1-10-7299/87 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 2. juuli 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-7299 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maili Lokk Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 13. juuni 2013

määrus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu Aleksei Poljanski (Poljanski) määruskaebus RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-st 390, 337 lg 1 p 1 ringkonnakohus määras: jätta Tartu Maakohtu 13. juuni 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu Aleksei Poljanski määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

A. Poljanski on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 01.03.2011.a otsusega KarS §-de 199 lg 2 p 4, 7, 8 ja 418 lg 1 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 1 kuu vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Tartu Maakohtu 22.02.2007.a otsusega mõistetud ja ärakandmata

karistuse, s.o 2 aasta 11 kuu ja 28 päeva pikkuse vangistuse võrra ning A. Poljanski’le mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis vangistus 4 aastat 28 päeva alates 15.12.2009.a. Karistusaeg algas 15.12.2009.a ja lõppeb 12.01.2014. a.

Tartu Maakohtu 14.03.2012.a määrusega jäeti A. Poljanski vangistusest ennetähtaegselt vabastamata. Võimalus taotleda uuesti ennetähtaegset vabastamist tekkis 24.04.2013.

- 2 - Esimese astme kohtu määruse sisu

Maakohtu hinnangul ei ole A. Poljanski ennetähtaegne vabastamine põhjendatud ning A. Poljanski tuleb jätta ennetähtaegselt vabastamata.

Maakohus leidis, et A. Poljanski tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole

põhjendatud. KarS § 76 lg 1 p 2 alusel on käesoleval juhul olemas formaalne alus A. Poljanski karistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Materiaalseteks alusteks oleksid kindla elu- ja töökoha olemasolu. Positiivse asjaoluna märgib kohus, et A. Poljanski’l

on olemas elukoht ja tema väitel ka töökoht, kuid garantiikiri ja dokumendid selle kohta puuduvad.

A. Poljanski näol on tegemist korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuga. A. Poljanski’t on

varasemalt määratud kriminaalhooldusele, kuid ta on korduvalt rikkunud

registreerimiskohustust ja pani katseajal toime uued kuriteod. A. Poljanski puhul puudub

veendumus, et kriminaalhoolduslike vahenditega on võimalik korrigeerida süüdimõistetu käitumist ja tema tingimisi ennetähtaegne vabastamine saab olema tulemuslik.

A. Poljanski käitumine ei ole olnud järjekindlalt kooskõlas sõnades väljendatud

motivatsiooniga: asuda vabanemisel korrektselt kriminaalhooldusnõudeid täitma ning seadusekuulekalt elama. Lähtudes eeltoodust ja arvestades, et A. Poljanski ei ole kasutanud

talle varem antud võimalusi käituda edaspidi seadusekuulekalt, nõustus kohus prokuröri seisukohaga.

Vaatamata teatud positiivsetele momentidele viimasel ajal, on siiski ennatlik vabastada

A. Poljanski tingimisi ennetähtaegselt hulgaliste kohustustega, sest on küllaldaselt alust

eeldada, et vabanedes ennetähtaegselt võib ta hakata ignoreerima järelevalve kohustuste täitmist.

Määruskaebuses esitatud taotluste sisu

A. Poljanski esitas Tartu Maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus kaaluda veelkord enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

A. Poljanski rõhutas, et kui ta ennetähtaegselt vabastatakse asub ta elama seaduskuulekat elu ning plaanib minna tööle, osaleda koos enda elukaaslasega lapse kasvatamises ning tasuda ära tema vastu esitatud nõuded.

Samuti juhtis A. Poljanski tähelepanu asjaolule, et ta on vanglas olles maha jätnud

suitsetamise ning tal puuduvad viimase 1,5 aasta jooksul distsiplinaarkaristused ehk ta on suutnud viimase 1,5 aasta jooksul järgida vanglas kehtivaid reegleid.

Lisaks kahetseb A. Poljanski toimepandud kuritegusid siiralt, ning väidab, et ta on oma vigadest lõplikult õppust võtnud ning soovib edaspidi hoiduda vanglasse tagasi sattumast.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

1. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses esitatud seisukohaga, et A. Poljanski vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud.

KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat

elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi neid ja neid

- 3 -

tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus A. Poljanski tingimisi ennetähtaegse vabastamise

otsustamisel õigesti käsitlenud fakti, et A. Poljanski’t on varasemalt määratud kriminaalhooldusele, kuid ta on korduvalt rikkunud registreerimiskohustust ja pani katseajal

toime uued kuriteod, mis näitab ilmekalt A. Poljanski üleolevat suhtumist ühiskonna poolt kehtestatud käitumisreeglite osas.

2. Ringkonnakohus rõhutab, et isiku vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks peavad

olema erandlikud põhjused ning reeglina kuulubki isikule määratud karistus ärakandmisele tervikuna. Ringkonnakohus märgib, et süüdimõistetu ennetähtaegseks vabastamiseks peab

kohtul KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid hinnates tekkima nii veendumus sellest, et

kinnipeetav suudab edaspidi õiguskuulekalt käituda, kui ka sellest, et tema ennetähtaegne vabastamine ei oleks vastuolus õiguskorra kaitsmise huvidega.

3. Ringkonnakohus märgib, et kuigi A. Poljanski’t pole viimase 1,5 aasta vangistuses

viibimise jooksul distsiplinaarkorras karistatud, ei saa siiski eeldada, et naastes vabadusse

hakkaks ta temalt nõutaval määral täitma kriminaalhooldaja poolseid juhiseid. Seda leiab

ringkonnakohus eeskätt selle tõttu, et varasem karistuse kandmisest ennetähtaegselt

vabastamine ei täitnud A. Poljanski suhtes soovitud eesmärki – ta rikkus korduvalt registreerimiskohustust ja lisaks pani toime uued kuriteod ning seetõttu ei ole A. Poljanski lubadused vabadusse pääsedes seadusekuulekat elu elama hakata piisavalt usaldusväärsed.

4. Vaatamata teatud positiivsetele momentidele viimase 1,5 aasta vangistuse jooksul on siiski

ennatlik vabastada Aleksei Poljanski tingimisi ennetähtaegselt, kuna reeglina tulebki

süüdimõistetul karistus lõpuni kanda ning üksnes erandlikud asjaolud õigustavad isiku

ennetähtaegset vabastamist. Tähtaegseks vabanemiseks on süüdimõistetul oluline selle aja jooksul oma käitumise ja hoiakute muutumisega vangistuses edasi tegeleda, et luua eeldused

edaspidiseks õiguskuulekaks eluks ja saavutada määruskaebuses nimetatud eesmärk oma edaspidise elu parandamiseks.

Ringkonnakohus leiab, et A. Poljanski seaduskuulekuse parimaks mõjutusvahendiks on

keelduda tema ennetähtaegsest vabastamisest ning tal tuleb kanda allesjäänud karistusaeg lõpuni.

5. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et A. Poljanski tuleb jätta vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamata, maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Tiit Lõhmus

Mati Kartau

Maili Lokk