1-13-5652/6
T A R T U M A A K O H U S K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja 02. juuli 2013 Kriminaalasi (number ja menetlus) nr 1-13-5652 (kohtueelses menetluses nr 13260101734) riik L.O versus kokkuleppemenetlus Menetlus kohtus kohtuistung Kohtukoosseis kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Eleri Romantšuk Prokurör Küllike Taits Süüdistatav L.O (isikukood XXX; eluk...
T A R T U M A A K O H U S
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja 02. juuli 2013 Kriminaalasi (number ja menetlus) nr 1-13-5652 (kohtueelses menetluses nr 13260101734) riik L.O versus kokkuleppemenetlus Menetlus kohtus kohtuistung Kohtukoosseis kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Eleri Romantšuk Prokurör Küllike Taits Süüdistatav
L.O
(isikukood XXX; elukoht xxxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxx xxxx xxxxxxxxxx ; omab kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS § 424 järgi
RESOLUTSIOON
Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes
-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § Otsustused süüs ja karistamises
süüdi karistusseadustiku § 424 järgi ja mõista talle
karistusena vangistus 4 (neli) 74 lg 1 ja lg 3 kuud; KarS § alusel määrata, et mõistetud
vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata
L.O-le katseaeg 2 (kaks) aastat ning mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui 4 (neli) kuud L.O ei pane katseajal toime uut tahtlikku ku 75 lg-s kontrolli ritegu ja täidab KarS § 1 sätestatud käitumis
nõuded; määrata käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks L.O-le xxxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxx xxxx xxxxxxxxxx ; KarS L.O-lt lisa- § 50 lg 1 p 1 alusel võtta
karistus 4 (neljaks) kuuks L.O-le ena ära mootorsõiduki juhtimisõigus ; tühistada tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Muud otsustused
kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 välja mõista 480 (nelisada kaheksakümmend) €, riigi õigusabi tasu L.O-lt sundraha
43
( kolm 20 senti viissada kakskümmend ) € tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2013 a augustikuust igakuise menetluskulu osa 130 ( 80 senti tasumine, ükssada kolmkümmend) €
kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30 s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud - menetluskulu osa tasumata
jätmisel või kokkuvõttes graafikujärgse võlgnevuse korr lugeda tähtaeg tasumise al, saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna;
2
Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu
Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuuluta- misest; 3.2 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;
kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest
arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile (LS § 127); kui isik ei ole LS §-s 127
kehtestatud tähtaja jooksul juhiluba loovutanud, koostab Maanteeamet isikule ettekirjutuse juhiloa loovutamiseks, andes isikule juhiloa loovutamiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui viis
tööpäeva ega pikem kui 14 päeva ning ettekirjutus jõustub selle kättetoimetamisest kohata (LS § 128 lg 1); ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Maanteeamet rakendada sunniraha
asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras ning sunniraha ülemmäär on 640 € (LS § 128 lg 2);
pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele;
menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on
rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB P korraldusele: viitenumber angas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel makse 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr “); 1-13-5652
kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS § – -de 383 392).
ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
1.
Süüdistus
Süüdistusest nähtuvalt mootorsõiduki juhtimise
on L.O toime pannud kuriteona
joobeseisundis selles, et tema juhtis 22.05.2013.a kella 15.00 paiku KarS § 424 järgi, mis seisnes
Viljandimaal Karksi-Nuias Piiri t 60 maja hoovis mootorsõidukit Nissan Primera riikliku registreerimisnumbriga XXX XXX joobeseisundis - tõendusliku alkomeetri Alcotest 7110 MK III EST ARDF-0026 näit lõpliku mõõtetulemusena 1,14 mg/l, kus lõplikust lugemist 1,26 mg/l on maha arvatud mõõtemääramatus 0,12 mg/l. 2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe
Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppe-
menetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 424 järgi nelja kuu vangistusega. KarS § 74 lg 1 ja 3 ja karistamiseks
alusel määrata, et tingimisi jäetakse vangistus tema suhtes kohaldamata ning täitmisele ei pöörata, kui L.O kaheaastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle
KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi: elama
kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel
kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas
ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama
kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- saama või töökoha vahetamiseks;
kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires
3
kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 50 alusel võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus neljaks kuuks. L.O-lt
3.
Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.1.
Põhjendused süüdimõistmises
Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS § ohus võib -s 239, mille kohaselt k süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt
KrMS § 239 lg le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille - eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks
karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur.
Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt
kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menet- lemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.
Lähtudes KrMS § st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsi - -
mustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaa -le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja ltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p
menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.2. P
õhjendused karistuse mõistmisel
KarS § 424 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase
vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.
Kriminaalmenetluse kulud on sätestatud KrMS 7. peatüki 1. jaos (Kriminaalmenetluse kulude liigid; § 173 § 179), ; § 18 § 188) - 2. jaos ( 0 - ning 3. jaos ( -
; § 189 § 192). 4.1. Menetluskulude arvestus kululiikide järgi Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175 (
Menetluskulud). 4.1.1. Sundraha
KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev
sundraha, mis KrMS § 179 (Sundraha) lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 480 €. Sundraha määr tuleneb määrusest
Vabariigi Valitsuse 10. jaanuari 2013
nr 6 ( ), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 320 € kuus. 4.1.2. bi Riigi õigusa KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud
kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 (Kaitsja valimine ja
) lg-le 2 k lusel Eesti aitsja määrab uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu taot Advokatuur, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS §
arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud amise ulatus ja kord kord (edaspidi ). Korras koos hilisemate muudatustega on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord.
4
4.1.2.
Süüdistatava itsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud L.O ka hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna €. 43,20 4.2. Kohtu hinnatud arvestuslikud menetluskulud kokku Kriminaalmenetluses on s L.O arvestuslikult menetluskuludeks kokku: üüdistatavale sundraha 480
€ ja riigi õigusabi tasu 43,20 €; 4.3. Menetluskulude hüvitamine
KrMS § 189 (Kriminaalmenetluse k ) lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. K menetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse ohtu või kohtu § 189 lg 2). otsusega (KrMS.
KrMS § 180 ( ) lg 1
Süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS § ) sät -s 182 ( estatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist
seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdi- mõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.
Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivateks kohustusteks. KrMS § 180 Arvestatud menetluskulud tulevad alusel välja mõista süüdistatavalt.
Arvestades süüdimõistetu majanduslikku ilukorda määrata tal menetluskulud kulude tasumine ositi nelja kuu jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. 5.
Kohtu muud põhjendused Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada.
KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest
või kriminaalasja apellatsiooni või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva - jooksul.
Aivar Hint
Kohtunik