Legislator Swiss Legal AI Agent Case Law & Legislation
1-13-5847/5 AI generated

1-13-5847/5 · 1-13-5847/5 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

Case Number 1-13-5847/5
Court / Authority
Decision Date
Jurisdiction Estonia · Case Law (EE)

Summary

AI generated

1-13-5847 K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 01. juuli 2013.a. Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-13-5847 (13250100988) Kohtunik Kristel Pedassaar Prokurör Kaitsja Svetlana Maripuu Vandeadvokaat Kersti Põld Kriminaalasi J.J süüdistuses KarS § järgi, 201 lg1 käskmenetluses Süüdistatav J.J, ik XXX, RESOLUTSI...

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full Text of the Judgment · 1-13-5847/5

1-13-5847

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

01. juuli 2013.a. Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-13-5847 (13250100988) Kohtunik Kristel Pedassaar Prokurör

Kaitsja Svetlana Maripuu

Vandeadvokaat Kersti Põld Kriminaalasi

J.J süüdistuses KarS § järgi, 201 lg1 käskmenetluses Süüdistatav

J.J,

ik XXX, RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254 kohus otsustas:

Süüdi tunnistada J.J kuriteos KarS § järgi ja mõista 201 lg1

karistuseks rahaline karistus 90 (üheksakümmend) miinimumpäevamäära , so. 90x3,20 EUR=228 eurot riigituludesse.

KarS § 66 sätete alusel määrata rahalise karistuse tasumine J.J poolt

ositi täitmise tähtajaga üks aasta, so. kakskümmend neli) 228:12=24 ( eurot kuus. Igakuine

makse teostada hiljemalt kuu 30-ks kuupäevaks. Esimene osamakse teostada hiljemalt kohtuotsuse jõustumisele järgneva kuu 30 ks kuupäevaks. -

Mõistetud rahaline karistus tuleb J.J’ l tasuda kohtuotsusega määratud korras

Rahandusministeeriumi kontole nr. 333416120002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kontole nr

10220034796011 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbank’ is. Tasumisel märkida

maksekorraldusele viitenumber . Maksekorralduse selgitusse lisada: P 4100064858 ärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja, otsus nr 1-13-5847 - rahaline karistus, maksma kohustatud ning nõude liik isiku nimi- J.J.

J.J suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld kohtuotsuse jõustumisel tühistada.

V J.J älja mõista ’ lt riigituludesse kriminaalmenetluse kulu /tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB, arveldusarve nr 221023778606

Swedbank, arveldusarve nr 17001577198 Nordea Bank, arveldusarve nr 333416120002 Danske Bank, viitenumber . Maksekorralduse selgitusse lisada: Kuressaare kohtumaja, otsus nr 2800049696 1-13-5847, menetluskulu, maksma kohustatud isiku nimi/:

- sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot;

- kaitsjatasu 43 (nelikümmend kolm) eurot 20 senti.

Väljamõistetud sundraha ’ l tasuda igakuiste ja kaitsjatasu tuleb J.J osamaksetena 12 (kaheteist) kuu jooksul, igakuise makse suurus sundrahal on 40,00 eurot ja kaitsjatasul 3,60 rurot. Igakuine sundraha ja kaitsjatasu makse tuleb teostada hiljemalt kuu

30. –ks kuupäevaks. Esimesed menetluskulu osamaksed teostada hiljemalt kohtuotsuse jõustumisele järgneva kuu 30 ks kuupäevaks. -

Nõuded menetluskulu tasumise osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõu

de

ühe kuu jooksul lahendi jõustumisest või kohtuotsusega määratud korras. Eelnimetatud

tähtaegade möödumisel saadetakse kohtuotsus kohtutäiturile täitmiseks täitemenetluse

seadustikus kehtestatud korras ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse.

Käskmenetluses tehtud kohtuotsuse koopia toimetatakse KrMS § 164 lg3 ja 5 sätteid järgides otsuse tegemisest alates kolme päeva jooksul süüdistatavale, kaitsjale ja prokuratuurile. Edasikaebamise kord

Süüdistataval ja tema kaitsjal on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest

alates viieteistkümne (15) päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks asja üldkorras, vastasel korral kohtuotsus jõustub.

KURITEO ASJAOLUD JA KVALIFIKATSIOON

J.J , alates 31.05.2013. a asus temale kuuluva süüdistatakse selles, et tema SIM-kaariga xxxxxxxxxx asuva kaupluse x kasutama 30.05.2013. a leiuna tema kätte toimetatud parklast leitud mobiiltelefoni -

XX , väärtusega 69. eurot, eesmärgiga see enda omandisse jätta.

Oma sellise tegevusega, mis seisnes valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramises, pani J.J toime KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Vastavalt prokuröri poolt esitatud süüdistusaktile koostatud ja kohtule on kohtueelse uurimise käigus tuvastatud, § 199 lg 1 tunnustel selles, et et 03.06.2013 a alustati kriminaalmenetlust KarS 30.05.2013 lõuna paiku varastati asuva kaupluse parklas seisnud sõiduauto xxxxxxxxxxxx pagasiruumi pealt mobiiltelefon , millega tekitati kannatanule varalist kahju 69 eurot. xx Kohtueelse uurimise käigus on tuvastatud, et läks 30.mai 2013. a lõuna paiku X X kauplusesse X

ja unustas enda mobiiltelefoni agasi tulles X X telefoni sõiduauto pagasiluugile. Kauplusest t

kadumist ei märganud, hiljem otsides telefoni enam ei leidnud. 30.05.2013 kaupluses X kassapidajana tööl J.J. Päevasel ajal tõi tundmatu meesterahvas tema kätte X Xile

kuuluva mobiiltelefoni, öeldes, et oli selle leidnud. J.J pani telefoni kassasse,

õhtul koju minnes võttis selle kaasa, pani telefoni enda SIM-kaardi ja hakkas telefoni kasutama.

