1-12-2030/61 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Legislator summary
AI generated1
Legislator headnote
AI generated1-12-2030/61 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: 1
Full text
1
KOHTU MÄÄ R US Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 03.07.2013 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-12-2030 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Viktoria VIVTŠARUK Kohtuasi
Viru Vangla materjalid V.U
vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu V.U sünd. XXX, isikukood XXX, xxx puudub
Karistuse kandmise algus 29.11.2012 ja
lõpp 14.05.2016 RESOLUTSIOON Jätta V.U vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast,
mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
Viru Vangla esitas 22.04.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav V.U
vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.
V.U on otsusega
süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 10.05.2012
Karistusseadustiku (KarS) karistatud KarS §202 lg.1 p.2 ja §199 lg.2 p.9 järgi ning
§64 lg.1, KrMS §238 lg.2 ja KarS §65 lg.1 kohaldamisega vangistusega 2 aastat 2 kuud alates 14.11.2011.
Viru Vangla iseloomustu kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. sest nähtub, et
Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 9 korda, vanglas viibib viiendat korda.
Kuritegude dünaamikat iseloomustavad varavastased kuriteod, kuritegelik käitumine on sarnane varasematele, soodusteguriks on narkootikumide tarvitamine. Kinnipeetav
alustas 01.09.2012 õpinguid kutseharidussüsteemis abikoka erialal, 2012 osales
sõltlastele
suunatud
tugigrupis, alates
11.06.2012
asub
sõltuvusrehabilitatsiooniosakonnas, alates 25.03.2013 töötab üldkasutatavate ruumide
2
koristajana. Kinnipeetav omandas xxx erialad. Kinnipeetava sissetulekud vabaduses
olid ajutised ja korrapäratud. Kinnipeetaval on tasumata rahalisi kohustusi summas
3890 €. Vanglas kinnipeetavat keegi materiaalselt ei toeta. Lähedastest on
kinnipeetaval õde, suhted on toetavad. Kuriteod on kinnipeetav toime pannud grupis, ta ei suuda olla piisavalt iseseisev. Varasem kuritegelik käitumine oli kinnipeetaval
tihedalt seotud alkoholi kuritarvitamisega, lisaks sellele tarvitas kinnipeetav aastaid
regulaarselt süstides heroiini, fentanüüli ja amfetamiini. Vanglas on kinnipeetaval diagnoositud sõltuvus. Meditsiiniosakonna andmetel võimaldab kinnipeetava tervislik seisund töötada, tema mina-pilt on adekvaatne. Kinnipeetaval ei ole kohanemisraskusi,
ta on otsustes impulsiivne, otsib põnevust, kordab oma vigu, tema
probleemilahendusosakus on madal, eitab probleeme, ei suuda leida alternatiive,
tagajärgedele mõeldes arvestab vaid oma vajadusi. Kinnipeetav ei ole motiveeritud
kuritegelikust käitumisest loobuma. Uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise
tõenäosus järgneva 2 aasta jooksul on 77% ja vägivallaga seotud kuriteo
toimepanemise tõenäosus järgneva 2 aasta jooksul on 40%. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega.
Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses k
märgib, et innipeetava lähedaseks on
õde, kes telefonivestluses leppis küll kriminaalhooldusametnikuga kokku vestlusele tulemise osas, kuid kohale ei ilmunud ja hilisematele telefonikõnedele ei vastanud.
Kinnipeetaval puudub vabaduses toetav sotsiaalne võrgustik. Kinnipeetav soovib
vabanemisel asuda elama oma õe juurde, kuid õde teatas telefonivestluses, et võimalus kinnipeetavat oma elamispinnale võtta tal ei ole, tegemist on toaga
ühiselamus ja munitsipaalpinnale ta kinnipeetavat elama ei soovi. Õde kinnitas, et
kinnipeetava eluviis toob endaga kaasa pahandusi. Kinnipeetavat on korduvalt karistatud kriminaalkorras, enamik on varavastased kuriteod, karistuseks on mõistetud vangistused. Kinnipeetavat on kolmel korral määratud kriminaalhooldusele, seda
takistavateks asjaoludeks on kõikidel juhtudel kinnipeetava tegevusetus, korduv kontrollnõuete rikkumine, narkootikumide tarvitamine, soovimatus muuta eluviisi.
Maakohtu istung
Kinnipeetav V.U kinnitas maakohtu istungil, et ta on
kriminaalhooldusametnikule kontrollimiseks edastanud õe aadressi. Samuti seletas kinnipeetav, et tal on uus kohtuotsus.
Prokuröri abi Ave Arnim maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus seisukohas
ta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ei toetanud.
Maakohtu määruse põhjendused
Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et
taotlus ei ole
põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.
Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest
vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid,
süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal,
samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
3
Asja materjalide kohaselt on kinnipeetav vabanemise korral avaldanud soovi asuda
elama õe juurde. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et antud
elukoha kontrollimisel kinnitas õde, et ei nõustu kinnipeetavat enda juurde elama
võtma. Muud elukohad, mida kriminaalhooldusametnik oleks kontrollinud, asja materjalides puuduvad.
Kuna kriminaalhoolduse ja käitumiskontrolli üks nõuetest on alalises elukohas elamise nõue, siis elukoha puudumisel ei ole kriminaalhoolduse teostamine võimalik.
Kriminaalhoolduse teostamise võimatus välistab aga vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise.
Lisaks sellele nähtub, et kinnipeetav on Viru Maakohtu 29.11.2012 otsusega taas
süüdi mõistetud, kohtuotsus jõustus 20.06.2013. Seega on kinnipeetaval avanenud uued tähtajad ennetähtaegseks vabanemiseks.
Ülaltoodu alusel ei ole kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal võimalik.
Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.
(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik