4-13-900/25 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

VIRU MAAKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 4-13-900

Otsuse kuupäev 31.05.2013

Kohtunik

Heli Väinaste

Kohtuistungi sekretär Enjar Malm

Kohtuasi

Z.L-i väärteoasi Liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi

Vaidlustatud lahend Politseija Piirivalveameti Ida pre fektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse teenistuse vanema Margo Kuke otsus 31.01.2013

väärteoasjas nr: 2590,13,000021

Kaebuse esitaja menetlusalune isik Z.L

Asja läbivaatamise kuupäev ja koht 23.05.2013, Rakvere kohtumaja

Istungil osalenud isikud menetlusalune isik Z.L ja tema kaitsja Monica Meristo ning kohtuväline menetleja Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskond, esindaja Ave Uue

Lõpposa

Jätta Z.L-i (isikukood , töökoht , varem väärtegude xxx, elukoht xxxx xxxx

toimepanemise eest korduvalt karistatud, rahatrahvid tasutud) kaebus rahuldamata ning

Politseija Piirivalveameti (registrikood 70008747, Ida prefektuuri Pärnu mnt 139 Tallinn) korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse teenistuse vanema Margo Kuke otsus 31.01.2013 väärteoasjas nr: 2590,13,000021, millega määrati Z.L-ile Liiklusseaduse § 227 lg 2 alusel v 100 trahviühiku ulatuses, s.o karistuseks rahatrah

400 eurot

ja Liiklusseaduse § 227 lg 5 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks, muutmata.

Liiklusseaduse § 127 alusel on Z.L kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu, kusjuures kohtumenetluse pool võib loobuda kassatsiooniõigusest kohe. Loobumine kantakse istungi protokolli ja seda kinnitatakse loobuja allkirjaga. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest (seega hiljemalt 07. juuniks 2013). Kassatsioon esitatakse Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, 25.06.2013, s.o mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kassatsiooniõigusest loobusid kõik menetlusosalised või ükski neist ei teata oma soovist kasutada kassatsiooniõigust, kohtuotsuse põhiosa ei vormistata.

ASJAOLUD

1. Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseinik Tanel Liiv koostas menetlusalusele isikule Z.L-ile 03.01.2013 väärteoprotokolli AB 1325445 selle kohta, et Z.L 03.01.2013 kell 08.24 Lääne-Viru maakonnas Rakvere linnas

Lilleoru tänava liikudes Vabaduse tänava suunas juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel l, , kiirusega 75 +/-3 km/h.

Antud teelõigul lubatud suurim kiirus 50 km/h. Seega ületas kiirust mitte vähem kui 22 km/h. Kiirus fikseeritud mõõteseadmega Stalker II MDR nr AS006552, taatlustunnistus nr TTRSS-12/00200. Fikseeritud näitu juhile tutvustatud. Sellega rikkus menetlusalune isik Z.L L , pannes toime iiklusseaduse § 15 lg 1 p 2 nõudeid Liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Menetlusalune isik Z.L esitas 25.01.2013 väärteoasjas vastulause, milles selgitas juhtunu asjaolusid hommikul last lasteaeda viies Rakvere linna . 03.01.2013 sõitis ta s mööda

Tartu tänavat ning tegi parempöörde Lilleoru tänavale, misjärel sõiti sõidu s edasi teise auto

j

ärel. Liikluspatrull fikseeris tema väidetava kiiruseületamise Lilleoru tänaval ning seejärel peatas teda Vabaduse tn 41 juures, kus talle rikkumist selgita ti. Menetlusalusele isikule jäi arusaamatuks, arvestades asjaolu, et ta liikus teise sõiduki järel, et kui tema ületas kiirust, siis pidi seda tegema ka tema ees liikunud sõiduk, kuid seda ei peatatud. Z.L tunnistas, et vahetult enne kinnipidamist ei täheldanud ta enda poolt juhitud sõiduki täpset kiirust, kuid on veendunud, et kui ta tõepoolest kiirust ületas, siis ei saanud see olla kindlasti märkimisväärne

25 km/h. Z.L palus karistuse määramisel arvesse võtta eelnimetatud asjaolusid ning seda, et tema töö on täielikult sõltuv juhtimisõiguse omamisest ja et ta on oma peres ainuke, kes omab juhilube ning hommikuti last lasteaeda ja elukaaslast tööle viib.

2. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse teenistuse vanem Margo Kukk määras 31.01.2013 otsusega väärteoasjas nr: 2590,13,000021 menetlusalusele isikule Z.L-ile karistuseks Liiklusseaduse § 227 lg 2 alusel rahatrahvi 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot ja Liiklusseaduse § 227 lg 5 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 2 kuuks, sest Z.L juhtis 03.01.2013 kell 08.24 Lääne Viru maakonnas Rakvere linnas Lilleoru tänaval mootorsõidukit asulasisesel - teel kiirusega 75 +/-3 km/h, antud teelõigul lubatud suurim kiirus 50 km/h, seega ületas kiirust mitte vähem kui 22 km/h. irus fikseeritud mõõteseadmega Stalker II MDR, nr AS006552, Ki

taatlustunnistuse nr TTRSS- Nimetatud otsuse 12/00200. Fikseeritud näit juhile tutvustatud.

kohaselt on väärteo toimepanemine tõendatud kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga, tunnistaja Veiko menetlusaluse isiku Z.L-i Oskini 03.01.2013 ülekuulamise protokolliga ja

Menetlusalune isik on 25.01.2013 esitanud 03.01.2013 ülekuulamise protokolliga.

vastulause, mille kohaselt selgitab juhtunu asjaolusid ning taotleb karistuse määramisel juhtimisõiguse mitteäravõtmist. Kohtuväline menetleja, tutvunud väärteoasjas kogu d tu

materjalidega, on otsuses seisukohal, et menetlusalune isik on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo ja protokoll on koostatud õigesti. Kohtuväline menetleja arvestas otsuse tegemisel asjaoluga, et juhi poolt nii suures ulatuses lubatud sõidukiiruse ületamine on tahtlikult toime pandud süütegu, üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga lubatud sõidukiirust ületades juht seab reaalsesse o - htu nii enda kui ka

teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Menetlusalust isikut on varasemalt karistatud erinevate õigusrikkumiste toimepanemise eest, s h korduvalt lubatud sõidukiiruse ületamise eest. .

Määratud karistused ei ole saavutanud enda eesmärki, isik jätkab õigusrikkumiste toim

epanemist. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest leidis kohtuväline menetleja, et kohaldada tuleb lisakaristusena . juhtimisõiguse äravõtmist

3. Menetlusalune isik Z.L peale kohtule kaebuse, esitas kohtuvälise menetleja otsuse paludes see osaliselt tühistada lisakaristuse määramise osas ja võimaldada tasuda rahatrahvi ositi. Kaebuses Z.L , et selgitas politseile esitatud vastulauses juhtunu märkis

asjaolusid. Kaebuse esitaja kahtles endapoolses nii suures kiir , kuna liikus useületamises ta

ü on peres ainuke, kes omab juhtimisõigus he teise auto taga. Kuna kaebuse esitaja t ning vajalik on viia laps lasteaeda ja elukaaslane tööle, ning samuti on juhtimisõigus vajalik seoses tööga, siis taotles Z.L mitte kohaldada lisakaristust. Samuti soovis kaebuse esitaja tasuda rahatrahvi ositi. Kaebuse esitaja avaldas, et soovib asja arutamist kohtuistungil.

4. Kohtuväline menetleja Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskond oma vastuskirjas menetlusaluse isiku Z.L-i kaebusele on seisukohal, et karistus on määratud selleks pädeva kohtuvälise menetleja, s.o Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna poolt, järgides väärteomenetlusõigust. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud karistuse kohaldamise alusega, milleks KarS § 56 lg 1 kohaselt on Z.L-i süü. Z.L on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo ja väärteoprotokoll on väärteoasjas kogutud ja kontrollitud tõendite põhjal koostatud õigesti. Osaledes autojuhina igapäevaselt liikluses on igal sõidukijuhil välja kujunenud taju tema poolt valitud sõidukiiruse suhtes, s.t juht teab ja saab aru, kui suur on tema sõiduki kiirus sõltumata spidomeetri näidust.

