Legislator Case Law & Legislation
1-13-4013/7 AI generated

1-13-4013/7 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Case Number 1-13-4013/7
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1-13-4013

Legislator headnote

AI generated

1-13-4013/7 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja: 1-13-4013

Keywords

AI generated
motor vehicle expenses damage to credit reimbursement credit substantive defects cosmetic products safety regulations violation
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1-13-4013

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus (Liivalaia kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja koht 03. juulil 2013.a Tallinnas Kriminaalasja number 1-13-4013 (11230105793) Kohtukoosseis Kohtunik Violetta Kõvask Kohtuistungi sekretär Sirje Luga

Kriminaalasi V. -i süüdistus KarS § 199 lg 2 p 7,8 järgi Z lühimenetluses

Prokuröri abi

Kelly Kruusimägi

Süüdistatav V. Z

isikukood:XXX; EV kodakondsus; emakeeleesti keel; haridus: 9 klassi; töövõimetuspensionär; elukoht: XXX; tõkend – alates 31.01.2013.a. elukohast lahkumise keeld. Varasem karistatus

Väärteokorras karistatud korduvalt. Kriminaalkorras varem karistamata: . Kaitsja Merike Allikmäe RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 175, § 180 lg 3, § 238, § 311-

313, § 315, VÕS § 1043, 1045 TsMS § 440 kohus otsustas:

1. Tunnistada V. (ik XXX) KarS § 199 § 2 p 7,8 järgi Z

kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks 6 kuud vangistust.

2. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistus 1/3 võrra, mõistes V. -ile Z

vähendatud karistuseks tähtajalist vangistus 4 kuud. 1.

KarS § 73 lg 1,3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult

täitmisele, kui V. ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut Z tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda 03.07.2013.a.

3. V. -i suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada Z

kohtuotsuse jõustumisel.

1-13-4013

2 4.

Rahuldada EL´a poolt esitatud tsiviilhagi summas kokku 676 (kuussada

seitsekümmend kuus eurot) ning mõista see välja V. -ilt (ik Z

XXX, elukoht XXX) VÕS § 1043 alusel EL kasuks. Välja mõistetud

tsiviilhagi kanda EL arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXX Nordea pank;

• Välja mõista V. -ilt (XXX, elukoht XXX) KrMS § 180 lg 3 alusel Z

menetluskuludena KrMS § 179 alusel sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot.

5. Kaitsjatasud kaitsja Merike Allikmäe´le summas 220,80 eurot (kakssada

kakskümmend eurot ja 80 senti) ja ekspertiisitasu summas 318,75 eurot (kolmsada kaheksateist eurot ja 75 senti) jätta riigi kanda.

6. Väljamõistetud sundraha tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel tasuda 1 (ühe) aasta

jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „V. , 1-13-4013, sundraha“. Z

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav ja kaitsja 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule (Harju

Maakohus, Liivalaia kohtumaja) kirjalikult seitsme (7) päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15

päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Võttes aluseks KrMS § 189 võib kriminaalmenetluse kulude hüvitamise vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt. Vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, tuleb sellisel juhul määruskaebus esitada vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule kümne päeva jooksul arvates käesoleva kohtuotsuse kuulutamisest. SÜÜDISTUS

V. -i Z süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul 02.05.2011 kella 21.15st kuni

03.05.2011.a. kella 11.52ni, tegutsedes grupis koos Jarmo J ( ), tungis varguse surnud

toimepanemise eesmärgil sisse Tallinnas, aadressil XXX asuva elumaja korteri nr 5

keldriboksi, kust võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil

varastas kannatanule EL´ale kuuluva ketassae Makita maksumusega 645 eurot ja

neljaastmelise alumiiniumredeli maksumusega 25 eurot, tekitades vargusega kannatanule kahju kokku summas 670 eurot ning lõhkumisega kahju summas 6 eurot.

Seega V. , võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise Z eesmärgil, mis on toime pandud grupis ning sissetungimisega, pani toime KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1-13-4013

3

V. esitas taotluse kriminaalasja arutamiseks lühimenetluses, millega nõustus ka Z prokuratuur.

03.07.2013.a toimunud kohtuistungil kinnitas V. , et on talle esitatud süüdistusest aru Z

saanud, tunnistas end süüdi täielikult ning kahetses tehtut, nõustus kriminaalasja

lahendamisega lühimenetluses ning enda ülekuulamist kohtuistungil ei nõudnud, jäi eeluurimisel antud ütluste juurde. Tsiviilhagi ei vaidlustanud, oli nõus hüvitama.

Prokurör leidis, et kriminaalasjas kogutud tõenditega on V. -i süü kinnitust leidnud, Z

karistuseks palus määrata vangistuse 6 kuud, vähendades 1/3 võrra, mõistes lõplikuks

karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1,3 alusel jätta karistus tingimisi täitmisele

pööramata, kui V. ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Z Tsiviilhagi palus rahuldada, menetluskulud jätta V. -i kanda. Z

Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning V. -i poolt Z toimepandu on kvalifitseeritud õigesti. Palus karistada tingimuslikku rahalise karistusega. Palus ajatada menetluskulusid 1 aasta peale.

TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU JÄRELDUSED

Kohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et süüdistatava V. süü talle Z inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on täielikult tõendatud peale tema enda eeluurimisel

antud ütluste, mis olid avaldatud kohtuistungil /tl 85-87/, mille käigus ta tunnistas end

täielikult süüdi ja puhtsüdamlikult kahetses ning selgitas, et tunnistab ennast täielikult süüdi selles, et 2011.a. maikuus tema koos Jarmo J ´iga XXXTallinnas asuvast EL´ale kuuluvast

keldrist, tabaluku lõhkumise teel, varastas EL´ale kuulunud ketassae ja alumiiniumredeli.

V. selgitab, et tabalukku muukis kangiga Jarmo ja sae viis pandimajja V. . Z Z Redeli saagisid koos juppideks ja viisid metallikokkuostu.

Teo aset leidmine ja selle toimepanemine süüdistatava poolt on tõendatud ka järgmiste tõenditega:

• Kannatanu EL ütlused selle kohta, et avastas enda keldrist ketassae ja alumiiniumredeli varguse. /tl. 2-3/;

• Sündmuskoha vaatlusprotokoll, millest nähtub, et EL´a keldriuksel on rippluku ja

tabalukuaasad deformeerunud ning aasal nähtuvad lõike jäljed. /t.l.4-8/

• Tunnistaja TM ütlused, mille kohaselt samas majas elav naaber ütles, et tema keldrisse on sisse tungitud ning varastatud saag. Eelnevalt oli ema käest teada saanud, et vend oli sae maha müünud ja see kuulus naabrile. /tl 13-14/.

• Kahtlustatav Fred V ´i ütlused, mille kohaselt tema koos V. -iga viis sae Z Puhangu tänava pandimajja. /t.l. 28-30,39-41/

• Tunnistaja EK ütlused, mille kohaselt tema poeg Taivo rääkis talle, et oli koos Jarmoga naabrimehe sae keldrist pandimajja viinud. /t.l. 42-44/

Kohus asub seisukohale, et V. on kohtus end temale esitatud süüdistuses süüdi Z tunnistanud, tema ja tunnistajate ütlused on kooskõlas ka teiste antud kriminaalasjas kogutud

1-13-4013

4

ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega ning V. -i süü, temale inkrimineeritud Z kuriteo toimepanemises kogu süüdistuse mahus on tõendamist leidnud. V. -i tegevus Z

oli suunatud võõraste vallasasjade äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil,

mida kinnitavad nii tema enda ütlused, kuid ka muud toimikus esitatud ja kohtuistungil

kontrollitud tõendid. Varastatud esemed olid V. -ile võõrad ning nende omastamise Z

eesmärki kinnitavad V. -i ütlused selle kohta, et ketassaag oli tema poolt viidud Z

pandimajja ja redel oli juppideks saetud ning viidud metallikokkuostu. Esemete

varastamiseks V. koos Jarmo J tungisid naabri keldriboksi, selleks Jarmo muukis Z

lahti tabaluku ja nad koos sisenesid keldrisse. Kohus märgib, et V. -i tegevus Z esemete vargusel seisneb nii esemete äravõtmises kui ka nende hilisemas realiseerimises ning

tema ja Jarmo J tegutsesid koos ja kooskõlastatult. Seega kohtueelsel menetlusel on V. -i Z käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 7,8.

KARISTUS

Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel arvestab kohus V. -i isikut, tema süü Z suurust, toimepandud kuriteo ohtlikkust ja laadi, karistuse raskendavate asjaolude puudumist,

karistust kergendavaks asjaoluks kohus loeb V. -i poolt oma süü tunnistamist ja Z

kahetsust. Samuti arvestab kohus karistuse mõistmisel võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvidest.

Kohus arvestab asjaolu, et V. on isikuks, kes varem kriminaalkorras kohtulikult Z

karistatud ei ole. KarS § 199 teise lõike sanktsioon näeb ette karistuse alternatiivina rahalist

karistust, kuid kohus ei pea V. -i karistamist rahalise karistusena võimalikuks, kuna Z

isik ei oma kindlat sissetulekult/ puudub ametlik töökoht/, pension on väike, talle väärteokorras mõistetud rahatrahvid on tasumata, sellise karistuse kandmine käiks temale üle jõu, lisaks sellele temal tuleb tasuda menetluskulud ja hüvitada tsiviilhagi.

Kohus leiab, et V. -i poolt toime pandud II astme kuriteo eest, tuleb mõista Z karistusena lühiajalise vangistuse KrMS § 238 lg 2 sätete kohaldamisega, kuna kriminaalasja

arutati kohtus lühimenetluses. Arvestades V. poolt toime pandud kuriteo vähest Z

ohtlikkust määratav vangistus võib olla sanktsiooni miinimumi lähedane. Kohus peab võimalikuks V. -i karistuse kandmisest tingimisi vabastamist tulenevalt KarS § 73 lg Z 1,3 kui V. ei pane 3 aasta pikkusel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Z Teo õigusvastasust välistavad asjaolusid ei tuvastatud. V. on süüvõimeline ning süüd Z välistavaid asjaolusid ei esine.

TSIVIILHAGI

EL’ poolt esitatud tsiviilhagi kokku summas 676 eurot on põhjendatud ja kuulub välja mõistmisele V. -ilt VÕS § 1043 alusel. Z

MENETLUSKULUD

Süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1, § 175 lg 1 p-dest 4 ja 9 kuuluvad süüdistatavalt väljamõistmisele ka sundraha,

1-13-4013

5

ekspertiisitasud ja kaitsjatasud riigi kasuks. Kuid arvestades, et tegemist on

töövõimetuspensionäriga (80 %), kellel puudub kindel sissetulek, väljaarvatud pension 243 eurot, süüdistataval tuleb hüvitada ka tsiviilhagi, tuleb KrMS § 180 lg 3 sätetest lähtuvalt osa

menetluskuludest (kaitsjatasud ja ekspertiisitasu) jätta riigi kanda, sundraha tasumist aga ajatada 1 aasta peale.

Violetta Kõvask kohtunik