1-13-1673/43 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S erakorralise ettekande kohta

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kohtuistungi sekretär Indrek Saar Aivi Meister Määruse tegemise aeg ja koht Kohtuistungi aeg 27.juuni 2013.a Rapla 27.juuni 2013.a. Kriminaalasja number 1-13-1673 Kriminaalasi

Süüdimõistetu

Viru Vangla 3. üksuse kriminaalhooldusametnik Heli Lehtsalu erakorraline ettekanne Z.Z-i kohta

Z.Z, isikukood XXX, EV kodanik, emakeel eesti, elukoht xxxxx maakond xxxxxxx vald xxxxxx postkast nr xx Kohaldatud menetlusnormid Kriminaalmenetluse seadustiku §§ 384 lg. 1, 387 lg. 1, 427 lg. 2, 432 lg. 3

RESOLUTSIOON

Mitte pöörata Tartu Maakohtu poolt 11.aprilli 2013.a. Z.Z-ile mõistetud vangistust ja täitmisele ja pikendada kolme (3) kuu võrra katseaega.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada maakohtu kaudu määruskaebuse 10 päeva jooksul, arvates määruse kuulutamisele järgnevast päevast.

Asjaolud ja kohtu seisukoht

Z.Z on mõistetud süüdi 11.aprillil 2013.a Tartu Maakohtu poolt KarS §§ 199 lg. 2 p.p. 7 8 ja 9; 215 lg 2 p 1 ja 2 ning 266 lg. 2 p. 3 järgi ja karistatud vangistusega üks (1) aasta. Vangistust ei pööratud KarS § 74 lg. 1 ja 3 kohaselt täitmisele kaheksateist (18) kuulise katseajaga.

Erakorralisest ettekandest nähtub, et Z.Z ei tulnud juba esimesele kriminaalhooldaja poolt määratud kohtumisele ega teatanud mittetuleku põhjusest. Z.Z-ile saadeti uus kutse 14.maiks 2013.a., kuid ka sel korral ei tulnud ta kohale. Kontaktandmete täpsustamisel selgus, et Z.Z

töötas lühikest aega Muoviura Eesti OÜ-s, kuid töösuhe lõpetati maikuus. Tööandjalt saadud telefoninumbrile vastas Z.Z-i vend, kes ütles, et Z.Z elas lühikest aega tema juures ning alates aprillist üüris Z.Z endale eraldi korteri Kohila vallas Prillimäele, kus elas ainult ühe kuu kommunaalmakseid ja üüri tasumata ning lahkus omanikule võtmeid tagastamata. Venna teada

võis Z.Z viibida oma tüdruksõbra juures Valga maakonnas. 23.mail 2013.a. helistas Z.Z

ise kriminaalhooldajale ja teatas, et ta elab xxxxx maakonnas xxxxxxxx vallas xxxxxx

külas xxxx talus ja avaldas soovi kriminaalhoolduse üleviimiseks. Kriminaalhooldaja selgitas

vastavat korda ja andis Z.Z-ile võimaluse kohale tulla 31.mail 2013.a., kuid sel päeval

helistas Z.Z-i tüdruksõber ja teatas Z.Z-i haigestumisest. Kriminaalhooldaja palus Z.Z-ile edasi öelda, et ta tervenemisel koheselt kriminaalhooldusametnikuga ühendust võtaks ja haiguse kohta arstitõend esitaks, kuid Z.Z ei ole pöördunud kriminaalhooldaja poole ega ole ühtegi tõendit esitanud. Kriminaalhooldaja helistas Z.Z-i telefonil 06.juunil k.a. Z.Z esmalt ei vastanud, kuid helistas hiljem tagasi. Kokku lepitud aegadel Z.Z kriminaalhooldaja juurde aga ei tulnud. Kriminaalhooldaja taotleb vangistuse täitmisele pööramist.

Z.Z ei vaidle kriminaalhooldaja ettekandele vastu. Tema seletustest nähtub, et kriminaalasja

kohtus arutamise ajal elas ta Kohila vallas Prillimäel venna juures ja Kohilas oli ka töökoht. Seal elas ja töötas ta umbes kolm kuud. Kohilast pidi ta lahkuma seepärast, et läks vennaga tülli.

Kriminaalhooldaja kutseid 09.maiks ja 14.maiks k.a. ta kätte ei saanud. Hiljem ei olnud võimalik

kriminaalhooldaja juurde tulla, kuna ei olnud sõiduraha. Seda ütles ta ka kriminaalhooldajale.

Valgas või Võrus saaks ta kriminaalhooldaja juures käia. Praegune elukoht on tüdruksõbra ema juures xxxxxxx vallas xxxxxx k. xxxx talus.

Kohus leiab, et erakorraline ettekanne on põhjendatud ja alused vangistuse täitmisele pööramiseks on tõendatud. Asjas ei ole vaidlust, et pärast Z.Z ei jäänud elama kohtule avaldatud elukohta,

ei taotlenud kriminaalhooldajalt luba elukoha vahetamiseks ega ole ühelgi korral tulnud

kriminaalhooldaja juurde registreerimisele. Nii on Z.Z hoidunud algusest peale

kriminaalhooldusest kõrvale. Asja lahendamisel ei olulised põhjused, miks pidi Z.Z kohtule avaldatud elukohast lahkuma. KarS § 74 lg. 4 kohaselt võib kohus juhul, kui süüdimõistetu ei allu

kontrollnõuetele või ei täida kohtu poolt pandud kohustusi, pikendada kriminaalhooldaja

erakorralise ettekande alusel katseaega, määrata täiendavaid kohustusi või pöörata vangistus täitmisele. Kohus leiab, et kõige rangema abinõu kohaldamine ei ole antud juhul vajalik, sest Z.Z pöördus ise 23.mail k.a. telefoni teel kriminaalhooldaja poole ja tegi seda ka 06.juunil. Z.Z on varem kriminaalkorras karistamata ja veel noor. Seepärast peab kohus vajalikuks anda Z.Z-ile võimaluse oma elu korraldamiseks ja kriminaalhoolduse jätkamiseks. Kuna Z.Z

ei ole katseaja kestel ühtegi korda kriminaalhooldaja juures käinud, siis peab kohus vajalikuks pikendada katseaega kolme kuu võrra.

Indrek Saar Kohtunik