1-13-5192/5 · 1-13-5192/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1

1-13-5192

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. juuni 2013, Tallinn Kriminaalasja number 1-13-5192 (13230102642) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Diana Smirnova Kriminaalasi Z.I süüdistus KarS § 199 lg 2 p-de 8 ja 9, KarS § 328 lg 1 - § 25 lg 2 ja § 331 järgi Lühimenetluses Prokurör Kairi Kaldoja Süüdistatav Z.I

ik XXX, kodakondsuseta, põhiharidus,

emakeel: vene keel, töökoht: puudub, elukoht: XXX. Viibib Vanglas. tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 25.02.2013, alates 27.02.2013 kohaldatud tõkendina vahistamist.

Kriminaalkorras karistatud 9 korda, neist viimati: Harju Maakohtu 03.10.2012 otsusega KarS § 199 lg 2

p-de 8 ja 9 järgi 5-kuulise vangistusega. Vabanes karistuse kandmiselt 29.11.2012. Korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest. Kaitsja Advokaat Juho-Enn Aule RESOLUTSIOON

1. Z.I KarS §-s 331 ettenähtud kuriteo toimepanemises õigeks mõista.

2. Z.I süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p-des 8 ja 9 ettenähtud kuriteo

toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 9 (üheksa) kuud.

3. Z.I süüdi tunnistada KarS § 328 lg-s 1 ja KarS § 25 lg-s 2 ettenähtud kuriteo

toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud.

4. KarS § 64 lg 1 alusel, suurendades raskeimat üksikkaristust, mõista liitkaristuseks

kuritegude kogumis tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta.

5. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Z.I-le mõistetud karistust ühe

kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 8 (kaheksa) kuud.

2

6. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistus ning ärakandmisele

kuuluva karistuse ärakandmist arvestada alates Z.I kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 25.02.2013.

7. Z.I suhtes valitud tõkend vahistamine jätta kuni kohtuotsuse jõustumiseni

muutmata, kohtuotsuse jõustumisel või karistuse tähtaja saabumisel tõkend tühistada.

8. Z.I-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 4; § 180 lg 1

alusel määratud kaitsjale makstud tasu 182 (ükssada kaheksakümmend kaks) eurot ja 40

(nelikümmend) senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr

221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Z.I , 1-13-5192, kaitsjatasu.

9. Z.I-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 5; § 180 lg 1

alusel kaitsjale kriminaaltoimikust koopiate tegemise kulu 0,45 eurot (nelikümmend viis

senti), mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 30 päeva jooksul tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr

221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Z.I , 1-13-5192, koopiate tegemise kulu“.

10. Z.I-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 9; § 180 lg 1

alusel sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot, mis tuleb 30 Päeva jooksul

kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „Z.I, 1-13-5192, sundraha“

11. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju

Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei

ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

12. Riiklikul ekspertiisiasutusel toksikoloogiaekspertiisi nr 2911 tegemisel tekkinud kulu

summas 50 (viiskümmend) eurot jätta KrMS § 181 lg 1 alusel riigi kanda.

13. KJH esitatud tsiviilhagi 853,90 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja

§ 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista Z.I-lt KJH kasuks 853 (kaheksasada

viiskümmend kolm) eurot ja 90 (üheksakümmend) senti, mis tuleb kanda kannatanu arveldusarvele xxxxxxxxxx, Bic NDEAFIHH, märkides selgitusena: „Z.I, 1- 13-5192, tsiviilhagi“.

14. SSL esitatud tsiviilhagi 421,85 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja

§ 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista Z.I-lt SSL kasuks 421 (nelisada kakskümmend üks) eurot ja 85 (kaheksakümmend viis) senti, mis tuleb kanda kannatanu

arveldusarvele XXXXXXXXXXXXX, märkides selgitusena: „Z.I , 1-13- 5192, tsiviilhagi“.

15. Riigi Kinnisvara ASi esitatud tsiviilhagi 100 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning

VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista Z.I-lt Riigi Kinnisvara ASi

kasuks 100 (ükssada) eurot, mis tuleb kanda kannatanu arveldusarvele XXXXXXXXXXXXX Swedbankis, märkides selgitusena: „Z.I, 1-13-5192, tsiviilhagi“.

16. Asitõendid: proov verekahtlaselt määrdumiselt klaasikillul akna alt maapinnalt, mis asub

Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas (akt 2013-834), kuulub KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele. Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse

teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates

päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud

süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

3

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

Z.I süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse,

uuesti 24.02.2013 ajavahemikul kell 13:00 kuni 14:00 tungis parema tagaukseklaasi lõhkumise teel sisse Tallinnas, Paldiski mnt 102 asuvasse Rocca al Mare kaubanduskeskuse ette pargitud KJH kuuluvasse sõiduautosse Citroen registreerimismärgiga XXX ning võttis

võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaasa sülearvuti HP koos kotiga, juhtmeta arvutihiire ja DNA mälupulga, tekitades kannatanule varalist kahju 850 eurot.

Samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, uuesti 25.02.2013 kella 15:10 ajal

tungis parema tagaukseklaasi lõhkumise teel ebaseaduslikult ja valdaja tahte vastaselt sisse

Tallinnas, Paldiski mnt 102 asuvasse Rocca al Mare kaubanduskeskuse ees pargitud SSL

kuuluvasse sõiduautosse Audi registreerimismärgiga XXX ning võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil auto tagaistmelt seljakoti Everlast, väärtusega 100 eurot, tekitades nimetatud summas kannatanule varalist kahju.

Oma sellise tegevusega pani Z.I isikuna, kes on varem toime pannud vargusi, toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud sissetungimisega ja süstemaatiliselt, so kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi.

Samuti tema, olles Harju Maakohtu 27.02.2013 määrusega vahistatud, hüppas välja

27.02.2013 kella 11:50 ajal Tallinnas, Liivalaia 24 asuvast Harju Maakohtu kohtumaja II korruse koridoriaknast ja hakkas liikuma Ravi tänava suunas, kuid peeti kinni Ravi 27 maja juures.

Oma sellise tegevusega Z.I isikuna, kes on kohtu poolt vahistatud, alustas

vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult kuriteo toimepanemist, mis oli suunatud põgenemisele, pani toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 328 lg 1 - § 25 lg 2 järgi.

Samuti tema, olles kinnipeetav Vangla üksuses ning omamata arsti ettekirjutust narkootilise

ja psühhotroopse aine tarvitamiseks, tarvitas kohtueelses menetluses kindlaks tegemata

kuupäeval narkootilisi aineid, kuna toimetati 28.11.2012 kella 15:15 paiku narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise kahtlusega Tallinna Vangla XXX üksuse protseduuride tuppa

nr 661, kus temalt võeti uriiniproov ekspertiisi teostamiseks ning EKEI toksikoloogiaekspertiisi akti nr 291I kohaselt leiti süüdistatava uriinist metadooni.

Oma sellise tegevusega pani Z.I, olles kinnipeetav, toime narkootilise aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise, s.o kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 331 järgi.

Kohtuistungil süüdistatav Z.I seletas, et süüdistus on talle arusaadav, tunnistas end

esitatud süüdistuses süüdi osaliselt, so välja arvatud inkrimineeritav narkootilise aine

tarvitamise episood. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning enda ülekuulamist ei taotlenud.

Kaitsja asus seisukohale, et toimikus asuvad tõendid on küllaldased kriminaalasja arutamiseks lühimenetluses ning takistusi lühimenetluse kohaldamiseks ei ole.

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü osalise tunnistamise ning kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana

üle kuulatud Z.I süüd osaliselt eitavaid ütlusi, kannatanute SSL, KJH ja IS ütlusi,

tunnistajate Oskar S , Mikk T , Ly T , Riido K , Dmitri P , Helemall J (J ) ütlusi, sündmuskoha vaatlusprotokolle koos fototabeliga, õigusrikkuja kinnipidamise akti, asitõendi

üleandmise-vastuvõtmise akti, ütluste ja olustiku seostamise protokolli fototabelitega,

joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise saatekirja, bioloogilise vedeliku võetuse akti,

joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti, ekspertiisiakti, Z.I iseloomustust ja

4

Harju Maakohtu 03.10.2012 otsust kriminaalasjas nr 1-12-9272, asub alljärgnevale seisukohale.

24.02.2012 toimepandud varguse episood

Käesoleval juhul inkrimineeritakse Z.I-le varguse toimepanemist, mis seisnes

24.02.2013 kella 13-14 paiku Tallinnas, Paldiski mnt 102 asuva Rocca al Mare

kaubanduskeskuse ette pargitud sõiduautosse sissemurdmises parema tagaukseklaasi lõhkumise teel ja sõidukist sülearvuti HP koos kotiga, juhtmeta arvutihiire ja DNA mälupulga

äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Sellise tegevuse järgselt tekitati kannatanu KJHle kahju 850 eurot.

KarS § 199 näeb ette vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku

omastamise eesmärgil. Märgitust tulenevalt tuleb KarS § 199 koosseisu sedastamiseks tuvastada nii võõras vallasasi, selle äravõtmine aga ka ebaseadusliku omastamise eesmärk. Hinnates käesoleval juhul kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendeid, nähtub kannatanu K. J. H ütlustest, et 24.02.2013 kella 11.25 paiku läks ta koos elukaaslase AS Tallinnas, Paldiski mnt 102 asuvasse Rocca al Mare kaubanduskeskusesse. Oma sõiduki Citroen C5 reg nr-ga

XXX parkis ta keskuse ette parkla keskossa ning lukustas sõiduki puldist. Umbes kella 13

paiku tuli ta auto juurde asju tooma, pärast mida läks tagasi keskusesse. Kui nad kella 14 paiku uuesti auto juurde tulid, nägid nad, et autosse oli sisse murtud. Auto uksed olid kinni ja lukus, ent lõhutud oli auto parema külje tagumise ukse klaas. Auto tagaistmete eest põrandalt, teiste asjade alt oli varastatud mustas kotis musta värvi sülearvuti HP, mis oli ostetud paar kuud tagasi ning mille kohta on Soomes ka vastav dokumentatsioon olemas. Varastati ka hall juhtmeta „hiir“ ja musta värvi DNA mälupulk. Samuti tekkis kahju auto akna lõhkumisega. Kokku tekitati kahju 853,90 eurot (tl 33-39). Seega osutab kannatanu oma ütlustes sellele, et

tema kaubanduskeskuses viibimise ajal on varguse toimepanemise ning sõiduki aknaklaasi lõhkumisega kahjustatud temale kuuluvat vara. Kannatanu ütlusi sõiduki akna lõhkumise kohta kinnitab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll (tl

45-49), kus oli vaadeldavaks Tallinnas, Paldiski mnt 102 asuv Rocca al Mare

kaubanduskeskus, kus keskuse ette autode parkla keskossa on pargitud Soome

numbrimärkidega Citroen C5 reg nr-ga XXX, millel on lõhutud parema külje tagumine ukseklaas. Auto uksed on lukustatud ja kinni, lukud on terved. Autos on sees palju erinevaid

esemeid – liistud, toidupakendid, kilekotid jm kotid esemetega. Süütelukk on terve. Ka pagasiruumis on palju esemeid. Edasiselt osutab kohus kahtlustatavana ülekuulatud Z.I ütlustele (tl 56-59), milles ta

märgib, et tunnistab end talle inkrimineeritava süüteo toimepanemises süüdi. Seejuures

seletab ta, et 24.02.2012 lõunasel ajal jalutas ta üksinda Tallinnas, Paldiski mnt 102 asuva Rocca al Mare kaubanduskeskuse lähedal. Kaubanduskeskuse ees asuvas autoparklas märkas

ta sõiduautot Citroen Soome numbrimärkidega ning tal tekkis mõte kõnealusest sõidukist midagi varastada. Ta lõi kaasasolnud korterivõtmetega puruks auto parema külje tagaklaasi ning varastas autos tagaistmel olnud järgmised asjad: sülearvuti koos kotiga, juhtmeta arvuti hiire ja DNA mälupulga. Esemed pani ta endaga kaasas olnud tumerohelist värvi seljakotti ja jooksis auto juurest minema. Seejärel suundus ta Balti Jaama turule ja müüs kõik varastatud esemed tundmatule isikule maha, saades selle eest 150 eurot, millise rahasumma kulutas enda

tarbeks. Z.I ütlustele lisaks kajastab kriminaaltoimik ka ütluste ja olustikuga seostamise protokolli, kus süüdistatav annab üksikasjaliku ülevaate, kus sõiduk, mille akna ta lõhkus ja seejärel süüdistuses märgitud esemeid võttis, asetses (tl 112-120). Hinnates osutatud tõendeid kogumis, leiab kohus, et need annavad aluse rääkida kahtlusteta Z.I poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu kannatanu

ütlustest tuleneb, kuulusid autos olnud esemed temale. Seega on tuvastatav, et autos olnud

esemed olid Z.I jaoks võõrad. Ühtlasi olgu siinkohal märgitud, et seda pole vastustanud ka süüdistatav ise. Seejuures nähtub, et esemete äravõtmisega lõpetas Z.I asjade senise valdaja valduse, kehtestas sellele uue, so enda valduse ning kannatanu ütlused annavad ühese aluse järeldusele, et esemete valduse üleminek toimus tema tahte vastaselt ja

nõusolekuta. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine Z.I poolt.

5

Kohtu hinnangul tuleb tõendikogumi pinnalt jaatada sedagi, et vallasasjade äravõtmine

Z.I poolt toimus nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nii on põhjendatud

osutada, et lisaks kuriteo toimepanemise üksikasjade kirjeldamisele tuleneb Z.I ülekuulamisprotokollist, et asju varastas ta sõidukitest, sh ka kõnealusest sõidukist rahaliste vahendite saamiseks. Seega oli Z.I eesmärgiks kõnealused esemed omastada, et need hiljem võõrandada ja saada seeläbi rahalisi vahendeid. Kokkuvõtvalt leiab kohus Z.I käitumist hinnates, et süüdistatav realiseeris oma tegevusega KarS § 199 koosseisutunnused

ning arvestades J. Z.I antud selgitusi varguse toimepanemise asjaolude ning põhjuste kohta, tuleb möönda, et tegemist on kavatsetusega toimepandud süüteoga.

25.02.2013 toimepandud varguse episood

Kõnealuse süüteoepisoodiga inkrimineeritakse Z.I-le varguse toimepanemist, mis

seisnes 25.02.2013 kella 15.10 ajal Tallinnas, Paldiski mnt 102 asuva Rocca al Mare

kaubanduskeskuse ette pargitud sõiduautosse sissemurdmises parema tagaukseklaasi

lõhkumise teel ja sõidukist seljakoti Everlast maksumusega 100 eurot äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kannatanu SSL ütluste kohaselt läks ta 25.02.2013 kella 14.30-15.00 vahel koos IL Tallinnas, Paldiski nt 102 asuvasse Rocca al Mare kaubanduskeskusesse. Seal parkis ta oma sõiduauto

Audi A6 reg nr-ga XXX keskuse ette olevasse parklasse, Paldiski mnt poolt tulles ringist esimesse ritta. Sõiduki lukustas ta uksest ning temale teadaolevalt sõidukil signalisatsiooni ei ole. Keskuses viibisid nad umbes 45 minutit ning auto juurde tagasi tulles nägi ta, et tema auto taga rüselevad kaks meest. Ta sai aru, et üks neist oli turvamees. Lähemale minnes nägi ta, et tema auto parema külje tagumine ukseklaas oli lõhutud ja auto parema külje juures maas

oli tema auto tagaistmel olnud seljakott. Ühel hetkel hakkas üks mees põgenema keskuse

suunas ja turvamees hakkas teda taga ajama. Sõiduki juurde tulid hiljem tagasi kaks turvameest, kes olid varga kinni pidanud. Auto uksed olid kõik kinni ja lukus ning auto kõrval

maas olnud seljakott asetses auto tagaistmel, selle keskosas. Turvamees rääkis talle, et oli näinud, kuidas kinni peetud mees oli lõhkunud tema sõiduauto ukseklaasi ja sealt koti võttis. Just seetõttu peeti kõnealune isik kinni. Koti tagasisaamise tõttu kahju ei tekkinud, küll tekkis talle kahju akna lõhkumisega 421,85 eurot (tl 8-16). Kannatanu IL kinnitab S. S. L ütlusi nende viibimise aja ja sündmuste kohta Rocca al Mare

kaubanduskeskuses ja selle ees ning märgib, et kott Everlast maksumusega 100 eurot, mis sõidukis asus, kuulub temale. Kuna seljakotis midagi väärtuslikku peale dokumentide ei olnud ja seljakoti sai ta tagasi, siis kellegi vastu ta pretensioone ei oma. Seejuures täpsustab ta, et eelnevalt asus seljakott autos tagaistmel (tl 18-20).

Osutatud kannatanute ütlusi hinnates tuleb kohtu hinnangul taas nentida, et kannatanute kaubanduskeskuses viibimisel ajal on kahjustatud neile kuuluvat vara. Vara kahjustamist

sõiduki akna lõhkumise teel kinnitab lisaks kannatanutele ka 25.02.2013 koostatud

sündmuskoha vaatlusprotokoll, milles oli vaadeldavaks Rahumäe tee 6/1, Tallinn autoparklasse pargitud sõiduauto Audi Soome reg nr-ga XXX. Auto parema külje tagumise ukse klaas oli lõhutud, auto uksed suletud ja lukus. Uste lukud ja süütelukk olid terved. Autos sees tagaistmetel on klaasikillud, käekott ja erinevad karbid (tl 21-25). Seega on tõendamist leidnud kannatanute poolt märgitud vara kahjustamine.

Edasiselt peab kohus põhjendatuks ning asjakohaseks osutada tunnistaja Oskar S antud

ütlustele, millest tuleneb, et olles 25.02.2013 tööl Rocca al Mare kaubanduskeskuses USS turvatöötajana nägi ta kell 15.10 autoparklas liikumas kahtlast meesterahvast, kes käis autode ümber ja vaatas akendest sisse. Tunnistaja viibis roheliste uste sees ja jälgis kõnealuse isiku

liigutust – kuidas jälgitav hakkas autoklaasi sisse lööma. Tunnistaja jooksis ruttu sinna ja pidas kahtlusaluse isiku kinni kell 15.32. Kahtlusalune isik toimetati kinnipidamisruumi, tal

oli seljas must jope, sinised teksapüksid, hall müts ning oli 176 cm pikk. Turvakontrolli teostamisel leiti tema juurest süstlaid, paar paari sokke jms. Isik tuvastati ID kaardi (XXX) alusel ning isikuks osutus Z.I (XXX). Eelmärgitut hinnates leiab kohus,

et osutatud tunnistaja ütlused annavad ühest informatsiooni selle kohta, et sõiduki akna purustas just Z.I. Seda fakti kinnitab täiendavalt ka õigusrikkuja kinnipidamise akt (tl 20) ning isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (tl 52-55), millest omakorda nähtub V.

6

Z.I kinnipidamine 25.02.2013 kell 15.32 aadressilt Tallinn, Paldiski mnt 102. Seega viitab kriminaalmenetluse käigust kogutud tõendikogum üheselt Z.I-le kui sõiduauto aknaklaasi lõhkujale.

Kohtu hinnangul on kriminaalmenetluse käigus kogutud tõenditega üheselt leidnud tuvastamist see, et Z.I eesmärgiks aknaklaasi lõhkumisel oli sõidukist seal leiduvate

esemete varastamine. Sellise seisukoha kujunemisel viitab kohus esmajoones kannatanute ütlustele selles, et sõidukis olnud seljakoti asukoht oli peale nende sõiduki juurde saabumist

muutunud - kannatanute ütluste kohaselt jäi seljakott pärast nende väljumist sõidukist auto

tagaistmele. Peale aknaklaasi lõhkumist oli seljakott maas ning kannatanu S. S. L on

märkinud, et auto juurde jõudes oli tunnistaja O. S talle selgitanud, et nägi, kuidas Z.I sõiduki aknaklaasi ära lõhkus ja sealt koti võttis. Seega osutavad need tõendid, et Z.I

eesmärgiks oli koti vargus. Seda versiooni on süüdistatav ka ise kohtueelsel

menetlusel kinnitanud, märkides, et 25.02.2013 läks ta lõunasel ajal uuesti Rocca al Mare kaubanduskeskuse juurde ning seal nägi ta seismas Soome numbrimärkidega sõiduautot Audi.

Seal tekkis tal mõte lõhkuda ära auto klaas ja varastada sealt midagi. Vasaku käega lõi ta puruks auto parema külje tagumise ukseklaasi ja tahtis võtta auto tagaistmelt ühte seljakotti. Korraga tundis ta, et keegi võttis temast kinni ja selleks oli kaubanduskeskuse turvatöötaja.

Tema hakkas vastu rabelema, et lahti saada ning minema joosta. Seljakotti ta varastada ei

jõudnudki (tl 56-59). Seega viitavad süüdistatava kohtueelsel menetlusel antud ütlused koostoimes juba eelnevalt kohtu osutatud tõenditega, et süüdistatava eesmärgiks oli sõidukist võõra vallasasja äravõtmine selle omastamise eesmärgil.

Riiklik süüdistaja on Z.Iegevuse kvalifitseerinud KarS § 199 lg 2 p-de 8 ja 9 järgi.

Kohtu hinnangul on riiklik süüdistaja süüdistatava käitumisele andnud põhimõtteliselt õige

ning teo tehioludele vastava õigusliku hinnangu. Kuigi teise episoodi juures leiab kohus erinevalt riiklikust süüdistajast, et tegemist polnud lõpuleviidud vargusega, kuna süüdistatava

tegevusse seljakoti äravõtmisel sekkus turvatöötaja, siis tulenevalt sellest, et üks varguse episood viidi siiski lõpule, tuleb kuriteod kogumis hinnata lõpuleviidud vargustena. KarS § 199 lg 2 p-ga 8 seoses tuleb viidata, et tõendikogumist nähtuvalt pani Z.I mõlemad

talle inkrimineeritavad süüteod toime autoakna lõhkumisega eesmärgiga kõrvaldada

võõrastele vallasasjadele ligipääsu takistav tõke. Seega, kuna selliselt on sedastatav

ebaseaduslik ja omavoliline sisenemine sõidukisse, on kohtueelsel menetlusel Z.I käitumine õigesti kvalifitseeritud varguse toimepanemisena sissetungimisega.

Seonduvalt süüdistatava tegevuse/käitumine kvalifitseerimisega KarS § 199 lg 2 p 9 järgi evivad tähendust nii Harju Maakohtu 03.10.2012 otsus asjas nr 1-12-9272, kui ka käesoleva kohtueelse menetluse käigus tuvastatu. Osutatud maakohtu otsusest nähtub, et Z.I on juba eelnevalt süüdi mõistetud ja karistatud süstemaatiliste varguste toimepanemiste eest ning

ka käesoleval juhul süüdistatakse teda kahe varavastase süüteoepisoodi toimepanemises. Analüüsides arutuse all olevaid varavastaste kuritegude toimepanemise episoode, nähtub, et teod on toime pandud lühikese ajavahemiku vältel, so 24.02.2013 ja 25.02.2013. Arvestades

siinjuures Z.I selgitusi varastatu realiseerimise kohta, tal igasuguse legaalse

sissetuleku puudumist (vt teatist kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme

kohta – tl 145 ning süüdistusakti ankeetandmetest kajastatut – tl 183), siis leiab kohus, et tõendid kogumis viitavad sellele, et varastamine on Z.I elustiiliks ja varguseid toime pannes hangib ta endale sissetulekut. Esiletõstetu sisustab aga kehiva õiguspraktika kontekstis varguse süstemaatilisust KarS § 199 lg 2 p 9 tähenduses.

27.02.2013 episood (vahistatu põgenemise katse) Z.I süüdistatakse ka KarS § 328 lg 1 – 25 lg-s 2 sätestatud kuriteo toimepanemises. KarS § 382 sätestab vastutuse kinnipeetava, arestialuse või vahistatu poolt põgenemise eest.

Käesoleval juhul tuleneb kriminaaltoimiku materjalidest, et 27.02.2013 Harju Maakohtu

määrusega asjas nr 1-13-1883 vaadati Harju Maakohtus läbi prokuröri taotlust Z.I

vahistamiseks, mis päädis Z.I vahistamisega (tl 67-68). Seega tuleneb üheselt nii vahistusmäärusest aga ka tunnistajate Mikk T (tl 80-81) ja Ly T (tl 82-84) ütlustest, et Z.I viibis süüdistuses märgitud ajal ja kohas Harju Maakohtus. Seejuures on mõlemad

7

tunnistajad andnud üksikasjalikke ja põhjalikke ütlusi Z.I toimetamise kohta eeluurimiskohtuniku juurde ning seal vahistamisküsimuse ja -määruse kättesaamise asjaolude kohta.

