1-13-5703/7 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja 02. juuli 2013 Kriminaalasi (number ja menetlus) nr 1-13-5703 (kohtueelses menetluses nr 13260101399) riik versus F.H kokkuleppemenetlus Menetlus kohtus kohtuistung Kohtukoosseis kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretärk Eleri Romantšuk Prokurör Küllike Taits Süüdistatav

F.H (isikukood xxx; elukoht

xxxx

xxx xx-x xxxx-xxxxxx xxxxxxxxxxx ; juhut ; omab ööd kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS § 424 järgi

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes

-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § Otsus

tused süüs ja karistamises

1. Tunnistada

(KarS)

F.H süüdi karistusseadustiku § 424 järgi ja mõista talle

karistusena vangistus 3 (kolm) kuud; KarS 65 lg oleva kohtu- § 2 alusel suurendada käes

otsusega F.H mõistetud karistust ile Tartu Maakohtu 15. jaanuari 2013 otsusega

F.H mõistetud karistuse ära võrra ile kandmata osa s.o 3 (kolm) kuud vangistust ning mõista F.H KarS § ile liit ;

karistus vangistusena 6 (kuus) kuud 68 alusel arvata

kahtlustavana kinnipidamise aega 2 (kaks) päeva mõistetud vangistuse aja hulka ja lugeda

F.H vangistus 5 (viis) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) il kandmata karistuseks päeva KarS § 69 alusel asendada F.H mõistetud vangistus 5 kuud 28 päeva üld ; ile

- kasuliku tööga skümmend kuus) tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise 356 (kolmsada vii

tähtajaks ; üldkasuliku töö tegemisel allutada F.H KarS § 18. mai 2014

75 lg-s 1

sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxx xxx xx-x xxxx-xxxxxxx

xxxxxxxxxxxxx ; määrata F.H-le katseajaks KarS § 2 alusel käitumis 75 lg - kontrolli ajal kohustustena: 1) jätkama hariduse omandamist või otsima endale töökoha, 2) alluma ettenähtud ravile; § 50 lg 1 p 1 alusel võtta F.H ena ära KarS

ilt lisakaristus

mootorsõiduki juhtimisõigus ; tühistada F.H tõkendina kohal 5 (viieks) kuuks ile - datud elukohast lahkumise keeld. Muud otsustused

2. Kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses

kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 välja mõista F.H a kaheksakümmend) €, riigi õigusabi tasu ilt sundraha 480 (nelisad 43 (nelikümmend kolm) € €

20 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu 2 (kaks) 70 senti riigi

kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud viissada kakskümmend viis) € 525 ( 90 senti

tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2013 augustikuust igakuise menetluskulu osa 43 a

2

( 83 senti nelikümmend) € tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30 s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud -

menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes graafikujärgse võlgnevuse tasumise korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna;

2.2 lisakaristuse täitmisele pööramiseks saata kohtuotsuse jõustumisel käesoleva otsuse koopia liiklusregistri . le Selgitused kohtuotsusele

3. Selgitada:

3.1 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS § – -des 318 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alustel Tartu Maakohtu -

Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest; 3.2 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;

3.3 kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise või

kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest

arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile (LS § 127); kui isik ei ole LS §-s 127

kehtestatud tähtaja jooksul juhiluba loovutanud, koostab Maanteeamet isikule ettekirjutuse juhiloa loovutamiseks, andes isikule juhiloa loovutamiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui viis

tööpäeva ega pikem kui 14 päeva ning ettekirjutus jõustub selle kättetoimetamisest kohata (LS § 128 lg 1); ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Maanteeamet rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras ning sunniraha ülemmäär on 640 € (LS § 128 lg 2);

3.4 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle

pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele;

3.5 üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale;

3.6 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust

menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on

rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB P korraldusele: viitenumber angas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel makse 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr “); 1-13-5703

3.7 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3

kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS § – -de 383 392).

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1.

Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt F.H mootorsõiduki juhtimise

on toime pannud kuriteona

joobeseisundis selles, et tema juhtis 28.04.2013.a kella 03.05 ajal KarS § 424 järgi, mis seisnes

Viljandi linnas Laidoneri plats 10 juures mootorsõidukit Toyota Carina E riikliku registreerimisnumbriga xxx xxx joobeseisundis - tõendusliku alkomeetri Alcotest 7110 MK III

EST ARAF-0016 näit lõpliku mõõtetulemusena 1,15mg/l, kus lõplikust lugemist 1,27 mg/l on maha arvatud mõõtemääramatus 0,12 mg/l.

