1-12-2612/18 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

2. juuli 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-2612 Kohtukoosseis Paavo Randma, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 27. mai 2013

määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu L.J-i (L.J) kaitsja vandeadvokaat Niina Agarjova määruskaebus RESOLUTSIOON

1. Juhindudes KrMS §-st 390, § 337 lg 1 p-st 1 ringkonnakohus määras: jätta Tartu

Maakohtu 27. mai 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu L.J-i kaitsja vandeadvokaat Niina Agarjova määruskaebus rahuldamata.

2. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Niina Agarjova

Advokaadibüroo kaudu 90 eurot vandeadvokaat Niina Agarjovale tema poolt L.J-ile määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

3. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel välja mõista L.J-ilt menetluskulud, s.o

kaitsja tasu vandeadvokaat Niina Agarjova poolt osutatud õigusabi eest 90 eurot

riigituludesse.

4. L.J tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011, Swedbank nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal nr 333416110002.

Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „L.J 1-12-2612 kohtukulud“. Kohtukulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates.

Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

- 2 -

Asjaolud 1. tunnistati Tartu Maakohtu 20.03.2012 otsusega süüdi KarS § 274 lg 1 ja § 275 L.J

järgi ning liitkaristuseks mõisteti 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati

mõistetud karistust L.J-ile Tartu Maakohtu 14.12.2005 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 8 kuud 21 päeva vangistust.

1.1. Karistuse kandmise algus on 20.03.2012 ja lõpp 11.12.2013. 2. tingimisi enne tähtaega vangistusest Tartu Maakohtu 27.05.2013 määrusega jäeti L.J vabastamata.

Esimese astme kohtu määruse sisu 3. puhul positiivne vabaduses kindla elukoha ning õe Maakohtu määruse kohaselt on L.J-i

ja õemehe toetuse olemasolu. Samuti on positiivne, et vangistuses on ta läbinud

sotsiaalabiprogrammi „Usk ja teadus“ ja omandanud keevitaja eriala. Vabanemisel on tal olemas kindel sissetulek töövõimetuspensioni näol ja samuti on ta motiveeritud tööle asuma. Samas on L.J-i on kriminaalkorras karistatud juba üheksal korral ning reaalset vangistust

kannab ta neljandat korda. Tema suhtes mõistetud vangistust on varem jäetud tingimisi

katseajaga täitmisele pööramata ning teda on korduvalt vangistuse kandmiselt ka tingimisi ennetähtaegselt vabastatud, kuid sellest hoolimata on ta oma kuritegelikku käitumist pidevalt jätkanud ega ole nõuetekohaselt täitnud ka katseajaga kaasneva kriminaalhoolduse nõudeid.

Ka käesoleva liitkaristuse kandmisest on süüdimõistetut ühel korral juba tingimisi

ennetähtaegselt vabastatud, kuid katseajaga kaasneva kohustuse rikkumiste tõttu pöörati karistus siiski täitmisele ning viimased liitkaristuses hõlmatud kuriteod on toime pandud juba

pärast karistuse täitmisele pööramist vangistust kandes. Lisaks on süüdimõistetu pannud

vangistuse ajal pidevalt toime ka distsipliinirikkumisi ning hetkel on tal 25 kehtivat

distsiplinaarkaristust, sealhulgas käesoleva aasta algusest vanglaametniku suhtes vägivalla

tarvitamise eest. Kuigi süüdimõistetu ise selgitas kohtuistungil, et distsipliinirikkumised on

tulenenud teiste isikute poolsetest provokatsioonidest, siis ei pea kohus seda eluliselt

usutavaks, eriti arvestades distsipliinirikkumiste suurt hulka. Maakohtu hinnangul tuleb

eeltoodust järeldada, et varasemad karistused ja nende kandmiseks antud kergemad

võimalused ega ka käesolev vangistus ei ole süüdimõistetule piisavat õiguskuulekusele

suunavat mõju avaldanud ning ta ei ole tegelikult senini oma väärkäitumisest vajalikke

järeldusi teinud. Seega on kohtul tõsiselt alust kahelda ka süüdimõistetu lubadustes jätkata

oma elu vabaduses seadusekuulekalt ning järgida temale ennetähtaegse vabastamisega kaasneva käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi.

