4-13-2382/8 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

-13-2382 Väärteoasi nr 4

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus

Kohtunik

Heli Väinaste

Määruse tegemise aeg ja koht

28.06.2013, Rakvere kohtumaja, kirjalikus menetluses

Kohtuasja number 4-13-2382

Väärteoasi D.D kaebus Rakvere Linnavalitsuse 01.04.2013 otsusele väärteoasjas nr 18-2/10/1.

Menetlustoiming Kaebuse läbi vaatamata jätmine

Menetlusosalised Kaebuse esitaja/menetlusalune isik: D.D , isikukood xxx, elukoht xxxx ;

kaitsja: vandeadvokaadi vanemabi Epp Landberg

(Advokaadibüroo Küllike Namm, e-post: epp.landberg@namm.ee)

Kohtuväline menetleja: Rakvere Linnavalitsus, asukoht Tallinna 5, 44306 Rakvere

RESOLUTSIOON

Jätta kaebuse esitamise tähtaeg ennistamata ning D.D kaebus Rakvere Linnavalitsuse 01.04.2013 otsusele väärteoasjas nr 18 2/10/1 läbi vaatamata. -

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamise päevale järgnevast päevast.

Asjaolud

22.04.2013 saabus Viru Maakohtu Rakvere kohtumajja D.D kaebus Rakvere

Linnavalitsuse 01.04.2013 otsuse väärteoasjas nr 18 2/10/1 tühistamiseks - ning nimetatud

väärteoasjas menetluse lõpetamiseks. Kaebuses on esitatud ka taotlus kaebetähtaja

ennistamiseks mõjuva põhjuse esinemise tõttu.

2

Rakvere Linnavalits evalveinspektori Meelis Salmi poolt 07.03.2013 kell 08.20 use järel

koostatud väärteoprotokolli ning 01.04.2013 väärteootsuse nr 18 kell 08.08 tehtud -2/10/1

kohaselt jättis D.D 25.02.2013 kell 08.25 tagamata lume koristamise kinnistuga aadressil xxxx piirneval alal asuval kõnniteel (kõnnitee asub kinnistuga piirneva haljasriba ja

sõidutee vahel ja kõnnitee on jalakäijatele liiklemiseks). Sellega rikkus Rakvere

Linnavolikogu 15.06.2004. Rakvere linna heakorra eeskirja a määrusega nr 23 kehtestatud

punkti

kohaliku omavalitsuse 6.1 nõuet ning pani toime väärteo, mis on kvalifitseeritud korralduse seaduse (KOKS) § 662 lg 1 järgi.

Karistust kergendavaks asjaoluks loeti karistusseadustiku § 57 lg 1 p 3 alusel puhtsüdamlik

kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puudusid. Eeltoodu alusel ja juhindudes

väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 73 lg 1 p s 1 sätestatust ning lähtudes KOKS § 66 - 2

lg- p s 1 ettenähtud karistuse määrast ja arvestades karistusseadustiku (KarS) § 57 lg 1 3

määrati D.D-le toimepandud väärteo eest rahatrahv 50 trahviühikut, s.o 200 (kakssada) eurot. Kaebuses märgib , et väärteoprotokolli ja väärteootsusega on talle ette heidetud kaebuse esitaja

kohalikule omavalitsusele kuuluva kõnnitee lumest puhastamata jätmist, milline asub kinnistug vahel. Seega tuleneb kaebuse esitajale etteheidetava a piirneva haljasriba ja sõidutee väärteo kirjeldusest üheselt, et vaidlusalune kõnnitee ei ole tema kinnistuga vahetult piirnev, mistõttu ei ole võimalik talle ka vastava kõnnitee korrashoiu kohustust panna. Kaebuse esitaja leiab, et väärteoprotokollis kirjeldatud teo toimepanek ei ole talle etteheidetav.

Kaebetähtaja ennistamise taotluses märgib kaebuse esitaja, et tal ei olnud võimalik seaduses ettenähtud tähtaj haigestus käesoleva aasta a jooksul Viru Maakohtule kaebust esitada, kuna ta

märtsis ning 05.04.2013 teostati talle

sapipõie operatsioon. Operatsiooni järgselt viibis ta

haiglaravil kuni 08.04.2013, mil ta lubati kodusele ravile ning viibis seejärel nädal aega

voodirežiimil, ehk väärteootsus s.o kuni 15.04.2013. 16.04.2013 e vaidlustamise viimasel

päeval helistati kaebuse esitajale Rakvere Linnavalitsusest ja küsiti, miks isik ei ole tulnud

väärteootsusele järele. Kaebuse esitaja ing küsis, miks ei ole teavitas oma haigestumisest n

talle väärteootsust posti teel või elektrooniliselt edastatud, kuid talle vastati, et see ei ole