Leiust J.J kellelegi ei teatanud. Mobiiltelefoni andis J.J politseile üle kahtlustatavana ülekuulamisel.

1. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: moraalne ja varaline kahju. Tsiviilhagi ei esitatud.

2. Andmed kuriteoga saadud vara kohta: Mobiiltelefon tagastatud omanikule X Xile 05.06.2013

a.

3.

Tõendite loetelu:

1) Teade kriminaalasja alustamisest /tl1 / - kriminaalasja alustamise fakt

2) Kannatanu A. X kannatanule kuuluva mobiiltelefoni kadumise asjaolud,

i ütlused – telefoni mark, mudel, IMEI kood;

3)

Sideettevõtjalt andmete nõudmise luba – sideettevõttelt andmete nõudmise loa andmise fakt;

4) J.J poolt X Xile kuuluva Sideettevõtjalt saadud andmete protokoll – mobiiltelefoni kasutama asumise fakt;

5) - J.J poolt politseile Akt eseme üleandmise kohta /t.l 8/

mobiiltelefoni

6) vaatlusprotokoll fototabeliga /t.l 9/; Asitõendi – J.J poolt üle antud telefoni mark, mudel, IMEI kood;

7) J.J isikusamasus; KMA komplekspäringu ankeet /tl 11/–

8) -13/ - J.J ütlused /t.l 12 kuriteo toimepanemise asjaolud, süü omaksvõtt;

9) Elukohast lahkumise keelu kohaldamise määrus /tl 14/ – J.J-ile tõkendi

kohaldamise fakt 10) Karistusregistri väljatrükk /t.l 15-17/ - andmed J.J varasemast karistatusest; 11) Andmed J.J keskmisest päevasissetulekust – rahalise karistuse arvutamise aluseks olevad andmed;

12) Riigi õigusabi määrus, RIS teade, kriminaaltoimiku koopia edastamine – J.J-ile riigi õigusabi määramise fakt ja osutaja.

4. elukohast lahkumise keeld alates 05.06.2013 a. Süüdistatavale kohaldatud tõkend:

5.

Prokuröri Ettepanek karistuse liigi ja määra kohta: Juhindudes KrMS § 251, 252, prokurör teeb ettepaneku karistada J.J

KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 90

(üheksakümmend) miinimumpäevamäära, so 3.20x90=288. (kakssada kaheksakümmend kaheksa) - eurot riigituludesse. KarS § 66 sätete kohaselt määrata rahalise karistuse tasumine ositi täitmise tähtajaga üks aasta, s.o. 288:12=24.-

(kakskümmend neli) eurot kuus. Igakuine makse tasuda hiljemalt 30-

ks kuupäevaks.

Maakohtu seisukoht

KrMS § 251 alusel, kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri

taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses. Kohus olles kontrollinud kohtualluvust on seisukohal, et tõendamiseseme asjaolud on selged. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on süüdistus

tõendatud. Süüdistatav anud süüdistusakti kättesaamist. KarS § 56 lg J.J on kinnit

1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja

raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

KarS § järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud kas 201 lg1

rahaline karistus (kuni 500 päevamäära) või kuni ühe

(1) aastane vangistus. Kohus leiab, et

süüdistatava karistamine vangistusega ei ole põhjendatud ja leiab, et teda on võimalik mõjutada

rahalise karistusega. Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid käskmenetluse kohaldamise.

Prokurör on teinud ettepaneku karistada süüdistatav J.J

90 miinimumpäevamäärase rahalise karistusega, so. summas § 90x3,20=288 eurot. Vastavalt KarS -le

44 lg 2 arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise

päevasissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 3,20 eurot. Tõendist isiku maksustava tulu kohta nähtub, et süüdistava keskmise päevasissetuleku J.J suurus on alla 3,20

eurot (tl.20). Seega tuleb rahalise karistuse kohaldamisel arvestada miinimumpäevamäära 3,20 eurot.

Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral - menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad:

- Sundraha: Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev

sundraha mille suuruseks KrMS § 175 lg1 p9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos

süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on alates 01.01.2013.a. 320 eurot ning seega on sundraha suuruseks 480 EUR-i (1,5x320 eurot). KrMS § 180 lg3 alusel määrab kohus sundraha tasumise ositi; - Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu mis KrMS § 180 lg1 alusel kuulub väljamõistmisele süüdistatavalt J.J kaitsja taotluse alusel

on kohus arvestanu 43,20 d kaitsjale põhjendatud tasuks eurot (sisaldab käibemaksu), milline summa kuulub süüdistatavalt riigi tuludesse väljamõistmisele. Kohus määrab ka selle summa KrMS § 180 lg3 alusel ositi tasumisele.

Kristel Pedassaar Kohtunik