ta nägi, et platsil V.E tagurdas, kuid auto taga oli purjus noormees, kes takistas läbipääsu ja taksojuht andis signaali. Purjus noormees lõi käega vastu auto klaasi. Ta

oli ca 10 meetri kaugusel ja ei näinud, kas noormees lõi lahtise käega või rusikaga. V.E väljus autost ja lõi noormeest käega kuhugi kõrva või kaela piirkonda ja noormees kukkus. Ta ei oska öelda, kas lõi lahtise käega või rusikaga. V.E vaatas noormehe poole, läks autosse ja sõitis ära. Hiljem tuli kiirabi.

Surnu ekspertiisiaktis nr 779 kajastuva eksperdiarvamuse kohaselt on XXX surma põhjus

aju-kolju kinnine tömp trauma koljupõhimiku (kuklaluu) murru, ajukelmealuste verdumiste

ning põrutuskolletega peaaju mõlemas otsmikuja vasakus oimusagaras, verevalumite

kõõlustanul ning nahaaluste verevalumitega juustega kaetud peanahal kukla piirkonnas, trauma tüsistusena tekkis peaajuturse koos ajutüve pitsumisega.

Eluohtlik aju-koljutrauma võis olla tekitatud tömbi vägivalla toimel lühikest aega enne kannatanu hospitaliseerimist, võimalik, et 22.12.2012.a. kukkumisel kukla piirkonnaga vastu

kõva tömpi eset või pinda. Ei saa välistada, et kukkumine toimus näo piirkonda suunatud löögi tagajärjel /tl 20-30/.

Asitõendi – hädaabinumbril 110 22.12.2012.a. kell 02.40 saabunud kõne salvestise (sellelt väljakirjutise) – vaatlusprotokolli kohaselt numbril 110 helistanud XXX kinnitusel sõiduautot reg nr XXXjuhtinud taksojuht lõi klubi Hollywood ees ühele inimesele „vastu hambaid“ ja too lamab nüüd teadvusetult tänaval ning taksojuht sõitis ära.

Kohus kuulanud ära süüdistatava, kannatanu, tunnistajad ning uurinud kirjalikke tõendeid - asitõendi vaatlusprotokoll, ekspertiisiakt leidis, et süüdistatava süü inkrimineeritud kuriteo –

toimepanemises on kriminaalasja kohtuliku uurimise käigus täielikult tõendamist leidnud. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et V.E lõi alkoholijoobes

kannatanut tahtlikult rusikaga näkku, mille tagajärjel kannatanu kukkus peaga vastu

munakivisillutist. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et tunnistaja XXX ütlusi tuleb lugeda usaldusväärseimaks, kuna ta viibis juhtunu vahetus läheduses. XXX ütluste kohaselt

lõi süüdistatav tugevas joobes kannatanut rusikaga näkku, kannatanu kukkus ning jäi lamama. Tunnistaja XXX seletab, et ta nägi lööki, kuid ei oska öelda, kas löödi lahtise käega või rusikaga. Löögi tagajärjel kannatanu kukkus. Süüdistatav V.E ei eita joobes

kannatanu löömist ning asjaolu, et kannatanu selle tagajärjel kukkus, kuid väidab, et lõi kannatanut lahtise käega. Kohus leiab, see süüdistatava väide on ümber lükatud tunnistaja XXX ütlustega.

Surnu ekspertiisiaktis nr 779 kajastuva eksperdiarvamuse kohaselt on XXXsurma põhjus

eluohtlik aju-kolju kinnine tömp trauma, mis võis olla tekitatud 22.12.2012.a. kukkumisel kukla piirkonnaga vastu kõva tömpi eset või pinda. Ei saa välistada, et kukkumine toimus näo piirkonda suunatud löögi tagajärjel.

Seega on kriminaalasjas kogutud tõenditega leidnud tõendamist, et V.E tahtliku

rusikalöögi tagajärjel XXX kukkus kuklaga vastu kivisillutist ning kukkumisel saadud ajukoljutrauma tagajärjel saabus kannatanu surm. Lüües alkoholijoobes kannatanut rusikaga näkku jõuga, mis põhjustas kannatanu kukkumise peaga vastu kivisillutist, võis ja pidi XXX tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral ette nägema surma saabumise võimalust, kuid ei näinud seda ette. Riigikohus on samuti asunud seisukohale, et lüües alkoholijoobes kannatanut jõuga, mis põhjustab tema kukkumise peaga vastu asfalti, võis ja pidi süüdlane ette nägema surma saabumise võimalust ning ta vastutab surma ettevaatamatu põhjustamise eest (Riigikohtu otsus 3-1-1-80-02).

