1-13-5805/6 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja 02. juuli 2013 Kriminaalasi (number ja menetlus) nr 1-13-5805 (kohtueelses menetluses nr 13260101758) riik B.S versus kokkuleppemenetlus Menetlus kohtus kohtuistung Kohtukoosseis kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Eleri Romantšuk Prokurör Küllike Taits Süüdistatav

B.S

(isikukood XXX; elukoht xxxxx xxxx xxxxxxx xxxx xxxxxx xxxxx xxxxxxxxxxx ; ; töötab ei oma kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS § 424 järgi

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes

-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada B.S (KarS)

süüdi karistusseadustiku § 424 järgi ja mõista talle

karistusena vangistus 2 (kaks) kuud; 68 alusel arvata kahtlustavana kinnipidamise KarS §

aega 2 (kaks) päeva mõistetud vangistuse aja hulka ja lugeda B.S kandmata karistuseks ; 74 lg 1 ja lg 3 vangistus 1 (üks) kuu 28 (kakskümmend kaheksa) päeva KarS § alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata

B.S-ile

katseaeg 18 (kaheksateist)

kuud ning mõistetud vangistust 1(üks) kuu 28

(kakskümmend kaheksa) päeva ei pöörata täitmisele, kui B.S ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; 75 lg-s määrata B.S-ile xxxxx xxxx xxxxxxx käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks

xxxx xxxxxx xxxxx xxxxxxxxxxx B.S-ile ; tühistada tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Muud otsustused

2. Kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses koha

ldatavate muude abinõude osas: 2.1 välja mõista 480 (nelisada kaheksakümmend) €, riigi õigusabi tasu B.S-ilt sundraha 64 (kuuskümmend neli) € €

80 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu 2 (kaks) 70 senti riigi

kasuks; 547 ( 50 senti määrata kriminaalmenetluse kulud viissada nelikümmend seitse) €

tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2013 augustikuust igakuise menetluskulu osa 182 a

( 50 senti ükssada kaheksakümmend kaks) € tasumine, kuni menetluskulude täieliku

tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30 s kuupäev; 3) -

tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise

graafikujärgse võlgnevuse korral lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele , tervikuna.

2

Selgitused kohtuotsusele

3. Selgitada:

3.1 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS § – -des 318 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alustel - Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest; 3.2 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;

3.3 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle

pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele;

3.4 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust

menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on

rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB P korraldusele: viitenumber angas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel makse 2800049874 ja se 1-13-5805

lgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr “);

3.5 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3

kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS § – -de 383 392).

ASJAOLUDE KIRJELDUS

JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1.

Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt

on B.S toime pannud kuriteona

mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis selles, et tema 25.05.2013.a kella 11.30 paiku juhtis KarS § 424 järgi, mis seisnes

Viljandi linnas Pärnu mnt 13 juures mootorsõidukit Ford Mondeo riikliku registreerimisnumbriga xxx xxx joobeseisundis - tõendusliku alkomeetri Alcotest 7110 MK III EST ARDM-0074 näit lõpliku mõõtetulemusena 1,10 mg/l, kus lõplikust lugemist 1,22 mg/l on maha arvatud mõõtemääramatus 0,12 mg/l.

2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe

Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava

süüdimõistmiseks KarS § 424 järgi KarS § 68 alusel ja karistamiseks kahe kuu vangistusega. arvata eelvangistuses viibitud aeg 25.05.2013.a kuni 26.05.2013.a, so 2 päeva karistuse hulka ja kandmata karistuseks lugeda üks kuu ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrata,

et tingimisi jäetakse vangistus tema suhtes kohaldamata ning täitmisele ei pöörata, kui B.S kaheksateistkuulise katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohust elama kohtu määratud usi:

alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas

ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elusaama või töökoha vahetamiseks;

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires

kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks

3

3.

Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.1.

Põhjendused süüdimõistmises

Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS § võib -s 239, mille kohaselt kohus süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt

KrMS § 239 lg le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest - karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks

karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur.

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS § st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsi - -

mustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja

menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.2. P

õhjendused karistuse mõistmisel

KarS § 424 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase

vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

4. Kohtu põhjendused k e hüvitamiseks riminaalmenetluse kulud

Kriminaalmenetluse kulud on sätestatud KrMS 7. peatüki 1. jaos (Kriminaalmenetluse kulude liigid; § 173 § 179), ; § 180 § 188) - 2. jaos ( - ning 3. jaos ( -

; § 189 § 192). 4.1. Menetluskulude arvestus kululiikide järgi Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175 (

Menetluskulud). 4.1.1. Sundraha

KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev

sundraha, mis KrMS § 179 (Sundraha) lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 480 €. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse määrusest

10. jaanuari 2013

nr 6 ( ), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 320 € kuus. 4.1.2

. Riigi õigusabi KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud

kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 (Kaitsja valimine ja

) lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu taotlusel Eesti Advokatuur, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS §

45 järgi. Vastavalt (RÕS) § 4 lg 3 p le 1 on riigi õigusabiks määratud

- kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu

arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud (edaspidi ). Korras koos hilisemate muudatustega on kehtestatud kord tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord.

4

4.1.2

.1. Riigi õigusabi kohtueelsel uurimisel Süüdistatava B.S-i kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusa €. bi tasuna 64,80 4.1.3. Muu menetluskulu KrMS § 175 lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu . – 2,70 € 4.2. Kohtu hinnatud arvestuslikud menetluskulud kokku

Kriminaalmenetluses on s B.S arvestuslikult menetluskuludeks üüdistatavale kokku: sundraha 480 €, riigi õigusabi tasu 64,80 € 2,70 € ja muu kriminaalmenetluse kulu ; 4.3. Menetluskulude hüvitamine

KrMS § 189 ( ) lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. K menetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse ohtu või kohtu § 189 lg 2). otsusega (KrMS.

KrMS § 180 ( istva kohtuotsuse korral) lg 1

Süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS § ) sätestatud erandeid -s 182 ( . KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist

seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kul . ud hüvitatakse ositi

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks

süüdimõistetul üle jõu käivateks kohustusteks. KrMS § 180 Arvestatud menetluskulud tulevad alusel välja mõista süüdistatavalt.

Arvestades süüdimõistetu lukorda määrata tal menetlusk majanduslikku o ulud kulude tasumine ositi kolme kuu jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. 5.

Kohtu m vangistusaja arvestus uud põhjendused ja eel Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada.

B.S on kahtlustatavana kinni peetud 25.-26.05.2013, seega on B.S

viibinud eelvangistuses vangistus karistusaja hulka, 2 päeva. KarS § 68 kohaselt arvatakse eel kus vangistus juures ühele eel päevale vastab üks vangistuspäev. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest

või kriminaalasja apellatsiooni või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva - jooksul.

Aivar Hint

Kohtunik