Legislator Case Law & Legislation
1-13-5204/6 AI generated

1-13-5204/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Case Number 1-13-5204/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1-13-5204

Legislator headnote

AI generated

1-13-5204/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja: 1-13-5204

Keywords

AI generated
unsubstantiated medical evidence insufficiently substantiated grievances insufficient medical records continuation of therapeutic measures refusal of medical examination placement for detoxification treatment
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1-13-5204

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 01. juulil 2013.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kriminaalasja number 1-13-5204 (12230117931)

Kohtunik

Külli Iisop

Kohtuistungi sekretär

Liisi Kisler

Tõlk Diana Smirnova

Kriminaalasi

süüdistuses KarS § 121 I.V järgi kokkuleppemenetluses

Prokurör Ülle Jaanhold

Süüdistatav

I.V - isikukood XXX;

kodakondsuseta; elukoht: XXX (viibib vahi all

Vanglas); keskeriharidusega; töötas juhutöödel; varem

kriminaalkorras karistatud 2-l korral; tõkend:

vahistamine alates 21.12.2012 (kinni peetud kahtlustatavana 20.12.12 ja eelnevalt 12.-13.09.12)

Kaitsja Leelo Viil

RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada I.V KarS § 121 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta ja 8 (kaheksa) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks eelvangistuseaeg 12.-13.09.12 ja

20.12.12- 01.07.13 – 6 kuud ja 14 päeva vangistust. Seega kandmisele kuuluv karistus on 1(üks) aasta 1(üks) kuu ja 16(kuusteist) päeva vangistust.

Kohaldades KarS § 74 sätteid ei pöörata vangistust (1 aasta 1 kuu ja 16 päeva)

, täitmisele, kui I.V 2 (kahe)-aastase katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu

2

ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab KarS § 75 lg-s 1 nimetatud

kontrollnõuded:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks ning KarS § 75 lg 2 p 2 ja 8 alusel kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; 2) osaleda kriminaalhooldaja määratavas sotsiaalprogrammis.

KarS § 78 p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhatajal määrata I.V-le kriminaalhooldaja.

Tõkend - vahistamine tühistada pärast kohtuotsuse kuulutamist ja I.V vahi alt vabastada kohtusaalis.

2. Välja mõista I.V-lt menetluskulud riigieelarve tuludesse 84

: ekspertiisitasu

(kaheksakümmend neli ) eurot 247,20 eurot , määratud kaitsjale makstav tasu (kakssada

nelikümmend seitse eurot 20 senti) ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha

480 (nelisada kaheksakümmend) . eurot

Kohus määrab, et menetluskulusid on võimalik tasuda vabatahtlikult 10 (kümme) kuu

jooksul

alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011

SEB pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank pangas, viitenumber mõlemal juhul

2800049777; maksekorraldusele märkida kriminaalasja number 1-13-5204 ja süüdimõistetu nimi.

Kui menetluskulud ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

3. Asitõendid - kaks CD-plaati kõnesalvestistega, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures - jätta kriminaalasja juurde pärast otsuse jõustumist.

Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul Harju

Maakohtu kaudu seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1

sätete rikkumisega ning ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

3 SÜÜDISTUS

I.V 12.09.2012 kella 14.30 paiku Tallinnas XXX korteris lõi oma endist elukaaslast LT’t lahtise käega vastu nägu, põhjustades talle füüsilist valu.

Samuti tema 20.12.2012 kella 02.00 paiku Tallinnas XXX asuvas korteris lükkas oma endist

elukaaslast LT sellisel viisil, mille tulemusena kannatanu kukkus, põhjustades sellega kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse - lülisamba kolmanda lülikeha eesmise serva kompressioonmurru.

Sellise tegevusega pani I.V toime kehalise väärkohtlemise ehk teise inimese

löömise ja teise inimese tervise kahjustamise, see tähendab KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkuleppe sisu Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör kohtus I.V süüditunnistamist KarS § 121 järgi ning tema karistamist 1 aasta ja 8kuu pikkuse

vangistusega. KarS § 68 alusel loetakse kantuks eelvangistusaeg, so 6 kuud ja 14 päeva ja KarS § 74 alusel jäetakse vangistus 1 aasta 1 kuu ja 16 päeva täitmisele pööramata, kui I.V

ei pane 2-aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded ning § 75 lg 2 p 2, 8 alusel kohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning osaleda kriminaalhooldaja määratavas sotsiaalabiprogrammis.

Kohtuliku arutamise järeldused Kohtuistungil I.V tunnistas oma süüd ning kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja

nõustub sellega täies ulatuses. Menetluskulude maksmist taotles ositi, s.o 10 kuu jooksul

pärast otsuse jõustumist. Prokurör ja kaitsja jäid samuti sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid kohtul kokkulepe otsusega kinnitada.

Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt süü tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel

on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kannatanu on andnud oma nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks ning oma õigustest on ta teadlik. Tsiviilhagi esitatud ei ole.

Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine, tema süü talle

inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud

kirjalike tõenditega ning I.V tuleb süüdi tunnistada KarS § 121 järgi. Karistus tuleb talle mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.

KrMS §-de 175 lg 1 p 3, 4, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka

menetluskulud, s.o ekspertiisitasu, määratud kaitsjale makstav tasu ja süüdimõistva

kohtuotsusega kaasnev sundraha. Teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 1,5 palga alammäära ehk 480 eurot.

Arvestades I.V varalist seisundit annab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel võimaluse menetluskulude tasumiseks osade kaupa, s.o 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

4 Menetlusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 175, 180, 179, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313.

Kohtunik