1-11-6959/38 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedKriminaalasi nr 1-11-6959
Legislator headnote
AI generated1-11-6959/38 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Kriminaalasi nr 1-11-6959
Full text
Kriminaalasi nr 1-11-6959
M Ä Ä R U S
RESOLUTSIOON
KarS § 76 lg 3 alusel mitte vabastada R.Z talle 31.10.2011.a Tartu Maakohtu, Tartu kohtumaja kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-11-6959 karistuseks mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt. Kinnipeetava isiklik toimik tagastada Tartu Vanglale määruse jõustumisest.
Määruse koopia edastada Tartu Vanglale ja elektroonselt prokurörile ning allkirja vastu vanglasse R.Z-ile.
EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 383 lg 1, KrMS § 384 lg 1 alusel on käesoleva määruse peale õigus esitada määruskaebus. KrMS § 386 lg 1 ja KrMS § 387 lg 1 alusel esitatakse määruskaebus
Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 03.juuli 2013.a; Tartu, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-11-6959 Kohtunik Heli Sillaots Kohtuistungi sekretär Kaija Sõster 21.06.2013.a kohtusse saabunud Tartu Vangla 19.06.2013.a kiri
kohtule ühes kinnipeetava isikliku toimikuga
materjalide edastamise kohta süüdimõistetu
R.Z-i tingimisi enne tähtaja
lõppemist vangistusest vabastamise otsustamiseks Prokurör
X KrMS § 432 lg 33 alusel prokurör 03.07.2013.a kohtuistungil ei osalenud – teatas 28.06.2013.a,
et ei soovi istungil osaleda ja edastas enda
arvamuse elektroonselt; enda arvamuses
prokurör kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toetanud Süüdimõistetu R.Z
Kaitsjata asukoht X isikukood X
süüdimõistetu endale kaitsjat ei soovinud
2 2 PÕHIOSA, ASJAOLUD R.Z kannab vangistuses karistust 31.10.2011.a Tartu Maakohtu, Tartu kohtumaja süüdimõistva kohtuotsuse alusel.
31.10.2011.a Tartu Maakohtu, Tartu kohtumaja kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-11- 6959 tunnistati R.Z süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7, 8 järgi ja mõisteti
karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati 3 kuud
vangistust Harju Maakohtu 27.08.2009.a kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o 4 (nelja) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva võrra
ja loeti lõplikuks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 7 (seitse) kuud ja 28
(kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 69 lg-te 1, 3, 4 alusel asendati vangistus 476 tunni üldkasuliku tööga, mis tuli KarS § 69 lg 3 alusel ära teha 2 (kahe) aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel pidi süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid
ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule. R.Z
määrati üldkasuliku töö tegemise ajaks Tartu Vangla
Kriminaalhooldusosakonna vastava talituse juhataja poolt nimetatava
kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. KarS § 78 p 1 alusel hakkas katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. Otsus jõustus 16.11.2011.
21.05.2012 esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu maakonna talituse kriminaalhooldusametnik Tartu Maakohtule erakorralise ettekande R.Z-i kohta (ettekanne nr 42439), paludes R.Z-ile määrata X, kuna see on olnud segavaks X. R.Z ei olnud ettekande koostamise hetkeks sooritanud ühtegi
tundi üldkasulikku tööd. Esialgu oli tundide sooritamine takistatud hooldusalusest mittesõltuvatest asjaoludest, hiljem oli aga X.
28.05.2012 määrusega rahuldas Tartu Maakohus kriminaalhooldusametniku taotluse ja määras R.Z-ile täiendava kohustusena mitte X. Määrus jõustus 28.07.2012.
02.08.2012 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule uue erakorralise ettekande (ettekanne nr 44077), paludes pöörata R.Z-ile mõistetud karistus täitmisele, kuna R.Z ei ole suutnud kinni pidada temale määratud lisakohustusest – X, on rikkunud registreerimiskohustust ja ei ole sooritanud ÜKT-d vastavalt ajakavale nr 4, jättes ilmumata ÜKT soorituskohta ajavahemikul 30.06-08.07.2012.