V.E tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 121 ja 117 lg 1 järgi. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ja

õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavateks asjaoludeks on puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. V.E on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, muuhulgas ka vägivallaga seotud kuritegude eest. Väärteokorras samuti

korduvalt karistatud. KarS § 121 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni

kolmeaastase vangistuse, KarS § 117 lg 1 kuni kolmeaastase vangistuse. Kohtupraktika kohaselt tuleb lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ja seejärel arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2011.a otsus asjas nr 3-1-

77-11, p 11). Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et V.E tuleb karistada vangistusega sanktsiooni keskmises määras.

Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära. (Riigikohtu otsus nr 3-

1-1-99-06). Käesolevas kriminaalasjas sellist märkimisväärset eripära tuvastatud ei ole. Riigikohus on oma lahendites asunud seisukohale, et kuriteo raskusest tulenevalt on süüdlase tingimisi karistusest vabastamine välistatud selliste isikuvastaste kuritegude puhul, millega on põhjustatud kannatanu surm või muu raske tagajärg /Riigikohtu otsus nr III-1/1-78/95,

3-1-1-100-96/. Süüdlase vanus, puhtsüdamlik kahetsus ja tekitatud kahju vabatahtlik

hüvitamine iseenesest ei ole aluseks süüdlase tingimisi karistusest vabastamiseks, kui tegemist on kuriteoga, millega põhjustati raske tagajärg /Riigikohtu otsus nr 3-1-1-2-98/.

Samuti on Riigikohus asunud seisukohale, et KarS §-dest 73 või 74 esimestest lõigetest

lähtuval osalisel karistusest tingimuslikul vabastamisel tuleb kohesele ärakandmisele määratavat karistust käsitada lühiajalise, s. o igal juhul vaid kuudes vältava lühivangistusena (nn šokivangistusena). Selline lühivangistuse määramine võib kõne alla tulla siis, kui kohus

pärast seda, kui on kirja pannud veenvad põhjendused isiku tingimuslikult karistusest

vabastamiseks, leiab siiski, et katseaja toime võiks sellele konkreetsele isikule mõjuda

oluliselt distsiplineerivamalt, kui ta on vahetult kogenud, mida kujutab endast ja milliste tegelike vabadusepiirangutega on vangistus seotud. Sellist lühivangistuse toimet oleks raske

loota aga isiku puhul, kes on juba ka eelnevalt kogenud vabaduse võtmisega seonduvat (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06).

V.E on varasemalt kriminaalkorras korduvalt karistatud, seejuures ka vägivallaga seotud kuritegude eest. Ta on varasemalt kandnud pikaajalisi vabaduskaotuslikke karistusi.

Viimane karistus jäeti tema suhtes tingimisi kohaldamata, kuid lühikese aja möödumisel

katseaja lõppemisest pani V.E toime uue kuriteo. Varasemad karistused ei ole mõjutanud teda kuritegude toimepanemisest loobuma.

Kohus leiab, et KarS § 74 sätete kohaldamiseks puuduvad seaduslikud alused ja V.E tuleb karistuse eesmärkide saavutamiseks karistada reaalse vangistusega.

Kannatanu XXX on esitanud tsiviilhagi varalise kahju hüvitamiseks summas 604,00 eurot. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik

(kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 p 1 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule surma põhjustamisega. V.E tunnistab hagi. Kriminaalasjas on süüdistatava ja tunnistajate

ütluste ning kirjalike tõenditega tõendatud, et XXX surma põhjustas V.E. Tekitatud kahju ulatus on tõendatud arvete ja maksekviitungitega (Matusebüroo Kristin OÜ arve, OÜ XXX kviitung ) (tl 36,37/. Tsiviilhagi kuulub rahuldamisele.

Eha Popova Kohtunik