4-12-5807/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. mai 2013. a, Tartus

Väärteoasja number

4-12-5807

Kohtukoosseis

kohtunik Rutt Teeveer

Kohtuistungi sekretär

Helju Rebane

Väärteoasi

Riho Raua (Raud) kaebus Politsei-ja Piirivalveameti Lõuna

prefektuuri

korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvetalituse

avariiteenistuse teenistuse vanem Kaido Iste 26.oktoobri

2012.a otsusele väärteoasjas nr 2602,12,003532

Teo kvalifikatsioon ja karistus

Liiklusseaduse § 223 lg 1 järgi, karistatud rahatrahviga 55

trahviühikut summas 220 eurot

Kaebuse esitanud isik

Riho Raud

isikukood 36406032769

elukoht XXXX

Kaitsja

Vandeadvokaat Maano Saareväli

Kohtuvälise menetleja ametnik

Lõuna Prefektuuri esindaja Hillar Leet

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 23 ja § 132 p 3 kohtunik otsustas:

Tühistada

Politsei-ja

Piirivalveameti

Lõuna

prefektuuri

korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvetalituse avariiteenistuse teenistuse vanem Kaido Iste 26.oktoobri 2012.a otsus

väärteoasjas nr 2602,12,003532 ja lõpetada väärteomenetlus Riho Raua väärteoasjas

liiklusseaduse § 223 lg 1 järgi VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel teos väärteotunnuste puudumise

tõttu.

Hüvitada Riho Rauale tema poolt valitud kaitsjale vandeadvokaat Maano Saarevälile

makstud tasu 944 (üheksasada nelikümmend neli) eurot 40 senti riigieelarve vahenditest.

Edasikaebamise kord

Maakohtu kohtuotsust ei saa apellatsiooni korras vaidlustada. Menetlusaluse isiku advokaadist

kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada Tartu Maakohtu

kohtuotsusele kassatsioonkaebus Riigikohtule. Kui eespool nimetatud isikud soovivad kasutada

kassatsiooniõigust, peab sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul, alates

30. maist 2013. a. Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata oma soovist kasutada kassatsiooniõigust, siis

vormistatakse kohtuotsus ainult selle lõpposana. Kassatsiooniõiguse kasutamise korral on

kohtuotsus Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kantseleis kättesaadav alates 19. juunist 2013. a kella

14.00-st. Kassatsioonkaebus tuleb esitada Riigikohtule läbi Tartu Maakohtu 30 päeva jooksul, alates

päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Olulised asjaolu

Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse avariipolitseinik K. Kiudorf koostas

01.10.2012 väärteoprotokolli, mille kohaselt 19.05.2012 kella 07.25 ajal toimus liiklusõnnetus

Tartumaal Tartu linnas Võru-Vaba-Kastani tn. fooridega reguleeritud ristmikul, kus Riho Raud

juhtides sõidukit XXXX, ei peatunud foori keelava märguande korral ristuva sõidutee ääres, vaid

sõitis välja ristmikule, kus põrkas kokku seal foori lubava märguande ajal liikunud sõidukiga

XXXX. Põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju XXXX omanikule A.R. sõiduki esiosa ja

vasakpoolse külje muljumise näol. Antud teoga rikkus Riho Raud liiklusseaduse (LS) § 58 lg 3

nõudeid ja pani toime LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo (tlk 27-29).

Kohtuvälisele menetlejale saadetud vastulauses väitis menetlusalune isik, et jõudis foorini hetkel,

mil selles põlenud roheline tuli hakkas vilkuma ning ristmikule pidi keelava tulega sõitma hoopis

Mazda juht ja palus lõpetada väärteomenetlus väärteokoosseisu puudumise tõttu (tlk 33).

Lõuna Prefektuuri 26.10.2012 otsusega väärteoasjas 2602,12,003532 määrati Riho Rauale

karistuseks LS § 223 lg 1 alusel rahatrahv 55 trahviühiku ulatuses, s.o 220 eurot. Otsuse

põhjenduste kohaselt on väärteo toimepanemine tõendatud sündmuskoha vaatlusprotokolli,

tunnistajate ütluste, menetlusaluse isiku ütluste ning fooriprogrammi töögraafikuga ning

vastulauses esitatu ei ole aluseks väärteomenetluse lõpetamisele. Otsuse kohaselt kergendavad ja

raskendavad asjaolud puuduvad (tlk 18).

14.11.2012 esitas Riho Raua kaitsja adv M. Saareväli Tartu Maakohtule kaebuse Lõuna Prefektuuri

26.10.2012 otsuse peale väärteoasjas nr 2602,12,003532, milles palub tühistada kohtuvälise

menetleja otsus täielikult ja lõpetada menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Menetluse lõpetamise

korral mõista riigieelarve vahenditest kaebuse esitaja kasuks välja tema kulud tasulisele õigusabile

(tlk 1-6).

Kaebuses avaldab kaebuse esitaja, et kohtuväline menetleja on hinnanud tõendeid valesti ja on

seisukohal, et menetlusalune isik ei ole eiranud liiklusnõudeid ega põhjustanud liiklusõnnetust.

Olemasoleva tõendikogumi juures ei ole võimalik anda tõsikindlat hinnangut sellele, millise tulega

möödus menetlusalune isik valgusfoorist. Kuigi roheline tuli võis olla valgusfooris kustunud, oli

menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduk jõudnud selleks ajaks jalakäijate ülekäigurajale ning tal oli

kohustus jätkata liikumist soovitud suunas. Viimasel juhul pidi menetlusalusele isikule teed andma

Ü.R. ning menetlusaluse isiku süü liiklusõnnetuse põhjustamises puudub sellisel juhul täielikult.

Kuna kahtlused tuleb tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks, tuleb tema kasuks tõlgendada ka

eelnimetatud asjaolu e. kohtuväline menetleja ei ole esitanud veenvaid tõendeid selle kohta, et

menetlusaluse isiku sõiduk möödud valgusfoorist ajal, mil selles põles juba keelav tuli ning

eelnevalt oli menetlusalusel isikul võimalik oma sõiduk liiklust ja reisijaid ohustamata foori ees

peatada. Karistusõiguslikult puudub võimalus eeldada menetlusaluse isiku süüd ja väita oletustele

tuginedes, et LS § 7 lg 1 p-s 3 sätestatud asjaolu ei esinenud.

Väärteoprotokollis esitatud süüdistuse kohaselt heidetakse menetlusalusele isikule eelkõige ette

seda, et ta ei peatunud foori keelava märguande korral ristuva sõidutee ääres. Selliselt esitatud

süüdistus on puudulik ega anna piisavat ülevaadet süüdistuse tegeliku sisu ja mahu kohta. Mitte

igakordne keelav märguanne ei kohusta juhti peatuma ristuva sõidutee ääres. LS § 7 lg 1 p-s 3

kirjeldatud olukorras on juht kohustatud sõitu jätkama ja ristmiku ületama. LS § 58 lg 2 kohaselt

peavad teised juhid andma talle teed. Seega on LS § 58 lg 3 rikkumises seisneva etteheite korral

oluline tõendada, et LS § 7 lg 1 p-s 3 kirjeldatud olukorda ei esine. LS § 58 lg-s 3 kirjeldatud

käitumisnormi eiramise muudab karistatavaks ja etteheidetavaks LS § 7 lg 1 p-s 3 kirjeldatud

olukorra mitteesinemine. LS § 7 lg 1 p-s 3 kirjeldatud olukorra esinemisel ei ole LS § 58 lg-s 2

kirjeldatud kohustuse eiramine õigusvastane ega keelatud. Omistades menetlusalusele isikule LS §

58 lg-s 2 sätestatud keelu rikkumise, peab ka väärteokirjeldus olema piisavalt selge ja üheselt

mõistetav e. väärteokirjeldusest peab nähtuma teo keelatus. See tähendab, et väärteokirjeldusest

peab nähtuma mitte ainult foori keelava tulega ristmikule sõidu fakt, vaid muuhulgas ka ristmikule

väljasõitu õigustavate asjaolude puudumine.

Käesolevas

väärteoasjas

tähendab

puuduliku

süüdistuse

esitamine

seda,

et

alles

kohtukaebemenetluse käigus hakatakse välja selgitama, kas menetlusaluse isiku suhtes esines või ei

esinenud LS § 7 lg 1 p-st 3 tulenevat õigust ristmiku ületamiseks. See omakorda tähendab väljumist

väärteosüüdistuse piirest, kuivõrd menetlusalusele isikule ei ole varem ette heidetud LS § 7 lg 1 p-s

3 sätestatud tingimuse rikkumist. Nagu eelpool leitud, et ei ole tegu, mida on kirjeldatud läbi

lakoonilise formuleeringu „sõitis keelava fooritule põledes ristmikule“ vaadeldav väärteona.

Väärteoks muudab eelkirjeldatud teo LS § 7 lg 1 p-s 3 nimetatud tingimuse puudumine.

Kuivõrd menetlusalusele isikule omistatud väärteole hinnangu andmine eeldab vältimatult

hinnangu andmist asjaolule, kas menetlusaluse isiku puhul esines või ei esinenud LS § 7 lg 1 p-s 3

nimetatud tingimus, kuid sellise asjaolu selgitamine väljub väärteokirjelduse raamest ületades

väärteoasja arutamise piire, tuleb väärteomenetlus vältimatult lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

21.05.2013 toimunud kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kirjaliku kaebuse juurde ja selgitas, et

sõitis sel hommikul Vaba tn üle Võru tn ristmiku umbes 40 km/h teise bussi sabas. Busside vahe

võis olla kahe bussipikkuse vahe. Esimene buss läks üle ja siis arvas, et jõuab ka üle. Umbes 10-15

meetrit enne ristmikku nägi, et foorituli hakkas vilkuma, aga kuna buss on raske, siis otsustas mitte

järsku pidurdada, et reisijaid mitte ohtu seada ja hakkas ületama ristmikku. Rohelise tule vilkumist

märkas vahetult maja hoovi sissesõidu juures, kus on ka liiklusmärk. Foori alt läbi sõites keelavat

signaali ei põlenud. Kui maja nurga tagant välja jõudis, siis nägi, et Mazda tuleb ja vajutas kohe

pidureid. Pidurdusmaa oli 2-3 meetrit. Vasakult tulnud Ford Transiti juht ka pidurdas. Mäletab, et

kokkupõrke toimumise ajal teise auto roolis olnud naisterahvas ei olnud näoga sõidusuunas, vaid

sõbranna poole. Kui toimus avarii, siis vaatas alles tema poole. Küsimuse peale, miks ta punase

tulega ristmikule sõitis, vastas naine, et ta vist tõesti ei märganud, ajas sõbrannaga juttu. Sel hetkel

kui foori roheline tuli vilkuma hakkas, ei oleks arvestades bussi parameetreid, võimalik füüsiliselt

olnud peatuda enne Võru tn väljajõudmist, kuna pika pidurdamisega oleks buss ninapidi ikka välja

jõudnud.

Tunnistajana kohtus üle kuulatud Ü.R. ütluste kohaselt tuli ta kesklinna poolt mööda Võru tn,

buss lähenes vasakult e. Vaba tn poolt. Vahetult enne ristmikule jõudmist vaatas, et fooris oli

roheline tuli ja sõitis edasi. Kiirus oli maksimaalselt 40 km/h. Kui bussi märkas, vajutas

automaatselt pidurile. Pärast avariid öeldi talle, et ta on süüdi, sest sõitis ette. Enne seda bussi võis

sõita veel üks sõiduk samas suunas, aga ei oska öelda, kas oli buss või suur veoauto. Bussi märkas

ristmikul, kui buss oli külje peal. Seda hetke kui ta tänavalt välja sõitis, ta ei näinud. Juhtimise ajal

ta kõrvalistujaga ei vestelnud, vaid pärast õnnetust. Peale õnnetust tuli bussijuht ja veel üks

naisterahvas, kes ütles, et jäite vestlema ja ei pannud tähele, et bussil oli roheline. Vastutuleva auto

juht aga imestas, et rohelise tulega ja selline õnnetus. Pärast avariid olid autol kahjustused – peegel

ja esiklaas olid katki, juhipoolne esimene ja tagumine uks olid sees ja esituli oli katki.

Tunnistaja T.S. ütluste kohaselt viibis ta sündmuses osalenud Mazdas kaasreisijana. Vahetult

enne ristmikku otsis ta kotist kella ja kui pea tõstis, siis nägi juba bussi. Tõesti ei oska öelda, mis

värvi tuli oli fooris. Peale liiklusõnnetust oli Ü. endast väljas ja õiendas autoga, vist helistas

abikaasale. Tema seisis seal ja keegi talle tähelepanu ei pööranud.

Tunnistaja R.R. u ütluste kohaselt oli neid tellitud kahe bussiga sõitma. Liikudes Vaba tn

Kastani tänavale põles fooris roheline tuli, tema sõitis üle ja Riho sõitis 1-2 bussipikkust tagapool.

Ei oska öelda, kui ta ristmikule jõudis, kas siis oli roheline tuli pikalt põlenud. Tema ees sõidukeid

ei sõitnud. Kiirus võis olla 40-50 km/h. Kui ristmikule välja sõitis, siis fooride ees või läheduses

ootamas vasakul kindlasti kedagi ei olnud, paremal ka ei olnud, aga see oli aasta tagasi ja ei mäleta.

Tunnistaja aga kinnitas, et hetkel kui tema ristmikku ületas, siis roheline tuli poles ja veel ei

vilkunud.

Tunnistaja P.K. i ütluste kohaselt sõitis ta peale kella seitset hommikul suunaga linna poole

mööda Võru tn. Sõidukiirus oli 30-40 km/h, kui sedagi. Seal on kaks foori ja igal pool oli roheline

tuli. Ees ja taga autosid ei olnud. Läbis Maxima ristmiku ja siis sõitis kahe foori vahele, ristmikust

umbes 30-40 m, ristmiku foorituled olid näha. Vaatas, et buss sõidab ette rohelise tulega. Buss

sõitis rahulikult edasi, kiirust vähendamata ja siis oligi kokkupõrge. Vastu sõitvat autot ei

märganud. Kummagi õnnetuses osalenud juhiga mingit vestlust ei olnud. Ootas eemal kuni politsei

tuli ja andis politseile selgitused.

Vastuolude tõttu tunnistaja ütlustes, avaldati kohtus tunnistaja poolt 19.05.2012 politseis antud

ütlused, mille kohaselt väitis tunnistaja järgmist: „ Sõitsin 19.05.2012 kl 7.30 sunnaga kesklinna

poole, vahetult enne Sõbra ristmikku põles roheline foori tuli, 200 m eespool põles punane foori

tuli“ (tlk 24).” Kohtus kinnitas tunnistaja, et mõlemates põlesid rohelised tuled ja ju ta siis

väljendas ennast varem valesti. Maxima ristmikul oli roheline tuli ja kui suundus kesklinna poole,

siis tol hetkel ees oleval ristmikul oli punane ja lõi roheliseks.

Vastuolude tõttu tunnistaja ütlustes, avaldati kohtus tunnistaja poolt 19.05.2012 politseis antud

ütlused, mille kohaselt „Avarii momendil asusin seisva autoga ca 15 m kaugusel foorist” (tlk 24).

Kohtus kinnitas tunnistaja, et oli foorist 20-30 m kaugusel. See number seletuse andmise ajal oli

vale.

Tunnistaja N.G. ütluste kohaselt istus ta bussis esimesel pingil juhi kõrval. Vahetult enne

ristmikku vaatas foori, mitte päris ristmikul ja siis oli roheline tuli, mis ei vilkunud. Esimene buss

sõitis üle. Nende buss oli peaaegu ristmikul, siis oli roheline tuli. Vaatas uudishimust, et neile on

roheline ja nad jõuavad ka üle sõita. Kui buss hakkas pidurdama, siis nägi ainult autot, mis liikus

bussi ette. Kahe bussi vahe oli tunnistaja puldist kohtuniku lauani või natuke rohkem. Peale õnnetust

ütles autot juhtinud naine, et ta ei näinud valgusfoori.

Kaebuse esitanud kaitsja jäi esitatud kaebuse juurde ja leidis, et ei ole ühegi tõendiga leidnud

tõendamist, et R. sõitis ristmikule välja rohelise fooritulega. Tõendid on vastuolulised. Erinevate

isikute poolt erinevalt tajutu ei ole istungil kõrvaldatud. On ette heidetud, et Raud ei peatunud foori

keelva tule süttimisel. Tähelepanuta on jäänud, et menetlusalusel isikul oli LS § 7 lg 1 p 3 tulenev

kohustus liikumist jätkata. Googe map programmist on näha, et Vaba tn lõpeb jalakäijate ülekäigu

rajaga. Kui ülekäigu rada on reguleeritud, on seisma jääda LS §7 lg 1 p 3 keelatud. Jätkuv segadus

on, milline foorituli põles. On üle kuulatud rida tunnisjaid, kes on sündmust tajunud. P.K. i ütlused

tuleb tõendite kogumist välja jätta, sest ütlustest, mis on antud kohtuvälises menetluses, ei ole

võimalik järeldada, mis vastab tõele, mis mitte. K. erinevusi ei suutnud põhjendada. Seetõttu ei ole

tema ütluste osas erilist usaldust. Mis puudutab G. ütlustesse, siis võiks öelda, et G. poolt

vahendatud Rebase nõustumine, et ajas kõrvalistujaga juttu ja fooritulesid tähele ei pannud on

tõendiks KrMS § 66 lg 2´ p 3 kohaselt. Tuginedes KrMS sättele tõendavad need asjaolud kaudselt

fakti, et R. võis sõita ristmikule tule ajal, mis ei olnud talle lubav. R. ütlustest tulenes, et kui ta

märkas rohelist tuld asus ta ca 20 kaugusel betoonaiast. Foor asubki betoonaiast 20 m kaugusel ja

tegelikult ta foorituld üldse ei näinud. Riho Raud ise on kohtuvälises menetluses kui ka kohtus

rääkinud, et sõitis foori alt läbi, kui fooris oli hakanud vilkuma roheline tuli. Ümberlükkavaid

andmeid toimikus ei ole. Kui kõrvutada ütlusi ka G. ütlustega, siis vastuolusid ei esine.

Kohtuvälise menetleja esindaja vaidleb kaebusele vastu. Riho Rauale on ette heidetud, et tema

juhtides mootorsõidukit ei peatunud foori keelava märguande korral ristuva sõidutee ääres, vaid

sõitis välja ristmikule, kus põrkas kokku foori lubava märguande ajal liikunud sõidukiga. Rikutud

õigusnormiks on LS § 58 lg 3. Vaadates faktidele ei ole vaidlust selles, et toimus kokkupõrge

märgitud ajal ja kohas, s.o 19.05.2012 kell 7.30 Tartus Vaba ja Võru tn ristmikul. Antud juhul käib

vaidlus selle üle, kes juhtidest oli õigustatud sõitma fooridega reguleeritud ristmikule ning kes mitte.

OÜ IB Foori taktijaotuse kohaselt on välistatud olukord, kus ristmikul põleb üheaegselt Vaba tn

suunas ja mööda Võru tn liiklejatele üheaegselt fooris roheline tuli. Vaadates veel fakte, siis asjast

mittehuvitatud tunnistaja P.K. on kinnitanud, et kui tema lähenes mööda Võru tn Mazdale

vastassuunast Vaba tn ristmikule, siis põles tõsikindlalt tema sõidusuunas fooris roheline tuli. Samas

väärib täheldamist, et ristmikul süttib OÜ IB Foori taktijaotusest nähtuvalt üheaegset fooris roheline

lubav tuli nii linna suunast välja, s.o antud juhul Mazda juhile kui ka linna sisse liikujatele.

Sealsamas põles veel enne seda liiklejate üks sekund kollane tuli koos punase tulega. Kui vaadata

taktijaotust, siis Vaba tn suunas liiklejate põleb seevastu enne Võru tn liiklejatele 2 sekundit

roheline tuli ja siis tuleb 3 sekundit kollane ja 2 sekundit punane tuli, mis teeb kokku 7 sekundit.

Võttes arvesse Riho Raua sõidukiirust 40 km/h ning tema väidet, et märkas fooris vilkuvat tuld ca

15 m kauguselt, siis 7 sekundi jooksul pidanuks ta liikuma 77,77 m, s.o pidanuks jõudma ületada

ristmiku ja olema 50 m kaugusel Kastani tänavast enne kui Võru tn liiklejatele süttib roheline tuli.

Ei saa Ü.R. le ette heita asjaolu, et ta pidi aimama asjaolu, et maja varjust nurga tagant sõidab talle

keegi liiklejatest temale rohelise tule ajal ette. Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebuses toodud

Ü.R. ütluste analüüsiga. Kui vaadata Mazda juures fikseeritud jälgi, siis need paiknevad

külgsuunas. Teadupärast ei pidurda ükski sõiduk külg ees. Kaebuses on viidatud, et Ü.R. pidurdas

enne kokkupõrget ning ka skeemil on märgitud, et on pidurdus- ja lohisemisjäljed, kuid kohtuväline

menetleja leiab, et pidurdusjäljed on sinna sattunud ekslikult ja neid saab pidada külgsuunas Mazda

lohisemisjälgedeks. Samas leiab kohtuväline menetleja, et Riho Raua ütlused ei ühti kogutud

tõenditega. Kohtuväline menetleja nõustub, et juhi reageerimise aeg on ca 1 sekund. Sellest

tulenevalt kulus Riho Raual üksnes reageerimiseks 11 m ja arvestades bussi pikkuseks 12,8 m ja

seda, et bussi tagaosa on peale kokkupõrget veel osaliselt 2,5 m ulatuses Vaba tänaval ning bussi

esirattal olevat blokeerumisjälg 2 m meetri ulatuses ning ka vasaku tagaratta all blokeerumise jälg

0,8 m. Seega ei saanud Riho Raud näha Mazdat 1 m kauguselt või vahetult enne kokkupõrget.

Antud juhul kulunuks Riho Raual oletuslikult, et buss oleks olnud 15 m kaugusel enne rohelise tule

süttimist ning võttes Võru tn kogulaiuseks nagu on 10,5 m, siis kulunuks bussil ristmiku ületamiseks

ja selle vabastamiseks 40h/km juures umbes 4 sekundit. Kohtuväline menetleja rõhutab, et Vaba tn

suunas liiklejatel on alates vilkuva rohelise tule süttimise algust enne Võru tn liiklejatele lubatud

tule süttimist 7 sekundit aega ristmik ületada ja see vabastada. LS § 7 lg 1 tulenevalt sätestab seadus,

et roheline vilkuv tuli küll lubab liikuda, kuid teatab peatsest kollese tule süttimisest. Sellest

tulenevalt annab rohelise vilkumine märku kollase tule peatsest süttimisest ja juht on alati

kohustatud valima vastavalt oma võimetele sobiliku sõidukiiruse, et jõuaks pidurdada enne

stoppjoont või enne sõidutee äärt pidurdada. Roheline vilkuv kutsubki erilisele tähelepanelikkusele.

Kohus avaldas kohtuvälise menetleja väärteotoimikust järgmised tõendid: väärteootsuse, millega R.

Rauda karistati (tlk 18), väärteoprotokolli (tlk 27-29), sündmuskoha vaatlusprotokollid (tlk 19, 20-

21), OÜ IB Foor fooriprogrammi töögraafiku (tlk 30, 31, 32), vastulause (tlk 33) ja fototabelid (tlk

35-39).

II Kohtu seisukoht

Kohus, ära kuulanud kaebuse esitaja, kaitsja seisukoha, tunnistajate ütlused ja kohtuvälise

menetleja esindaja arvamuse, vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja siseveendumuse kohaselt

hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis leiab, et Riho Raua kaebus on põhjendatud ning Politsei-

ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse avariiteenistuse

26.10.2012 otsus väärteoasjas nr 2602,12,003532 tuleb tühistada.

VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse

piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke

asjaolusid. VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja

ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.

Vastavalt Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri liiklusjärelevalvetalituse avariipolitseiniku

K. Kiudorfi poolt 01.10.2012 koostatud väärteoprotokollile, toimus 19.05.2012 kella 07.25 ajal

liiklusõnnetus Tartumaal Tartu linnas Võru-Vaba-Kastani tn. fooridega reguleeritud ristmikul, kus

Riho Raud juhtides sõidukit XXXX, ei peatunud foori keelava märguande korral ristuva sõidutee

ääres, vaid sõitis välja ristmikule, kus põrkas kokku seal foori lubava märguande ajal liikunud

sõidukiga XXXX. Põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju XXXX omanikule A.R. sõiduki

esiosa ja vasakpoolse külje muljumise näol.

Kirjeldatud tegevusega rikkus Riho Raud kohtuvälise menetleja hinnangul LS § 58 lg 3 nõudeid ja

pani toime LS § 223 lg 1 sätestatud väärteo. LS § 58 lg 3 järgi peab juht foori keelava märguande

korral seisma jääma stoppjoone või stoppjoonemärgi ees. Selle puudumisel võib jalakäijat

takistamata sõita kuni lõikuva sõidutee ääreni.

Kohus nõustub kaitsja seisukohaga aga selles, et juhul kui omistatakse menetlusalusele isikule LS

§ 58 lg-s 2 sätestatud keelu rikkumine, peab väärteokirjeldus olema piisavalt selge ja üheselt

mõistetav, seega väärteokirjeldusest peaks nähtuma teo keelatus. Konkreetsel juhul oleks pidanud

väärteokirjeldusest nähtuma mitte ainult foori keelava tulega ristmikule sõidu fakt, vaid muuhulgas

ka ristmikule väljasõitu õigustavate asjaolude puudumine.

Antud asjas ei ole vaidlust selles, et Riho Raua ja Ü.R. juhitud sõidukid osalesid liiklusõnnetuses

ja sõidukite kokkupõrke tagajärjel tekkisid A. R. kuuluvale sõidukile vigastused ja varaline kahju.

Liiklusõnnetuse toimumise aeg ja koht, samuti õnnetuses osalenud sõidukid ning sõidukeid

juhtinud isikud on tõendatud suuliste ja dokumentaalsete tõenditega: menetlusaluse isiku Riho

Raua ja tunnistajate R.R. u, P.K. i, Ü.R. , N.G. ja T.S. ütlustega ning sündmuskoha

vaatlusprotokollidega (tlk 19, 20-21) ning nende juures olevate fototabelitega (tlk 35-39).

Menetlusalune isik R.Raud kinnitas, et et foori rohelise lubava tule vilkuma hakkamise ajal asus ta

foorist ca 15 m kaugusel. Bussi kiiruseks on märgitud 40 km/h, mis tähendab, et buss läbib 1-s

sekundis 11,1 meetrit. Asjas on tõendiks oleva OÜ IB Foor fooriprogrammi töögraafiku (tlk 30-32)

kohaselt vilgub Vaba tn foori roheline tuli 2 sekundit. Eeltoodud andmeid aluseks võttes asus buss

fooritule teise vilkumise ajaks valgusfoorist 3,9 m kaugusel. Järgneva sekundi jooksul liikus buss

edasi järgmised 11,1 m. Seega möödus buss valgusfoorist ajal, mil selles vilkus veel roheline tuli.

OÜ IB Foor fooriprogrammi töögraafikust nähtub ka, et Võru-Vaba-Kastani tänavate fooridega

ristmikul 19.05.2012 kella 07.25 ajal töötavat täpset fooriprogrammi ei ole võimalik kirjeldada;

roheliste

tulede

pikkused

võisid

erineda,

kuid

tulede

vaheldumine

(konfliktsete

sõidusuundadevahelised ajad) on alati ühesugune.

Tunnistajad on asjas andnud erinevaid ütlusi. Tunnistaja N.G. ütluste kohaselt pidi Ü.R. juhitud

Mazda ületama ristmikku foori keelava tule ajal, mida oli Ü. R. talle ka vahetult peale õnnetust

kinnitanud. Tunnistaja R.R. kinnitas kohtus, et hetkel kui tema ristmikku ületas, siis roheline tuli

põles ja veel ei vilkunud. Seega on igati usutavad Riho raua ütlused ristmiku ületamise asjaolude

kohta.

Tunnistaja P.K. , kelle ütlused oluliselt erinesid kohtuvälises- ja kaebemenetluses, on kinnitanud,

et kui tema lähenes mööda Võru tn Mazdale vastassuunast Vaba tn ristmikule, siis põles

tõsikindlalt tema sõidusuunas fooris roheline tuli, mis tähendab, et üheaegset põleb fooris roheline

lubav tuli nii linna suunast välja, s.o antud juhul Mazda juhile kui ka linna sisse liikujatele. Samas

jääb tunnistaja ütlustest selgusetuks, millal Võru tn suunal foorituli roheliseks läksja kui kaugel

tema oli kui märkas rohelist foorituld. Tunnistajana üle kuulatud Ü.R. väitis kohtuistungil, et

valgusfooris põles roheline tuli, mis aga tähendab, et Vaba tn foorisl ei saanud põleda vilkuv

roheline tuli. Kohus nendib, et tegelikku olukorda ei ole olemasolevate andmete põhjal võimalik

absoluutse täpsusega kindlaks teha.

Menetlusaluse isiku ütlusi ei ole teised tõendid ümber lükanud ja seetõttu hindab kohus neid ütlusi

usaldusväärseks tõendiks. Riho Raud jälgis väidetavalt teed, teisi liiklejaid ja fooritulesid kogu

teelõigu ulatuses, mis ta läbis olles foorist ca 15 meetri kaugusel kuni manöövri alustamiseni. Ta oli

sellel teelõigul teise reisibussi taga. Foori alt läbi sõitma hakates vilkus roheline tuli. Eeltoodust

järeldub, et enne manöövri alustamist Riho Raud veendus manöövri ohutuses. Talle ei ole põhjust

ette heita LS § 58 lg 3 sätestatud kohustuse täitmata jätmist. Riho Raud jälgis teed ning enne

ristmikule väljasõidu alustamist oli veendunud, et fooris keelavat tuld ei põlenud ja ta jõuab

ristmiku ületada.

Vastavalt VTMS § 31 lg-le 2 ja § 123 lg-le 2 peab kohus väärteoasja uurima igakülgselt. Seega, kui

kohtul tekivad väärteo tõendatuse osas kahtlused, siis peab ta esmalt astuma samme tuvastamaks,

kas need kahtlused on kõrvaldatavad. KrMS § 7 lg 3 kohaselt tõlgendatakse kahtlus kahtlustatava

või süüdistatava süüdiolekus küll selle isiku kasuks, kuid seda vaid juhtudel, kui kahtlust ei ole

võimalik kõrvaldada.

KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja

isik on selle toimepanemises süüdi.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ei anna alust järeldada Riho Raua tahtlust rikkuda liiklusseadust,

sh LS § 58 lg 3 nõudeid. Ei ole tuvastatud ka asjaolusid, et Riho Raud mingilgi põhjusel pidas

võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, mida lootis vältida tähelepanematuse või

kohusetundetuse tõttu. Ettevaatamatuses tegu toime pannud isik peab olema rikkunud

hoolsuskohustust. Hoolsa käitumise mudel igas üksikus olukorras tuleb selgitada asjas tuvastatud

faktiliste asjaolude pinnalt. Küsimus objektiivsest ettenähtavusest tuleb alati seostada toimepanija

tegutsemisele asumise hetkega. Õiguspärasuse küsimust tuleb lahendada õiguskorra kui terviku

taustal. Tähelepanuta ei saa jätta teiste liikluses osalenud isikute käitumist konkreetses

liiklussituatsioonis.

Menetlustoimingu protokoll ei võimalda tõsikindlalt hinnata, kas menetlusalune isik on toime

pannud talle süüks arvatud väärteo või mitte. Riho Raud kinnitab, et sõitis foori lubava tule ajal ning

on märkinud väärteoprotokolli, et ta sõitis rikkumist toime panemata. Tunnistajad on andnud selle

kohta vastuolulisi ütlusi.

Asja läbivaatamise tulemusena on kohtul tekkinud kahtlus selles, kas Riho Raud on talle süüks

arvatava teo toime pannud. Kohus nõustub kaitsjaga selles, et käesolevas asjas kogutud tõendite –

tunnistajate ja menetlusaluse isiku ütlustega ei ole tõsikindlalt võimalik vastuolusid kõrvaldada.

Asjas täiendavaid tõendeid koguda ning kahtlust kõrvaldada ei ole võimalik.

Sellest johtuvalt asub kohus seisukohale, et väärteoasjas puuduvad küllaldased tõendid, mille alusel

saaks kohus tõsikindlalt tuvastada ehk siis kõrvaldada kahtlused selles, et Riho Raud pani toime

väärteoprotokollis sätestatud väärteo, s.o LS § 223 lg 1 alusel kvalifitseeritud väärteo. Tulenevalt

VTMS § 2, kui väärteomenetluse seadustikus pole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses

kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. Tulenevalt KrMS § 7 lg-s 3

sätestatud in dubio pro reo põhimõttest tuleb kõrvaldamata kahtlused süüdistatava süüdiolekus

tõlgendada süüdistatava kasuks.

VTMS § 132 p 3 kohaselt võib maakohus kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse ja

lõpetada väärteomenetluse käesoleva seadustiku §-s 29 või 30 sätestatud alusel. VTMS § 29 lg 1 p 1

kohaselt ei alustata väärteomenetlust või alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad

väärteo tunnused. Seega tuleb KrMS § 7 lg 3 kohaselt kaebuses viidatud ja kohtuotsuses kajastatud

kahtlused tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks ning väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p

1 alusel. Kõike eelnevat silmas pidades leiab rahuldab kohus Riho Raua kaebuse, tühistab

karistamisotsuse ja lõpetab väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, kuna teos puuduvad

väärteo tunnused.

Menetluskulud

29.05.2013 toimunud kohtuistungil esitas Riho Raua kaitsja adv Maano Saareväli kohtule

dokumendid Riho Raua poolt väärteoasja nr 2602,12,003532 raames kantud õigusabikuludest.

Kohtuvaidluste käigus taotles kaitsja menetluskulude hüvitamist riigi poolt.

Advokaadibüroo Sirk & Saareväli 15.11.2012 arvest nr 121130 nähtub, et R. Raud on kohustatud

tasuma õigusabi osutamise eest 432 eurot ja 20.05.2013 arvest nr 130522 512.40 eurot.

VTMS § 23 kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6

sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud

mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Nimetatud

sätte alusel kuulub menetluse lõpetamisel VTMS § 29 lg 1 p-des 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel

menetlusalusele isikule väljamõistmisele mõistlik kaitsjatasu.

Õigusabikulude väljamõistmisel arvestab kohus asja keerukust, mahtu ja vaidluse iseloomu. Samuti

arvestab kohus õigusabikulude hüvitamisel üleastumise raskust, isikule mõistetud rahatrahvi suurust

ning vastaspoole tegevust. Hinnates kaitsjale makstud tasu suuruse mõistlikkust, arvestab kohus

selle tasu maksmise vajalikkust ja põhjendatust kõnealuses väärteoasjas ning väärteoasja keerukust.

Kohus leiab, et väärteoasi on keskmise keerukusega ja õigusabikulude väljamõistmisel võtab kohus

arvesse fakti, et kohtule esitatud kaebuses ei piirduta vaid faktiliste asjaolude kirjeldamisega, vaid

see sisaldab ka õiguslikke argumente ning kaitsja poolt esitatud arvetel kajastatavad töömahud

haakuvad toimikus sisalduvas kohtuistungi protokollis kajastatud alguse ja lõpuajaga ning kohus

osundab ka kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungil väljendatud seisukohale, mille kohaselt on

õigusabikulud summas 944,40 eurot põhjendatud.

Rutt Teeveer

Kohtunik