Kohtuväline menetleja arvestas otsuse tegemisel asjaoluga, et juhi poolt nii suures ulatuses lubatud sõidukiiruse ületamise näol on tegemist tahtliku ja vähemalt kaudse tahtlusega toime pandud süüteoga, millega Z.L pani ohtu nii enese kui eelkõige kaasliiklejate elud.

Menetlusalust isikut on varasemalt korduvalt karistatud erinevate õigusrikkumiste toimepanemise eest, enam-jaolt lubatud sõidukiiruse ületamise eest. Selline järjepidev liiklusnõuete rikkumine viitab püsivalt hoolimatu sellele, et tegu on Z.L-i

käitumismustriga liikluses. Liikluskasvatuse eesmärk on kujundada üksteisega arvestavaid liiklejaid, kellel on ohutu liiklemise harjumused ja kes tajuvad liikluskeskkonda ning hoiduvad käitumast teisi liiklejaid ohustavalt ja liiklust takistavalt. Eeltoodu põhjendab kohtuvälise menetleja hinnangul lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et Z.L ei ole aru saanud oma teo ohtlikkusest ja selle võimalikest tagajärgedest.

Kohtuväline menetleja palus jätta tehtud otsus muutmata ja kaebus rahuldamata.

5. Kohtuistungil jäi menetlusalune isik Z.L oma kaebuse juurde, loobudes rahatrahvi ositi tasumise nõudest, sest määratud rahatrahv on tasutud. Kaitsja selgitas, et Z.L ei ole kindel, kas fikseeritud näit oli tema auto oma. Igal juhul pal süü us kaitsja ka Z.L-i

tuvastamisel vähendada määratud lisakaristust 1 kuuni. Kaitsja märkis ka, et mis puudutab

Z.L-i varasemaid liiklusalaseid rikkumisi, siis viimane on toime pandud augustis

2012 aastal 2011. Seega ei ja põhiliselt on rikkumised toime pandud saa öelda, et Z.L ei ole nüüdseks järeldusi teinud. Rikkumine seisnes selles, et Z.L kiirendas teisele autole järele, see võis olla 100 meetrit ning ta ei püüdnud mööda sõita eessõitvast autost.

Menetlusalune isik Z.L kinnitas kohtuistungil, et 03.01.2013 kell 08.24 teise sõitis ta auto järel. iis kuigi ka esimene auto jäi seisma Kui politsei ta kinni pidas, s , tuldi kohe tema juurde ning esimene auto , et tema buss on Rakvere nas lasti minema. Z.L väitis lin tuntud, kuivõrd tema rikkumist jäi arusaamatuks e nimekiri on pikk. Z.L-ile see, kust

politsei selle kiirus . Ta liikus Lilleoru ristist , juhtides e võttis Lõuna tänava haigla poole

Volkswagen Caravellet ja

sõites teise auto järel, millest ta kiiremini sõita ei saanud. Ta järeldas sellest, et ka tema ees sõitnud auto ületas kiirust Z.L-i sõnul olid

. tal autos ka

naine ja laps. Kaebuse esitaja selgitas, et ta jälgis liiklust ja ei pannud spidomeetrit tähele. Z.L oli seisukohal, et ta v a lubatud kiirust, aga mitte nii palju õis ületad

– kiirus võis olla 60 km/h, kuigi ta teab, et linnas oli etteheide politseile, võib sõita 50 km/h. Z.L

et miks teda peatati ja karistati, aga eesliikuv auto lasti minema. Kiirusmõõteseadme näitu talle kohapeal näidati. Ta ei tulnud siis kohe selle peale, et tegemist võis olla teise sõiduki kiirusega. Kaebuse esitaja selgitas, et tal jääb elu ja äri seisma, kui ta lubadest ilma jääb. Ta juhib kolme firmat Eesti ja Soome vahet kogu aeg. Eelnevate karistuste osas selgitas , sõites kaebuse esitaja, et ta oma uimasuse tõttu ei jälgi liiklusmärke ja teda on õiglaselt karistatud. Kaebuse esitaja märkis peres ainuke, kellel on juhtimisõigus ka, et on ning kui ta on Eestis, transpordib ta naist ja last kuhu va

ja, muul ajal sõidavad nad bussiga.

