4-13-4127/2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Harju Maakohus

24. juuni 2013.a Tallinnas, Liivalaia kohtumajas

Väärteoasja number 4-13-4127 Kohtukoosseis Kohtunik Katre Poljakova Väärteoasi

K.T väärteoasi Liiklusseaduse § - de 201 lg 2 ja § 242 lg 1 järgi; Menetlusalune isik K.T,

isikukood xxx, Vene Föderatsiooni kodanik, ei tööta, elukoht: XXX; Kohtuvälise menetleja esindaja

Põhja prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalve keskuse vanemväärteomenetleja Hannes Küünarpuu

RESOLUTSIOON 1.

Süüdi tunnistada K.T Liiklusseaduse § 201 lg 2 ning LS § 242 lg 1 järgi ja KarS § 63 lg 1

kohaldamisel mõista temale karistuseks arest 10 (kümme) päeva.

2. Lugeda K.T määratud arestist kantuks

tema kinnipidamise aeg so 22.-24.juuni 2013.a so 2 päeva.

3. KarS § 66 lg 1 alusel arvestades K.T

perekondlikku seisu võimaldada aresti kanda ositi,

määrates, et järjest ärakantava aresti kestvus peab olema vähemalt 2 päeva.

4. Kohustada K.T arest ära kanda oma

elukohajärgses arestimajas – Lõuna Prefektuuri

Viljandi Politseijaoskonna arestikambris, Pargi 1 Viljandi.

5. Vabastada K.T kohtusaalis.

6. Kohustada K.T arest ära kanda

hiljemalt 31.augustiks 2013.a.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna

Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades

apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks

kättesaadav.

Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks:

Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri piirkonnapolitseinik M. Alas on 22.06.2013.a

koostanud väärteoprotokolli AB 1304394 selle kohta, et K.T 22.06.2013.a kella 21.14

ajal Harjumaal, Tallinnas, Mustamäe tee 45 maja juures, Kirsi tn ja Kuldnoka tänavate vahel

liikudes Kuldnoka tn suunas juhtis mootorsõidukit Honda Acord reg nr XXX(omanik RM) omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt LS § 91 lg 2 p 3 alusel

mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, kontrollijale esitamiseks puudus mootorsõiduki

registreerimistunnistus. Juht ei ole kantud liiklusregistrisse antud mootorsõiduki omanikuna,

vastutava kasutajana ning mootorsõiduki omanik, vastutav kasutaja või kasutaja ei viibi kontrollimise ajal mootorsõidukis, rikkudes selliselt LS § 90 lg 1 p 3 ja § 88 lg 1 nõudeid, pannes toime väärteod, millised on kvalifitseeritud LS § 201 lg 2 ja LS § 242 lg 1 järgi.

Kohus teeb teatavaks arutatava väärteoasja nimetuse, tuvastab isikusamasuse, teeb teatavaks oma nime. Kohus selgitas 24.06.2013.a kohtuistungil menetlusaluse isiku õigusi ja kohustusi (V™S § 19 järgi). Õigused arusaadavad, K.T selgitas, et ei vaja kaitsjat. Kohtuväline menetleja õiguste selgitamist ei vajanud, vaid oli teadlik enda õigustest. Taandusi ja taotlusi ei olnud.

Menetlusalune isik K.T kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ning tunnistas end

toimepandud väärtegudes täielikult süüdi ja seletas, et kõik väärteoprotokollis toodu on õige,

märkides, et sõiduk on ämma nimel, juht, kes soovis autorooli istuda oli joobes ja tema soovis üksnes auto ära parkida.

Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ja jäi protokollis

toodu juurde ning leidis, et K.T tuleks karistada LS § 201 lg 1 ja § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemise eest kokku arestiga 10 päeva. Karistuse kandmise algust K.T lugeda alates tema kinnipidamisest 22.06.2013.a.

Kohus asub seisukohale, et menetlusalusele isikule – K.T inkrimineeritud väärteod LS §

201 lg 2 ja § 242 lg 1 järgi on kvalifitseeritud õigesti ning seda seetõttu, et kohtule on esitatud

tõendid selle kohta, et menetlusalune isik K.T väärteotoimepanemise ajal s.o

22.06.2013.a ei omanud mootorsõiduki juhtimise õigust, samuti ei olnud viimasel menetlejale

esitada tema juhitud mootorsõiduki registreerimistunnistust ning kohtuvälisel menetlejal ei olnud võimalik kontrollida menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki tegeliku omaniku, vastutava kasutaja

või kasutaja poolt mootorsõiduki juhile – K.T-le väljastatud volitust mootorsõiduki kasutamiseks.

Antud faktid loeb kohus tõendatuks K.T suhtes 22.06.2013.a koostatud isiku

kinnipidamise protokolliga, isiku ja asjade läbivaatuse protokolliga, isikusamasuse tuvastamise protokolliga, 22.06.2013.a koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, menetlusaluse isiku

ülekuulamise protokolliga, millisest nähtub, et K.T kinnitab, et tema juhtis mootorsõidukit ilma lubadeta, kuna lubadega juht oli liiga purjus, et rooli lasta, tema kahetseb oma tegu, mida enam korrata ei soovi, maanteeameti liiklusregistri väljavõttega, 27.03.2011.a koostatud

sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, karistusregistri väljavõttega ja sh teiste väärteoasjas kogutud tõenditega. Menetlusalune isik K.T tunnistab end juhtunus süüdi.

Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on väärtegude toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Kohtu hinnangul on menetlusalune isik pannud LS § 201 lg 1 ja LS § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritud

väärteod toime tahtlikult, kuna menetlusalune isik – K.T teadma, et temal ei ole

mootorsõiduki juhtimise õigust ning samuti asjaolu, et temal puudub mootorsõiduki omaniku, vastutava kasutaja või kasutaja volitus tema poolt juhitud mootorsõiduki kasutamiseks.

Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud K.T käitumises õigusvastasust,

süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Isik on pannud toime ühe teo, milleks on mootorsõidukiga kiiruse ületamine, olles ise juhile keelatud seisundis. Seega lähtub kohus karistuse

mõistmisel KarS § 63 lg-st 1, kuna tegemist on ideaalkogumiga ehk ühe teoga, mis täidab kaks väärteokoosseisu. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Karistuse

mõistmisel võtab kohus arvesse, et karistusregistri väljavõtte kohaselt on K.T ka varasemalt liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest karistatud. Kohus asub seisukohale, et K.T ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab

väärtegude toimepanemist. Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda, milline näitab temapoolset

küünilist suhtumist kaaskodanike elu ja tervisesse. Seega leiab kohus, et K.T tuleb karistada LS § 201 lg 2 ja § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemise eest arestiga, Samas, arvestades isiku perekondlikku seisu, on põhjendatud määrata aresti kandmine ositi, kohustades teda arestipäevad ära kandma nädalavahetustel ja vabal ajal hiljemalt 31.augustiks 2013.a. Kohus juhindus Karistusseadustiku § 48; 63 lg 1; Liiklusseaduse § 201 lg 2 ja § 242 lg 1 järgi; Väärteomenetluse seadustiku § 95-105; § 107- 111 sätetest.

Kohtunik Katre Poljakova /allkiri/