4-13-2652/18 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. juun kohtumajas il 2013 Jõhvi Väärteoasja number 4-13-2652 Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu Väärteoasi kaebemenetluses H.N kaebus PPA Ida prefektuuri 10.04.2013 otsusele

väärteoasjas nr 2402,13,000339, millega temale Liiklusseaduse § 2 alusel määrati karistuseks rahatrahv 17 lg 1 50 trahviühikut s.o. 200 eurot Menetlusalune isik H.N , isikukood xxx, Eesti kodanik, xxx Kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Andi Tubin Kohtuväline menetleja Ida Prefektuuri vanemliiklusametnik Heiki Lindus RESOLUTSIOON VTMS § §§ 23, 29 lg 1 p 1, 132 p 2, 133-135 kohus

O T S US T A S :

H.N kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Andi Tubina kaebus Politseija

Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse vanemliiklusametnik Heiki Linduse 10.04.2013 otsuse 2402,13,000339 peale väärteoasjas nr

rahuldada osaliselt ja nimetatud otsus tühistada osaliselt, LS § 217 lg 1 järgi

kvalifitseeritava väärteo toimepanemise osas, nimelt selles, et xxx menetlusalune isik

H.N mootorsõidukit xxx. kilomeetril, olles kohustatud kasutama sõidumeerikut. 16.02.2013 kell 12:51 (UTC) - 18.02.2013 kell 10:11 (UTC), 18.02.2013 kell 19:10 (UTC)-

19.02.2013 kell 06:15 (UTC), 21.02.2013 kell 20:16 (UTC)-22.02.2013 kell 10:25 (UTC), 22.02.2013 kell 21:49 (UTC)-25.02.2013 kell 08:35 (UTC), 25.02.2013 kell 21:10 (UTC) -

26.02.2013 kell 8:12 (UTC), 26.02.2013 kell 20:53 (UTC)-27.02.2013 kell 9:45 (UTC), 27.02.2013 kell 21:50 (UTC) -28.02.2013 kell 11:00 (UTC), 28.02.2013 kell 21:49 (UTC)-

01.03.2013 kell 09:00 (UTC), 01.03.2013 kell 20:12 (UTC)-04.03.2013 kell 07:10 (UTC), 04.03.2013 kell 21:02 (UTC)-05.03.2013 kell 10:00 (UTC), 05.03.2013 kell 21:28 (UTC) -

06.03.2013 kell 08:41 (UTC), 06.03.2013 kell 21:34 (UTC)-07.03.2013 kell 09:45 (UTC),

07.03.2013 kell 15:00 (UTC)-07.03.2013 kell 15:16 (UTC), 07.03.2013 kell 20:36 (UTC)-

08.03.2013 kell 11:04 (UTC), 08.03.2013 kell 22:41 (UTC)-11.03.2013 kell 12:47 (UTC),

11.03.2013 kell 22:53 (UTC)-12.03.2013 kell 10:52 (UTC), 12.03.2013 kell 22:31 (UTC)-

13.03.2013 kell 10:20 (UTC), 13.03.2013 kell 20:36 (UTC)-14.03.2013 kell 08:35 (UTC),

2

14.03.2013 kell 21:30 (UTC)-15.03.2013 kell 11:11 (UTC) ajavahemike puudus juhikaardil salvestus, . samuti karistuse osas

Väärteomenetlus nimetatud rikkumise osas lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteo tunnuste puudumise tõttu.

Mõista H.N-ile LS § 217 lg 1 järgi ettenähtud väärteo toimepanemise eest, nimelt et

15.03.2013 Tallina-Narva mnt 159. kilomeetril ei olnud menetlusalusel isikul esitada

kontrol art 15 lg 7 p alapunktide ja lijale EMÜ 3821/85 a ii iii nõutavaid dokumente 24.02.2013 kell 00.00 (UTC) - 25.02.2013 kell 08:35 (UTC), 25.02.2013 kell 21:10 (UTC) -

26.02.2013 kell 8:12 (UTC), 26.02.2013 kell 20:53 (UTC)-27.02.2013 kell 9:45 (UTC), 27.02.2013 kell 21:50 (UTC) -28.02.2013 kell 11:00 (UTC), 28.02.2013 kell 21:49 (UTC)-

01.03.2013 kell 09:00 (UTC), 01.03.2013 kell 20:12 (UTC)-04.03.2013 kell 07:10 (UTC), 04.03.2013 kell 21:02 (UTC)-05.03.2013 kell 10:00 (UTC), 05.03.2013 kell 21:28 (UTC) -

06.03.2013 kell 08:41 (UTC), 06.03.2013 kell 21:34 (UTC)-07.03.2013 kell 09:45 (UTC),

07.03.2013 kell 15:00 (UTC)-07.03.2013 kell 15:16 (UTC), 07.03.2013 kell 20:36 (UTC)-

08.03.2013 kell 11:04 (UTC), 08.03.2013 kell 22:41 (UTC)-11.03.2013 kell 12:47 (UTC),

11.03.2013 kell 22:53 (UTC)-12.03.2013 kell 10:52 (UTC), 12.03.2013 kell 22:31 (UTC)-

13.03.2013 kell 10:20 (UTC), 13.03.2013 kell 20:36 (UTC)-14.03.2013 kell 08:35 (UTC), 14.03.2013 kell 21:30 (UTC)-15.03.2013 kell 11:11 (UTC) ajavahemike eest, millega rikkus

menetlusalune isik nimetatud EMÜ art 15 sätet, karistusena rahatrahv 40 trahviühikut summas 160 (ükssada kuuskümmend) eurot.

Rahatrahvi summa 160 eurot tuleb H.N tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse

jõutumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pangas või 221023778606 Swedbankis, kohustuslik viitenumber 102220135083209.

VTMS § 23 alusel hüvitada menetlusalusele isikule H.N-ile valitud katsjale vandeadvokaat Andi Tubinale makstud tasu summas 318 (kolmsada kaheksateist) eurot 80 senti riigi eelarvest.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva

jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 27.06.2013.

Kassatsiooni esitamise nes vandeadvokaadil . õigus on üks või vandeadvokaadi vanemabil

Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav 20.06.2013.

Kohtuotsus jõustub alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest 30 päevase tähtaja - möödumisel (ehk ) juhul kui ükski men 23.07.2013 etlusepool ei ole kassatsiooni esitanud.

MENETLUSE KÄIK

3

15.03.2013 koostas liikluspolitseinik V. Poolak väärteoprotokolli AB 968238 selle fakti kohta, et xxx juhtis menetlusalune isik Andrus vahe xxx xxx. kilomeetril, olles kohustatud

kasutama sõidumeerikut. 16.02.2013 kell 12:51 (UTC) - 18.02.2013 kell 10:11 (UTC),

18.02.2013 kell 19:10 (UTC)-19.02.2013 kell 06:15 (UTC), 21.02.2013 kell 20:16 (UTC)-

22.02.2013 kell 10:25 (UTC), 22.02.2013 kell 21:49 (UTC)-25.02.2013 kell 08:35 (UTC),

25.02.2013 kell 21:10 (UTC) -26.02.2013 kell 8:12 (UTC), 26.02.2013 kell 20:53 (UTC)-

27.02.2013 kell 9:45 (UTC), 27.02.2013 kell 21:50 (UTC) -28.02.2013 kell 11:00 (UTC),

28.02.2013 kell 21:49 (UTC)-01.03.2013 kell 09:00 (UTC), 01.03.2013 kell 20:12 (UTC)-

04.03.2013 kell 07:10 (UTC), 04.03.2013 kell 21:02 (UTC)-05.03.2013 kell 10:00 (UTC), 05.03.2013 kell 21:28 (UTC) - 06.03.2013 kell 08:41 (UTC), 06.03.2013 kell 21:34 (UTC)-

07.03.2013 kell 09:45 (UTC), 07.03.2013 kell 15:00 (UTC)-07.03.2013 kell 15:16 (UTC),

07.03.2013 kell 20:36 (UTC)-08.03.2013 kell 11:04 (UTC), 08.03.2013 kell 22:41 (UTC)-

11.03.2013 kell 12:47 (UTC), 11.03.2013 kell 22:53 (UTC)-12.03.2013 kell 10:52 (UTC),

12.03.2013 kell 22:31 (UTC)-13.03.2013 kell 10:20 (UTC), 13.03.2013 kell 20:36 (UTC)-

14.03.2013 kell 08:35 (UTC), 14.03.2013 kell 21:30 (UTC)-15.03.2013 kell 11:11 (UTC)

ajavahemike puudus juhikaardil salvestus. Samuti ei olnud juhil esitada muid seaduslikke dokumente antud ajavahemike kohta.

Seega rikkus menetlusalune isik LS § 131 lg 3 nõuet.

Tegu on kvalifitseeritud LS § 217 lg 1 järgi kui sõidumeeriku salvestuslehtede või juhikaardi kasutamise või nende lugemise võimalusele kehtestatud nõuete rikkumine.

Kohtuvälise men u tegu tõendatud menetlusaluse isiku ütlustega etleja otsuse kohaselt on isik ning juhikaardi andmetega.

Nimetatud otsusega on menetlusalune isik karistatud rahatrahviga 50 trahviühikut summas 200 eurot. Karistuse mõistmisel arvestas kohtväline menetleja, et isik on varem väärteokorras

korduvalt karistatud, muuhulgas töö ja puhkeaja nõuete rikkumise eest. Kergendavaid - asjaolusid ei ole.

KAEBUSE SISU

02.05.2013 esitas menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Andi Tubin maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale, milles taotles nimetatud otsuse tühistamist tuginedes VTMS § 29 lg 1 p 1 sätestatule.

Kaebuse

(punktide numbrid vastavalt kaebusele). põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised

2. Menetlusalusele isikule on ette heidetud juhikaardi salvestuse puudumist tuginedes Euroopa Ühenduste Nõukogu määruse nr 3821/85 (edaspidi EMÜ 3921/85) art 15 ning LS §

131 lg 3. EMÜ 3921/85 art 15 lg 3 kohaselt on juht kohustatud kasutama lüliteid, mis võimaldavad registreerida eraldi ja eristatavalt märgi alla „voodi“ töö vaheajad ja igapäevase puhkeaja. LS § 131 lg 3 järgi, juhul, kui sõidumeeriku kasutamine on kohustuslik, peab juht

sõidu sõidumeerikuga nõukogu määruse EMÜ - ja puhkeaja andmed salvestama nr 3821/85 artikli 15 kohaselt. Menetlusalune isik on oma seletuses väärteoprotokollis kinnitanud, et on andmed kaardile igapäevaselt sisestanud ning jääb jätkuvalt oma seisukoha juurde.

Rikkumistena kvalifitseeritud ajavahemike juurde on juhikaardi andmete väljatrükkidele tekkinud mitt v

e puhkeaega tähenda tingmärk „voodi“ vaid küsimärk.

Kaitsja arvamusel ei tähenda küsimärgi tekkimine juhikaardile, et autojuht jättis puhkeaja

juhikaardile salvestamata. Küsimärgid tekivad juhikaardile sellepärast, et digimeeriku

4

programmi alusel nõutav andmete sisustuse loogika erineb autojuhi teadmistel ja oskustel põhinevast sisestuse loogikast.

Edasi osutab kaitsja kaebuses kasutusjuhendis olevatele digimeeriku kasutusstsenaariumitele

ja väidab, et kasutusjuhendis näidatud valikutes puuduvad juhised, kuidas autojuht peab sisestama igapäevase puhkeaja, samuti ei ole selgitatud, kuidas autojuht peaks sisestama

igapäevase puhkeaja tagantjärgi. Autojuht ise ei näe digimeeriku ekraanilt, et juhikaardile tekib tema sisestamise tagajärjel küsimärk.

Kaitsja leiab, et digimeeriku kasutamine nõuab autojuhilt kõrgeid tehnilisi teadmisi ja vastava koolituse läbimist. Edasi märgib kaitsja, et vastava tasemega koolitust ei ole Eestis gi pakutud.

Samas kaitsja märgib, et tema andmetel on menetlusalune isik kasutanud digimeerikut

viimase 5 aasta jooksul. Kaitsja väitel ei ole selle ajavahemiku jooksul menetlusalusele isikule ühtegi etteheidet tehtud sõidumeeriku kasutamise nõuete rikkumises. Sellest tulenevalt leiab kaitsja, et menetlusalusel isikul oli õigustatud veendumus, et ta kasutab sõidumeerikut nõuetekohaselt.

3. Kaitsja märgib, et juhul, kui kohus siiski jõuab seisukohale, et isik jättis puhkeaja

salvestamata ehk pani teo toime, on isiku käitumises välistatud nii tahtlus kui ka ettevaatamatus. Kaitsja tugineb selle väite põhjendamisel 2. punktis toodud argumentidele.

4. Täiendavalt kaitsja märgib, et autojuhi poolt o ja tööaja normid nõuetekohaselt lid puhkejärgitud, tõenda juhikaardile fikseeritud juhikaardi väljavõtmise ja sise seda vad stamise tingmärgid vaidlusaluste ajavahemike alguses ja lõpus.

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED

Eeskätt peab kohus märkima puutuvalt kaebuse millised küsimused käesoleva punkti 4 ehk

kaebuse arutamisel lahendatakse, et kohtuvälise menetleja poolt koostatud väärteoprotokolli

ega väärteoasjas tehtud otsuse kohaselt ei süüdistata menetlusalust isikut puhke ja tööaja -

järgmise nõuete rikkumises, vaid selles, et ta jättis andmed väärteoprotokollis märgitud

ajavahemikes juhikaardile salvestamata. Tei itud sisõnu, ei ole väärteoprotokollis märg ajavahemikud kvalifitseeritud juhikaardi andmetest lähtuvalt töö või puhkeajana. - Puhkeja

tööaja järgmise nõuete rikkumine või mitterikkumine ei ole antud juhul asjassepuutuv asjaolu.

Kohtuistungil andis mene - tlusalune isik kokkuvõtlikult järgmised ütlused (lk 153 pöördel 154, 156). Ta on professionaalne autojuht alates 1981. aastast. Digimeeriku kasutamise kogemus on tal alates 2008. aastast. Väärteoprotokollis märgitud ajavahemikus tegeles ta metsaveoga, marsruudid olid seotud metskond

ade ja Kunda terminaliga. Ta töötas päeviti.

Menetlusalune isik kirjeldas kohtuistungil, kuidas ta praktikas kasutab digimeerikut. Hommikul tööle tulles sisestab ta juhikaardi ja alustab sõitu. Kui tööpäeva kestel soovib ta puhata, vajutab ta puhkeaja . Kui ta tuleb puhkepausilt tagasi, kontrollib, et ajaliselt oleks le

puhkeaeg teostatud ja alustab sõitu, sel juhul ei ole vaja midagi täiendavalt sisestada. Tööpäeva lõpul võtab ta juhikaardi välja ja läheb puhkama. Hommikul, kui ta sisestab kaardi

peab ta liikuma noolega üles, et sisestada andmed, et juhikaart hakkaks lugema tööaega. Pärast tööpäeva ei üritanud ta midagi sisestada käsitsi.

5

Menetlusalune isik väitis kohtuistungil, et selleks, et sisestada juhikaardile andmeid, peab ta noolega liikuma üles, siis vajutama ristile juhul, kui ta tahab käsitsi sisestada andmed. Käsitsi sisestamine on vajalik, sest teisiti andmed ei sisestu (lk 156). Autost eemal oldud puhkeaeg

ei teki juhikaardile automaatselt, seda tuleb hommikul tagantjärgi käsitsi sisestada. Digimeerik pakub juhikaardi sisestamisel „jätka tööpäeva“, ta ei pidanud seda õigeks, sest ta ei jätka tööpäeva, vaid alustab, sellepärast ta ei liikunud noolega selle peale.

Samas vastates kohtuvälise menetleja küsimustele, selgitas menetlusalune isik, et ta on

väärteoprotokollis märgitud ajavahemike kohta juhikaardi andmetest väljatrükke teinud ja neid üle vaadanud nendest välja ja tööaja salvestamine , kuid ta ei suutnud lugeda, kas puhketoimib korrektselt tte. või mi

Tõendina oli kohtuistungil uuritud menetlusaluse isiku juhikaardi väljatrükid (k 2), asjatundja

V. Tori ütlused, milles asjatundja selgitas kohtule olukorda sõidumeerikutega seoses ning

menetleualuse isiku tööandja K. N s ütlused, milles ta k xxx innitas, et menetlusalune isik kasutas sõ kit ja sõidumeerikut, talle oli välja antud ka tema personaalne juhikaart. idu

Kohus märgib, et asjatundja V. Tori ja tunnistaja K. N ütlused ei ole menetlusaluse xxx isikule esitatud süüdistuse kontrollimise seisukohast olulised, sest mõlemad kinnitasid oma

ütlustega asjaolusid, milles ei ole sisulist vaidlust.

P peab maakohus ärast kaebuse sisu ja menetlusaluse isiku ütluste kohtuotsuses refereerimist

märkima selguse mõttes, et nende põhjal on täheldatav

menetlusaluse isiku ja kaitsja soov juhtida kohtu tähelepanu asjaoludele ja probleemile, mis tegelikult ei ole kohtu arvates selle

väärteoasja arutamise keskseks punktiks. Nimelt menetlusalune isik ja kaitsja on oma

argumentides keskendunud küsimusele, kuivõrd digitaalse sõidumeeriku kasutusjuhend on kasutuskõlblik ja arusaadav keskmise taseme professionaalse autojuhile, et autojuht saaks le

oma hoolsuskohustuse täitmisega ehk puhkeaja juhikaardile salvestamisega toime tulla. Seoses sellega oli kaitsja xxx taotlusel kohtuistungile kutsutud ja üle kuulatud asjatundjana

V. Txxx xxx). antud ( Kohus märgib, et nö kasutusjuhendi kvaliteedi hindamine ei ole juhul kohtu ülesanne. Vähetähtis ei ole, et Stoneridge SE5000 tahhograafi kasutusjuhend on

laiendatud versioon sertifitseeritud kasutusjuhendist 9000-101587/01R06, sertifitseeritud

versioon on samuti avalikult kättesaadav (k 1 lk 18). Samuti peab kohus vajalikuks juhtida

tähelepanu asjaolule, et oluline ei ole see, kas menetlusalune isik kasutas sõidumeerikut

rangelt kasutusjuhendit järgides (kuigi kaebuses on väidetud, et kasutusjuhendit ei ole ilma

kõrgete tehniliste teadmisteta võimalik a), vaid see, kas menetlusalune isik järgis kasutad seaduse ja/või muu õigusaktiga kehtestatud sõidumeeriku kasutamise norme. Kasutusjuhend,

olgu sertifitseeritud, ei ole õigusakt. Seega ei ole kasutusjuhendi punktide mittejärgimine karistatav usel. LS § 217 lg 1 al

Teiselt poolt on kaebuses toodud seisukohtadest võimalik kokkuvõtlikult järeldada seda, et isegi kui isik pani teo toime ehk jättis salvestamata igapäevase puhkeaja -registreerimata , ei rikkunud sest, sest ta ei teadnud, et ta menetlusalune isik seadust tahtlikult või ettevaatamatu

jättis puhkeaja salvestamata, kuigi suhtus salvestamise kohustusse kohusetundlikult ja

tähelepanelikult ning tal puudus mõistlik võimalus arvata, et puhkeaeg on jäänud

salvestamata. Seega palub kaitsja sisuliselt kontrollida, kas isik vabaneb vastutusest, kuna

subjektiivsest küljest ei tegutsenud ta isegi ettevaatamatuse kergemas vormis (hooletuses), rääkimata tahtlusest.

Maakohus tuletab meelde, et KarS § 2 alusel karistatakse teo eest, kui see vastab

süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohtuliku arutamise tulemina peab seega maakohus arvestama delikti kolmeastmelist struktuuri - tegu ja sellele vastav süüteokoosseis, õigusvastasust välistavate asjaolude olemasolu või puudumine, isi

k süü KarS 2. peatüki 3. jao mõttes.

6

VTMS § 133 alusel peab maakohus kaebemenetluses selgitama muuhulgas, kas leidis aset tegu, kas teo pani toime menetlusalune isik, kas tegu on väärtegu ja kuidas kvalifitseerida.

Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt (ütlused ei ole millegagi ümber lükatud), tegutses ta tööja puhkeaja salvestamisel järgmiselt. Alustades hommikul tööaega on ta sundseisus, sest ta

peab käsitsi sisestama pärast tööpäeva lõppu alanud ja kuni tööpäeva alguseni kestnud

puhkeaja, kuna see ei teki tööpäeva alustamise juhikaardile automaatselt. Käsitsi sisestamiseks alustab ta liikumist noolega ülespoole valikule „puhkeaeg“, sisestab puhkeaja

kellaajad ja pärast seda vajutab „x“ le. Ta ei vali „jätka tööpäeva“, sest tegemist on uue - tööpäevaga, mitte selle jätkamisega. Igapäevane puhkeaeg ei ole üks ja sama mis on tööpäeva kestel peetavad puhkepausid.

Antud väärteoasjad puudub vaidlus selle üle, et tegutsedes sel viisil nagu menetlusalune isik

ise kirjeldas, ei olnud nõutav tulemus (puhkeaja salvestamine) saavutatud. Puhkeaeg jäi

salvestamata väärteoprotokollis näidatud ajavahemike eest. Nimetatud faktiline asjaolu on

kinnitatud ka kohtu poolt väljanõutud digimeeriku mälu andmete väljatrükkidega (k 2).

Väärteoprotokollis märgitud ajavahemike eest on juhikaardile tekkinud küsimärgid (vt väljatrükid k 2) töö ehk nimetatud aeg ei kvalifitseeru - ega puhkeajana. Seega teo objektiivne

külg on tuvastatud. Isiku tegu väljendus objektiivses mõttes selles, et väärteoprotokollis

märgitud ajavahemikes enne tööpäeva algust sisestas käsitsi viimase menetlusalune isik

puhkeaja andmed

, liikudes noolega valikule „puhkeaeg“, sisestades kellaaegu ja vajutades

järgnevalt nupule „x“, mis on tööpäeva algus.

Seega on tuvastatud, et isik kasutas digimeeri .

Menetlusalusele isikule on esitatud süüdistus LS § 217 lg 1 järgi, LS § 131 lg 3 ja Euroopa Nõukogu määruse (EMÜ) 3821/85 art 15 rikkumises.

LS § 217 lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõidukile paigaldatud mehaanilise või digitaalse

sõidumeeriku salvestuslehtede või juhikaardi kasutamise või nende lugemise võimalusele

kehtestatud nõuete rikkumise eest. LS § 131 lg 3 sätestab, et kui sõidumeeriku kasutamine on kohustuslik, peab juht sõiduja puhkeaja andmed salvestama sõidumeerikuga nõukogu määruse (EMÜ) nr 3821/85 artikli 15 kohaselt. Art 15 lg 2 sätestab, et juht kasutab mälukaarti iga päeva, mil ta sõidukit juhib, ning alates hetkest, kui ta sõiduki üle võtab. Mälukaart ei võeta välja enne ühe päeva tööaja lõppu, kui

selle väljavõtmine ei ole Kui juht ei viibi sõidukis ja ei saa seetõttu muul viisil lubatud. sõidukisse paigaldatud seadet kasutada, tuleb lõike 3 teise taande punktides b,c ja d osutatud ajavahemikud ( ), kui sõiduk

on va kanda rustatud sõidumeerikuga vastavalt IB lisale (digitaalne sõidumeerik), juhikaardile sõidumeeriku manuaalse sisestusseadme abil.

Art 15 lg 3 sätestab, et , mis võimaldavad registreerida eraldi ja eristatavalt ajavahemikud juht ), imisaeg (tingmärk , muud tööd (tingmärk rool) kaks haamrit valmisolekuaeg (tingmärk ), töö vaheajad ja igapäevane puhkeaeg (tingmärk ruut voodi).

Nimetatud regulatsioonist nähtub, et õigusaktiga on ette nähtud autojuhi kohustus kasutada

, imaldavad registreerida eraldi juhtimisa , valmisolekua , ja, muude tööde aja ja puhkea . ja Seega autojuhi kohustuseks ei ole ainult vajutada nuppe ehk kasutada lüliteid, vaid ta peab neid kasutama sellisel moel, et saavutatav oleks EMÜ art 15 lg 3 märgitud tulemus - oleks eraldi registreeritud ), juhtimisaeg (tingmärk , muud tööd (tingmärk rool) kaks haamrit

valmisolekuaeg (tingmärk ), töö vaheajad ja igapäevane puhkeaeg (tingmärk ruut voodi).

Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et digimeeritu kasutamise poolest ei ole vahet kas

salvestatakse töö vaheaeg või igapäevane puhkeaeg. Töö vaheaja ja igapäevase puhkeaja

sisestamiseks tuleb kasutada lülitit „voodi“. Seega ei ole menetlusaluse isiku ja asjatundja

7

poolt kohtuistungil eristada puhkeaega väljendatud seisukoht, et tuleb , mis tekib pärast

tööpäeva lõppu, ja puhkeaeg tööpäeva keskel, EMÜ art ga 15 kooskõlas a - . Digimeeriku kasutamise poolest on mõlemad salvestatavad, kui autojuht kasutab lülitit . Art 15 lg 3 , et sõnastusest tuleneb ühemõistetavalt kui juht viibib sõidukis ja juhikaart on sees, kasutab ta puhkeaja salvestamiseks vastavat lülitit. Kui juht ei viibi sõidukis, peab ta tegutsema art 15 lg 2 kooskõlas „kanda juhikaardile sõidumeeriku manuaalse sisestusseadme abil“ - .

Kohus leiab, et om väärteoprotokollis a teoga, mis väljendus objektiivselt selles, et H.N

märgitud ajavahemikes tööpäeva algust sisestas käsitsi viimase puhkeaja andmed, enne liikudes noolega valikule „puhkeaeg“, sisestades kellaaegu ja vajutades järgnevalt nupule „x“, millega registreeritakse tööpäeva algus, kuid sellisel viisil lülitite kasutamine ei võimaldanud registreerima puhkeaega, millega rikkus menetlusalune isik EMÜ art 15 lg 3 nõuet.

Enne m

peab kohus

enetlusaluse isiku teo subjektiivse külje analüüsimist märkima järgmist.

Kohus osutab väljakujunenud kohtupraktikale, mille kohaselt kõik isiku süüdistuse aluseks

olevad faktilised asjaolud peavad olema süüdi tuses toodud määral, mis tagaksid talle s

piisavat kaitseõigust. Menetlusalune isik peab olema piisaval määral informeeritud, milles teda konkreetselt süüdistatakse, mille vastu ta võib vaielda ja tuua vastuargumente. Samuti kohtupraktika kohaselt puudub kohtul õigus hakata sisestama süüdistust faktiliste asjaoludega, mis ei olnud isikule varem süüdistuse alusena esitatud ja seda sõltumata kohtuliku arutamise

käigus tuvastatud asjaolude kogumist. Samuti kohus tuletab kohtuvälisele menetlejale

meelde, et just temale lasub riikliku süüdistaja roll. Väärteoprotokolli täiendamine

kohtumenetluses ei ole võimalik. Väärteoasja arutamine toimub VTMS § 87 kohaselt ainult väärteoprotokollis sätestatud ulatuses ja selle faktiliste asjaolude kogumi piiridest väljumine

on keelatud. Kohus peab vajalikuks osutada kohtupraktikale koos tsitaatidega, kuna probleem on

korduv ja aastaid püsima jäänud ja jääv. 3-1-1-45-11 09.06.2011

„9.Väärteomenetluses kannab väärteoprotokoll samasugust funktsiooni, nagu süüdistusakt

kriminaalmenetluses. Seda ülesannet saab väärteoprotokoll täita vaid juhul, kui selles on

kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas objektiivne ja subjektiivne

süüteokoosseis on täidetud. Väärteoprotokolli tuleb märkida kõik need faktilised asjaolud, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks. Vastasel juhul on rikutud V™S 19 lg 1 p-s § 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse. Teokirjeldus tähendab faktiliste asjaolude, s.o toimunud sündmuse

asjaolude kirjeldamist, mitte aga süüteokoosseisu tunnuste seadusest ümberkirjutamist.

(vt Riigikohtu 9. , p 14). aprilli 2008. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-9-08

…12. Ent VTMS § 78 kohaselt on kohus väärteoaja arutamisel seotud rangelt

väärteoprotokolli kantud teokirjeldusega ning tal puudub seaduslik õigus ise tuvastada

väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid (vt Riigikohtu 2. aprilli 2009 a otsus

väärteoasjas nr , p 8 ja 26. juuni 2009. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-16-09 3-1-1-54-09, p 8.1).“

3-1-1-103-09 11.11.2009 „11 Nõue, et väärteoasja arutatakse väärteoprotokollis sätestatud ulatuses tähendab seda, et .

väärteoprotokoll peab kajastama kõiki neid faktilisi asjaolusid, mille alusel on menetlejal võimalik lugeda vastav süüteokoosseis täidetuks (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused väärteoasjades nr 3-1-1-80-06 3-1-1-84-07 3-1- - RT III 2006, 36, 304; - RT III 2007, 46, 368; 1-2-08 3-1-1-9-08 - RT III 2008, 12, 86; -

RT III 2008, 16, 106).“

3-1-1-16-09 02.04.2009

8

„ Vastavalt VTMS § le 87 arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja 8. - väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Seega määratakse väärteoasja arutamise piirid kindlaks väärteoprotokollis sisalduva menetlusalusele isikule etteheidetava teo kirjeldusega, millega on

seotud nii kohtuväline menetleja kui ka kohus. Kooskõlas VTMS § s 70 sätestatuga tuleb - väärteoprotokolli sisu menetlusalusele isikule teatavaks teha. Seoses eeltooduga on Riigikohtu

kriminaalkolleegium varasemas praktikas selgitanud, et väärteoasja arutamise piiridest on

kohtuväline menetleja väljunud näiteks juhul, mil väärteomenetluses tehtud otsuses

sisalduvad väärteo sellised faktilised asjaolud, millised väärteoprotokollis ega selle

täiendustes ei kajastu (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. detsembri 2007. a otsus

väärteoasjas nr - RT III 2007, 46, 368, p 3-1-1-84-07 11). Kui pärast väärteoprotokolli

koostamist ilmneb vajadus süüdlasele etteheidetava teo kirjeldust korrigeerida, tuleb protokolli muuta või koostada uus väärteoprotokoll ja teha see menetlusalusele isikule VTMS § s 70 sätestatud korras uuesti teatavaks.“ -

Lahendis 3-1-1-12- vajalikud 08 on märgitud, et kui väärteoprotokolli alusel ei ole kõik faktilised asjaolud tuvastatavad tuleb väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

Kohus tuvastas kohtuliku arutamise käigus, et „oma teoga, mis väljendus objektiivselt selles, et H.N väärteoprotokollis märgitud ajavahemikes enne tööpäeva algust sisestas käsitsi

viimase puhkeaja andmed, liikudes noolega valikule „puhkeaeg“, sisestades kellaaegu ja

vajutades järgnevalt nupule „x“, millega registreeritakse tööpäeva algus, kuid sellisel viisil

lülitite kasutamine ei võimaldanud registreerima puhkeaega, rikkus menetlusalune isik EMÜ art 15 lg 3 nõuet“. Samas väärteoprotokollist nähtub, et isikule oli süüdistus esitatud üksnes selles, et ta juhtis

mootorsõidukit, olles kohustatud kasutama sõidumeerikut. Loetletud ajavahemike eest puudus juhikaardil salvestis. Kohus märgib, et kohtuliku arutamise käigus on tuvastatud, et isiku tõepoolest juhtis mootorsõidukit ja kasutas sõidumeerikut. Selles osas ei ole vaidlust.

Iseenesest selline tegu - - ei ole rikkumine. sõidumeeriku kasutamine auto juhtimisel Vastupidi, selline tegu on õigustatud lähtudes EMÜ art 13 sätestatust ööandja ja autojuhid - t

tagavad sõidumeeriku ja juhikaardi korrektse toimimise ja , kui juht peab

juhtima sõidukit, millele on paigaldatud sõidumeerik vastavalt IB lisale ehk digimeerik. Sõidumeeriku õige kasutamise reeglid on sätestatud EMÜ art-ga 15. Menetlusalusele isikule esitatud süüdistuses ei ole toodud tegu (tegevuse või tegevusetuse vormis), mille kaudu oleks menetlusalune isik jätnud sõid või ei kasutanud sõidumeerikut õigesti. umeerikut kasutamata Kohus lühidalt märgib sedagi, et kui isik pani teo toime tegevusega, siis tuleb näidata tema

käitumisaktid ehk mida ta tegi valesti, kui isik pani teo toime tegevusetusega, siis tuleb süüdistuses näidata mida ta peaks tegema ehk konstrueerima nõutav tegu

, kusjuures tegevusja tegevusetusdelikti erinevus on niivõrd oluline, et nõuab uue süüdistuse esitamist

(kohtupraktika on ka selles osas välja vt näiteks RKKKo lahend kujunenud 3-1-1-13-07, samuti 3-1-1-79-10). Käesolevasse asjasse puutuvalt on obligatoorne näidata millise seaduse,

millise õigusakti sätet rikuti, kuna LS § 217 lg 1 järgi sätestatud normi puhul on tegemist

blanketse süüteokoosseisuga. Kui pöörduda taas isikule esitatud süüdistuse tekstile, on

väärteoprotokolli kohaselt tuvastatav üksnes seda, et ajavahemike eest puudus salvestis. „Puudus salvestis“ ei ole tegu, see on tagajärg. Tagajärg ja tegu ei ole samastatavad sõltumata

sellest, kas konkreetse rikkumise puhul on tagajärg süüteokoosseisu obligatoorseks tunnuseks. RKKKo lahendis 3-1-1- -

30 13 p 10 on märgitud, et „ … Karistusseadustiku § 12 lg 2 kohaselt

on tegu (tegevus või tegevusetus) ja sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg objektiivse süüteokoosseisu eraldiseisvad tunnused, millest üks ei saa olla teise osa ega sellega kattuda (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27. septembri 2010. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-72- 10, p 12)“. Tegu ise (tegevuse või tegevusetu

se vormis) ei ole menetlusalusele isikule esitatud süüdistuses üldse näidatud. Kohtuliku arutamise käigus on isiku tegu küll tuvastatud (kohus

on omaalagastuslikult tuvastatud teo kirjeldusele osutanud juba kahel korral ega hakka selle

9

pärast seda uuesti sõnastama). Kohtu tuvastatud tegu ei ole isikule vastutuse alusena omistav, kuna need faktilised asjaolud ei olnud isikule süüdistusena esitatud.

Kuna kohtupraktika kohaselt, kui väärteoprotokolli alusel ei ole kõik vajalikud faktilised asjaolud tu -1-1-12- vastatavad, kuulub väärteomenetlus lõpetamisele ( vt RKKKo lahend 3 08), ei

analüüsi kohus kohtuliku arutamise käigus tuvastatud teo subjektiivset momenti.

Süüdistuses on tegelikult kaks sisulist osa. Süüdistuse teine osa on formuleeritud selliselt, et „ muid seaduslikke dokumente (väärteoprotokollis märgitud – juhil ei olnud esitada kohtu ) ajavahemike eest“. Väärteoprotokolli kohaselt ehk teisisõnu ta ei olnud juhil esitada oli kohustatud esitama dokumente,

kuid jättis selle tegemata, millega rikkus EMÜ art 15 sätet.

Seega on väärteoprotokollist võimalik välja lugeda, et menetlusalune isik pani teo toime

tegevusetusega – jättis

art 15 vajalikud dokumendid kontrollijale esitamata. V v, milliseid dokume äärteoprotokollist ei ole nähta nte kohtuväline menetleja silmas peab ja

millise art 15 konkreetset sätet (neid on kaheksa mahukat sisu poolest erinevat lõiget) on menetlusalune isik rikkunud. Kohtuliku arutamise käigus on tuvastatud, et menetlusalune isik kasutas sõidumeeriku lüliteid

EMÜ art 15 lg 3 mõttes, samuti vastavalt art 15 lg 2 kohaselt (punkt b) kandis ta puhkeajad, mil ta ei viibinud sõidukis, juhikaardile sõidumeeriku manuaalse sisestusseadme

abil, kuid art 15 lg 3 mõttes nõutav ja vajalik tulemus – – puhkeaja registreerimine ei õnnestunud.

Samas ei ole antud väärteoasjas vaidlust, et tõepoolest, jättis menetlusalune isik art 15 nõutavad muud dokumendid esitamata, sest kaitsja ja menetlusaluse isiku argumentatsiooni kohaselt täitis ta oma hoolsuskohustuse nõuetekohaselt juba sellega, et kasutas digimeeriku

lüliteid ja sisestas käsitsi tööpäevajärgse puhkeaja, järelikult ei peaks menetlusalune isik

esitama kontrollijale veel töö-ja puhkeaja registreerimist kajastavaid dokumente. Kohus kordab, et vaidlust ei ole ka selle faktilise asjaolu esinemises, et tegelikkuses ei võimaldanud menetlusaluse isiku poolt teostatud toimingud ( lülitite kasutamine) puhkeaja registreerimist ja puhkeaeg jäi registreerimata väärteoprotokollis näidatud ajavahemike eest. Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetlusaluse isiku teo ( tegevusetuse vormis) objektiivne

külg on tuvastatud. Menetlusalune isik jättis EMÜ ga nõutavad dokumendid kontrollijale -

esitamata. Millised on need dokumendid ja kuidas menetlusalune isik peaks tegutsema, analüüsib kohus edasi hoolsuskohustuse täitmisega seotud küsimuste lahkamisel.

Kohus märgib, et EMÜ art 13 kohaselt tagavad tööandja ja

autojuhid ja juhikaardi

lele on korrektse toimimise ja , kui juht peab juhtima sõidukit, mil paigaldatud sõidumeerik vastavalt IB lisale ehk digimeerik. Sellest tulenevalt lasub autojuhile

kohustus olla piisavalt hoolikas sõidumeeriku kasutamisel. Kohus märgib, et sõidumeeriku

õige kasutamine on professionaalse autojuhi tema kutseala olemuselt tulenev kohustus.

Professionaalsest autojuhist on oodatud keskmiste teadmistega tavainimesele kohast

suuremaid oskusi ja teadmisi digitaalse sõidumeeriku kasutamisel. Sellest tulenevalt on

maakohtu arvates taunitav menetlusaluse isiku kohtuliku arutamise käigus väljendatud ükskõikne ja ne suhtumine sõidumeeriku kasutami eluliselt kergemeel se reeglitesse. Kohtuliku arutamise käigus avaldas menetlusalune isik, et ta on vaadanud juhikaardi väljatrükke, kuid ei osanud sellest midagi ebaõiget tuvastada ( k 1 lk 154).

Kohus märgib, et õigusakt, EMÜ 3821/85, näeb ette, kuidas autojuht peab tegutsema

sõidumeeriku õige kasutamise asjaolude kontrollimiseks. Professionaalne autojuht peab oskama da ja sellest adekvaatselt tema professionaalset valdkonda puudutavat õigusakti luge aru saama, vajadusel tuleb küsida nõu ja abi tööandjalt.

Art 14 lg 1 kohaselt tagavad tööandja ja autojuht, et teenistusaja pukkust arvestades saab kontrollimise korral teha korrektselt IB lisas osutatud taotluse kohase trükkimise. Art 14 lg 2

sätestab, et ettevõtja väljastab asjaomastele juhtidele nende nõudmisel juhikaartidelt

allalaetud andmete koopiad ja koopiate väljatrükid. Õigusaktiga on otseselt ette nähtud, et

10

sõidumeeriku kasutamise õiguse kontrollimiseks võib autojuhil tekkida vajadus andmed üle vaadata.

Menetlusaluse isiku sõnul on ta väljatrükkidega tutvunud, kuid ei osanud lugeda nendest

välja midagi ebaõiget. Kohus leiab, et viimane menetlusaluse isiku väide, et ta ei osanud

märgata midagi ebaõiget lest tulenevalt vabaneb vastutusest, kuna ta on teinud kõik ja sel ennast olenevat hoolsuskohustuse täitmiseks, ei ole tõsiseltvõetav ja seda järgmistel põhjustel. Kohtule esitatud mäluandmete väljatrükkidest ( k 2) nähtub, et tegevuse muudatuste märkide seas esineb korduvalt märk „küsimärk“, mis ei ole EMÜ art 15 lg 3 kohaselt aktsepteeritud tingmärk ga 15 lg 3 aktsepteeritud tingmärkide asemel tekib . Juba see, ei juhikaardile on artmärk „ “, kaardi sisestamata staatuses ja märkusega „tundmatu“ (vt näiteks k 2 lk 5- 6), peaks olema sõidumeeriku kasutaja jaoks häirivaks asjaoluks. Tundmatu ja küsimärgi all täheldatud aj töö , mis on art 15 lg 3 mõttega avahemik ei ole kvalifitseeritav - a puhkeajana eg

vastuolus. Sellise tegevuse kestvuseks on näiteks ajavahemikus 16.02.2013 kl 12.51 - 18.02.2013 kl 10.11 näidatud üle 13 tunni (k 2 lk 5 6, 9). Sarnane olukord kordus ühe kuu -

jooksul 19(!) korda . Samas esitatud (vt k 2 olevad mäluandmete väljatrükid) nähtub kasutusjuhendist (k 1 lk 74-75), milline näeb välja väljatrükk, millised andmed ja mis viisil fikseeritakse väljatrükile. Väljatrüki pinnalt on isegi kõrvaltvaatajale arusaadav ja eristatav

(loomulikult väljatrüki näidise kõrvale trükitud selgituste abil) käsitsi sisestatud tegevus

(kaarti sees ei ole) ja tegevus, mis on salvestatud, kui juhikaard on sisestatud (k 1 lk 75

selgitused nr 15-19). Samuti on kasutusjuhendis selgitatud, et märk „ “ tähendab

puuduvate tegevuste perioodi (k 1 lk 74). Järelikult, eeldades, et menetlusalune isik on

tutvunud kasutusjuhendiga, olgu kasvõi üldjoontes, oleks tema jaoks küsimärgiga tähendatavad perioodid ilmseks häirekellaks – kas juhikaart ei ole töökorras, kas sõidumeerik

ei ole töökorras, kas tema ise ei ole võimeline olema digitaalset sõidumeerikut kas

utav autojuht.

Liikudes

analüüsis edasi märgib kohus, et EMÜ määrus näeb ette olukorra, mil kas juhikaart on vigane või ei toimi, sõidumeerik ei ole töökorras, ei salvesta korrapäraselt. Sel juhul peab autojuht

EMÜ kohaselt tegutsema järgmiselt. Art 16 lg 2 näeb ette, et kui sõidumeerik ei ole töökorras või töötab puudulikult, märgib juht juhikaardi juurde lisatavale ajutisele lehele, millele ta kirjutab andmed, mis võimaldavad tema

isiku kindlakstegemist, sealhulgas oma allkirja, kogu teabe erinevate aegade kohta, mida

sõidumeerik enam korralikult ei salvesta või välja ei trüki. Kui juhikaart on kahjustada saanud, toimib puudulikult, on kadunud või varastatud, trükib juht oma reisi lõpus välja teabe

sõidumeerikuga salvestatud aegade kohta ja märgib sellele dokumendile üksikasjad, mis võimaldavad tema isiku kindlakstegemist, sealhulgas oma allkirja.

Kohtuliku arutamise käigus on tuvastatud, et kuigi menetlusalune isik vaatas üle

juhikaardi väljatrükid, millele on fikseeritud puhke või tööajana mittekv - alifitseeritud aeg, olles ise veendumuses, et ta on tööpäevajärgse puhkeaja andmed käsitsi sisestanud nõuetekohaselt, ei

tegutsenud ta

EMÜ art 16 kohaselt, nimelt jättis märkimata juhikaardi juurde lisatavale

ajutisele lehele kogu teabe erinevate aegade kohta, mida sõidumeerik enam korralikult ei

salvesta, ja/või jättis välja trükkimata teabe sõidumeerikuga salvestatud aegade kohta ja märkimata sellele üksikasjad, mis võimaldavad tema isiku kindlakstegemist, sealhulgas oma

allkirja. Seega ei ole menetlusalune isik oma hoolsuskohustust täitnud nõuetekohaselt ehk EMÜ art 16 kooskõlas.

Samas peab aga kohus märkima, et vastavalt väärteoprotokollile, et ole isikule süüdistus

esitatud artei olnud ga 16 sätestatud hoolsuskohustuse rikkumises, vaid selles, et ta tal

esitada kontrollijale seaduslikud dokumendid ehk ta jättis esitamata väärteoprotokollis

märgitud ajavahemike Ülaltooduga näitas kohus, millised on need seaduslikud kohta. dokumendid, mida menetlusalune isik peaks kontrollijale esitama.

11

Nüüd kohus kontrollib, mida oleks menetlusalune isik pidanud kontrollijale esitama juhul, kui tema hoolsuskohustus oleks nõuetekohaselt EMÜ art ga 16 kooskõlas, täidetud. , -

EMÜ art 15 lg 7 p a alapunktide ii ja iii kohaselt, peab juht suutma kontrollijale selle nõudmisel igal ajal esitada juhikaardi selle olemasolul ja

Väärteoasja materjalide kohaselt toimus töö ja puhkeaja ja sõidumeeriku kasutamise reeglite -

järgimise kontroll 15.03.2013. Järelikult oli juhil kohustus esitada art 15 lg 7 p alapunktides a

ii iii ja nimetatud dokumendid 11-15.03.2013 ajavahemiku ning 24.02-10.03.2013

ajavahemiku eest. Ei olnud põhjendatud nõuda menetlusaluselt isikult ülalnimetatud

dokumen 16.02-23.03.2013 ajavahemiku eest. 16.02-23.03.2013 ajavahemiku eest te dokumentide esitamata jätmine tuleb isiku süüdistusest välja jätta.

Süüdistuses teise osa kohta on kohtuliku arutamise käigus tuvastatud järgmine faktiliste asjaolude kogum: nimelt xxx. kilomeetril ei olnud menetlusalusel isikul esitada kontrollijale EMÜ 3821/85 art-ga 15 lg 7 p alapunktide ja 24.02.2013 kell a ii iii nõutavaid dokumente 00.00 (UTC) - 25.02.2013 kell 08:35 (UTC), 25.02.2013 kell 21:10 (UTC) -26.02.2013 kell 8:12 (UTC), 26.02.2013 kell 20:53 (UTC)-27.02.2013 kell 9:45 (UTC), 27.02.2013 kell 21:50

(UTC) -28.02.2013 kell 11:00 (UTC), 28.02.2013 kell 21:49 (UTC)-01.03.2013 kell 09:00

(UTC), 01.03.2013 kell 20:12 (UTC)-04.03.2013 kell 07:10 (UTC), 04.03.2013 kell 21:02 (UTC)-05.03.2013 kell 10:00 (UTC), 05.03.2013 kell 21:28 (UTC) - 06.03.2013 kell 08:41

(UTC), 06.03.2013 kell 21:34 (UTC)-07.03.2013 kell 09:45 (UTC), 07.03.2013 kell 15:00

(UTC)-07.03.2013 kell 15:16 (UTC), 07.03.2013 kell 20:36 (UTC)-08.03.2013 kell 11:04

(UTC), 08.03.2013 kell 22:41 (UTC)-11.03.2013 kell 12:47 (UTC), 11.03.2013 kell 22:53

(UTC)-12.03.2013 kell 10:52 (UTC), 12.03.2013 kell 22:31 (UTC)-13.03.2013 kell 10:20

(UTC), 13.03.2013 kell 20:36 (UTC)-14.03.2013 kell 08:35 (UTC), 14.03.2013 kell 21:30

(UTC)-15.03.2013 kell 11:11 (UTC) ajavahemike eest, millega rikkus menetlusalune isik nimetatud EMÜ art 15 sätet.

Kohus peab vajalikuks märkida järgmist.

Seadus ei näe ette, millise põhjalikkusega tuleb väärteoprotokollile rikkumise sisu lahti

kirjutada. Samas on kohus juba osutanud kohtupraktikale, mille kohaselt peab süüdistus olema piisavalt konkreetne kaitseõiguse tagamiseks ja selles peavad olema näidatud vajaliku

detailsusega isiku vastutuse aluseks olevad faktilised asjaolud. VTMS § 70 lg 2 p 1 näeb

ette, et väärteoprotokolli põhiosas märgitakse väärteo kirjeldus ning teo

toimepanemise aeg ja koht. Kohus leiab, et menetlusalusele isikule esitatud süüdistus on piisavalt konkreetne isiku kaitseõiguse tagamiseks. Kuigi süüdistusse ei ole märgitud isiku

nö eeltegu, et ta rikkus hoolsuskohustuse juba siis, kui jättis täitmata EMÜ art 16 lg 2 sätestatud nõuded ( millised dokumendid peaksid olema täidetud, on mida ta peaks tegema,

kohus juba üksikasjalikult selgitanud), ei ole nimetatud asjaolu süüdistuses mittenäitamine

isikule esitatud süüdistuse eest kaitsmise poolest oluline. Väärteoprotokollis on sisuliselt

osutatud EMÜ art 15 rikkumisele, mis omakorda (lg 7 p alapunktid ) viitab a ii ja iii

käesoleva määruse ja määrusega 561/2006 ettenähtud dokumentidele nende seoses juhikaardiga. Kohus möönab, et väärteoprotokolli üldviide art 15 rikkumisele ilma lõiketa

(samuti punktideta arusaamist, kuid ei tee ja alapunktideta), võib raskendada süüdistuse sisust

seda olulisel määral või võimatuks. Isikule süüksarvatud tegu (tegevusetuse vormis), selle

lühike kirjeldus, toimepanemise aeg j koht on väärteoprotokollis piisava põhjalikkuse a ga kajastatud ja piisavad kaitseõiguse teostami ks. se

Kohus leiab, et subjektiivsest küljest tegutses isik KarS § 18 lg 3 kohaselt ettevaatamatuse vormis ehk hooletusega.

12

Isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette näge . ma Menetlusalune isik ei teadnud, et ta peaks esitama kontrollijale EMÜ 3821/85 art-ga 15 lg 7

p alapunktid

vajalikud dokumentid, kuid epaneliku ja kohusetundliku a ii ja

iii

tähel suhtumise korral oleks ta pidanud seda ette nägema, et n s nõutavad dokum imetatud artendid

peavad olema tal vormistatud art 16 lg 2 kohaselt, milele on kohus juba oma analüüsis osutanud.

H.N süüd välistavaid asjaolusid KarS 2. peatüki 2. jao mõttes ei ole kohus tuvastanud.

KARISTUS

KarS § 56 lg 1 ja lg 2 kohaselt, karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole

võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv

võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama.

Karistuse mõistmisel realiseeruvad mõistetaval karistuse liigis ja määras nii üldkui ka eripreventiivsed eesmärgid. Riigikohtu lahend 3-1-1-14-07, p 6:

„Karistusseadustiku § 56 sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurus määrab

võimaliku karistuse ülempiiri karistuse kohaldamisel. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse

kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud

kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke.“

Karistus on teo arvesse toimepandud kuritegude asjaolusid ja põhine ehk kõigepealt võetakse

siis süüdistatava isikut. Riigikohus rõhutas : „13.1

(tsitaat lahendist 3-1-1-43-06)

Klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täidevi karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud ijale - tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü.“

Samas aga ei saa eripreventiivseid eesmärke arvestades jätta kõrvale ka täiskasvanust süüdistatava isikut. Riigikohtu lahend 3-1-1-99-06. p 15.1:

„Nii tuleb karistuse mõistmisel kooskõlas KarS §

56 lg 1 teises lauses sisalduva kolmanda

alternatiiviga vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas on osutatud sellele, et kellegi tegelik

karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega

konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi

saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsust nr -

3-1-1-40-04 RT III 2004, 14, 174).“

LS § 217 lg 1 näeb ette karistusena rahatrahv kuni 100 trahviühikut ehl summas kuni 400 i eurot. Karistuse keskmine määr on seega 200 eurot.

13

Kohtuliku arutamise käigus ei ole tuvastatud kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid.

Karistuse suuruse määramisel arvestab kohus isiku süü suurust. Sõidumeeriku kasutamise reeglite rikkumine hõlmab kogu ajavahemiku ehk jooksev nädal ja eelneva 15 päeva, mille d eest on kontrollijal õigus nõuda juhikaardi ja muude dokumentide esitamist. Seega rikkumine ei ole üksik , vaid tuvastatu kohaselt on süsteemse olemusega. juhtum Kohus arvestab, et isiku süüd vähendab asjaolu, et isik pani teo toime ettevaatamatuse kergemas vormis – hooletusega.

H.N on väärteokorras varem karistatud kokku 10 korral, muuhulgas korduvalt

professionaalse autojuhi poolt liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest LS § 74-33 ja

Teeseaduse § 40 alusel. Kõik trahvid on täidetud. Kohus arvestab, et isik ei ole varem -1

karistatud LS 74-62 (liiklusseaduse vanas § redaktsioonis) või LS § 217 lg 1 alusel (uus redaktsioon).

Menetlusalusele isikule on karistusena kohtuvälise menetleja poolt määratud 200 eurot ehk

keskmises määras. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt on karistuse suuruse määramisel

arvestatud seda, et isik on varemgi karistatud samataolise rikkumise eest. Karistusregistri

väljavõtte kohaselt ei ole isik varem LS § alusel karistatud. Sellest lähtudes tuleb 74-62 isikule määratud rahatrahvi vähendada.

Kuna süüdistuse osas, mis puudutab salvestiste puudumist, kuulub väärteomenetlus

lõpetamisele VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteokoosseisu puudumise tõttu, peab kohus vajalikuks karistuse proportsionaalselt vähendamist.

Kohus peab põhjendatuks karistada H.N LS § 217 lg 1 alusel rahatrahviga 40 trahviühikut summas 160 eurot.

MENETLUSKULUD

Kaitsja esitas kohtule taotluse koos menetluskulude nimekirjaga menetluskulude väljamõistmiseks riigilt menetlusaluse isiku kasuks summas 637,60 eurot ( k 1 lk 158-165).

Esitatud dokumentidest nähtub k 1 lk 164-165 nimetatud menetluskulusid kandis antud väärteoasjas tunnistaja K. Nõmmemees, kes on menetlusaluse isiku tööandja. VTMS § 23 sätestab, et äärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lg 1 p 1 alusel hüvitatakse v

menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu riigi või kohaliku eelarvest.

Kohtupraktika kohaselt (vt RKKKo lahend 3-1-1-99-11) tuleb menetluskulude hüvitamise küsimuse lahendamisel arvestada mitu aspekti:

„Küsimus kaitsjale makstava tasu suuruse on seega otseselt seotud ausa ja

õiglase menetluse põhimõtte tagamisega. Kaitsjale makstava tasu mõistlik suurus peab väljendama tasakaalu ühelt poolt menetlusalusele isikule enda kaitse korraldamiseks vajalike

sammude astumiseks piisavalt avara võimaluse loomise ja teiselt poolt avaliku huvi vahel kasutada riigi raha kokkuhoidlikult.“

„Kaitsjatasu suuruse otsustamise juures tuleb silmas pidada nii kaitsja ühe

tööühiku hinda (nt õigusabi tunnihind) kui ka osutatud õigusteenuse vajalikkust."

vaid „ nende suurus peab olema põhjendatud sisuliselt. Siiski saab teo eest maksimaalselt ähvardav

karistus õigusabikulude suuruse määramisel arvesse tulla ühe kriteeriumina -sanktsiooni

väikse ülemmääraga väärteo asjaolude tuvastamine ning sellega seonduvate õiguslike küsimuste lahendamine on üldjuhul väiksema töömahuga. Sanktsiooni ülemmäär iseenesest ei või aga olla keskne argument, mille alusel tasu suuruse mõistlikkus kindlaks määratakse.“

14

„Määrates kindlaks kaitsjale makstud tasu suuruse konkreetses väärteoasjas, on

vaja hinnata lisaks ka osutatud õigusabi

„Nii on Riigikohtu kriminaalkolleegium varasemalt asunud seisukohale, et tasu suuruse

mõistlikkuse üle otsustamisel tuleb muu hulgas arvesse võtta kriminaalasja keerukust ja

süüdistuse mahtu (vt 2. juuni 2011. a otsus asjas nr , p 18). Ühtlasi viitab 3-1-1-28-11

kriminaalkolleegium Riigikohtu tsiviilkolleegiumi seisukohale, mille kohaselt on kohtul

võimalus hinnata esindaja töö mahtu muu hulgas selle kaudu, kuivõrd tema koostatud menetlusdokumendid asjas erinevad või sarnanevad (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 18. mai 2010. a otsus asjas nr

3-2-1-43-10, p 14).“

Kohus leiab, et kaitsja poolt on esitatud kõik vajalikud dokumendid menetluskulude

tekkimise ja suuruse kohta - tunnihind 115 eurot, mis on vägagi mõistlik kaasaaegse

õigusteenuste turul, 4 tundi 20 min õigusteenuse osutamine (ettevalmistamine, kaebuse

koostamine) ja transpordikulu 33 eurot. Kohus leiab, et kulud on mõistlikud ja vajalikud

men on mittemahuka, keskmise keerukuse etlsualuse isiku õiguste kaitmiseks. Tegemist

väärteoasjaga, mille lahendamisel tuleb rakendada teadmisi Euroopa Liidu õigusest.

Menetluskulu 637,60 eurot ei 400 eurot) kordades ega ületa sanktsiooni ülemmäära ( olulisel t.

Seaduse ja kohtupraktika kohaselt ei ole oluline, kes on menetluskulusid tegelikult kandnud.

Kohus leiab, et kuna menetlusaluse isiku suhtes on väärteomenetlus lõpetatud osaliselt, siis

tuleb vastavalt kohtupraktikale (vt RKKKo lahend 3-1-1-61-08) hüvitada menetlusalusele

isikule valitud kaitsjale makstud tasu proportsionaalselt osale, milles väärteomenetlus on lõpetatud. Kohus hindab proportsiooni kui ½ süüdistuse mahust.

Kohus leiab, et õige ja õiglane hüvitada menetlusalusele isikule valitud kaitsjale makstud tasu summas 318,80 eurot.

KOHTU MEE™ED

Kohtule menetlusaluse isiku H.N kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Andi Tubina

esitatud kaebus rahuldatakse osaliselt.Väärteomenetluses tehtud kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada osaliselt, nimelt LS § 217 lg 1 järgi esitatud süüdistuses ning karistuse osas.

Väärteomementlus H.N süüdistuses LS § 217 lg 1 alusel tuleb lõpetada osaliselt VTMS §

29 lg 1 p 1 näidatud alusel, nimelt selles, et et xxx. kilomeetril, olles kohustatud kasutama sõidumeerikut. 16.02.2013 kell 12:51 (UTC) - 18.02.2013 kell 10:11 (UTC), 18.02.2013 kell

19:10 (UTC)-19.02.2013 kell 06:15 (UTC), 21.02.2013 kell 20:16 (UTC)-22.02.2013 kell

10:25 (UTC), 22.02.2013 kell 21:49 (UTC)-25.02.2013 kell 08:35 (UTC), 25.02.2013 kell 21:10 (UTC) -26.02.2013 kell 8:12 (UTC), 26.02.2013 kell 20:53 (UTC)-27.02.2013 kell 9:45 (UTC), 27.02.2013 kell 21:50 (UTC) -28.02.2013 kell 11:00 (UTC), 28.02.2013 kell 21:49

(UTC)-01.03.2013 kell 09:00 (UTC), 01.03.2013 kell 20:12 (UTC)-04.03.2013 kell 07:10

(UTC), 04.03.2013 kell 21:02 (UTC)-05.03.2013 kell 10:00 (UTC), 05.03.2013 kell 21:28 (UTC) - 06.03.2013 kell 08:41 (UTC), 06.03.2013 kell 21:34 (UTC)-07.03.2013 kell 09:45

(UTC), 07.03.2013 kell 15:00 (UTC)-07.03.2013 kell 15:16 (UTC), 07.03.2013 kell 20:36

(UTC)-08.03.2013 kell 11:04 (UTC), 08.03.2013 kell 22:41 (UTC)-11.03.2013 kell 12:47

(UTC), 11.03.2013 kell 22:53 (UTC)-12.03.2013 kell 10:52 (UTC), 12.03.2013 kell 22:31

(UTC)-13.03.2013 kell 10:20 (UTC), 13.03.2013 kell 20:36 (UTC)-14.03.2013 kell 08:35

(UTC), 14.03.2013 kell 21:30 (UTC)-15.03.2013 kell 11:11 (UTC) ajavahemike puudus juhikaardil salvestus.

15

H.N-ile tuleb mõista karistus rahatrahv 160 eurot LS § 217 lg 1 järgi ettenähtud

väärteo toimepanemise eest, nimelt selle eest, et xxx. kilomeetril ei olnud menetlusalusel isikul esitada kontrollijale EMÜ 3821/85 nõutavaid art-ga 15 lg 7 p alapunktide ja a ii iii

dokumente 24.02.2013 kell 00.00 (UTC) - 25.02.2013 kell 08:35 (UTC), 25.02.2013 kell 21:10 (UTC) -26.02.2013 kell 8:12 (UTC), 26.02.2013 kell 20:53 (UTC)-27.02.2013 kell 9:45 (UTC), 27.02.2013 kell 21:50 (UTC) -28.02.2013 kell 11:00 (UTC), 28.02.2013 kell 21:49

(UTC)-01.03.2013 kell 09:00 (UTC), 01.03.2013 kell 20:12 (UTC)-04.03.2013 kell 07:10

(UTC), 04.03.2013 kell 21:02 (UTC)-05.03.2013 kell 10:00 (UTC), 05.03.2013 kell 21:28 (UTC) - 06.03.2013 kell 08:41 (UTC), 06.03.2013 kell 21:34 (UTC)-07.03.2013 kell 09:45

(UTC), 07.03.2013 kell 15:00 (UTC)-07.03.2013 kell 15:16 (UTC), 07.03.2013 kell 20:36

(UTC)-08.03.2013 kell 11:04 (UTC), 08.03.2013 kell 22:41 (UTC)-11.03.2013 kell 12:47

(UTC), 11.03.2013 kell 22:53 (UTC)-12.03.2013 kell 10:52 (UTC), 12.03.2013 kell 22:31

(UTC)-13.03.2013 kell 10:20 (UTC), 13.03.2013 kell 20:36 (UTC)-14.03.2013 kell 08:35 (UTC), 14.03.2013 kell 21:30 (UTC)-15.03.2013 kell 11:11 (UTC) ajavahemike eest, millega rikkus menetlusalune isik nimetatud EMÜ art 15 sätet.

VTMS § tuleb menetlusalusele isikule hüvitada valitud kaitsjale makstud tasu 23 alusel summas 318,80 eurot riigieelarvest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik Inna Kirsipuu