Kohus avaldas Z.L-i menetlusaluse isiku ülekuulamise käigus tema 03.01.2013 ülekuulamise protokolli pöördel) alljärgneva lause: „Täna 03.01.2013 juhtisin st (tl 15 ja tl 15

Rakvere linnas kasutuses olevat sõidukit Volkswagen Caravelle reg nr 471 BAZ Tartu tänavalt Lilleoru tänavale, parempöörde sooritamise lõpus kiirendasin korraks eessõitvale sõidukile järele.“ istungil, et ta võis kiirendada. Politsei Eeltoodu osas avaldas kaebuse esitaja võis olla seal õõsastes, kuid ise märkas kaebuse esitaja iis, kui oli Karja tänava samas p neid s risti juures. Kinni peeti teda Vabaduse 41 juures.

Tunnistaja Veiko Oskin kinnitas kohtuistungil, et see sündmus võis aset leida 03.01.2013 kell 8.24, kui nad koos Tanel Liiviga teostasid kiiruse mõõtmist Rakvere linnas Tartu tänaval. Nad märkasid, et Tartu tänavalt keeras Lilleoru tänavale üks sõiduk, millele järgnes must kaubik

Volkswagen Caravelle, mis intensiivselt kiirendas ja jõudis järele eesliikuvale sõidukile. Tanel Liiv mõõtis selle sõiduki kiiruseks 75 km/h. Nad sõitsid sellele kiirenduse momendil

kaubikule järele ja peatasid selle Vabaduse tänaval. Kontrollimisel selgus, et juhiks oli Z.L , kõrvalistmel oli naisterahvas. Tanel Liiv koostas väärteoprotokolli. Esimest sõidukit, millele Z.L järele kiirendas, ei peatatud, kuna selle kiirus oli lubatu piires. Z.L selgitas, et keeras ja kiirendas

meetrit. , võis ületada kiirust, ei jälginud spido Tunnistaja mäletas oli öelnud, et tal on , et Z.L vaja laps lasteaeda viia. Tunnistaja oli kindel, et Tanel Liiv ei mõõtnud teise sõiduki kiirust. Oli näha, et esimene sõiduk läks ühtlase kiirusega edasi, r

ohkem sõidukeid ei olnud. Nad seisid Tartu tänaval. Kui tulla Piiralt linna sisse, siis seisid nad vasaku

l pool maja nurgas, kust avaneb hea vaade Lilleoru tänavale.

Kohtuvälise jäi menetleja esindaja kohtuistungil nende poolt esitatud vastuskirja juurde, lisades, et menetlusaluse isiku käitumisest saab järeldada, et ta ei ole liikluses tähelepanelik, sest

ta ei jälgi spidomeetrit ega liiklusmärke. Kaebuse esitaja ei käitu liikluses õiguskuulekalt.

Rahatrahvid ega isegi juhtimisõiguse äravõtmine pole suutnud teda panna seaduskuulekalt käituma. Kohtuvälis järeldusi tegema e menetleja esindaja leidis, et ainus viis kaebuse esitajat p otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. anna on see, kui jätta nende

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

6. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid tulenevalt VTMS § st 123 lg 2 arutab väärteoasja täies ulatuses sõltumata -

esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Liiklusseaduse § 227 lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 § 15 lg 1 p 2 kohaselt on -40 kilomeetrit tunnis. Liiklusseaduse suurim lubatud s

50 kilomeetrit tunnis. õidukiirus asulasisesel teel

7. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 69 lg 2 p 3-7 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu tõendatuks. Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseinik u

Tanel Liiv poolt menetlusalusele isikule Z.L-ile 03.01.2013 koostatud i väärteoprotokollis õenditeks märgitud menetlusaluse isiku ülekuulamise AB 1325445 on t

protokoll, tunnist koll. aja ülekuulamise protokoll ja kiirusmõõteseadme kasutamise proto

