4-12-2942/15 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

01. aprill 2013.a Pärnu Väärteoasja number 4-12-2942 Kohtunik Teet Olvik Kohtuistungi sekretär Anneli Kaljula Väärteoasi T.E ja Renee Froš`i Keskkonnainspektsiooni Lääne kaebus

regiooni peainspektor-nõunik Enn Keeman` poolt 07.06.2012.a üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 940012000031 Kalapüügiseaduse § 231 lg 1

järgi Kohtuistungil osalenud isikud:

kaebuse esitajad

kaebuse esitajate kaitsja

kohtuvälise menetleja ametnik

T.E (ik xxx, elukoht xxx)

Renee Froš (ik 38205274218, elukoht xxx)

vandeadvokaat Ants Nõmmik

Keskkonnainspektsiooni Lääne regioonipeainspektor nõunik Enn - Keeman

RESOLUTSIOON

Juhindudes Kalapüügiseaduse § 231

lg 1

ja Väärteomenetluse seadustiku § 132 p 2, § 133-135 kohus otsustas

Rahuldada T.E ja Renee Froš`i kaebus osaliselt.

Tühistada Keskkonnainspektsiooni Lääne regiooni peainspektor nõunik Enn Keeman` poolt

-

07.06.2012.a üldmenetluse otsus

osaliselt ning teha uus otsus ed väärteoasjas nr 940012000031 karistuse osas, so vähendada ja Renee Froš`ile määratud karistust ning karistada T.E-le

neid Kalapüügiseaduse § 23 1 lg 1 alusel rahatrahvi ga 150 ( de ükssada viiskümmend) trahviühikut, so 600 (kuussada) eurot. Muus osas jätta väärteootsused muutmata.

Menetluskulud jätta kaebuse esitajate enda kanda.

Mõlemal isikul rahatrahv 600.00 eurot tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034796011 AS SEB

Pank, viitenumber 4100064625. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse). Nõue rahatrahvi osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul alates käesoleva lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega.

Kohtuotsuse lõpposa kuulutamine: 01.04.2013.a. Kohtuotsuse lõpposa tutvumiseks kättesaad on av: 01.04.2013.a.

Edasikaebamise kord

Kui kohtumenetluse pooled loobusid kassatsiooniõiguse kasutamisest vastavalt VTMS § 135 lg 4 p 2, siis otsus jõustub järgmisest päevast.

4-12-2942

2 (9)

Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi.

Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav alates 24.04.2013.a.

Asjaolud ja menetluskäik Keskkonnainspektsiooni Lääne regiooni peainspektor nõuniku Enn Keeman poolt - on 09.05.2012. a Renee Frošile väärteoasjas nr 940012000031 koostatud väärteopr ning T.E-le otokoll , mille kohaselt 09 id

jaanuaril 2012. a ajavahemikul kella 12.00 kuni 13.30 teostasid Renee Froš ja T.E ühiselt ja kooskõlastatult Pärnu maakonnas Pärnu jõel Tindi saarte piirkonnas kalapüügiseaduse § 20 lg 4 1 järgi keelatud elektripüügivahendiga kalapüüki. Olles A kuuluva sõudepaadiga Pärnu jõel Tindi saarte ja P

Politseikooli vahelisel alal, kasutati kala püüdmiseks elektripüügivahendit, milline koosnes kahvast, aparaadist ja akust. Elektripüügivahendiga teostas otsest püüki T.E samal ajal, kui Renee Froš juhtis päramootoriga paati, millise tegevuseta oleks kalapüük elektripüügivahendiga olnud võimatu. Saagiks saadi kaks haugi (Esox lucius) Püütud kalad pandi musta värvi nn. prügikotti. Renee Froš ja T.E ei omanud luba elektripüügivahendi omamiseks, hoidmiseks ega sellega kala püüdmiseks. Kahe haugi püügiga tekitati kalavarudele kahju 140.- euro suuruses summas.

Renee Froš`i ja T.E poolt toime pandud väärtegu on tõendatud:

a) tunnistaja Andres Kutsari ütlustega väärteoasjas nr 940012000031 12.01.2012.a. mille kohaselt

09.01.2012.a. Kella 13.15 ajal teatati elektripüügivahendiga kakapüügist Pärnu jõel Tindi saarte piirkonnas. Sündmuskohta jõudes nägi tunnistaja Pärnu jõel Tindi saartest Pärnu suunas sinist, valge päramootoriga paati, milles olid kaks meest. Tunnistaja ja paadi vahemaa oli umbes 200m. Tunnistaja nägi binokliga vaadates kahte meest kelledest üks oli riietatud musta oranži värvi kombines - ooni ja teine

kandis kirjut jopet, musti pükse ning peas oranži värvi mütsi. Kombinesoonis isik (hiljem tuvastatud Renee Froš) juhtis mootorpaati ja teisel isikul (hiljem tuvastatud T.E) oli käes kahv, millel oli juhe taga musta värvi juhe Paadis ei olnud ühtegi teist püügivahendit (spinningut). Paat randus x kinnitu

xx sel ja tunnistaja nägi ca 50 meetri kauguselt kuidas T.E tõstis maale juhtmega kahva ja musta värvi auto aku. Teine, Renee Froš võttis ära paadi küljest mootori, tõstis maale musta värvi. nn. prügikoti ja juhtmetega musta värvi kandilise eseme ning pani selle Joeli käes oleva kahva sisse. R.Froš ja T.E suundusid nendega R.Froš i elukoha poole. Samu esemeid nägi tunnistaja Renee Froš ` `i elukohas.

b) tunnistaja Hans Sibrits ütlustega, milles tunnistaja avaldab, et temale helistati 09.01.2012.a. kella

13.15-13.20 paiku ja teatati elektriga kalapüügist Pärnu jõel Tammiste küla piirkonnas. Sündmuskohta jõudes kelle 13 45 paiku nägi tunnistaja Pärnu jõel sinist paati, milles oli kaks inimest. Umbes kella 13.52 paiku teatas tunnistaja A.Kutsar tunnistaja H.Sibrits`ale, et paat tuli kaldasse ja kaks meest tulevad xxx x asuva maja poole ning et oran kaasas aku ja pika musta varrega kahv, milles ži suusamütsiga mehel on on

näha arvatav elektripüügivahend. Teine punase värvi kom inesoonis lühem mees kannab -musta b

paadimootorit ja musta kilekotti. Tunnistaja H.Sibrits liikus nendele vast ja nägi 6-7 meetri kauguselt kahte meest, kellest pikem oranži suusamütsi ja kirju jopega mees viskas juhtmetega kahva üle aia koerakuudi juurde. Teisel mehel enam midagi käes ei olnud aga samas koeraaia juures seisis musta värvi värskele lumele asetatud aku ja 3 jõe poole must kilekott -4 meetrit ja valge paadimootor.

c) tunnistaja Jaanus Põldma ütlustega, mille kohaselt nägi tema sündmuskohale jõude binokliga vaadates

Pärnu jõel sinist paati valge päramootoriga, milles ahtris, mootori juures istus punase ülaosaga mustas tunkes mees ja esiotsas oranži suusamütsi ja kirju jopega mees. Paadis oli näha ka mingi kahv. Xxx kinnistul jõudis autost enne välja tunnistaja H.Sibrits, kes tunnistaja J.Põldma kohale jõudes rääkis, et oranži mütsi ja kirju jopega mees oli tema nähes visanud kahva koera aeda. Koera aias nägi tunnistaja värskel lumel kahva, mille juhe ja rohelise nupuga lüliti. Kahva sees asus neljakandiline must karp, mille küljes mitu juhet, sealhulgas punast ja musta värvi juhtmed millede otsas näpitsklemmid. Koera aia kõrval nägi tunniostaja musta värvi akut, mis oli värskele lumele asetatud ja koera aedikust jõe suunas oleva varjualuse juures värskel lumel valget värvi paadimootor ja musta värvi kilekott. Jõelt tulnud mehed väitsid tunnistajale, et mustas kilekotis olevad kaks haugi püüdsid nemad spinninguga jõest.

4-12-2942

3 (9)

d) tunnistaja K F

ütlustega, milles tunnistaja avaldab, et tema kinnistul asuv sinine paat kuulub tema vennale A P ja tema ei ole varem õues ega koeraaedikus mingeid röövpüügivahendeid näinud.

e) sündmuskoha vaatlusprotokolliga, millest nähtub, et xxx x kinnistul asub abihoone ja selle otsas koeraaedik ja selle nurgas on maas musta värvi aku, milline ei ole kaetud värskelt sadava lumega. Koeraaedikus musta värvi kahv ja selles kust karp, millised samuti ei ole kaetud värske lumega. Kahva lähedal isegi puuduvad aedikus oleva koera jäljed. Koeraaedikust jõe suunas on värske lume peal musta värvi nn. prügikott ja külili lumes olev valget värvi paadimootor. Mustas kotis kaks haugi.

f) asitõendi vaatlusprotokolliga, millega on spetsialistide poolt tuvastatud, et tegemist on elektripüügivahendiga ja kirjeldatud tema välimust ja tunnuseid.

g) menetlusaluste isikute Renee Fro ütlustega ja š`i ja T.E vastastamisprotokollidega, mis on vastuolulised ja eluliselt mitteusutavad.

Võttes arvesse eeltoodut, Keskkonnainspektsiooni Lääne regiooni peainspektor on -nõuniku Enn

Keeman`i poolt 07.06.2012.a üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 940012000031 menetlusaluseid isikuid Renee Froš`i ja T.E mõlemat karistatud kalapüügiseaduse § 23

1 lg 1 järgi rahatrahviga

250 trahviühikut, so 1000 eurot. Samuti otsusega, k üügiseaduse § 23 alap

1 lg 3 ja karistusseadustiku § 83

lg 6 alusel konfiskeerida süüteo vahendiks olnud elektripüügiagregaat ning anda see vastavalt KrMS § 421' lg 1 ja VTMS § 206 üle Pärnu Maavalitsusele.

Kaebuse sisu 25.06.2012.a esitas ja Renee Froš´i kaitsja vandeadvokaat T.E Ants Nõmmik Pärnu Maakohtule

kaebuse Keskkonnainspektsiooni Lääne regiooni 07.06.2012.a üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 940012000031 taotlusega ja R.Froš`i T.E suhtes koostatud otsuse tühistamiseks täies ulatuses ning lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1, kuna teos puuduvad väärteo tunnused järgmistel põhjustel:

T.E-le ja Renee Froš`ile koostati kohtuvälise menetleja poolt 07.06.2012.a otsus väärteoasjas nr 940012000031, mille kohaselt karistati menetlusaluseid isikuid, juhindudes KarS § 2 lg 2; § 47 lg 1; § 83 lg 4,5 ja 6 ning VTMS § 231 lg 1 järgi rahatrahviga 250 trahviühikut, so 1000 eurot. Kalapüügiseaduse § 231 lg 3 ja KarS § 83 lg 6 alusel otsustas kohtuväline menetleja konfiskeerida süüteo vahendiks olnud elektripüügiagregaadi, andes see KrMS § 421 1 lg 1 ja VTMS § 206 sätete kohaselt üle Pärnu Maavalitsusele. Otsuse said T.E ja Renee Froš kätte 11.06.2012.a.

Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et T.E ja R.Froš süü väärteo toimepanemises 09.01.2012.a ajavahemikul kella 12:00 – 13:30 on igati tõendatud eelkõige tunnistaja Kutsar ning tunnistaja Sibrits, Põldma, F ütlustega ning sündmuskoha ja asitõendi vaatlusprotokolliga. Kohtuväline menetleja on asunud otsuses seisukohale, et menetlusaluste isikute T.E ja R. Froš`i ütlused on vastuolulised ning vastamisprotokollid on vastuolulised ja seega on nad eluliselt mitteusutavad.

Kaebuse esitajad on seisukohal, et nimetatud teo eest nende karistamine rahatrahviga 250 trahviühikut on ebaõige, sest tuvastamata on nende süü nimetatud teo toimepanemises. T.E

ja R. Froš`i süüd ei kinnita muuhulgas tunnistaja Kutsar est väärteomenetluse käigus ja Sibrits, s

ei ole ümber lükatud menetlusaluse isiku vastuväide, et koeraaedikust kohtuvälise menetleja ametnike poolt leitud röövpüügivahendid ei kuulu kaebuse esitajatele.

Veelgi enam, kohtuväline menetleja ei ole enda otsuses isegi mitte püüdnud kõiki väärteomenetluse käigus kogutud tõendeid nende kogumis hinnata, andes motiveerimatult osale kirjalikest tõenditest kaalukama õigusjõu kui teistele kirjalikele tõenditele.

Lähtudes eeltoodust ning juhindudes VTMS § 73 lg 1 p 2 ja § 29 lg 1 p 1 lõpetada väärteomenetlus väärteoasjas nr 940012000031 kuna menetlusaluste isikute T.E ja Renee Froš`i tegevuses puuduvad väärteotunnused.

Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele

4-12-2942

4 (9)

Keskkonnainspektsiooni Lääne regiooni regioonijuhataja Teet Sepp oma 07.08.2012.a kirjalikus vastuses

Pärnu Maakohtule teatab, et menetlusaluste isikute T.E ja Renee Froš`i süü on täielikult tuvastatud ja kogutud tõendid on hinnatud nende kogumis õigesti.

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil 25.10.2012 ja Renee Froš ning nende kaitsja Ants Nõmmik .a kohtuistungil kaebuse esitajad T.E

jäid esitatud kaebuse juurde ning palusid kaebus rahuldada ning väärteomenetluse lõpetamist. Kaebuse esitajate kaitsja selgitas, et kaebuse esitajate süü ei ole tõendatud, menetlustoiming on tehtud menetlusnorme rikkudes. Samuti 1000 eurot määratud rahatrahviks, kuid 140 eurot oli tekitatud kahju.

Kaebuse esitaja T.E istungil selgitas, et 09.01.2012.a läks koos R.Froš`iga kella 12 külla -st xxx kalale, neil oli paat, mis kuulus Renee onule. Kaasas oli spinning, kahv, kalakast, haamer ja paadimootor. Püüdsid spinninguga kala aga kala ei saanud. Tagasi tulles võttis spinningu, kalakasti ja tõi need kuuri juurde, Renee ema kinnistule. Siis tulid kohale 6-7 meest, kes süüdistasid neid ebaseaduslikus kalapüügis. Talle väideti, et võeti aparaat, mis visati bussi. Aparaati ja selle võtmist T.E ise ei näinud. T.E-le helistati, et peab inspektsiooni minema, kus andis seletused. T.E märkis, et tema ei püüdnud ebaseaduslikult kala. Kohtuistungil kaebuse esitaja R.Froš rääkis istungil, et nägi, et tema vanemate asju võeti ära kuuri juurest ning võeti kaasa. Keskkonnainspektsioon väitis, et neil on hoovis keelatud kalapüügivahendid. R.Froš nägi, et koeraaedikust võeti samuti midagi ära.

25.10.2012.a kohtuistungil kohtuväline menetleja leidis, et kaebaja süü antud väärteo toimepanemises te on tõendatud.

18.03.2013.a kohtuistungil kuulati

Andres Kutsar, Jaanus kohtuvälise menetleja taotlusel üle tunnistajad Põldma, Hans Sibrits Samuti kuulati istungil kaitsja taotlusel üle tunnistaja K . F.

18.03.2013.a kohtuistungil tunnistaja Hans Sibrits selgitas, et 09.01.2012.a olid nad tavalisel väljasõidul, kui tuli kõne, et Pärnu jõel laevavraki piirkonnas tegeletakse elektri-kalapüügiga. Kohale jõudes nägid, et on sinist värvi paat ja selles kaks inimest. Siis Kutsar´ilt tuli telefonikõne ja ütles, et kaks meest randusid paadiga ja tulevad jõekallast mööda üles. Pikemal poisil oli aku ja kahva taoline ese, lühemal mehel paadimootor ja kilekott. Siis mõningad meetrid sõitsime autoga kinnistu garaaži piirkonda. Mina väljusin parempoolsest uksest, Põldma jäi autot sulgema. Ja maja ja garaaži vahelt siis jõe poole suundudes praktiliselt ühel hetkel, see oli sekundi murdosa küsimus, nägin kui kaks meest vasakut kätt minust jõe pool olid koos ja see kahva taoline ese visati minust vasakule kuuri taha. Nagu hiljem selgus oli seal koeraaedik koos koera ja koerakuudiga ja sinna see kahva taoline ese jäigi. Edasi jõudis minu ja noormeeste juurde juba Jaanus Põldma. Tavapäraselt olid meil vormid seljas, esitlesime end ja püüdsime kindlaks teha ka poiste isikuid ja nende tegevust. Kuna nad vältisid meid, läksid ära tuppa, siis meil ei jäänud muud üle, kui kutsuda politseipatrull, et nende isikuid tuvastada. Kohapeal koeraaia juures koeraväravast vasakul oli aku, siis oli veel koeraaias sinna visatud kahv ja 4-6 meetrit jõe poole oli maha pandud värskele lume Koeraaia sees oli kahv, milles oli näha juhtmetega le paadimootor ja must kilekott. kandiline ese, oletatavalt elektriagregaat.

18.03.2013.a kohtuistungil tunnistaja Andres Kutsar: 9 jaanuari lõunapaiku kella ühe ajal tuli Hans

Sibrits´i telefoni peale kõne, et Pärnu jõel kalapüük. Sõitsime Tammiste piirkonnas toimub elektri-

sündmuskohale, uute eramute juurde. Sealt läks tee, jalgrada jõe äärde. Jõe äärde minnes nägime sinist värvi paati. Binokliga vaadates oli näha kahte meest. Paadis üks isik oli püsti, käes oli kahv, millel oli juhe taga. Teine mees juhtis paati. Kuna kahv viitas elektripüügile, siis otsustasime oodata kuni isikud kaldale tulevad. Kui isikud randusid ja maha tulid, siis isik, kes juhtis paati, oli riietatud kombinesooni, mis oli alt must, ülevalt oranž, tema võttis paadist kilekoti ja paadimootori ja arvatava elektriaparaadi, mille asetas teise mehe käes olevasse kappa ning hakkasid kaldast üles tulema. elefonis ütlesin Sibrits´ale, et mingu T

isikutele vastu ja kontrolligu. Ise läksin samal ajal paadi juurde ja paadis oli kummist käepidemega haamer ja veel kummikindad. Paadi juurde kui jõudsin, siis kuulsin ülevalt hääli, järeldasin, et vee peal olnud isikud on inspektoritega kohtunud ja läksin siis alt ülesse häälte suunas ja jõudes ülesse mäe peale,

4-12-2942

5 (9)

nägin et mootor ja kott olid kõrvuti mõni meeter eemal oli koeraaedikusse visatud kahv, mida üks , härrasmees oli käes hoidnud mille sees oli elektriaparaat. ja Grillimaja nurga ääres olid mootor ja kott, mis olid kohe maha asetatud ning oli need võis järeldada, et isik tulnud ühes käes kott, teises mootor ja maha pannud kaks - kolm sammu rajast eemal. Oli näha, et see oli tõesti värskelt pandud, kuna eelmisel õhtul oli vahetult lundsadanud, samas sadas ka siis lund.

Tunnistaja Jaanus Põldma selgitas, et 09. jaanuaril eostasime koos vaneminspektorite Sibrits´a, t Kutsar´iga Pärnus Valgeranna pool kala järelvalvet, kui Sibrits´ale tuli kuskil lõuna paiku telefonikõne, et

Pärnu jões laevvraki piirkonnas tehakse elektripüüki. õitsime läbi Pärnu linna Tamm S iste e, sealt ss

läksime jõe äärde. Jätsime auto majade vahel seisma ning liikusime . Minul oli edasi, et jõge näha

binokkel kaasas. Jõele vaadates nägin helesinist mootorpaati, kus olid kaks meest sees ja sõitsid parasjagu, meist jäid nad allavoolu ja sõitsid meie poole, kalda suunas. Mustas riietuses tunkedega mees istus paadis mootori pool, ning paadi ninast paistis ka rohelist värvi laigulise jopega mees paadi ninas kahv. Andsin binokli Kutsar´ile ja läksime Sibrits´aga auto juurde tagasi ja sõitsime siis sealt jõe äärest natuke kaugemale Vändra tee poole. Pikamaa tee ja Kesa tee oli vist sinna risti, jäime sinna ootama, et mis Kutsar näeb. Mingi aeg its´ale ütles, et sõidaksime helistas ta Sibr ja xxx x maja juurde, kuna paat tuli

sinna kaldasse. Parkisime auto garaaži lähedale, Sibrits läks enne mind autost välja, mina seiskasin mootori, läksin välja hoovi peale, nägin neid kahte sama meest hoovi peal, keda ma nägin ka kus

enne paadis. Riietuseset järeldasin, et tegu oli samade meestega, lühemal mehel oli kombinesoon ja teine mees oli rohelise laigulise jopega, peas oli tal oranži värvi tutimüts. Sibrits ütles mulle kohe, et ta nägi, et oranži tutimütsiga mees viskas koeraaeda kahva. Läksin õue nägin koeraaias juhtmetega kahv

ka a, millel oli lukk kah

va varre küljes, kahva sees oli must kast, kus olid juhtmed küljes. Tutvustasin ennast, näitasin kodanikele oma . töötõendit Selle aja peale jõudis Kutsar meeste selja tagant kohale ja palus neil oma isikut tuvastada. Meeskodanikud keeldusid ja et ei pea midagi aatasime ütlesid näitama ja läksid majja. V ringi, maas oli veel aku koeraaia juures, kuna värskelt oli lund sadanud eelneval ööl ja hommikul, siis

lumel olid jäljed hästi näha, et jõe poole läksid kahed jäljed ja jõe poolt tulid üles kahed jäljed ja siis

