1-13-6078/8 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
Legislator summary
AI generated1-13-6078 Lk / 1 5 K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. juuni 2013.a Pärnu kohtumajas Kriminaalasja number 1-13-6078 (13250100546) Kohtukoosseis Kohtunik Anu Tammeniit Kohtuistungi sekretär Kerli Juurikas Tõlk Nonna Rotberg Kriminaalasi J.B süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 3 järgi; Tomas Daraška KarS § 209 lg 2 p 3 järgi kokkuleppemenetluses ProkurÃ...
Legislator headnote
Keywords
Placeholder
Full text
1-13-6078
Lk / 1 5
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht
28. juuni 2013.a Pärnu kohtumajas Kriminaalasja number
1-13-6078 (13250100546) Kohtukoosseis
Kohtunik Anu Tammeniit Kohtuistungi sekretär
Kerli Juurikas Tõlk Nonna Rotberg Kriminaalasi
J.B süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 3 järgi; Tomas Daraška KarS § 209 lg 2 p 3 järgi kokkuleppemenetluses Prokuröri abi
Allar Nisu
Süüdistatav J.B Isikukood: 39212180070; xxx
Kaitsja Advokaat Rünno Roosmaa
Süüdistatav
Tomas Daraška Isikukood: 39308170146; xxx
Kaitsja
Advokaat Ants Nõmmik
RESOLUTSIOON
Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249 kohus
otsustas:
Süüdi tunnistada J.B KarS § 209 lg 2 p 3 järgi ja mõista talle karistuseks 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust
KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg – 02.04.2013-
28.06.2013 (88 päeva ehk 2 kuud ja 28 päeva), mistõttu on ärakandmisele kuuluvaks karistuseks veel 2 (kaks) aastat 3 (kolm) kuud ja 2 (kaks) päeva vangistust.
KarS § 73 lg 1 ja lg 3 kohaselt mitte pöörata karistust täielikult täitmisele, kui J.B ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
1-13-6078
Lk / 2 5
Katseaja algust arvata alates 28.06.2013.a.
Süüdi tunnistada Tomas Daraška KarS § 209 lg 2 p 3 järgi ja mõista talle karistuseks 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust.
KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg – 02.04.2013-
28.06.2013 (88 päeva ehk 2 kuud ja 28 päeva), mistõttu on ärakandmisele kuuluvaks karistuseks veel 2 (kaks) aastat 3 (kolm) kuud ja 2 (kaks) päeva vangistust. KarS § 73 lg 1 ja lg 3 kohaselt mitte pöörata karistust täielikult täitmisele, kui Tomas Daraška ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust arvata alates 28.06.2013.a.
KrMS § 179, § 175 alusel välja mõista J.B-lt ja Tomas Daraška´lt riigituludesse: - mõlemalt sundraha 480 €; - tasu riigi õigusabi eest J.B-lt 280,80 € ja Tomas Daraška´lt 43,20 €
Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB pangas või 221023778606 Swedbankis, viitenumber 2800049696. Selgituseks märkida „nimi 1-13-6078 menetluskulud“
Välja mõistetud summad tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest. Kui rahalised
nõuded pole täies ulatuses täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
EDASIKAEBAMISKORD
Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust
reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud
ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud
kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on
karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu
15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.
Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse
lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
J.B süüdistatakse selles, et tema, ühiselt ja kooskõlastatult koos Tomas Daraška ning
eeluurimisel täpselt tuvastamata isikutega pani toime tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige
ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise, mis seisnes selles, et 02.04.2013 kella 12.30 lõid
kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata isikud E. K tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige
ettekujutuse sellega, et 02.04.2013 kella 12.30 ajal helistas E. K kodusele telefoninumbrile x, mis
1-13-6078
Lk / 3 5
asub X linnas, aadressil X x, kohtueelses menetluses tuvastamata isik, kes esitles end kannatanu
lapselapsena ning teatas, et on juhtunud liiklusavarii, mille käigus sõitis ta autoga otsa tüdrukule,
kelle vanemad on x saatkonna töötajad. Lisaks ütles isik telefonis E. Kile, et seoses avarii
toimumisega tuleb maksta rahasumma, kuna sel juhul ei alustata kriminaalmenetlust. Seejärel paluti E. Kl helistada tagasi numbrile x. Kui E. K tagasi helistas, ütles toru vastu võtnud ning tema lapselapsena esinev isik, et ta tunneb ennast halvasti ning annab telefonitoru edasi uurijale. Uurijana
esinev isik teatas telefonis E. Kile, et kriminaalmenetluse mittealustamiseks oleks vaja tasuda 8000
eurot. E. K teatas, et tal on sularaha umbes 2000 eurot, misjärel öeldi E. K telefonis, et sellele
summale tuleb järgi avariis osalenud tüdruku vend. Summale läksid taksoga järgi J.B, kelle
mobiiltelefonile saatis kohtueelses menetluses tuvastamata isik eelnevalt E. K aadressi ja Tomas Daraška. E. K tegi pettuse tagajärjel varakäsutuse, makstes tema elukohta tulnud J.B-le 2400
eurot sularahas, kes andis selle vahetult pärast kannatanu poolset varakäsutust edasi Tomas
Daraškale, kes omakorda peitis raha oma jope voodri sisse, misjärel lahkuti sündmuskohalt. Varakäsutuse tagajärjel said kuriteo toimepanijad varalist kasu, E. Kl tekkis aga varaline kahju.