3.1. Materjalidest nähtuvalt on süüdimõistetu pannud toime eriliigilisi kuritegusid, kasutades seejuures ka vägivalda. Tema peamisteks õigusvastase käitumise mõjuteguriteks tuleb lugeda emotsionaalseid probleeme ja impulsiivsust ning alkoholi tarvitamist. Samuti võib varasemate

mitmete varavastaste kuritegude põhjal järeldada, et osaliselt on kuriteod ajendatud materiaalse kasu teenimise soovist. Arvestades seda, et mitmed kuriteod on toime pandud ka

grupis, tuleb arvestada süüdimõistetu võimaliku mõjutatavusega teiste isikute poolt. Kuigi

praeguses vangistuses on süüdimõistetu läbinud sõltuvuskäitumist käsitleva

sotsiaalabiprogrammi ja varasemalt ka „Sotsiaalsete oskuste treeningu“ ja „Vihajuhtimise“

sotsiaalabiprogrammid, mis peaksid aitama tema kuriteoriske maandada, siis ei ole kohtul siiski veel alust arvata, et vastavad riskid oleksid piisavalt maandatud. Süüdimõistetu korduv

distsiplinaarkorras karistatus, sealhulgas peale nimetatud sotsiaalprogrammide läbimist, näitab, et tema käitumises on jätkuvalt kalduvust impulsiivsusele ja oma tegude tagajärgedega

mittearvestamisele, mis võib olla ohuks ka uute kuritegude sooritamisele. Nimetatud ohtu

suurendab veelgi see, kui ta jätkab vabanedes ka suhtlemist varasema tutvusringkonnaga,

- 3 - kuigi enda sõnul ta seda enam teha ei soovi. Eeltoodud asjaoludel leidis maakohus, et L.J-i

katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud ja oleks

liigselt ennatlik, kuna kohtul ei tekkinud piisavat veendumust, et isik ei jätka vabanedes kuritegude toimepanemist ning suudab nõuetekohaselt ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi täita.

Määruskaebuses esitatud taotluste sisu

4. kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist ja L.J-i vangistusest tingimisi L.J-i ennetähtaegset vabastamist.

4.1. probleeme tervisega, talle on määratud 100% Määruskaebuse kohaselt on L.J

töövõimekaotust, ta vajab peatraumaga seoses psühhiaatrilist ravi, mille läbiviimine vangla

tingimustes on raskendatud, ning teda vaevavad püsiv peavalu ja stress, mistõttu on tema jaoks vanglas viibimine eriti raske. Kaitsja leiab, et maakohus ei ole kõiki L.J-i käitumises

ja elus viimasel ajal toimunud positiivseid muutusi arvestanud. Kaitsja märgib, et L.J-i ema suri 2012. a oktoobris ning pärast seda on L.J oma senise elu ümber hinnanud ja

muutnud oma väljavaadet tulevikule. Süüdimõistetu on võtnud osas sotsiaalprogrammist,

omandanud keevitaja eriala, suhtub positiivselt haridusse ja enesetäiendamisse ning tal on olemas tööoskused ja varasem tööharjumus. L.J on tasumata rahalisi nõudeid summas XXX eurot ning ta on motiveeritud leidma vabanemisel töökoha, et kohustusi täita. Lisaks on tal töövõimetustoetus ligi XXX euro suuruses summas.

4.2. enam kriminaalkorras karistatud tuttavatega Määruskaebuse kohaselt ei suhtle L.J

ning probleeme alkoholija narkootikumidega tal enam ei esine. Süüdimõistetul on soov

loobuda kuritegelikust käitumisest ja end muuta ning ta kahetseb toimepandud tegusid.

Vabanemisel on tal kindel elukoht ja lähedaste toetus. Kaitsja märgib, et L.J-i ei ole

pärast 2013. aastat distsiplinaarkorras karistatud ning eelnevad distsiplinaarkaristused olid seotud tema rahutu psüühika provotseerimisega. Määruskaebuse kohaselt on L.J teinud vangistusest vajalikud järeldused ning ta plaanib edasi õppida, saada juhiload, teha korteris remonti, luua pere ja maksta võlgasid. Kaitsja leiab, et süüdimõistetule määratud karistus on

oma eesmärgi täitnud ning L.J on olemas kõik võimalused elada vabaduses seaduskuulekalt.

