Legislator Case Law & Legislation
1-13-1085/62 AI generated

1-13-1085/62 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 1-13-1085/62
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1 1-13-1085

Legislator headnote

AI generated

1-13-1085/62 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: 1 1-13-1085

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1 1-13-1085

K O H TU MÄ Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26. juunil 2013.a, Tartu kohtumaja, Tartu, Kalevi 1. Kriminaalasja number 1-13-1085 Kohtunik Madis Kägu Istungisekretär Elen Heidok Tõlk X Prokurör Kirjaliku arvamusega X Kriminaalasi Tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamine Kinnipeetav

H.L Elukoht: X; isikukood: X; kodakondsus: X RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 75, § 76 ja KrMS § 426, 432 kohus määras

jätta vabastamata H.L (isikukood: X) Viru Maakohtu Narva kohtumaja 10.04.2013.a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul kohtumääruse teatavaks saamisest arvates.

Põhjendused

Viru Maakohtu Narva kohtumaja 10.04.2013.a otsusega nr 1-13-1085 mõisteti H.L süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust.

KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu Narva kohtumaja

30.10.2012.a otsuse alusel mõistetud vangistus – 1 aasta ja 5 kuud ning liitkaristuseks mõisteti üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Liitkaristusest arvestati maha Viru Maakohtu Narva kohtumaja 30.10.2012.a kohtuotsuse järgi osaliselt ärakantud karistus –

2

10 kuud ja 12 päeva vangistust (alates 29.05.2012.a kuni 09.04.2013.a) ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 7 kuud ja 18 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 10.04.2013.a ja lõpp on 28.11.2013.a. Õigus taotleda uuesti ennetähtaegset vabastamist tekkis 28.02.2013.a.

H.L on varem kriminaalkorras karistatud 9-l korral:

- 08.04.1996.a Narva Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,3 järgi tingimisi vabadusekaotusega

1 aasta ja 6 kuud katseajaga 2 aastat;

- 05.05.1998.a Narva Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 - § 17 lg 3 järgi vabadusekaotusega 1 aasta;

- 07.02.2000.a Narva Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi vabadusekaotusega 1 aasta ja

8 kuud;

- 18.03.2002.a Narva Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi vabadusekaotusega 1 aasta ja

9 kuud, § 185 lg 2 järgi mõisteti õigeks;

- 18.08.2003.a Narva Linnakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4,5 järgi vangistusega 7 kuud;

- 13.01.2005.a Narva Linnakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4,7,8, § 215 lg 2 p 1,3 järgi, KarS § 74

alusel tingimisi vangistusega 4 aastat katseajaga 3 aastat;

- 29.09.2006.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi tingimisi

vangistusega 6 kuud katseajaga 3 aastat;

- 04.03.2008.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 199 lg 2 p 4,7,8, § 266 lg 2 p 1, 121

järgi vangistusega 1 aasta 4 kuud, KarS § 65 lg 2 alusel vangistusega 5 aastat 3 kuud 17 päeva;

- 30.10.2012.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi vangistusega 1 aasta

ja 5 kuud.

Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on vanglas H.L-i distsiplinaarkorras karistatud 1-l korral: 29.08.2012.a. Vabanedes asub elama X. Kindel töökoht puudub, X Kinnipeetava suhtes on rahalisi nõudeid üle 5600 euro. X. Eelmise vangistuse ajal läbinud X. Tartu Vangla hinnangul on

kinnipeetava vabanemisel uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus X ja mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus X. Lähtudes riskivalemi tulemist Tartu Vangla ei toeta H.L-i ennetähtaegset vabastamist.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt on H.L vabanemise korral võimalus elama asuda X. Kindel töökoht puudub. Vabaduses käitumist mõjutavaiks riskifaktoreiks on varasem

karistatus, katseajal uue kuriteo X. Ametnik palub juhul, kui H.L vabastatakse,

käitumiskontrolli ajaks määrata kinnipeetavale kohustuseks X; otsida töökoht kohtu määratud

tähtajaks või võtta end töötuna arvele Töötukassas; mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega.

Prokuröri arvamuse kohaselt ei ole põhjendatud H.L-i ennetähtaegne vanglast

vabastamine, kuna H.L on kriminaalkorras karistatud kaheksal korral, käesoleval ajal kannab vangistust seitsmendat korda, on toime pannud varavastaseid kuritegusid materiaalse X. H.L ei ole teinud varasematest karistustest järeldusi ja on jätkanud uute kuritegude

toimepanemist, sealjuures katseaegadel. H.L

on vanglas karistatud

distsiplinaarkorras, mis näitab, et ka range järelevalve tingimustes ei ole ta suuteline järgima

kehtestatud käitumisnorme. Eelmise vangistuse ajal osales erinevates sotsiaalprogrammides, kuid tulemusteta – käitumist vabaduses viibides ei muutnud ja jätkas kuritegude toimepanemist.

H.L avaldas istungil, et soovib ennetähtaegselt vabaneda, kuid selle põhjenduseks ei osanud enda poolt midagi lisada.

3

Kohtunik, läbi vaadanud esitatud materjalid, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ja vaadanud läbi prokuröri arvamuse leiab, et H.L-i tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud.

Süüdimõistetu on ära kandnud nõutava osa mõistetud karistusest ja seetõttu on olemas ettenähtud formaalne alus tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega.

Teiselt poolt on prokurör oma arvamuses välja toonud süüdimõistetu kohta uue kuriteo

toimepanemise ja tema ohtlikkuse riskifaktorid: varasemad korduvad karistused, s.h. ka reaalsed vangistused ja katseajal uue kuriteo toimepanemine. Peale selle on tal 1 kehtiv distsiplinaarkaristus vanglas ja üleval on ka probleem narkootikumide kasutamisega.

Siinjuures kohus nõustub vangla ja prokuröri arvamusega, et H.L on uue kuriteo

toimepanemise risk väga kõrge (X) ja ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Problemaatiliseks hindab kohus ülaltoodu taustal ka H.L-i võimaliku töölesaamise kui kriminaalhoolduse jaoks vajalike tingimuste täitmise.

Mitte ühegi nimetatud riskifaktori kohta ei ole välistavat või oluliselt vähendavatki positiivset

lahendust. Vaatamata H.L-ile antud võimalustele, aga ka reaalse vangistuse

kohaldamisele on tal jätkuvalt sellised probleemid enesedistsipliiniga vabaduses ja ka vangistuses, mis välistavad kriminaalhoolduse kohaldamise käesoleva aja seisuga. Nendel asjaoludel jääb väheks seni ilmnenud positiivsetest sammudest ja H.L-i soovist tema ennetähtaegseks vabastamiseks koos hulga lisatingimustega.

Kohtunik