Eelkirjeldatuga pani J.B toime KarS § 209 lg 2 punktis 3 sätestatud kuriteo, s.o grupi poolt tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise.
Tomas Daraškat süüdistatakse selles, et tema, ühiselt ja kooskõlastatult koos J.B ning
eeluurimisel täpselt tuvastamata isikutega pani toime tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige
ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise, mis seisnes selles, et 02.04.2013 kella 12.30 lõid
kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata isikud E. K tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige
ettekujutuse sellega, et 02.04.2013 kella 12.30 ajal helistas E. K kodusele telefoninumbrile x, mis
asub X linnas, aadressil X x, kohtueelses menetluses tuvastamata isik, kes esitles end kannatanu
lapselapsena ning teatas, et on juhtunud liiklusavarii, mille käigus sõitis ta autoga otsa tüdrukule,
kelle vanemad on x saatkonna töötajad. Lisaks ütles isik telefonis E. Kile, et seoses avarii toimumisega tuleb maksta rahasumma, kuna sel juhul ei alustata kriminaalmenetlust. Seejärel paluti E. Kl helistada tagasi numbrile x. Kui E. K tagasi helistas, ütles toru vastu võtnud ning tema lapselapsena esinev isik, et ta tunneb ennast halvasti ning annab telefonitoru edasi uurijale. Uurijana
esinev isik teatas telefonis E. Kile, et kriminaalmenetluse mittealustamiseks oleks vaja tasuda 8000
eurot. E. K teatas, et tal on sularaha umbes 2000 eurot, misjärel öeldi E. K telefonis, et sellele summale tuleb järgi avariis osalenud tüdruku vend. Summale läksid taksoga järgi Tomas Daraška ja
J.B, kelle mobiiltelefonile saatis kohtueelses menetluses tuvastamata isik eelnevalt E. K aadressi. E. K tegi pettuse tagajärjel varakäsutuse, makstes tema elukohta tulnud J.B-le 2400
eurot sularahas, kes andis selle vahetult pärast kannatanu poolset varakäsutust edasi Tomas
Daraškale, kes omakorda peitis raha oma jope voodri sisse, misjärel lahkuti sündmuskohalt. Varakäsutuse tagajärjel said kuriteo toimepanijad varalist kasu, E. Kl tekkis aga varaline kahju.
Eelkirjeldatuga pani Tomas Daraška toime KarS § 209 lg 2 punktis 3 sätestatud kuriteo, s.o grupi poolt tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise.
Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatavad nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.
Prokuröri abi tegi ettepaneku süüdi tunnistada J.B KarS § 209 lg 2 p 3 järgi ja mõista
1-13-6078
Lk / 4 5
karistuseks 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust.
KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg – 02.04.2013-28.06.2013
(88 päeva ehk 2 kuud ja 28 päeva), mistõttu on ärakandmisele kuuluvaks karistuseks veel 2 (kaks) aastat 3 (kolm) kuud ja 2 (kaks) päeva vangistust. KarS § 73 lg 1 ja lg 3 kohaselt mitte pöörata karistust täielikult täitmisele, kui J.B ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
Prokuröri abi tegi ettepaneku süüdi tunnistada Tomas Daraška KarS § 209 lg 2 p 3 järgi ja mõista talle karistuseks 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust.
KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg – 02.04.2013-28.06.2013
(88 päeva ehk 2 kuud ja 28 päeva), mistõttu on ärakandmisele kuuluvaks karistuseks veel 2 (kaks) aastat 3 (kolm) kuud ja 2 (kaks) päeva vangistust. KarS § 73 lg 1 ja lg 3 kohaselt mitte pöörata karistust täielikult täitmisele, kui Tomas Daraška ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
KOHTU SEISUKOHT
Kohtuistungil süüdistatavad kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustuvad sellega. Prokurör ja kaitsjad jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise
põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatavate tõelise tahte avaldus
ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatavad tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Seega
tuleb kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas so 480 €.
Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas
kriminaalasjas on see alljärgnev - J.B´ i kaitsjale makstud riigi õigusabi tasu kohtueelses
menetluses 259.20 € ja Tomas Daraška´lt kaitsjale makstud tasu riigi õigusabi eest kohtueelses menetluses 43,20 €. Adv. R. Roosmaa on kohtule esitanud taotlus-aruande, mille kohaselt kuulub advokaadile tasumisele kohtuistungil osalemise eest 18 €, millisele lisandub käibemaks 20%, s.o. 3,60 €. Kokku moodustab taotletav riigi õigusabi tasu 21,60 €. Eesti Advokatuuri juhatuse 19.02.2013.a otsusega kinnitatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava
tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja korra“ (edaspidi Kord) p 18 kohaselt määratud kaitsja tasu kriminaalasja kohtuliku üld- või lihtmenetluse istungil osalemise eest on 18 eurot iga poole tunni kohta. 19. punkti
kohaselt tasu arvestamine kohtuistungil osalemise eest toimub kohtuistungi protokollis märgitud istungi alguse ja lõpu kellaaegade järgi ning lähima pooltunnini ümardamise põhimõttel. Kohus leiab,
et taotlus vastab Korras sätestatule ja riigi õigusabi kulud tuleb RÕS § 23 lg 1 alusel advokaadile hüvitada.
Anu Tammeniit
1-13-6078
Lk / 5 5
kohtunik