Ettekande kohaselt tutvustas kriminaalhooldusametnik R.Z-ile 12.06.2012
toimunud registreerimisel Tartu Maakohtu 28.05.2012 määrust, millega määrati
hooldusalusele lisakohustus mitte X. Hooldusalune oli selleks hetkeks olnud juba mõnda aega X. R.Z leidis omale uue töökoha ning oli motiveeritud jätkama
ÜKT sooritamisega. Kuna uus töökoht ei võimaldanud R.Z teha tööd
nädala sees, määras ametnik ta tööle X. Järgmisele kohtumisele, mis pidi toimuma
09.07.2012 R.Z ei ilmunud. Ametnik helistas hooldusalusele ja kokku sai
lepitud uus aeg - 11.07.2012, kuid ka sellel päeval ei ilmunud R.Z
registreerimisele. Kriminaalhooldusametnik proovis korduvalt hooldusalusele helistada, kuid telefonile ei vastatud. Uuesti õnnestus saada R.Z-iga ühendust
16.07.2012 Hooldusalune tunnistas telefonis, et X. 17.07.2012 ilmus R.Z osakonda kokkulepitud ajal, kuid X. Kriminaalhooldusametnik palus R.Z X. Tartu Maakohtu 08.10.2012.a määrusega pöörati erakorralise ettekande alusel R.Z-ile kriminaalasjas nr 1-11-6959 karistuseks mõistetud vangistus täitmisele
3 3
- KarS § 69 lg 6 alusel tühistati Tartu Maakohtu 31.10.2011 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-11-6959 R.Z-ile mõistetud vangistuse asendamine
üldkasuliku tööga ja määrati pöörata ära kandmata 6 (kuus) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust täitmisele. 08.10.2012.a määruses põhjendas kohus ärakandmata karistuse täitmisele pööramist järgmiselt:
R.Z vanglasse ise karistust kandma ei ilmunud, millest tulenevalt toimetati ta 23.12.2012.a vanglasse karistust kandma sundtoomisega (I,1; II,6). 6 kuud 28 päeva vangistust kannab R.Z alates 23.12.2012.a. R.Z kannab kohtuotsuste kogumis karitust II astme kuritegude eest - KarS § 436 lg 2 ja KarS 199 lg 2 p 4,7,8 järgi.
R.Z on karistusest ära kandnud KarS § 76 lg 1 punktis 2 märgitud 1/2 karistusajast ja enam kui kuus kuud vangistus.
KarS § 76 lg 1 punktis 2 sätestatu kohaselt võib teise astme kuriteo toimepanemises
süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole karistusajast ja mitte vähem kui 6 kuud vangistust.
KarS § 76 lg 3 alusel arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest
vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi
ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ja kuulanud kohtuistungil ära R.Z-i ja tutvunud prokuröri 28.06.2013.a elektroonselt kohtule esitatud
4 4
arvamusega, on seisukohal, et R.Z ei ole põhjendatud vangistusest
tingimisi ennetähtaegselt vabastada.
03.07.2013.a kohtuistungil avaldas R.Z, et ei soovi vangistusest
tingimisi ennetähtaegselt vabaneda ja X. R.Z soovib vanglas enda karistuse lõpuni ära kanda. Kinnipeetava iseloomustuses kajastatu kohaselt on R.Z-i
tähtaegselt vangistusest vabanemise ajaks märgitud 21.07.2013.a. Kuna
21.07.2013.a on pühapäevane päev, siis vangistusseaduse § 75 lg 1 alusel vabaneb R.Z vanglast tähtaegselt reedel, s.o 19.07.2013.a.
Käesolevalt tehtav määrus saab kõige varasemalt jõustuda 16.07.2013.a, juhul kui keegi seda ei vaidlusta.
Ennetähtaegselt ja tähtaegselt vangistusest vabanemise vahe on 3 päeva.
Kohus aktsepteerib kinnipeetava soovi vangistuses enda karistuse lõpuni
ärakandmiseks ja tähtaegselt vangistusest vabanemiseks ning R.Z
vangistusest tingimisi ennetähtaegselt ei vabasta, andes sellega ühtlasi R.Z-ile
tema soovitud ja taotletud võimaluse, X. Nii kriminaalhooldaja
arvamusest kui ka kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on R.Z-ile tema senise vabaduses olnud elukeskkonna (X) vahetus igati kasulik ning aitaks tal paremini vabaduses enda elu õiguskuulekalt elamisega hakkama saada, sealhulgas X.
R.Z-i vangistuseelne elukoht X, kuhu läheks R.Z elama ka peale
vanglast vabanemist, X. Neil asjaoludel ei ole otstarbekohane R.Z
ennetähtaegselt vangistusest kriminaalhooldusele aadressile X vabastada ning kohus peab põhjendatumaks, et kinnipeetav vabaneks tähtaegselt, et ta saaks teostada enda
elukeskkonna vahetuse ja minna tööle ning elama välismaale, kus on suurem tõenäosus, et ta suudab hakkama saada enda elu korraldamisega X.
R.Z-i senisest elukäigust nähtuvalt ei ole kriminaalhooldus ka tema suhtes otstarbekohaseks meetmeks uute kuritegude toimepanemisest hoidumisel osutunud. Heli Sillaots kohtunik