4-13-3477/7 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse kuupäev 27. juuni 2013.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Alari Möldre Kohtuistungi sekretär Helen Aasma Vaidlustatud lahend

J.J 27.05.2013.a. kaebus Politsei- ja

Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna liiklusbüroo liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseiniku

Ege-Lii Luige (Luik) 16.05.2013.a. kiirmenetluses tehtud otsusele väärteoasjas 10220132565704 Kaebuse esitanud isik

J.J , isikukood: XXX, elukoht: XXX Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja: J.J kohtuvälise menetleja esindaja: Ilona Kivisik

KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON

J.J 27.05.2013.a. kaebus rahuldada ning tühistada Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna liiklusbüroo liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseiniku Ege-

Lii Luige (Luik) 16.05.2013.a. kiirmenetluses tehtud otsus väärteoasjas 10220132565704

osaliselt ning nimelt J.J `le Liiklusseaduse § 201 lg. 1 alusel karistuseks määratud rahatrahvi 66 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 264 eurot osas.

Teha uus otsus ning karistada J.J `d Liiklusseaduse § 201 lg. 1 ettenähtud

väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 40 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 160,00 (sada kuuskümmend) eurot.

Muus osas jätta Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna liiklusbüroo

liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseiniku Ege-Lii Luige (Luik) 16.05.2013.a. kiirmenetluses tehtud otsus väärteoasjas 10220132565704 muutmata.

Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju

Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Väärteoasi nr.4-13-3477

2

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on kohtuotsuse terviktekst

kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 11.07.2012.a..

VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU

Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna liiklusbüroo liiklusjärelevalvetalituse

liikluspolitseiniku Ege-Lii Luige (Luik) 16.05.2013.a. kiirmenetluses tehtud otsusega väärteoasjas 10220132565704 tuvastati, et J.J juhtis 16.05.2013.a. kell 20:41 Harju Maakonnas, Keila vallas, Tallinn – Paldiski maantee 30. kilomeetril, autorongi (haagis reg. märk

XXX) ilma vastava kategooria autorongi juhtimisõiguseta. Autorong koosnes sõidukist, mille täismass on 2270 kg ja haagisest, mille täismass on 1500 kg.

Menetlusalune isik J.J rikkus sellega LS § 93 lg. 2 p. 3 ja LS § 90 lg. 1 p. 1 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse § 201 lg 1 järgi.

Karistuse määramisel menetleja arvestas, et isikul ei ole kehtivaid karistusi liiklusseaduse rikkumiste eest. Kergendava asjaoluna menetleja arvestas, et isik tunnistab oma süüd. Karistuse

määramisel arvestas menetleja, et isik aitas igati kaasa menetluse läbiviimisel. Karistuse

määramisel menetleja arvestas, et isikul on perekonnas ülalpeetavaid. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Võttes arvesse ülaltoodut ja juhindudes KarS § 56 lõikest 1, määras kohtuväline menetleja J.J `le karistuseks Liiklusseaduse § 201 lg. 1 alusel rahatrahvi 66 trahviühiku ulatuses, s.o. 264.00 eurot

KAEBUSE SISU

J.J esitas 27.05.2013.a. Harju Maakohtule kaebuse, milles palub tühistada osaliselt

Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna liiklusbüroo liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseiniku Ege-Lii Luige (Luik) 16.05.2013.a. kiirmenetluses tehtud otsus väärteoasjas 10220132565704 V™S § 132 p 2 alusel ja vähendada rahatrahvi summat kohtu äranägemisel. J.J märgib, et 16.05.2013.a. koostas Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitseosakonna

liiklusbüroo liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseinik Ege-Lii Luik kiirmenetluse otsuse nr 10220132565704 selles, et tema, 16.05.2013 kella 20:41 paiku Harjumaal, Tallinn-Paldiski mnt. 30 kilomeetril suunaga Keila, juhtis autorongi (haagise registreerimismärk XXX) ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta. Autorong koosnes sõidukist, mille täismass on 2270 kg ja haagisest,

mille täismass on 1500 kg. Seega rikkus ta Liiklusseaduse § 93 lg. 2 p. 3 ja § 90 lg. 1 p. 1 nõudeid ja väärteo kvalifikatsiooniks inkrimineeriti Liiklusseaduse § 201 lg 1. Antud teo eest karistati teda rahatrahviga 66 trahviühikut, s.o 264 eurot.

Nimetatud autorongi juhtis esmakordselt ja teadmatusest E kategooria vajadusest ning alates 27.05.2013.a. on ennast registreerinud BE kategooria kursustele. Väärteomenetluse seadustiku § 57 lg 1 p 10 kohaselt märgitakse kiirmenetluse otsuses karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude loetelu

on toodud karistusseadustiku §-s 57 ja 58. KarS § 57 kohaselt on karistust kergendavaks asjaoluks muuhulgas süü puhtsüdamlik kahetsus. Riigikohtu 17.mai 2013 otsuses nr 3-1-1-52-13 märgib kriminaalkolleegium järgmist: Karistuse

mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku (k.a liiklusseaduse) eriosa normi

sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava

teoeelne ja -järgne käitumine, kannatanu käitumine jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra. Selliselt

3

saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24. oktoobri 2011.a otsus kriminaalasjas nr 3-

1-1-77-11, p 11). Väärteomenetluses kiirmenetluse otsuse koostamise näol on tegu süüdistuse esitamisega. LS § 201 lg 1 näeb sanktsioonina ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või aresti. Üks trahviühik on 4 eurot. Sanktsiooni keskmine määr on seega 50 trahviühikut ehk 200 eurot.

Kohtuvälise menetleja ametnik märkis kiirmenetluse otsuses nr 10220132565704, et arvestas

eripreventiivse asjaoluna karistuse mõistmisel seda, et temal ei ole kehtivaid karistusi

liiklusseaduse rikkumise eest. Karistust kergendava asjaoluna arvestas menetleja, et tunnistas

oma süüd. Samuti arvestas menetleja karistuse mõistmisel, et ta aitas igati kaasa menetluse

läbiviimisele ja et temal on perekonnas ülalpeetavaid, s.h alaealised lapsed. Karistust raskendavaid asjaolusid menetleja ei tuvastanud.

Lähtudes eeltoodust, leiab, et kohtuvälise menetleja ametnik on karistuse mõistmisel võtnud

lähtepunktiks võimaliku sanktsiooni maksimumi, millest nähtub materiaalõiguse ebaõige kohaldamine ning temale rangema karistuse mõistmine. Sanktsiooni keskmisest määrast temale

mõistetud oluliselt suurem karistus ei ole kohtuvälise menetleja ametniku poolt põhistatud ja põhjendatud.

Kohus juhindub V™S § 132 punktist 2, § 133, § 134, § 135 lõikest 6.

Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: