1-13-5647/3

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 18. juuni 2013. a Tartus, Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-13-5647

Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Kriminaalasi S.P Süüdistus KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses, menetletud kiirmenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Evelin Merilaine Süüdistatav S.P

Elu- või asukoht ja aadress: XXXX Isikukood või sünniaeg: XXX Karistatus: kriminaalkorras karistatud 4-l korral, väärteokorras Karistatud Tõkend: ei ole kohaldatud Kontaktandmed: mob.tel XXX Kaitsja Riigi poolt määratud korras advokaat Kaja Kiilo RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada S.P KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 6 kuud (kuus) vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata S.P kahtlustatavana kinnipidamise aeg 16.-18. juuni

2013. a s.o 3 päeva karistusaja hulka ja mõista S.P-le ärakandmisele (kolm) kuuluvaks karistuseks 5 kuud ja 27 päeva vangistust. (viis) (kakskümmend seitse)

KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et vangistus jäetakse tingimisi kohaldamata ning ei pöörata täielikult täitmisele, kui S.P ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul (kahe) toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid. Süüdimõistetu on katseajal kohustatud:

Määrata S.P katseajaks Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna vastava talituse juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena S.P-lt ära mootorsõiduki juhtimise

õigus 10 . (kümneks) kuuks Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse

jõustumisest. Juhul kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus

mootorsõiduki juhtimisõigus põhi- või lisakaristusena ära võetud vähemalt kuueks kuuks, kuid vähemaks kui 12 kuuks, saab mootorsõiduki juhtimisõiguse taastada juhul, kui isik sooritab edukalt

liiklusteooriaeksami. Liiklusteooriaeksami võib isik sooritada ka ajal, mil juhtimisõigus on karistusena ära võetud, kuid juhtimisõigus taastub sellisel juhul pärast karistuse tähtaja möödumist.

KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida kuriteo toimepanemise vahendina S.P-le kuuluv

mootorsõiduk Volkswagen Caddy Kombi registreerimismärgiga XXX (VIN-kood WV2ZZZ2KZ8X140174), mis on 18.06.2013 Tartu Maakohtu kohtumäärusega arestitud.

KarS § 85 lg 3 sätestab, et kohtu lahend konfiskeerimise kohta toimib enne selle jõustumist

võõrandamiskeeluna, millest tulenevalt ei ole S.P õigus sõiduautoga tehinguid teha. Konfiskeerimise tagamiseks anda mootorsõiduk Volkswagen Caddy Kombi registreerimismärgiga

kahjustamine või kadumine. Samuti on S.P kohustatud hoidma sõidukit seisundis, millisena selle vastutavale hoiule võttis.

KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 2; 180 lg 1, 3; 189 lg 2 ja 2565 lg 2 alusel mõista S.P-lt menetluskulu järgmiselt:

 sundraha 240 (kakssada nelikümmend) eurot;

 määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 182 (ükssada kaheksakümmend kaks) eurot 40 senti.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS

Eesti filiaal), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2900078538, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses

määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult

kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on

kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse

lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu Kuriteo asjaolud ja süüdistus: S.P süüdistatakse selles, et tema

• 16.06.2013 kella 19.55 paiku Tartu linnas Anne 32 maja juures juhtis mootorsõidukit Volkswagen Caddy Kombi registreerimismärgiga XXX, olles alkoholijoobes.

Sellega pani S.P toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: tsiviilhagi esitatud ei ole.

Karistuse liik ja määr: KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus S.P-le karistuseks 6 ( ) kuud vangistust. kuus

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka S.P eelvangistuses viibitud aeg 16- 18.06.2013, s.o 3 ( ) päeva ja lõplikuks karistuseks mõista 5 ( ) kuud ja 27 ( kolm viis kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui S.P 2 ( ) aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 lg 1 kahe sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: elab kohtu poolt määratud

alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele

kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab

kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks

kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või

õppimiskoha vahetamiseks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt

lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks ja KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta S.P-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 10 ( ) kümneks kuuks.

registreerimismärgiga XXX (VIN-kood WV2ZZZ2KZ8X140174), mis on 18.06.2013 Tartu Maakohtu kohtumäärusega arestitud, konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel kui tahtliku süüteo toime- panemise vahend. S.P kinnitab, et on nõus eelnimetatud mootorsõiduki konfiskeerimisega

sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära

kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri abi vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et süüdistatav on

sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse S.P süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Käesolevas kriminaalasjas tuleks süüdimõistetult välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna

sundraha, milline summa vastavalt KrMS §-le 179 lg 1 p 2 II astme kuriteo toimepanemises

süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 480 eurot. Samas annab KrMS § 2565

lg 2 kohtule õiguse kiirmenetluses lahendatud kriminaalasjas vähendada sundraha suurust poole võrra,

so mõista välja 240 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt välja mõista süüdimõistetult määratud

kaitsjatele väljamaksmisele kuuluva tasu summas 182,40 eurot. Kohus on seisukohal, et S.P varalisest seisundist tulenevalt on alus anda juba kohtuotsuse kuulutamisel talle võimalus tasuda menetluskulu vabatahtlikult 5 kuu jooksul.

Rutt Teeveer Kohtunik