Kutsari jäljed ja seal koeraaiast natuke jõe poole oli maas must prügikott. Vaatasin prügikoti sisse, seal oli kaks haugi. Sealsamas hoovi peal, koeraaiast natukene jõe poole oli puukuur, varjualune, kus oli kott. Jalajäljed olid seal koti juures ka, ei aku ega koti peal ei olnud mingit lund näha, et oleks peale sadanud, et see oleks saanud varem olla. Kutsar kutsus politsei välja, et isikuid tuvastada ja mina helistasin peainspektor Keeman´ile ja kutsusin sinna appi. Mingi hetk tuli patrull, läks majja sisse, tulid välja ja ütlesid isikute nimed, panime andmed kirja, võtsime koeraaiast kahva koos seadeldisega välja ja kalad ka kaasa ning läksime minema. Tunnistaja K F selgitas, et xxx x kinnistu ei ole piiratud aiaga, oleme lubanud oma kinnistult jõe äärde ligipääsu ning läbi hoovi läheb jõe äärde. Samuti selgitas, et nimetatud sinine paat kuulub tema vennale ning jõel käivad sellega nende perest kõik. Küsimusele, kas nende majapidamises on elektrilisi kalapüügi riistu, vastas K.F, et tema teada pole aga samas ei oska arvatagi, millised nad välja näevad. 09 jaanuaril tema kodus ei viibinud, kuid ta sai nimetatud sündmusest teada poja käest.

Kaebuse esitajad ja nende kaitsja jäid esitatud kaebuse juurde, palusid kaebus rahuldada, sest ei ole leidnud tõendamist see, milles

T.E ja Renee Froš`i süüdistatakse. Kaitsja leidis, et kohtuliku uurimise käigus selgus, et kõik on oletuste pinnal. , et kaebuse esitajate süü Kaebuse esitajate kaitsja leidis ei ole tõendatud, samuti menetlustoiminguid tehtud menetlusnorme rikkudes. on

Kohtuistungil kohtuväline menetleja leidis, et tõendeid on piisavalt ning kaebaja te süü antud väärteo toimepanemises on tõendatud Kohtuväline menetleja leiab, et väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik ning . palu

s jätta Renee Froš`i ja T.E kaebus rahuldamata.

Pärnu Maakohtu seisukoht VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS § - -s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised.

4-12-2942

6 (9)

Kohus, vaadanud läbi kaebused, asjas kogutud kirjalikud materjalid ning kuulanud ära menetlusosaliste seletused leidis, et kaebus

ed ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu.

Käesolevas väärteoasjas on kaebajatele Renee Frošile ja T.E-le Keskkonnainspektsiooni Lääne

Regiooni peainspektor-nõuniku Enn Keemani poolt ud väärteootsustega 07.06.2012 a. mõlemale koostat

kohaldatud rahatrahv summas 250 trahviühikut Kalapüügiseaduse (KPS) § 23 1 lg 1 alusel selle eest, et nemad 09.01.2012 a. panid Pärnu maakonnas Pärnu jõel Tindi saarte piirkonnas toime kalapüügi kasutades selleks ebaseaduslikku elektripüügivahendit. Kalapüügiga saadi saagina kaks haugi. KPS § 23 1 lg 1 koosseis ette näeb vastutuse keelatud vahenditega, sealhulgas ka elektripüügivahenditega kalapüügi eest. Hindamaks Keskkonnainspektsiooni ametniku poolt kohaldatud väärteootsuste õiguspärasust, tuleb kohtul hinnata, kas R.Froš ja T.E püüdsid 09.01.2012 a. Pärnu maakonnas Pärnu jõel Tammiste küla ja nn. Tindi saarte lähistel kala. ui nende poolt kalapüük toimus, siis kas selleks kasutati keelatud, antud K juhul elektripüügivahendit.

Väärteoasja kohtulikul uurimisel eitasid kaebajad ebaseaduslikku kalapüüki ning panid kahtluse alla Keskkonnainspektsiooni inspektorite avaldatu. paadiga Samas nad aga tunnistasid, et käisid 09.01.2012 a.

Pärnu jõel kala püü püüd Seega puudub käesolevas

dmas es kala spinninguga, kuid kala ei saanud. väärteoasjas vaidlus selles osas, kas kaebajad 09.01.2012 a. Pärnu jõel kala püüdsid, kuna nad on seda ka ise tunnistanud. Samas on kaebajad eitanud kala püüdmist elektrilist püügivahendit kasutades.

Kaebajate seisukohad on vastuolus asja kohtulikul uurimisel ütlusi andnud tunnistajate Hans Sibritsa,

Andres Kutsari ja Jaanus Põldma, samuti kohtuvälise menetleja Enn Keemani ütluste ning seisukohtadega. Kuna tegemist on nn. sõna sõna vastu olukorraga, tuleb kohtul hinnata kelle ütlusi ning -

seisukohti lugeda tõepärasemateks ning kelle poolt avaldatu haakub muude väärteoasjas kogutud tõendite ning tuvastatud faktiliste asjaoludega.

