4-13-1870/10 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

02. juulil 2013 Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Leili Merila ja tõlgi: Imbi Kangur – Popova ning Julia Zautina juuresolekul kaebaja: M.K kaebaja esindaja: Roman Arefjev kohtuvälise menetleja: PPA Põhja Prefektuuri KKB liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse esindaja Hannes Küünarpuu osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas 07. mail 2013; 15.05.2013 ja 12. juunil 2013

M.K esindaja Roman Arefjevi kaebust Põhja Prefektuuri KKB

liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse kiirmenetluse otsusega nr. 10220912741780 M.K suhtes mõistetud karistuse tühistamiseks

t u v a s t a s :

Kaebuses kaebaja esindaja kirjeldab, et 17.03.2013 M.K juhtis mootorsõidukit ja ületas

lubatud kiirust ning tema suhtes mõisteti kiirmenetluse otsusega rahatrahv 120 eurot. M.K ei nõustu otsusega kuna kohtuväline menetleja ebaõigesti menetles antud väärteoasja ja taotleb tühistada kiirmenetluse otsus.

Kaebaja nõustus kiirmenetlusega ja ülekuulamise protokolli kirjutas „ minu süü „. Kaebaja ei

soovinud ütlusi anda, sest ütluste andmine on õigus, kuid mitte kohustus. Kaebaja ei eitanud

süüd kiiruse ületamise faktis, kuid kaebajal tekkisid kahtlused kiiruse näidu usaldusväärsuses. Samuti kaks sõna „ minu süü „ ei saa lugeda menetlusaluse isiku poolt väärteo toimepanemise kohta antud ütlusteks.

Väärteomenetluse seadustiku § 55 lg. 1 p. 3 kohaselt võib kohtuväline menetleja kohaldada

kiirmenetlust üksnes juhul, kui väärteo asjaolud on selged ja menetlusalusele isikule on võimaldatud anda väärteo kohta ütlusi.

Kohtuvälisel menetlejal on kohustus tõendeid koguda. Kuna seadustik ei võimalda saata asja kohtuvälisele menetlejale, seetõttu kuulub kiirmenetluse otsus tühistamisele ja väärteomenetlus lõpetamisele, kuna ei ole võimalik kõnesolevat menetlusnormi olulist rikkumist kõrvaldada. Kohtuvälise menetleja otsusest ei nähtu isiku subjektiivsed tunnused nagu tahtlus, ettevaatamatus või muu motiiv.

Kohtuistungil kaebaja ja tema esindaja jäävad esitatud kaebuse sisu juurde. Kaebaja lisab, et raske ütelda sõiduki kiirust, kuid juhtis sõidukit kuskil kiirusega 110 km/h piires, sellel teelõigul

lubatud kiirus oli 90 km/h. Lubatud kiirust ületas seetõttu, et pidi vabastama tee ka tagantulevatele sõidukitele. Ta nõustus kiirmenetlusega. Talle anti võimalus ütlusi anda, kuid tal on raske vastata, millega politseipatrull rikkus tema õigusi. Ta pidi möödasõitu tegema seetõttu,

et tema ees sõitsid autod väiksema kiirusega ja tema juhitud sõiduki kiiruseks oli 110 km/h piires. Ta ei eita, et liikus lubatud kiirusest kiiremini. Möödasõidul ta tundis, et tugevasti ületas Väärteoasi nr. 4 – 13 - 1870

kiirust, aga leiab, et tegi heateo sellega teistele liiklejatele. Talle anti võimalus ütlusi anda, aga ühel hetkel sai aru, et ei saa anda ütlusi enda vastu. Temale määratud rahatrahvi tühistamine on tema jaoks prioriteetsem sellepärast, et on seaduskuulekas inimene ja rikub seadust mitte nii tihti, kui seda võib rikkuda. Ta on nõus tasuma trahvi 0 eurot.

Tunnistaja Jaan Meresmäe annab ütlusi, et sel päeval ta oli patrullis ja teostas kiiruste

mõõtmistega. Kasutas töövahendiks lasermõõturit ja sellega saab mõõta ainult ühte autot korraga. Ta suunab laserkiire autotulede vahele ja fikseerib sõiduki kiiruse ja annab käega juhile

märguande sõiduki peatamiseks. Juhile näitab aparaadil fikseeritud kiiruse näidu, täidab kiirusmõõteseadme dokumendi ja edasi tegeleb menetleja. Mõõteriistal on vastavad kleebised ja plommid ning millal taadeldud. Enne tööle asumist kontrollib mõõteriista töökindlust. Tunnistaja Andrus Murumets annab ütlusi, et tema poolt on vormistatud kiirmenetluse otsus

M.K kohta. Otsuse vormistamisel vestles menetlusaluse isikuga rikkumise toimumise nõusoleku kohta ja kas soovib üldvõi kiirmenetlust. Isik nõustus kiirmenetlusega, pärast õiguste

ja kohustustega tutvumist allkirjastas ja ütlusteks kirjutas, et olen süüdi. Kui isik nõustub

kiirmenetlusega, siis alati tegutseb sedasi. Kui süüd ei tunnista, vormistab üldmenetluse väärteoprotokolli.

