1-13-1358/23 · Tartu Ringkonnakohus

1-13-1358

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25. juuni 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-1358 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Andra Pärsimägi Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja) 28. mai 2013 määrus KarS § 69 lg 6 alusel karistuse täitmisele pööramises Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu K.D määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Tartu Maakohtu 28. mai 2013 määrus muutmata ja süüdimõistetu K.D määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud 1. süüdi KarS § 275 järgi Tartu Maakohtu 13.02.2013 otsusega tunnistati K.D ja mõisteti talle karistusena 4 kuud vangistust. KarS § 69 alusel asendati K.D-le

mõistetud 4 kuu pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 240 tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb KarS § 69 lg 3 alusel ära teha 1 aasta ja 6 kuu jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel pidi süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule.

2. Kriminaalhooldusametnik esitas 21.03.2013 Tartu Maakohtule erakorralise ettekande käitumiskontrollile allutatud K.D kohta. Ettekandest nähtuvalt saabus K.D

kohtuotsus Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Valga talitusse 06.03.2013. Kriminaalhooldusametnik saatis isikule kutse, milles palus ilmuda kriminaalhooldaja vastuvõtule 15.03.2013. Kutsele reageeris K.D elukaaslane M.T. , kes rääkis, et K.D on 03.03.2013 lahkunud oma elukohast XXX ning läinud mitteametlikult tööle oma isa V.K. juurde

Venemaale. Tagasi pidi ta tulema 22.04.2013.Venemaale läks ta seetõttu, et perekonna

2 materiaalne olukord oli raske. Peres kasvab hetkel 3,5 kuune poeg. Madala palga tõttu oli K.D lahkunud oma endisest töökohast AS XXX . Kuna K.D rikkus temale kohtu poolt määratud kontrollnõudeid ja kohustusi, tegi kriminaalhooldusametnik ettepaneku pöörata karistus täitmisele.

3. Kohus määras erakorralise etteande kuulamisele 20.05.2013 ja saatis menetlusosalistele kutsed. K.D pidi elukaaslase seletusest nähtuvalt saabuma Eestisse 22.04.2013 paiku.

Siis ta ka saabus, kuid lahkus uuesti. Kohtule saatis K.D 14.05.2013 elektronkirja, milles ta teatab, et ei saa 20.05.2013 istungile ilmuda, kuna on olnud sunnitud Eestist lahkuma perele elatise teenimiseks. Ta teatab, et on Eestis tagasi 08.06.2013. Kriminaalasja toimikus on kaks K.D seletust – üks 18.04.2013 ja teine 22.04.2013. Need on ta kirjutanud kriminaalhooldusametniku juures ja seega on ta olnud enne järjekordset Venemaale sõitu Eestis. 22.04.2013 seletuses on kirjas, et ta lahkub uuesti Venemaale, teades, et seda kriminaalhooldusametnik ei luba.

4. Maakohus ei saanud 20.05.2013 kriminaalhooldaja erakorralist ettekannet ilma isiku enda

kohalolekuta sisuliselt arutada. Maakohus koostas 21.05.2013 K.D-le vahistamismääruse, kuulutades ta eelnevalt tagaotsitavaks.

K.D vahistati 27.05.2013 ning 28.05.2013 toimus Valga kohtumajas isiku suhtes kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande sisuline arutamine.

Esimene astme kohtu määruse sisu

5. karistuseks mõistetud Maakohtu määrusega pöörati 13.02.2013 otsusega K.D-le 4 kuud vangistust täitmisele. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 27.05.2013.

Maakohus tuvastas, et K.D on kõrvale hoidunud üldkasuliku töö tegemisest. Talle määratud 240-st üldkasuliku töö tunnist ei ole ta teinud ühtegi töötundi. Seega asus maakohus

seisukohale, et K.D on suhtunud talle mõistetud karistusse ükskõikselt, jättes

tõendamata ka kohtus oma kohustuste täitmata jätmise põhjused. Maakohus ei pidanud usutavaks, et K.D sai kaitsjast ning prokurörist aru selliselt, nagu võiks ta ÜKT tunde

teha mistahes ajal ning midagi ei juhtu kui sõidab ära Venemaale ja rikub sellega kriminaalhoolduses talle pandud kohustusi. K.D valdab eesti keelt, ta on kohtuotsuse

kätte saanud ning kui ta teeb kohtuotsusega talle pandud kohustuste täitmise vajalikkusest järeldusi ilma ise kohtuotsuse teksti lugemata ning kaitsja ning prokuröri selgituste kontekstist loeb välja sõnad, mis tema kontrollnõuete mittetäitmist õigustavad, siis sellega K.D

näitab oma suhtumist kehtivasse õiguskorda. Isikut ei saa usaldada ÜKT tunde tegema, sest mistahes ajal võib ta sõita jällegi Venemaale. Tema 18.04.2013 seletusest, mille ta on andnud kriminaalhooldajale, võib lugeda, et ta on saanud Venemaal olla ainult 45 päeva, võib olla aga 90 päeva. K.D on aru saanud, et rikub kriminaalhoolduse nõudeid, kuid on rikkumist teadlikult jätkanud. See on kirjas tema kriminaalhooldajale antud seletuses 22.04.2013.

Määruskaebuses esitatud taotluste sisu 5. palub määruskaebuses tühistada maakohtu määruse ning jätta talle mõistetud K.D vangistus täitmisele pööramata ning võimaldada tal teha üldkasuliku töö tunde.

Määruskaebuse kohaselt on K.D 07.12.2012 sündinud poeg, kes vajab vanemate

hoolitsust. K.D on vaja hoolitseda oma perekonna eest ning tasuda pangalaene. K.D väidab, et on valmis tegema üldkasulikku tööd.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

6. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse rahuldamiseks selles toodud motiividel puudub alus. Ringkonnakohus nõustub

maakohtu põhjendustega, mida ei pea vajalikuks siinkohal korrata, rõhutades täiendavalt järgnevat.

3

KarS § 69 lg 6 sätestab, et kui süüdlane või süüdimõistetu hoiab üldkasulikust tööst kõrvale,

süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus

politseiasutuse taotluse või kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata süüdlasele või süüdimõistetule mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. 7. on korduvalt Kohtule esitatud materjalidest tulenevalt ei ole vaidlust selles, et K.D

rikkunud talle kohtu poolt määratud kohustusi. Erakorralise ettekande kohaselt lahkus

K.D kriminaalhooldaja loata oma elukohast ning läks Venemaale. Samuti ei ole ta asunud täitma talle kohtuotsusega määratud üldkasuliku töö tegemise kohustust – talle määratud 240-st üldkasuliku töö tunnist ei ole ta ära teinud ühtegi. 8. määruskaebuses esitatud väidet, et seekord Kohtukolleegium ei pea piisavaks K.D on ta motiveeritud tegema üldkasulikku tööd. K.D-le määrati üldkasuliku töö tegemise

kohustus Tartu Maakohtu 13.02.2013 otsusega, mis edastati kriminaalhooldusametnikule 06.03.2013. Paraku aga nähtub ettekandest, et juba 03.03.2013 oli K.D lahkunud oma

elukohast ning läinud Venemaale. Seega, kuigi K.D oli teadlik talle kohtuotsusega mõistetud karistusest, lahkus ta seda täitmata varsti pärast kohtuotsuse jõustumist riigist. 9. 22.04.2013 seletuse kohaselt oli Ringkonnakohus peab oluliseks ka asjaolu, et K.D

ta teadlik asjaolust, et tema kohta on koostatud erakorraline ettekanne ning ta on kohustatud

sooritama üldkasulikku tööd. Seletuse kohaselt oli K.D vaja sõita Venemaale 28.04.2013-10.06.2013 ja ta sai aru, et rikub kriminaalhoolduse korda. Seega eiras K.D üldkasuliku töö tegemise kohustust, olles teadlik, et tal ei ole kriminaalhooldaja luba Venemaale tööle minemiseks. Ringkonnakohus peab sarnaselt maakohtuga sellist suhtumist talle mõistetud

karistusse äärmiselt hoolimatuks ning kohtul ei teki veendumust, et karistuse täitmisele pööramata jätmisel hakkab K.D oma kohustusi täitma.

10.

Ringkonnakohus ei pea Venemaale tööleminekut mõjuvaks põhjuseks või K.D rikkumisi õigustavaks asjaoluks, kuna erakorralisest ettekandest nähtuvalt lahkus K.D

oma eelnevast töökohast AS XXX . Kuigi ettekande kohaselt sai K.D seal madalat palka, oli tal võimalik ka Eestis perekonnale sissetulekut teenida. 11. Kohtukolleegium märgib, et karistusena mõistetud üldkasuliku töö tegemine ei sõltu kindlasti mitte süüdimõistetu tahtest ja suvast, vaid kui süüdistatav on andnud nõusoleku üldkasuliku töö

tegemiseks, lasub tal kohustus teha ära kõik üldkasuliku töö tunnid. Käesoleval juhul ei ole K.D talle määratud üldkasuliku töö tegemise kohustust täitnud, mistõttu on karistuse täitmisele pööramine põhjendatud.

12. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja süüdimõistetu K.D määruskaebus rahuldamata.

Mati Kartau Tiit Lõhmus Andra Pärsimägi