Rakvere Linnavalitsusel tavaks. Seejärel, s.o 16.04.2013 kell 14.29, saadeti väärteootsus kaebuse esitajale .o 16.04.2013 lahkus kaebuse esitaja Eestist ning faksi teel. Samal päeval, s viibis 16.- gust 19.04.2013 Venemaal komandeeringus. Esimesel tööpäeval pärast komandeerin

naasmist, s.o 22.04.2013 sõlmis kaebuse esitaja Advokaadibürooga Küllike Namm

õig leiab, et eeltoodust nähtu usabilepingu antud asjas. Kaebuse esitaja b, et tal ei olnud

võimalik oma kaebeõigust tähtaegselt realiseerida, kuna ootamatu haigestumine ja operatsioonil viibimine ning sellele järgnenud väliskomandeeringus viibimine ei võimaldanud

tal seaduses ettenähtud tähtaja jooksul kaebust esitada. Kaebuse esitaja viitab siinkohal Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-5-07 p-le 6 ja nr 3-1-1-152-05 p-le 6. Kaebuse esitaja ootamatu ja raske haigestumine muutis võimatuks kaebuse õigeaegse esitamise, kuna kaebuse esitaja vajas

kaebuse koos igusabi. Kaebuse esitaja tervislik tamiseks ja esitamiseks kvalifitseerutud õ

seisund operatsiooni

järgselt ei võimaldanud tal kodust lahkuda, samuti oli ette nähtud voodirežiim. Kohtumääruse põhjendused VTMS § 114 lg 1 p 2 järgi on menetlusosalisel õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise menetleja

use peale. Sama paragrahvi lg VTMS § 73 lg 1 kohaselt üldmenetluses tehtud ots 4 järgi esitatakse kaebus üldmenetluses tehtud otsuse peale maakohtule 15 päeva jooksul, alates

päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav.

3

VTMS § 116 järgi nõuab maakohus pärast üldmenetluses VTMS § 73 lõike 1 kohaselt lg 1 tehtud kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse saamist viivitamata väärteotoimiku

otsuse teinud kohtuväliselt menetlejalt. 06.05.2013 saabus kohtule kohtuväliselt menetlejalt väärteotoimik D.D kohta väärteoasjas nr 18-2/10/1.

VTMS § 117 lg 1 p 2 kohaselt jätab maakohtunik eelmenetluses kaebuse käiguta või läbi vaatama - ta VTMS § s 118 sätestatud alustel. VTMS § 118 lg 2 p 1 sätestab, et maakohtunik

teeb kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab

kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on esitatud pärast VTMS § 114 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata.

Väärteoprotokollist väärteoasjas nr 18 nähtub, et Rak -2/10/1 vere Linnavalitsuse otsus

väärteo kohtuvälise menetleja juures kättesaadav asjas nr 18-2/10/1 oli D.D-le

01.04.2013 Tallinna 5 Rakvere, kantseleist, ajavahemikul kell 09.00-11.30 ja 13.30-16.00. 07.03.2013 kell 08.20 koostatud v Meelis äärteoprotokollil on kohtuvälise menetleja esindaja

Salmi poolt tehtud alljärgnev märkus: „Menetlusalusele isikule käesolevat protokolli

tutvustatud. Seejärel menetlusalune isik lahkus ametiruumidest protokolli allkirjastamata ja

enda eksemplari kaasa võtmata Allkiri. Järelevalveinspektor. “ . 07.03.2013 kell 08.25 .

Kaebuse esitaja ei ole antud asjaolu vaidlustanud ning kohus järeldab sellest, et kaebuse

esitaja oli Rakvere Linnavalitsuse otsus - teadlik, millisel kuupäeval on väärteoasjas nr 18

2/10/1 menet kohtuvälise leja juures kättesaadav. Kaebuse esitaja ise on ka kaebuses õigesti

märkinud, et eeltoodust tulenevalt saabus VTMS § 114 lg 4 järgi kaebetähtaeg 16.04.2013 (tl 4). D.D on kohtule kaebuse esitanud 22.04.2013 (tl 2).

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et D.D on kaebuse esitanud selleks ettenähtud tähtaja möödumisel, seega ei ole täidetud VTMS § 114 nõuded. Kaebuse esitaja on kaebuses esitanud taotlus

e kaebetähtaja ennistamiseks.

VTMS § 2 sätestab, et kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi.

VTMS § 38 lg 1 kohaselt kohtumenetluses järgitakse menetlustähtaegade arvestamisel ning

menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku

(KrMS) § 172 lg 1 kohaselt ennistab kohus mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaja.

Nimetatud paragrahvi lg

2 kohaselt on kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused

äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega või muu asjaolu, mida kohus peab mõjuvaks. gium on korduvalt väljendanud seisukohta, Riigikohtu kriminaalkollee

et möödalastud kaebetähtaja ennistamisel tuleb mõjuva põhjusena mõista vaid sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii

isikuvälised asjaolud loodusõnn - etus, transpordi- või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult

seotud asjaolud - raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (3-1-1-90-10). Riigikohtu

kriminaalkolleegium on seisukohal, et nii nagu tõendite hindamisel tuleb ka kaebetähtaja möödalaskmise põhjuste hindamisel vaadelda kõiki asjaolusid nende kogumis (3-1-1-66-98).

Kaebu oli 16.04.2013, kuid kaebus esitati kohtusse se esitamise viimaseks päevaks

22.04.2013. Kaebuse esitaja lega, et ta on taotlust tähtaja ennistamiseks põhjendanud sel haigestus

märtsis ning 05.04.2013 teostati talle sapipõie operatsioon, millele järgnevalt viibis ta kuni 08.04.2013 haiglaravil ja kuni 15.04.2013 voodirežiimil kodusel ravil. 16.04.2013, kui

talle vaidlustatud otsus faksi teel edastati, lahkus ta Eestist ning viibis kuni 19.04.2013

Venemaal komandeeringus. Kaebuse esitaja leidis, et ta vajas kaebus esitamiseks

kvalifitseeritud õigusabi. Kaebusele on lisatud väljavõte D.D haigusloost, millest

nähtub, et 05.04.2013 saabus patsient plaanilisele sapipõie operatsioonile. Anamneesi

4 kohaselt haigestus patsient ammu. Patsiendile väljastati haigusleht 05 08.04.2013 + 5 päeva. .- 08.04.2013 lubati patsient ambulatoorsele ravile. 23.04.2013 edastatud passikoopia kohaselt viibis kaebuse esitaja perioodil 16.-19.04.2013 Venemaal ning perearsti 23.04.2013 e-kirjas

on märgitud, et D.D pöördus perearsti vastuvõtule 13.03, 14.03 ja 22.03.2013 tingituna haigestumisest. Kohus on seisukohal, et kaebuse esitaja poolt esitatud põhjendusi kaebetähtaja ennistamiseks, ei saa lugeda mõju alusel ei saa kaebetähtaega ennistada. vateks ning nende

Riigikohtu kriminaalkolleegium on kohtupraktika ühtlustamise eesmärgil selgitanud, et

VTMS § 114 lg 4 kohaselt tuleb üldmenetluses tehtud kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse esitamise 15-päevast tähtaega hakata lugema päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. VTMS § 70 lg 4 kohaselt peab

kohtuvälise menetleja lahend olema menetlusosalisele kättesaadav 30 päeva möödudes

väärteoprotokolli koopia menetlusalusele isikule või tema kaitsjale kätteandmisest alates. VTMS § 70 lg t tuleb väärteoprotokolli koopia anda menetlusalusele isikule - 1 ja 2 kohasel te

kätte allkirja vastu. Menetlusaluse isiku protokolli koopia vastuvõtmisest ja sellega

tutvumisest keeldumise korral teeb menetleja protokollile vastava märke. Sellisel juhul

loetakse väärteoprotokolli koopia menetlusosalise poolt kätte saaduks selle vastuvõtmisest keeldumise päevast (VTMS § 70 lg 2). Väärteoprotokolli kantakse ka kohtuvälise menetleja

otsuse kättesaadavaks tegemise kuupäev. Kui menetleja on eeltoodud regulatsioonist kinni

pidanud ning isiku keeldumise väärteoprotokollis nõuetekohaselt fikseerinud, on kõik

seadusest tulenevad nõuded menetlusaluse isiku kaitseõiguse tagamiseks täidetud. Selle

toiminguga loetakse väärteoprotokoll kätte saaduks ja kohtuvälise menetleja otsuse kuupäev

teatavaks tehtuks. Sellest tulenevalt on VTMS § 114 lg s 4 sätestatud kaebuse esitamise -

tähtaja arvutamise juures õiguslik tähendus vaid sellel, millal on väärteoprotokolli kohaselt kohtuvälise menetleja otsus kohtuvälise menetleja juures kätte saadav, mitte aga kohtuvälise

menetleja otsuse kättesaamisel. Regulatsioon ei tee erandit menetlusalusele isikule, kes on

väärteoprotokolliga tutvumisest, selle allkirjastamisest ja vastuvõtmisest keeldunud ning menetleja on keeldumise nõuetekohaselt fikseerinud (3-1-1-99-10). D.D-le on väärteoprotokoll koostatud 07.03.2013 ja kohtuvälise menetleja lahend oli