3

2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe

Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud

kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 424 järgi kolme kuu vangistusega. KarS § 68 alusel ja karistamiseks arvata eelvangistuses viibitud aeg 28.04.2013.a kuni 29.04.2013.a, so 2 päeva karistuse hulka ja kandmata karistuseks lugeda kaks kuud ja 28 päeva vangistust. KarS §65 lg 2 alusel suurendada karistust Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 15.01.2013.a. mõistetud karistuse ärakandmata osa, so kolme kuu võrra ning liitkaristuseks mõista viis kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 69 alusel asendada vangistus 356 tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 10

kuud. Üldkasuliku töö tegemisel peab F.H järgima kontrollnõudeid ja talle pandud

kohustusi: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud

ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite

kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa eluvõi töökoha vahetamiseks. saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires

kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti

territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; jätkama hariduse omandamist või otsima endale töökoha; alluma ettenähtud ravile. KarS § 50 alusel võtta F.H-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus viieks kuuks.

3.

Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.1.

Põhjendused süüdimõistmises

Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS § ohus võib -s 239, mille kohaselt k süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt

KrMS § 239 lg le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest - karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks

karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur.

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materj et alide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, kokkulepp lemisel e sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menet on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS § use tegemisel lahendatavates küsi -st 306 ei tekkinud kohtul kohtuots -

mustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja

menetlemisel on tõendamis d selged, vastavuses õiguslike kvalifikat eseme asjaolu siooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.2. P

õhjendused karistuse mõistmisel

KarS § 424 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase

vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

4. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

Kriminaalmenetluse kulud on sätestatud KrMS 7. peatüki 1. jaos (Kriminaalmenetluse kulude liigid; § 173 § 179), ; § 180 § 188) - 2. jaos ( - ning 3. jaos ( -

; § 189 § 192). 4.1. Menetluskulude arvestus kululiikide

järgi Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175 (

Menetluskulud). 4.1.1. Sundraha

KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev

sundraha, mis KrMS § 179 (Sundraha) lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5

4

palgamäära o 480 €. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 10. jaanuar määrusest , s.

i 2013

nr 6 ( ), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 320 € kuus. 4.1.2

. Riigi õigusabi KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud

kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 (Kaitsja valimine ja

) lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu taotlusel Eesti Advokatuur, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS §

45 järgi. Vastavalt (RÕS) § 4 lg 3 p le 1 on riigi õigusabiks määratud

- kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu

arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud (edaspidi ). Korras koos hilisemate muudatustega on kehtestatud kord tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord. 4.1.2

.1. Riigi õigusabi kohtueelsel uurimisel

Süüdistatava F.H kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud

hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna €. 43,20 4.1.3. Muu menetluskulu KrMS § 175 lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu 2,70 – €. 4.2. Kohtu hinnatud arvestuslikud menetluskulud kokku

Kriminaalmenetluses on süüdistatavale F.H arvestuslikult menetluskuludeks kokku: sundraha 480 €, riigi õigusabi tasu 43,20 € 2,70 €

ja muu kriminaalmenetluse kulu . 4.3. Menetluskulude hüvitamine

KrMS § 189 ( ) lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. K menetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse ohtu või kohtu § 189 lg 2). otsusega (KrMS.

KrMS § 180 ( stva kohtuotsuse korral) lg 1

Süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS § ) sätestatud erandeid -s 182 ( . KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist

seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks

süüdimõistetul üle jõu käivateks kohustusteks. KrMS § 180 Arvestatud menetluskulud tulevad alusel välja mõista süüdistatavalt.

Arvestades süüdimõistetu majanduslikku ilukorda määrata tal menetluskulud kulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. 5.

Kohtu m vangistusaja arvestus uud põhjendused ja eel Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada.

F.H F.H on kahtlustatavana kinni peetud 28.-29.04.2013, seega on

viibinud eelvangistuses vangistus karistusaja hulka, 2 päeva. KarS § 68 kohaselt arvatakse eel kus vangistus juures ühele eel päevale vastab üks vangistuspäev. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on

möödunud.

5

KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest

või kriminaalasja apellatsiooni või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva - jooksul.

Aivar Hint

Kohtunik