Kohtule esitatud kiirmenetluse otsuse kirjelduse kohaselt M.K juhtis mootorsõidukit kiirusega 117 km/h+-4 km/h teel, kus lubatud suurim sõidukiirus 90 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 23 km/h. Tegu kvalifitseeritav LS § 227 lg. 2 järgi ja mõistetud rahatrahv 120 eurot. Väärteo kohta M.K annab ütluse, et – minu süü.

Kohus kontrollis vahetult kohtuistungil ka väärteoasja materjale. Nähtuvalt kohtule esitatud

liiklusjärelvalve kiirusemõõteseadme kasutamise protokollist oli mõõtmisel kasutatud

kiirusmõõteseadet Ultra Lyte UX014750, millel on taatlustunnistuse nr TTRSS-13/00035/ ja taatlemise kuupäev 29.01.2013.a., seade oli testitud 17.03.2013.a. kell 14:50 ning oli töökorras. Seega kiirusmõõteseade oli tehniliselt korras ja omas kehtivat taatlust.

Kaebaja esindaja selgitab, et M.K kinnitas kiiruse ületamist, kuid kiiruse ületamine ei olnud suur. Üks tunnistajatest ei teadnud mõõteriistal olevate kleebiste arvu ja tekkis mulje, et kiiruse mõõtmisega tegelenud politseinik ei olnud hästi kursis selle seadmega ja tekib kahtlus seadme õiges kasutamises. Kaks sõna ütlustes on vähe, sest väärteoprotokollis peavad olema märgitud andmed, mis lubavad hinnata väärteo koosseisusubjektiivseid ja objektiivseid tunnuseid. Seetõttu taotleb väärteoasja menetluse lõpetamist protsessinormide rikkumise tõttu.

Kohtuvälise menetleja esindaja leiab, et kiiruse mõõteseadme kasutamise protokolliga on

tõendatud, et isikule näidati mõõteseadme tabloole fikseeritud näitu ja kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli. Samal protokollil on isiku allkiri toimunud toimingu kohta. Isikule esitati standardküsimused ja isik tunnistas oma süüd. Rääkida sellest, et isik tunnistas end süüdi mingis

muus teos on alusetu. Ta teadis, millist väärteoasja arutatakse ja ise märkis: olen süüdi.

Karistatavad on nii tahtlik kui ka ettevaatamatusest toimepandud tegu. Mõõteseade on

kontrollitud ja taadeldud dokumendid on kohtule esitatud. Mõõteseade oli korras ja mõõtemetoodika nõudeid rikutud ei ole ja mõõtetulemus jälgitav. Kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks puuduvad alused ja selle tõttu esitatud kaebus jätta rahuldamata.

Kohus kuulas poolte selgitused ja tutvus kohtule esitatud kiirmenetluse otsuse ning lisatud tõenditega.

Kohus tuvastas, et mõõtmised teostanud pädev mõõtja järgis asjakohast mõõtemetoodikat. Antud

väärteoasjas on mõõtmistulemused kohtuvälise menetleja ametniku poolt fikseeritud liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis ehk menetlustoimingu protokollis,

mis vastab V™S § 49 sätestatud nõuetele ja milles on muude asjaolude kõrval ka märgitud

andmed mõõtmiseks kasutatud kiirusmõõteseade kohta, selle taatlemine, mõõtmise teostanud

isiku nimi ja amet, mõõtmise aeg ja koht, millise sõiduki kiirust mõõdeti ning mõõtmise tulemus. Samuti on protokolli osas täidetud ka V™S § 19 lg 1 p 6 nõuded. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu.

Kohus on ülaltoodu alusel seisukohal, et esitatud kaebus ei kuulu rahuldamisele, sest M.K

poolt toimepandud väärtegu on kinnitust leidnud tema poolt kirjalike ütlustega kiirmenetluse otsuses kui ka kinnitas lubatud kiiruse ületamist ka kohtuistungil. Need ütlused on

leidnud kinnitust ka kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga ja kohtuistungil politseinike poolt antud ütlustega. Karistuse mõistmisel kohtuväline menetleja arvestas isiku puhtsüdamlikku

kahetsust ja sellise karistusega nõustus ka M.K, sest mingeid vastuväiteid karistuse mõistmisel ei esitanud ja oma allkirjaga nõustus väärteo toimepanemise ja mõistetud karistuse suurusega. M.K-le mõistetud karistuse hindamisel juhindub kohus KarS § 56 lg 1, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja

raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtul puudub alus mõistetud karistuse vähendamiseks ja tühistamiseks. Eeltoodu alusel ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 132 p. 1 kohus

o t s u s t a s :

1 M.K esindaja Roman Arefjevi poolt esitatud kaebus jätta rahuldamata. 2 Põhja Prefektuuri Liiklusjärelvalvekeskuse KKB kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr. 2302,

13, 003726 ( 10220912741780 ) M.K karistamise kohta LS § 227 lg. 2 järgi rahatrahviga 30 trahviühikut s.o. 120.00 eurot jätta muutmata. Mõistetud rahatrahv tasuda väärteoasja otsuses märgitud arveldusarvele.

3 Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast Harju Maakohtu kaudu.

Kohtumenetluse pool on kohustatud kirjalikult teatama 7 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse kuulutamisest oma soovist kasutada kassatsioonkaebuse esitamise õigust.

Kohtunik