-Väärteoasja kohtulikul arutamisel andsid ütlusi sündmuskohal viibinud

tunnistajatena

Keskkonnainspektsiooni inspektorid Hans Sibrits,

Andres Kutsar ja Jaanus Põldma. Nende ütluste kohaselt teatati Ants Sibritsa telefonile, et Pärnu jõel, Tammiste küla juures, laevavraki ehk nn. Tundi saarte piirkonnas toimub elektripüügivahendiga kalapüük, mille peale sõitsid inspektorid viivitamatult sündmuskohale. Telefonikõne kinnituse nägid sündmuskohale saabunud inspektorid A.Kutsar ja na J.Põldma jõel sinist värvi paati ning selles kahte meest. Ü käes nägi A.Ku he mehe tsar juhtmega kahva,

mis viitas sellele, et kasutati elektrilist kalapüügiaparaati. Väärteomenetlusega on kindlaks tehtud, et antud isikuks oli T.E. Oodanud meeste randumist, läksid H.Sibrits ja J.Põldma neile kaldale vastu,

A.Kutsar aga läks kontrollima kaldale jäetud paati, kus ta avastas kummist käepidemega haamri ning kummikindad. Seejärel, kui A.Kutsar oli läinud jõekallast mööda üles nägi ta, et seal asuva elamu ,

grillmaja nurga juures sinna maha pandud paadimootorit ja kotti, koeraaedikus oli aga elektriline kalapüügivahend – kahv koos aku ja elektriagregaadiga. Kuna isikud, kes kalapüügilt kaldale tulid, keeldusid Keskkonnainspektsiooni inspektoritega vestlemast ning läksid majja, kutsuti asjaolude kindlakstegemiseks kohale politseipatrull, kes mõne aja pärast ka kohale saabus. Tunnistajate ütlused kinnitavad järgmisi faktilisi asjaolusid – esmalt seda, et 09.01.2012 a. toimus Pärnu jõel paadist kalapüük. Kala püüdmist elektrilise püügivahendiga kinnitab see, et esmalt teatati inspektoritele taolisel viisil kala püüdmisest, seejärel aga kohapeale , nägid ka inspektorid, et saabudes jõel olevast paadist püüti kala ning selleks oli püüdjatel kaasas juhtmetega elektriline kalapüügivahend. Kuna inspektorid jälgisid jõe kaldalt jõel olevat paati binoklist, siis on tõenäoline ja usutav, et nad nägid nii paadis viibivaid isikuid kui seal olnud kalapüügivahendit. Kohus ei pea tõenäoliseks, et spetsiaalselt vastava vihje peale kohale saabunud ning kala püüdmist kontrollima asunud inspektorid oleks valesti näinud või endale ette kujutanud keelatud püügivahendi olemasolu nende poolt jälgitavas paadis. Seega on kohtulikul uurimisel leidnud kinnitust asjaolu, et jõel asunud paadis oli elektriline kalapüügivahend.

-Järgnevalt analüüsib kohus seda, kes viibisid jõel, inspektorite poolt jälgitavas paadis. Kõikide tunnistajatest Keskkonnainspektsiooni inspektorite ütluste kohaselt oli paat sinist värvi ning selles viibis kaks meesterahvast, kellest üks tegeles kalapüügiga ), teine aga juhtis paa (Renee Froš) (T.E ti . Kohtuistungil ütlusi andnud tunnistaja K , Renee Froši ema kinnitas samuti, et tema pere liikmed s.h. ka F

Renee Froš käivad kala püüdmas tema venna paadiga, milline on sinist värvi. Seega nägid

Keskkonnainspektsiooni inspektorid jõ paati, mida kasutas Renee Froš. el sama

Andres Kutsar jälgis sündmuste edasist käiku, ootas ära paadi randumise ning jälginud kuhu paadis viibinud mehed lähevad (xxx x asuva maja juurde), teatas nende liikumisteest eemal jõekaldal viibivatele inspektoritele Hans Sibritsale ja Jaanus Põldmale. Läinud nimetatud maja juurde, kohtusid H.Sibrits ja

4-12-2942

7 (9)

J.Põldma seal samade meestega, kes olid jõel kalastanud sinises paadis ning kelle juures märgati elektrilist kalapüügivahendit. Väärteomenetlusega on kindlaks tehtud, et isikud, kellega inspektorid xxx x asuva maja juures kohtusid, olid Renee Froš ja T.E.

Eeltoodu põhjal asus kohus seisukohale, et nimetatud isikud viibisidki samas paadis, mida jälgisid Keskkonnainspektsiooni inspektorid. Asjaolu, et paadiga käidi jõel kalastamas, kinnitavad ka A.Kutsari poolt paadist avastatud, kalapüügile viitavad esemed – (kinnipüütud kala surmamise vahend) haamer ja kummikindad.

- kasutasid selleks Järgnevalt hindab kohus seda, kas paadiga kala püüdnud Renee Froš ja T.E keelatud, elektrilist kalapüügivahendit (nn. elektrikahva). Kohus on eelnevalt juba peatunud sellel, et inspektorite poolt vaadeldi ja jälgiti paadis viibinud kala püüdnud Renee Froši ja T.E. ning Vaatluse käigus tuvastati, et nende kasutuses on juhtmetega elektriline kalapüügivahend. Andres Kutsar, kes jälgis meeste liikumist, nägi ka seda, et kui mehed hakkasid jõekaldast üles, maja poole tulema, võtsid nad nimetatud elektrilise kalapüügivahendi . Seejärel nägi Hans Sibrits, kuidas üks meestest viskas kaasa

antud eseme maja kuuri taga asuvasse koeraaedikusse. H.Sibrits, A.Kutsar ja J.Põldma kinnitasid, et nimetatud ese, juhtmete, elektriagregaadi ja akuga varustatud kahv leitigi pärast seda koeraaedikust.

-09.01.2012 a. Keskkonnainspektsiooni Lääne regiooni keskkonnakaitse vaneminspektori Andres

Graubergi poolt VTMS § 47, § 49, § 50 ja KrMS § 83, § 84 ja § 87 alusel läbiviidud sündmuskoha vaatluse ja selle kohta koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli (väärteotoimik t.l. 33-38) kohaselt tuvastati x maakonnas, xxx vallas xxx xxx x asuva kinnistu abihoone ja koeraaediku juurest, xx külas

abihoone nurga kõrval maast musta värvi aku (foto nr. 2 väärteotoimik t.l. 34) ning koeraaediku seest musta värvi varrega, musta võrguga kahv, mille sees oli juhtmetega must karp. Juhtmete külge olid kinnitatud nn. „krokodillid“ ehk klemmid (fotod 3,4,5 väärteotoimik t.l. 35-36). Lisaks sellele on sündmuskoha vaatluse käigus varjualuse ehk nn. grillmaja juurest maast leitud paadimootor ja musta värvi kilekott, milles olid kalad – kaks haugi (fotod nr. 5,6 väärteotoimik t.l. 36,37).

Sündmuskoha vaatlusega tuvastatu kinnitab seda, et elektrilist kalapüügivahendit kasutanud isikud ilmselt märkasid inspektoreid ning püüdmaks vabaneda neid süüstavatest asitõenditest, püüdsid neist inspektoritele märkamata vabaneda.

Keskkonnainspektoritest tunnistajate, samuti inspektoritest veidi hiljem sündmuskohale saabunud kohtuvälise menetleja Enn Keemani ütluste kohaselt sadas 09.01.2012 a. lund ning maas oli nn. värske lumi. Sündmuskoha vaatlusega leitud eelnimetatud esemed ei olnud lumised, mis kinnitab seda, et need olid sinna jäetud vahetult enne sündmuskoha vaatlust, kuna juhul, kui need oleks seal olnud juba varem, oleks need lumesaju tõttu olnud kaetud lumega. Väärteomenetluse käigus ei ole tuvastatud muude isikute, kui R.Froši ja T.E viibimist vahetult enne seda külas xxx xxx x asuval kinnistul. Seega ei saanud paadimootorit, kotti kaladega ja elektrilist püügivahendit jätta abihoone juurde ja koeraaedikusse muud isikud, kui R. Froš ja T.E. Kohus peab ka ebatõenäoliseks, et kõrvalised isikud oleks jätnud enda püütud kalad võõrale kinnistule ning visanud esemed võõrasse koeraaedikusse, kuivõrd juhul, kui keegi muu isik oleks tõepoolest soovinud taolistest esemetest hirmust võimaliku tabamise eest vabaneda, oleks ta need esemed tõenäoliselt jätnud või ära peitnud kuhugile mujale. Samas ei ole väärteomenetlusega tuvastatud ning kindlaks tehtud, et antud kinnistu piirkonnas ning samal ajal oleks tuvastatud teisi ebaseaduslikus kalapüügis kahtlustatud isikuid.

- te, xxx maakonnas xxx vallas xxx xxx x Asitõendi külas asuvalt kinnistult ära võetud elektrilise kalapüügivahendi ja musta värvi d vaatlusprotokolliga (väärteotoimik t.l. 40 kilekoti, milles olid kala -43) on kindlaks tehtud järgmised asjaolud – Esmalt on vaadeldud varrega kahva, akut ja aparaati, mille küljes olid juhtmed. Kohtuistungil ütlusi andnud Keskkonnainspektsiooni inspektorit hinnangul on antud juhul ilmselgelt tegemist elektrilise kalapüügivahendiga. Kohus nõustub nimetatud hinnanguga, kuna kalapüügiks kasutatava kahva varre ümber mähitud isolatsioonmaterjal ning sinna teibiga kinnitatud lüliti, samuti varrega ühendatud 250 cm pikkune juhe, mille otsas on pistik, viitavad ilmselgelt elektrilisele kalapüügivahendile (väärteotoimik t.l. 41,42). Lisaks sellele, et tegemist on elektrilise püügivahendiga viitavad samas, selle juures olnud juhtmetega elektriagregaat ning aku, milliseid on ilmselt kasutatud elektrilise kalapüügivahendi toiteallikatena. Asitõendina vaadeldud, grillmaja juurde maha jäetud musta värvi kilekotist on leitud kalad

, kaks haugi 80

cm ja 70 cm pikkuse ning kaaluga 3,75 kg ja 2,05 kg (väärteotoimik t.l. 41,43). Vaatlusega tuvastatu kinnitab seda, et ka kott püütud kaladega jäeti samal ajal ja sarnaselt elektrilise püügivahendiga kõrvalhoone juurde sooviga vabaneda süüstavatest asitõenditest.

4-12-2942

8 (9)

Eeltoodu põhjal tegi kohus kohtulikul uurimisel kindlaks, et 09.01.2012 a. kella 12.00 ja 13.30 vahelisel ajal püüdsid Pärnu jõel, Pärnu maakonnas jõel asuva laevavraki ja nn. Tindi saarte piirkonnas kala Renee

Froš ja T.E viibides koos ühes paadis. Keskkonnainspektorite poolt tuvastati, et T.E , kasutas kalapüügiks elektrilist kalapüügivahendit, Renee Froš aga juhtis samal ajal päramootoriga paati. Kohus nõustub väärteomenetluses kohtuvälise menetleja poolt tema otsustes äratoodud seisukohaga, mille kohaselt ei oleks olnud võimalik kala sellisel viisil püüda ilma paadi ning selle juhtimiseta. Seega tegutse koos grupis, ti ühise tahtlusega, ühise eesmärgi nimel – püüda kala

. Kohus leidis, et eeltoodud viisil kalapüüki tuleb lugeda ebaseaduslikuks ning seda järgmistel põhjustel -