K

iirusmõõteseadme kasutamise protokollist väärteoprotokolli nr AB 1325445 juurde (tl 17 ja tl 17 b, et Ida prefektuuri kvere politseijaoskonna patrullpolitseinik Tanel pöördel) nähtu Ra Liiv teostas riikliku , isikukood xxx, elukoht Vinni järelevalve korras Z.L-i

vald Pajusti Linnu tee 15-9, poolt juhitud mootorsõiduki Volkswagen Caravelle 471 BAZ liikumiskiiruse mõõtmist 03.01.2013 kell 08.24 Lääne

-Viru maakonnas Rakvere linnas

Lilleoru tänaval sõidu suunaga Vabaduse tänava suunas ades liiklusjärelevalve

, kasut

kiir taatlustunnistuse nr TTRSS-12/00200, usmõõteseadet Stalker II MDR nr AS006552, seadme testid 03.01.2 e kirjeldus:

013 kell 08.15, seade töökorras. Mõõtmise tehiolud asulasisene tee, - lumi; kattega tee, nähtavus hea, hämar, sademeteta, teeolud märg, sõiduridade arv 1, kahesuunaline tee. Patrullauto seisis kõrvalteel Tartu tn 56 juures. Sõiduki sõidukiiruse mõõtmiseks valiti mõõterežiim – mõõtmine paigal seistes, kiirema objekti jälgimine. Mootorsõiduk eemaldus patrullautost, jõudes järele pärisuunas ees liikuvale sõidukile. Kiirusmõõteseadme asukoht mõõtes – armatuuril. Seadme helisignaal (Doppler helisignaal)

– ühtlaselt langev ehk madalduv. Seadme lugem 75 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul 50 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus +/ 3 km/h. Ü - letas

mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 22 km/h. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud näitu. Mõõt

mise ajal video/helitehnikat ei kasutatud. Z.L avaldusi ei olnud, ta on protokollile andnud oma allkirja.

Z.L-i menetlusaluse isikuna

ülekuulamise protokollist (tl 15 ja tl 15 pöördel) nähtub, et ta juhtis 03.01.2013 Rakvere linnas kasutuses oleva swagen Caravelle reg nr t sõidukit Volk

471 BAZ ,

Tartu tänavalt Lilleoru tänavale parempöörde sooritamise lõpus kiirendas korraks eessõitvale sõidukile järele. Seoses sellega võis kiirus korraks lubatust suuremaks minna. Antud hetkel kiirust ise l

ta ei jälginud. Rakvere innas Vabaduse tänaval märkas Z.L patrullsõidukit sinise punase vilkuriga peatumismärguannet andmas. - Ta peatus koheselt.

Patrullpolitseinik esitles ennast ning palus esit ada sõiduki ning isikut tõendava dokumendi. Peale seda paluti tal politseivärvides sõidukisse tulla ja näidati talle fikseeritud kiirust. Z.L imest etkel rikkis. as, et kiirus nii suur oli, kuna sõidukil oli turbo h

Tunnistaja Veiko Oskin on kohtuvälises menetluses ülekuulatuna 03.01.2013 (tl 16 ja tl 16 pöördel) öelnud, et olles tööl 03.01.2013 patrullteenistuses koos patrullpolitseinik Tanel

Liiviga teostasid nad liiklusjärelvalvet ja sõidukite liikumiskiiruse mõõtmist Rakvere linnas Lilleoru tnnad l. Kella 08.24 paiku märkasid , kuidas mööda Tartu tänavat sõidab must väiksem kaubik VW Caravelle reg õiduk keeras Lilleoru tn nr 471 BAZ. S -le ja hakkas

intensiivselt kiirendama

T. Liiv fikseeris musta VW-ni , jõudes järele eessõitvale sõidukile. kiiruseks 75 paigal seistes ja seadmest km/h. Kiiruse mõõtmist teostati režiimiks oli valitud eemalduvad sõ AS006552 oli paigaldatud mõõtmi idukid. Seade Stalker II MDR nr se hetkel

armatuurile. Nad peatasid sta VW Caravelle reg nr 471 BAZ. Kontrollimisel selgus, et mu

kiirust ületanud sõidukit juhtis Z.L (xxx). Isik väitis, et tõesti keerates Tartu tn-lt Lilleoru tn-le kiirendas, aga ei saanu isas, et tal oli d aru, et ületas sõidukiirust. Juht l kiire, oli vaja tööle minna ja naine tööle viia.