Edasiselt tuleneb osutatud tunnistajate ütlustest, et pärast vahistamismäärusega tutvumist tagasiteel koos kinnipeetavaga konvoi ruumide poole kahtlustatavale jätkuvalt käeraudu tema tervisliku seisundi ning ohutuse tagamiseks ei paigaldatud, ent treppide juurde jõudes otsustas

kinnipeetav põgeneda, tehes selleks mõned kiired sammud trepikojas teisel korrusel asuva

akna suunas ja seejärel läbi aknaklaaside hüpates. Tunnistajate ütluste kohaselt üritas M. Teder kinnipeetavast akna juures ka kinni haarata, kuid kinnipeetav oli end juba läbi klaasi

alla kukutanud. Osutatud ütlusi kahtlustatava läbi akna hüppamise kohta kinnitab ka 27.02.2013 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll, kus vaadeldavaks oli aadressil Tallinn, Liivalaia 24 asuv Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja. Vaatlusprotokolli kohaselt Liivalaia tänava poolt vaadates hoone vasaku külje kõrval sisehoovis seisab sõiduauto Opel Astra reg

nr-ga XXX. Auto taga 2,5 meetrit Liivalaia tänava poole on lumes näha jalatsijälge, mis

fotografeeriti mõõtkavaliselt. Auto katuse peal on näha klaasikilde. Auto paremal küljel (hoonepoolne külg) on värvikahjustused. Auto parema külje ja hoone vasaku külje vahel on

maapinnal lume peal näha klaasikilde, mis on kaetud verekahtlase määrdumisega.

Klaasikildudel olevast verekahtlasest määrdumisest on võetud DNA proov (pakend nr 1). Maja vasakul küljel on auto juures üheksa üksteise kohal olevat akent. Alt neljanda akna klaas

on purunenud. Alt neljanda akna alumise ääre kõrgus maapinnast on 6 meetrit. Kohtumaja teise korruse koridoris on maja vasakul küljel suitsunurk, mis koridori poolt piiratud lindiga, millel kiri „Politsei“. Suitsunurga juures on trepp ülemistele ja alumistele korrustele. Tulles

trepist üles teisele korrusele, jääb suitsunurk paremale ja vasakule jääb koridoris uks kohtunike ruumidesse. Suitsunurgas on tuhatoos ja tugitoolid. Tugitoolide vahel on põrandal

näha klaasikilde. Suitsuruumi seinas tugitoolide taga on aken. Vaatluse hetkel on aken

suletud, aknal lingid puuduvad. Aken koosneb kahekordsest raamist, kolme klaasiga, aknaklaasid on purunenud. Aknaava on kõrgusega 120 cm ja laiusega 72 cm. Akna ees olev tugitool asetseb ühe jalaga akna alumise raami peal (tl 83-102). Kõrvutades eelmärgitut süüdistatava kohtueelsel menetlusel antud ütlusega, tuleb viidata, et

kahtlustatav on talle inkrimineeritava süüteo toimepanemist tunnistanud. Ta selgitab, et

mäletab enda kohtumajas viibimist, sh kohtu koridore, kuid ei mäleta, et oleks Harju Maakohtu kohtumaja II korruse aknast välja hüpanud. Järgmine hetk, mida mäletab, on see, et oli Liivalaia tänaval, umbes 20 meetrit kiirabist ja käest paistis välja luu. Ta oli sellest šokis. Edasiselt mäletab ta, et viibis kinnipeetute ruumis, kus oli politsei, arstid ja muud inimesed. Järgmine pilt on kipsis käega haiglapalatis lebamisest (tl 105-108). Hinnates eelnevalt leiab kohus, et sõltumata sellest, et süüdistatav talle inkrimineeritava süüteo toimepanemise asjaolusid üksikasjalikult ei mäleta, on tõendamist leidnud Z.I

poolt kohtumajast läbi selle II korruse akna põgenemine ja seda peale tema kohta tehtud

vahistamismääruse koostamist. Seega realiseeris Z.I KarS § 328 lg-s 1 sätestatud kuriteo. Kuna Z.I peeti teiste isikute ja politseiametnike poolt kinni (vt M. T ütlused tl 80-81, L. T ütlused 82-84, Riido K ütlused tl 89-90), siis jäi tema tegevus lõpule viimata tema tahtest sõltumatutel põhjusel ning see asjaolu annab aluse kvalifitseerida süüdistatav Z.I kavatsetusega toime pandud tegu KarS § 328 lg 1 – 25 lg 2 järgi.

