4-13-4338/2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Harju Maakohus 29. juuni 2013.a Tallinnas, Liivalaia kohtumajas Väärteoasja number 4-13-4338 Kohtukoosseis Kohtunik Katre Poljakova Väärteoasi D.P väärteoasi Liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi Menetlusalune isik D.P ,

isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, töökoht: P OÜ, elukoht: XXX; Kohtuvälise menetleja esindaja

Põhja prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalve keskuse vanemväärteomenetleja Hannes Küünarpuu

RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada D.P Liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi ja määrata talle karistuseks rahatrahv

165 trahviühikut summas 660 (kuussada kuuskümmend) eurot.

2. Rahatrahv tasuda Rahandusministeeriumi arvele

10220034796011 SEB Pank, viitenumber 4100064939

või Rahandusministeeriumi arvele 221023778606

Swedbank, viitenumber 4100064939 või

Rahandusministeeriumi arvele 333416110002

Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 4100064939. Selgitusse märkida „D.P 4- 13-4338, rahatrahv“

3. Vabastada kinnipeetud D.P kohtusaalis.

4. KarS § 50 lg 1 p 2 ja Liiklusseaduse § 224 lg 3 p 2

alusel kohaldada D.P lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 3 (kolmeks) kuuks.

5. LS § 127 alusel on D.P kohustatud viie

tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna

Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades

apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks:

Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna piirkonnapolitseinik M. Bulak on 29.06.2013.a koostanud väärteoprotokolli AB 1271737 selle kohta, et D.P

29.06.2013.a kella 06.35 ajal Harjumaal, Tallinnas, Pärnu mnt 139a juures juhtis mootorsõidukit

Chrysler Grand Voyager reg nr XXX seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus on

alkoholisisaldus 0,73 mg/l +- 0,05 mg/l. Alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mõõtetud

mõõteseadmetega Dräger Alcotest 7110 nr ARDF0051, taatlemistunnistus TTRC-13-00029.

Eeltoodud käitumisega D.P rikkus LS § 69-1 lg 1 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritud LS § 224 lg 2 järgi.

Kohus teeb teatavaks arutatava väärteoasja nimetuse, tuvastab menetlusaluse isiku isikusamasuse, teeb teatavaks oma nime. Kohus selgitas 29.06.2013.a kohtuistungil menetlusalusele isikule tema õigusi ja kohustusi (V™S § 19 järgi). Õigused arusaadavad, D.P selgitas, et ei vaja

kaitsjat. Kohtuväline menetleja õiguste selgitamist ei vajanud, vaid oli teadlik enda õigustest. Taandusi ja taotlusi ei olnud.

Menetlusalune isik D.P kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ning tunnistas end toimepandud väärteos täielikult süüdi, kahetseb ja palub kergemat karistust, selgitades, et

alkoholijoobes rooli istumine oli halbade asjaolude kokkulangemine. Oli sünnipäeval, läks abikaasaga riidu, tahtis autos oodata, kuni kaineneb, kuid ilmselt ei oodanud piisavalt kaua, hakkas sõitma. Kui politsei ta kinni pidas, tuvastati joove.

Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ja jäi protokollis toodu juurde ning leidis, et D.P tuleks karistada LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritud

väärteo toimepanemise eest arestiga 15 päeva. Karistuse kandmise algust lugeda alates tema

kinnipidamisest 29.06.2013.a ning lisakaristusena tuleks D.P-lt ära võtta juhtimisõigus seda kuni 6 kuuks.

Kohus asub seisukohale, et menetlusalusele isikule – D.P-le inkrimineeritud väärtegu LS § 224 lg 2 järgi on kvalifitseeritud õigesti ning seda seetõttu, et kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et menetlusalune isik D.P oli mootorsõidukit juhtides juhile keelatud seisundis, tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,73 mg/l+- 0,05 mg/l kohta.

Antud faktid loeb kohus tõendatuks D.P suhtes 29.06.2013.a koostatud tõendusliku

alkomeetri kasutamise protokolliga, sh alkomeetri testitulemi väljatrükiga, indikaatorvahendi

kasutamise protokolliga, sõiduki hoiukohta teisaldamise aktiga, menetlusaluse isiku D.P antud ütlustega ja nimelt selgitab viimane, et temal oli peretüli, oli sunnitud mootorsõidukit juhtima, kahetseb tehtut, tegemist oli meeleheitega, varem ta seda teinud ei ole, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, isiku kinnipidamise protokolliga, Maanteeameti Liiklusregistri väljavõttega,

D.P karistusregistri andmete väljatrükiga ja sh teiste väärteomenetluses kogutud tõenditega. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on väärtegude toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Kohtu hinnangul on menetlusalune isik pannud LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toime tahtlikult, kuna menetlusalune isik – D.P pidi sõidukit juhtima asudes teadma, et ta on eelnevalt tarvitanud alkoholi ning et ta on seisundis, milles mootorsõiduki juhtimine on keelatud.

Tulenevalt Politsei ja Piirivalve seaduse §-st 7’23 võib politsei kontrollida isiku organismis

alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine esinemist. Joobeseisundi kontrollimise või tuvastamise protseduurile võib allutada sõidukijuhi või muu

isiku, kui on alust kahtlustada, et isik on toime pannud süüteo, mille koosseisuliseks

tunnuseks on joobeseisund, alkoholipiirmäära ületamine või narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamine. Seaduse § 7’24 lõige 1 sätete kohaselt Politsei

kontrollib indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist isiku väljahingatavas õhus või tuvastab

alkoholijoobe kohapeal tõendusliku alkomeetriga. Kui isikut kontrollitakse

indikaatorvahendiga, siis selle positiivse näidu korral alkoholijoobe tuvastamise vajaduse

esinemisel tuvastatakse alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga või toimetatakse isik tema nõudmisel tervishoiuteenuse osutaja juurde alkoholisisalduse määramiseks veres.

29.06.2013.a kell 06:58 mõõdeti D.P alkoholisisaldust väljahingatavas õhus

tõendusliku alkomeetriga (mõõteseadmega) Dräger Alcotest nr ARDF-0051, tunnistus nr

TTRC-13-00029, mille lõplik lugem oli 0,73 mg/l, laiendmääramatus +/-0,05 mg/l, seega lõpptulemus 0,68 mg/l.

Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud D.P käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust

mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. D.P on isikuks, keda varem on korduvalt liiklusalaste väärtegude eest karistatud kohus

asub seisukohale, et D.P pidi aru saama sellest, et tema juues alkoholi ja seejärel asudes mootorsõidukit juhtima paneb ta toime õigusvastase teo. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust

mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Karistust raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Karistust kergendavaks

asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Kohus asub seisukohale, et D.P ei ole

varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid ja asjaolu, et

varasemad väikesed rahatrahvid ei ole isikut mõjutanud, kuid samas arvestades, et isik omab

töökohta ja sissetulekut, siis peab kohus võimalikuks karistada teda rahalise karistusega, mis on suurem sanktsiooni keskmisest määrast. Riigikohus oma lahendites, nt 3-11-10-03; 3-1-1-69-03; 3-1-1-20-06; 3-1-1-55-07; 3-1-1-54-07 jne

on korduvalt rõhutanud, et alkoholijoobes sõidukit juhtinud isikult tuleb üldjuhul mootorsõiduki

juhtimisõigus ära võtta ning üksnes erandlikud asjaolud võivad anda kohtule võimaluse see

lisakaristus kohaldamata jätta. Käesoleval juhul leiab kohus, et D.P puhul sellised

erandlikud asjaolud puuduvad, mis õigustaks temalt juhtimisõiguse äravõtmata jätmist, mistõttu tuleb kohaldada ka lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist KarS § 50 lg 1 p 2 ja LS §

224 lg 3 p 2 alusel. Lähtudes eeltoodust peab kohus vajalikuks kohaldada isiku suhtes

Liiklusseaduse § 224 lg 3 p 2 sätet, s.o. kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist, kuid arvestades, et tema suhtes ei ole lisakaristust varem kohaldatud, siis võib see olla sanktsiooni keskmises määras. Kohus juhindus Karistusseadustiku § 48; 63; Liiklusseaduse § 201 lg 2 ja 224 lg 2, lg 3 järgi; Väärteomenetluse seadustiku § 95-105; § 107- 111 sätetest. Kohtunik Katre Poljakova /allkiri/