Vastus määruskaebusele

5. Ringkonnakohus tegi 14.06.2013 määruse, mille kohaselt lahendatakse määruskaebus

kirjalikus menetluses ning määruskaebemenetluse pooltel on õigus esitada oma seisukohti

määruskaebuse osas kuni 21.06.2013. Määratud tähtajaks ringkonnakohtule seisukohti ei esitatud.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

6. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab samuti, et

L.J-i vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on L.J-i tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid ning oma seisukohti piisavalt motiveerinud. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, ei

pea kolleegium vajalikuks neid tervikuna korrata ning märgib vastuseks määruskaebusele vaid järgnevat.

7. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses välja toodud L.J-i iseloomustavad

positiivsed asjaolud alust tema ennetähtaegseks vabastamiseks, kuna süüdimõistetu eelnev

elukäik ja käitumine karistuse kandmise ajal annavad alust arvata, et ta võib vabaduses kuritegude toimepanemist jätkata.

- 4 -

7.1. Erinevalt määruskaebuses esitatud väitest on kolleegiumi hinnangul maakohus

igakülgselt L.J-i positiivselt iseloomustavate asjaoludega arvestanud ning õigustatult

leidnud, et sõltumata viimasel ajal vangistuses süüdimõistetu käitumises aset leidnud positiivsetest muudatustest ja vabanemisel eesootavatest toetavatest elutingimustest ei ole teda

põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Ringkonnakohus ei ole sarnaselt maakohtuga veendunud, et L.J suudaks sel korral vangistusest ennetähtaegselt

vabanedes kriminaalhoolduse nõudeid järgida ja seaduskuulekalt elada. Arvestades, et

L.J-i on korduvalt kriminaalkorras karistatud, varasemalt mõistetud vangistused ei ole tema käitumisele mõju avaldanud ning ta on kuritegude toimepanemist jätkanud isegi mitmel korral ennetähtaegselt vabastamise järel, puudub alus uskuda süüdimõistetu järjekordseid lubadusi seekord oma elu muuta ja õiguskuulekalt elama hakata. Ringkonnakohtu hinnangul

on L.J-i käitumises viimaste kuude jooksul toimunud positiivsed muutused liiga

lühiajalised, et järeldada neist süüdimõistetu püsivat muutumist ja soovi edaspidi reegleid

järgida. Ka L.J-i arvukad distsiplinaarkaristused ja õigustused vangla korrarikkumiste kohta viitavad sellele, et ta ei ole erinevalt määruskaebuses esitatud väitest oma käitumise eest

täielikku vastutust võtnud ning oma suhtumist õiguskorda muutnud. Ka süüdimõistetu terviseprobleemid alust teda ennetähtaegselt vabastada, kuna vangistusseaduses sätestatud

korras on kinnipeetavatele igakülgne arstiabi tagatud ning L.J-i psühhiaatrilised probleemid hoopis suurendavad tema ohtlikkust ja riski vabaduses taas vägivallakuritegusid toime panna.

8. tuleb jätta vangistusest tingimisi Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et L.J ennetähtaegselt vabastamata ja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

9. kaitsja vandeadvokaat N. Agarjova on ringkonnakohtule esitanud taotluse riigi L.J-i õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks.

Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsja poolt esitatud taotluse kohaselt määruskaebuse

koostamiseks kulunud aeg 2,5 tundi, põhjendatud ning kaitsja tasuna taotletud summa

90 eurot, vastavuses RÕS §-st 22 tulenevate nõuete ning Eesti Advokatuuri poolt kehtestatud korraga riigi õigusabi kulude hüvitamise kohta.

Eeltoodust tulenevalt määrab ringkonnakohus advokaat N. Agarjovale Advokatuurile

eraldatud eelarveliste vahendite arvelt väljamaksmisele kaitsja tasu summas 90 eurot L.J-ile määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest ning juhindudes KrMS § 187

lg-st 2 mõistab vastava menetluskulu L.J-ilt välja.

Paavo Randma

Tiit Lõhmus

Mati Kartau