Kalapüügiseaduse (edaspidi KPS) § 3 kohaselt on kalapüügiks selline tegevus, mille eesmärgiks on muuhulgas kala hõivamine nende kinnipüüdmise või surmamise teel. Kasutades antud juhul elektrilist kalapüügivahendit surmati või uimastati kalu elektrilöögiga ning hõivati need seejärel jõeveest kinni püüdes. KPS § 20 lg 41 kohaselt on keelatud kalade püüdmine elektriga püüdmise vahendi (elektripüügivahendit)

valmistamine, omamine, ladustamine, võõrandamine, transportimine või kasutamine, välja arvatud kalavarude uuringute eesmärgil, kusjuures uuringuteks kasutatavad elektripüügivahendid peavad olema kantud keskkonnaministri asutatud andmekogusse ja andmekogusse kantud elektripüügivahendite kohta väljastab tõendi Keskkonnaministeerium. Kuna antud juhul ei kasutatud elektripüügivahendit kalavarude uurimise eesmärgil ning kaebajate valduses olnud elektripüügivahend ei olnud kantud Keskkonnaministeeriumi andmekogusse, siis oli tegemist kala püüdmisega keelatud püügivahendiga.

KPS § 17 lg 1 alusel kehtestatud Kalapüügieeskiri kalapüügikorra kõikidel veekogudel, sealhulgas ka jõgedel. Kalapüügieeskirja § 11 p 1 kohaselt on kõikides veekogudes keelatud kala püüda elektriga, millest järeldub, et R.Froš ja T.E püüdes veekogul, s.o. Pärnu jõel elektrit kasutades kala, panid toime kalapüügi keelatud viisil. KPS § 202 ja Rene Froš koos grupis keelatud püügivahendeid ja lg 2 p 4 ja p 7 järgi panid T.E keelatud püügiviise kasutades toime kalapüüginõuete tõsise rikkumise. Nimetatud tegevuse eest on ette nähtud vastutus KPS § 23 1 lg 1 alusel, millist antud juhul ongi kohaldatud.

Subjektiivsest küljes on R.Froši ja T.E tegevus hinnatav teo toimepanemisena KarS § 16 lg 2 kohaselt kavatsetult, kuna nad seadsid oma tegevusega eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu, ebaseaduslikku vahendit kasutades ebaseadusliku kalapüügi teostamise ning teadsid, et see ka saabub.

Põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel seisnes selles, et nemad püüdes kala ebaseadusliku , elektripüügivahendiga (tegu) panid sellega tagajärjena toime ebaseadusliku kalapüügi.

Kohus ei tuvastanud väärteoasjas VTMS § 150 ettenähtud väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi. 09.05.2012 a. väärteoasjas kohtuvälise menetleja Enn Keemani poolt koostatud väärteoprotokoll vastab

VTMS § 69 ettenähtud nõuetele (väärteotoimik t.l. 9 Väärteoprotokollis kajastud väärteokirjeldus

-10).

ning selle kvalifikatsioon vastab 07.06.2012 a. väärteoasjas koostatud üldmenetluse otsustele (väärteotoimik t.l. 1-4, 5-8).

Asja kohtulikul uurimisel avaldas kaitsja, et kohtueelses väärteomenetluses on rikutud väärteomenetlusõigust Renee Froši suhtes, kuna tema kui menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis on menetleja poolt muudetud ülekuulamise protokolli kuupäeva (väärteotoimik t.l. 11). Kohus leidis, et antud juhul ei ole tegemist VTMS § 150 ettenähtud väärteomenetluse olulise rikkumisega, mis annaks alust väärteootsuse tühistamiseks. Kuna VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutas kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, siis kohus ei ole Renee Froši kui menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli käesolevas väärteoasjas tõendina käsitlenud. Karistuse kohaldamisest: Vastavalt KarS § 56 lg 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KPS § 231 lg 1 näeb sanktsioonina ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut. Kohtuväline menetleja on nii Renee Frošile kui T.E-le kohaldanud rahatrahvi maksimaalmäära lähedases määras summas 250 trahviühikut ehk 1000 eurot.

Kohus leidis väärteoasja kohtuliku menetlusega ja , et T.E Renee Froši puhul puuduvad teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Kohus ei tuvastanud nende käitumises karistust kergendavaid asjaolusid KarS § 57 mõttes, samas esineb nende puhul KarS § 58 p 10 htud karistust raskendav ettenä

4-12-2942

9 (9)

asjaolu, süüteo toimepanemine grupi poolt. Väärteoasja kohtuliku uurimisega on leidnud tõendamist R.Froši ja T.E poolt raskes õigusrikkumises, kuna kalapüük elektripüügivahendit kasutades kujutab suurt ohtu kalavarudele, sest taolise püügi käigus võib elektrilöögi tagajärjel hukkuda suurel hulgal kalu.

Lisaks sellele kujutab taoliste vahendite kasutamine ohtu ka neid kasutanud isikutele endile. Samas, hinnates käesoleva teo tagajärgi, ei ole tuvastatud suure kahju tekitamist kalavarudele. Kindlaks on tehtud, et püügi tulemusena saadi saagiks üksnes kaks haugi, millega tekitati kalavarudele 140 euro suurune kahju. Väärteomenetlusega ei ole kindlaks tehtud, et Renee Froši või T.E oleks varem karistatud samalaadsete väärtegude toimepanemise eest. Lähtudes eeltoodust, asus kohus seisukohale, et T.E-le ja Renee Frošile tuleb kohaldada rahatrahvi sanktsiooni keskmises s määra vähendades rahatrahvi 250 lt trahviühikult 150 le trahviühikule. - -

VTMS § 38 lg 1 kohaselt järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 180 kohaselt hüvitab süüdimõistva otsuse puhul menetluskulud süüdimõistetu. Eeltoodust lähtuvalt tuleb menetluskulud, so valitud kaitsjale makstud tasu, jätta kaebuse esitajate endi kanda.

Teet Olvik Kohtunik