kohtuvälise eja juures kättesaadav 01.04.2013. menetl D.D on tutvunud menetlusaluse

isiku õiguste ja kohustustega vastavalt VTMS § Väärteopr kohtuvälise -le 19. otokolli on

menetleja esindaja menetlusalusele isikule D.D-le tutvustanud. D.D on

andnud väärteoasjas menetlusaluse isikuna ütlusi (menetlusaluse isiku ülekuu

lamise protokoll). Rakvere Linnavalitsuse poolt o -2/10/1 Kohtuvälise menetleja n väärteoasjas nr 18

tehtud otsus 01.04.2013 ning märgitud on õigesti, et otsus jõustub (kui kaebust ei esitata) 17.04.2013.

Kohtuvälise menetleja otsuse teatavakstegemisel eeldatakse, et menetlusalune isik läheb

väärteoprotokollis teatavaks tehtud ajal ise kohtuvälise menetleja juurde otsusega tutvuma.

Juhul, kui menetlusalune isik seda ei tee, kannab ta üldjuhul ka riski, mis kaasneb otsuse

sisust mitteteadmisega. D.D-le oli väärteoprotokollis teatavaks tehtud, millisest

kuupäevast alates on otsus kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Kaebuse esitaja on ise

kaebuses -posti teel alles siis, kui Rakvere selgitanud, et ta palus otsuse edastada posti või e

Linnavalitsusest 16.04.2013 helistati ja tunti huvi, et

miks isik ei ole väärteootsusele järele tulnud ning samal päeva edastati see kaebuse esitajale faksi teel (tl 4 ja 8). Kaebusest ja selle lisadest nähtub, et kaebuse esitaja ei viibinud kogu kaebetähtaja jooksul haiglaravil, saabudes

haiglasse plaanilisele operatsioonile 05.04.2013, s.o peale seda kui väärteootsus oli kohtuvälise menetleja juures kättesaadav, seega oli kaebuse esitajale teada, millal ta haiglasse läheb milliseks perioodiks ta haiglasse jääb. 08.04.2013 lubati D.D ja ilmselt ka see, ambulatoorsele ravile. Kaebuse esitajale anti haigusleht perioodiks 05.-08.04.2013 + 5 päeva,

5 s.o kuni 13.04.2013 (tl 9- m 10). Kohus möönab, et kui operatsioonil ja haiglas viibi ist võiks

käsitleda kaebeõiguse teostamist takistanud objektiivse asjaoluna, siis enne haiglasse minemist ning peale kodusele ravile lubamist oli kaebuse esitajal võimalik oma kaebeõigust teostada. Kohtu hinnangul ei selgu ühestki esitatud tõendist, et D.D tervislik seisund oli juba enne 05.04.2013 haiglasse saabumist selline, mis oleks takistanud temal oma õiguste realiseerimist. Kohus peab oluliseks 16.04.2013 ei olnud kaebuse esitajal enam mingeid takistusi märkida, et kaebuse esitamiseks Rakvere Linnavalitsuse poolt – nimetatud kuupäeval on kaebuse esitajale faksi teel edastatud otsus (tl 8), kaebuse esitaja enda väitel ei olnud ta enam voodihaige ning

oli võimeline veel samal päeval peale faksiga edastatud otsuse kätte saamist Eestist

Venemaale komandeeringusse sõitma. Kohus märgib, et 16.04.2013 oli teisipäev ning

vastavalt KrMS § 171 lg- le 3 päevades arvutamise korral lõpeb tähtaeg viimasel tööpäeval

kell kakskümmend olnud võimalik ve neli. Seega oleks kaebuse esitajal el ka nimetatud kuupäeval oma kaebeõigust realiseerida.

Eeltoodust tulenevalt, leiab kohus, et käesol mõjuvaid põhjuseid eval juhul ei esine kaebetähtaja möödalaskmiseks ning alus kaebetähtaja ennistamiseks puudub. Kohus jätab D.D taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ning sellest tulenevalt kaebuse sisuliselt läbi vaatamata. Kohus lähtus eeltoodust ja juhindus VTMS § 38 lg 1; § 118 lg 2 p 1; § 192; § 193 nõudeist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik

Tartu Ringkonnakohtu 12.08.2013 kohtumääruse RESOLUTSIOON

Juhindudes V™S - 2 Viru Maakohtu 28. juuni 2013 § 196 lg st jätta kohtumäärus muutmata ja menetlusalus isiku

rahuldamata. e D.D kaitsja Nele Tammemäe määruskaebus