Kohus kontrollis kohtuistungil kõiki tõendeid, mis olid aluseks kohtuvälise menetleja otsuse tegemisel ning leiab, et L - iiklusseaduse § 227 lg s 2 sätestatud väärteo toimepanek menetlusaluse isiku Z.L-i poolt on kohtuvälises menetluses kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega täielikult tõendamist leidnud. Menetlusalune isik Z.L ei ole kohtuvälises menetluses antud ütlustes rikkumist eitanud ja on möönnud, et ta võis kiirust ületada. Menetlusalune isik Z.L kinnitas kohtuistungil, et tema poolt juhitava sõiduki Volkswagen Caravelle kiirus võis olla maksimaalselt 60 km/h. Seega on menetlusalune isik

Z.L ise omaks võtnud selle, et ta sõitis asulasisesel teel lubatust suurema sõidukiirusega. Menetlusaluse isiku Z.L-i väide, et politsei võis mõõta hoopis tema ees liikunud sõiduki kiirust, on ümber lükatud nii menetlusaluse isiku Z.L-i enda kohtuvälises menetluses antud ütlustega, kus eesliikunud sõidukile

kinnitas ise, et kiirendas ta järele kui ka tunnistaja Veiko Oskini ütlustega. jäi Z.L

Ka kohtuistungil selle juurde, et ta võis kiirendada eesliikunud sõidukile järele. iirusmõõteseadme kasutamise prot K okollist

nähtub näidati seadme tabloole fikseeritud näitu, ta avaldusi , et juhile Z.L-ile

protokolli kohta ei teinud, andes protokollile oma allkirja. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt oli mõõterežiimiks mõõtmine paigal seistes, kiirema objekti jälgimine.

Nimetatu on kooskõlas menetlusaluse isiku Z.L-i ja tunnistaja Veiko Oskini ütlustega. mõõteseadme Nii kiirus kasutamise protokollist kui ka tunnistaja Veiko Oskini ütlustest nähtub ruse mõõtmine

see, kus toimus kii . Menetlusalune isik Z.L on omaks võtnud selle, et ta kiirendas korraks Tartu tänavalt Lilleoru tänavale parempöörde sooritamise lõpus eesliikunud sõidukile järele.

Kohtu hinnangul on menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütlused ning kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis kajastatud andmed omavahel kooskõlas ja asjaolu, et Z.L ise ei tajunud, et tema kiirus võis olla 75 km/h, ei tähenda, et s ise möönnud, et ta ei jälginud ee tegelikult selline ei olnud. Menetlusalune isik on spidomeetrit. Menetlusaluse isiku ei saanud liikuda Z.L-i ees liikunud sõiduk samasuguse või su itud mootorsõiduk, kuivõrd ta urema kiirusega kui Z.L-i poolt juh

kiirendades jõudis eesliikunud sõidukile järele.

Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS § s 29 sätestatud väärteomenetlust - välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS § s 30 sätestatud - alustel.

8. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. KarS § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise alus isiku Kohtulikul u -s 227 süü. urimisel leidis tõendamist, et Liiklusseaduse § lg 2 sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik Z.L . Liiklusseaduse § 227 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Liiklusseaduse § 227 lg 5 p 1 kohaselt kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada Liiklusseaduse § 227 lõikes 2 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni.

KarS § 47 lg 1 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut, kusjuures trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot. Liiklusseaduse § 125 lg 1 kohaselt juhtimisõiguse äravõtmine on liiklusseaduse või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumisega seotud süüteo eest kohtu poolt mõistetud või kohtuvälise menetleja poolt määratud põhi või lisakaristus, mille sisuks -

on keeld juhtida sõidukit. KarS § 62 sätestab, et ühe süüteo eest võib kohaldada ühe põhikaristuse ja ühe või mitu lisakaristust. Menetlusalusele isikule Z.L-ile määras kohtuväline menetleja Liiklusseaduse § 227 lg 2 alusel karistuseks rahatrahvi 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot ja Liiklusseaduse § 227 lg 5 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 2 kuuks, millised on vastavalt sanktsiooni maksimaal ja keskmises määras -

k

aristused. KarS § 56 lg 1 teise lause kohaselt karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Ida p use teenistuse vanem refektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenist

Margo Kukk on 31.01.2013 otsuses väärteoasjas nr: 2590,13,000021 kohtu arvates õigesti leidnud, et menetlusaluse isiku Z.L-i poolt nii suures ulatuses lubatud sõidukiiruse ületamine on tahtlikult toime pandud süütegu, üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga, kuna lubatud sõidukiirust ületades seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Kohtuväline menetleja on otsuses menetlusalusele isikule Z.L-ile põhikaristusena rahatrahvi 100 trahviühiku ulatuses määrami õiguse äravõtmist kaheks kuuks põhjendanud sellega, et st ja lisakaristusena juhtimis

menetlusalune isik Z.L on varasemalt karistatud erinevate õigusrikkumiste toimepanemise eest, s.h korduvalt lubatud sõidukiiruse ületamise eest, kuid määratud karistused ei ole saavutanud oma eesmärk ja isik jätkab õigusrikkumiste toimepanemist. i

Karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 1 kohaselt karistusandmed kustutatakse registrist ja kantak kui se üle arhiivi, väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi tasumisest, aresti kandmisest või üldkasuliku töö sooritamisest on möödunud üks aasta. Sama seaduse § 25 lg 6 kohaselt, kui isik paneb enne karistusandmete kustutamise tähtaja möödumist toime uue väärteo, siis eelmise väärteo eest mõistetud karistuse andmete kustutamise tähtaja kulgemine katkeb ning tähtaega arvutatakse viimase väärteo eest mõistetud põhija lisakaristuse ärakandmisest kõigi väärtegude eest. Karistusregistri väljavõttest (tl 24 nähtub, et -27, 33-38) menetlusalune isik Z.L on analoogseid väärtegusid korduvalt toime pannud, tal on viis kehtivat karistust lubatud sõidukiiruse ületamise eest. Eraldi väärib märkimist see, et eelnevalt on analoogsete väärtegude eest menetlusalusele isikule Z.L-ile 2-l korral kohaldatud lisaks põhikaristusele ka lisakaris õiguse äravõtmist, mõlemal tusena juhtimis korral üheks kuuks. Eeltoodust järeldub üheselt, et varasemad väärteokaristused rahatrahvide näol ja 2 l korral lisaks põhikaristusele ka li - sakaristuse kohaldamine, ei ole menetlusalusele isikule Z.L-ile menetlusaluse isiku vajalikul määral mõju avaldanud. Kohus ei nõustu

Z.L-i kaebuses tooduga, et lisakaristuse kohaldamine ei ole põhjendatud, kuna menetlusalusele isikule on juhtimisõigus vajalik seoses tööga ning naise tööle ja lapse lasteaeda viimisega. Samuti ei nõustu kohus menetlusaluse isiku kaitsja istungil esitatud sei eelmiste rikkumiste toimepanemise ajast kuidagi sukohaga nagu võiks Z.L-i järeldada, et isik on tänaseks päevaks omad järeldused teinud. Menetlusaluse isiku Z.L-i karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus on seisukohal, et kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule Z.L-ile karistuse määramisel, temale rahatrahvi määramisega ja lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kaheks kuuks, arvestanud selle üld ja eripreventiivseid eesmärke, rikkuja isikut ja võimalust teda just -

sellise karistusega mõjutada hoidumaks edasistest liiklusseaduse nõuete rikkumistest. Menetlusalusele isikule Z.L-ile on karistuse määranud pädev kohtuväline menetleja, järgitud on väärteomenetlusõigust, samuti on karistuse kohaldamine toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega.

9. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 132 p st 1, §

135 jätab kohus - -dest 133 -

Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna korrakaitsebüroo

patrullteenistuse teenistuse vanema Margo Kuke 31.01.2013 otsuse väärteoasjas nr: 2590,13,000021 muutmata ja Z.L-i kaebuse rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik