1-13-5064/7 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 19.06.2013.a. Tallinnas (Liivalaia kohtumaja)

Kohtunik Merle Parts

Sekretär Aive Uueni

Prokurör Alice Simm

Kaitsja Gennadi Kull

Menetluse liik kokkuleppemenetlus

Süüdistatav:

D.V, ik:XXX; elukoht: XXX; kodakondsus: EV; emakeel: eesti keel;

haridus: keskharidus; töökoht: OÜ M , õppeasutus: TT; kriminaalkorras karistamata,

väärteokorras korduvalt karistatud. Isik kahtlustatavana kinnipeetud 25.05.2012.a – 26.05.2012.a. Tõkend: kriminaalasjas nr 12230106972 kohaldatud tõkendit elukohast lahkumise

keeld alates 26.05.2012.a. Kriminaalasjas nr 12230105675 kohaldatud tõkendit elukohast lahkumise keeld alates 19.09.2012.a. Põhja Ringkonnaprokuratuuri 18.01.2013.a kriminaalasjade

ühendamise määrusega ühendatud kriminaalasjad nr 12230105675 ja 12230106972 ühte menetlusse.

süüdistuses KarS § 122 ja KarS § 424 järgi.

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada D.V KarS § 122 järgi ja karistada teda vangistusega 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud.

Süüdi tunnistada D.V KarS § 424 järgi ja karistada teda vangistusega 5 (viis) kuud.

KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse aja hulka eelvangistuses viibitud aeg, 25.05.2012.a- 26.05.2012.a., so 2 päeva ning mõista lõplikuks karistuseks 1 (üks) aasta, 2 (kaks) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

Kriminaalasi nr. 1-13-5064

2 KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust, 1 aasta 2 kuud ja 28 päeva vangistust, ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane – aastase katseaja kestel toime 2 (kahe) uut kuritegu ning järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1-5 sätestatud kontrollnõudeid, kohustudes:

1. Elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: XXX

2. Ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. Alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o. 19.06.2013.a.

Määrata D.V Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada D.V käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume.

KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada D.V käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalabiprogrammis.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena D.V-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 (viieks) kuuks.

D.V suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

KrMS § 175, § 179, 180 alusel välja mõista D.V-lt riigituludesse:

- sundraha 1,5 palga alammääras – 480 eurot;

- kaitsjatasu summas 230,40 eurot;

- kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud summas 0,45 eurot:

Kriminaalmenetluse kulud tasuda käesoleva kohtuotsuse 30 (kolmekümne) päeva jooksul

jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank,

221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-13-5064, D.V ja

tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Menetluskulude tasumist tõendav kviitung esitada Harju

Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Asitõendid ja salvestised: CD-plaat – jätta kriminaalasja materjalide juurde.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete (KrMS § 9. ptk 2. jagu) või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega seoses. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada

kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui

süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

3

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtu Liivalaia

kohtumajale kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest s.o alates 19.06.2013.a. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva

jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega (19.06.2013.a.).

SÜÜDISTUS

D.V süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul 01.01.2012 kuni 30.04.2012 kasutas järjepidevalt füüsilist vägivalda kannatanu EVsuhtes, mis seisnes kannatanu korduvas löömises

ning füüsilise valu ja tervisekahjustuste põhjustamises, nimelt 01.01.2012 kella 05.00 paiku XXX asuvas hotellis Astra toas istus EV puusadele ning lõi talle korduvalt lahtise käega vastu

nägu, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu ja ninaverejooksu. 15.02.2012 kella 00.00 paiku Tallinnas XXXasuvas korteris lõi EV’le ühe korra rusikaga vastu huult, mille tagajärjel

tundis kannatanu füüsilist valu ja alahuulele tekkis haav. 25.04.2012 kella 03.00 paiku Harjumaal Harku vallas Tabasalu alevikus XXX lõi palja jalaga EV’le näkku, mille tagajärjel

tundis kannatanu füüsilist valu ja ninast hakkas verd jooksma. 30.04.2012 kella 10.00 paiku

Harjumaal Harku vallas Tabasalu alevikus XXX lõi jalaga EV’le vastu parema jala reie

sisekülge, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu. Seejärel lükkas kannatanu D.V endast eemale vastu seina, kuid viimane haaras uuesti kannatanust kinni ning tekkis rüselus, mille käigus kriimustasid mõlemad üksteist küüntega näopiirkonnast. Seega põhjustas

D.V oma tegevusega EV’le füüsilist valu ja tervisekahjustusi: marrastused vasakul

põsel, hematoom vasakul rindkerel, hematoom parema reie piirkonnas, haav vasaku käe II sõrmel.

Seega pani D.V toime KarS § 122 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o järjepidev kehaline väärkohtlemine.

Samuti tema, 25.05.2012 kella 22.02 ajal juhtis Harjumaal Harku vallas Tabasalu alevikus

Lasteaia 9 asuva maja juures mootorsõidukit BMW 5231 registreerimisnumbriga XXX, olles

joobeseisundis (alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 1,08 mg/l, laiendmääramatusega ±0,10 mg/l (lõplik tulemus 0,98 mg/l)). Sellega rikkus D.V Liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei

tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides

ja reaktsioonides/ ja § 69 lg 4 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid.

Seega pani D.V toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kannatanule põhjustati moraalset kahju, füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Tsiviilhagi kannatanu esitada ei soovinud.

D.V, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör kohtus D.V süüdimõistmist ja karistamist KarS § 122 järgi toimepandud kuriteo eest

1 aasta 2 kuu pikkuse vangistusega ning KarS § 424 järgi toimepandud kuriteo eest 5 kuu

pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel raskendades üksikkaristustest raskemat, mõista liitkaristuseks vangistus 1 aasta 3 kuud. Vastavalt KarS § 68 lg 1 arvata nimetatud karistusest

4 maha kahtlustatavana kinnipidamise aeg 25.-26.05.2012, s.o 2 päeva, seega lõplikuks kandmata karistuseks on 1 aasta 2 kuud 28 päeva vangistust. Prokurör palub kohtul süüdistatavale karistus

tingimisi kohaldamata jätta vastavalt KarS § 74 lõikele 1 ning kohaldada tema suhtes 2 aasta pikkust katseaega vastavalt KarS § 74 lõikele 3. Samuti kohustada süüdistatavat täitma järgmisi KarS § 75 lg 1 punktides 1-5 nimetatud kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2)

ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult

eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 75 lg

2 p 2 alusel taotleb prokurör kohustada D.V käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama

alkoholi ja narkootikume ning KarS § 75 lg 2 p 8 alusel käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalabiprogrammis. Lisakaristusena taotleb prokurör D.V-lt võtta KarS § 50 lg 1 p 1 alusel mootorsõiduki juhtimisõigus ära 5 kuuks.

Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud

kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

Kohtuistungil jäi süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde. Süüdistatavale on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral peab ta tasuma kriminaalmenetluse kulud ja sundraha.

Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava D.V süüdi

tunnistamine ja tema poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Kohus leiab, et D.V tuleb süüdi tunnistada KarS § 122 ja KarS § 424 järgi ning mõista

talle karistus vastavalt kokkuleppele. Samuti kuuluvad temalt väljamõistmisele

kriminaalmenetluse kulud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, kuivõrd

tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1, süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Kriminaaltoimiku andmetel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks

määratud kaitsja tasud summas 230,40 eurot ning kriminaaltoimiku materjalidest koopia

tegemise kulud summas 0,45 eurot. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme

kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 palga alammäära, s.o 480 eurot. Kohtu

hinnangul ei esine süüdistatava puhul erandlikke asjaolusid, mille puhul oleks põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine. Asitõendina CD-plaat tuleb vastavalt KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde.

Kohus juhindub KrMS § 126 lg 3 p 1; § 175, § 179, § 180 lg 1, § 248 lg 1 p 5, § 311-313, § 318.

Merle Parts Kohtunik