Narkootilise aine arsti ettekirjutuseta tarvitamine Z.I süüdistatakse ka selles, et olles kinnipeetav Vangla XXX üksuses ning

omamata arsti ettekirjutust narkootilise ja psühhotroopse aine tarvitamiseks, tarvitas

kohtueelses menetluses kindlaks tegemata kuupäeval narkootilisi aineid ning pani selliselt toime KarS §-s 311 ettenähtud kuriteo.

KarS § 311 sätestab vastutuse kinnipeetava, arestialuse ja vahistatu poolt narkootilise ja psühhotroopse aine valmistamise, omandamise, valdamise ja arsti ettekirjutuseta tarvitamise

eest. Süüdistuse teksti kohaselt on antud kaasuse puhul aktuaalseks kinnipeetava poolt narkootilise ja psühhotroopse aine tarvitamine arsti ettekirjutuseta.

Käesoleval juhul tuleneb kriminaaltoimiku materjalidest, et inkrimineeritava teo

toimepanemise ajal oli Z.I vastavalt kinnipeetava andmete väljatrükile Tallinna

8

Vangla kinnipeetav, kes viibis alates 01.11.2012 kuni 29.11.2012 Tallinna Vangla XXX üksuses (tl 159-167). Seejuures tuleb tunnistaja Dmitri P ütlustest (tl 135-136), et olles tööl 28.11.2012 kella 14.45 paiku Tallinna Vangla XXX üksuses vanemvalvurina, teatas talle inspektor-kontaktisik Villu K , et Z.I käitumine pole tema arvates adekvaatne, kuna kinnipeetav oli rääkinud

ebaselgelt. Minnes vastuvõturuumi, kus viibis Z.I ja rääkides temaga veendus

tunnistaja, et Z.I kõne oli ebaselge, silma pupillide reaktsioon valgusele ebanormaalne, silmad olid punased ning tema liigutused olid väga aeglased. Neist asjaoludest tingituna saatis ta Z.I koos V. K Tallinna Vangla XXX üksuse protseduuride tuppa

nr 611, kus Z.I-le teostati esialgne joobeseisundi tuvastamine. Selle teostas

kinnipeetaval meditsiiniosakonna spetsialist-õde Helemall J , kes tuvastas kinnipeetaval

võimaliku joobeseisundi. Peale seda anti kinnipeetavale võimalus anda vabatahtlikult uriiniproov narkotesti tegemiseks. Sellega Z.I nõustus. Tema otsis kinnipeetava läbi,

et viimasel keelatud esemeid kaasas ei oleks. Seejärel andis ta kinnipeetavale kinnisest

pakendist uriinitopsi, mille avas kinnipeetava juuresolekul. Kella 15.15 paiku andis Z.I tema jälgimisel uriiniproovi, mis mõne aja pärast näitas positiivset tulemust MTD ehk metadooni suhtes. Peale testi tulemuse teadasaamist pitseeris kinnipeetav uriinitopsi oma allkirjaga. Seejärel pani tunnistaja uriinitopsi ümbrikusse, mis pitseeriti nii tema, kinnipeetava kui spetsialist-õe templi ja allkirjaga.

Tunnistaja Helemall J (J ) ütluste kohaselt oli ta 28.11.2012 tööl Tallinna Vangla XXX üksuses spetsialist-õena. Kella 15.10 paiku tõi vanemvalvur D. P protseduuride tuppa nr 611

kinnipeetav Z.I , et teha viimasele preventiivselt narkotest. D. P tutvustas

kinnipeetavale narkotesti põhimõtteid ja juhtis tähelepanu testi säilivusajale. Kinnipeetav

kinnitas sellest arusaamist ja nõustus testi tegemisega. Z.I-le anti plasttops, mis oli pakendis, puhas ning kinnipeetav sisenes sellega kabinetis olevasse wc-sse ja uks jäi praokile.

Peale uriiniproovi andmist näitas test mõne aja möödudes positiivset tulemust metadooni

võimaliku tarvitamise kohta. Peale testi tulemust D. P pitseeris ümbriku, milles oli Z.I uriiniproov. Samal ajal, kui kinnipeetav ootas kiirtesti vastust, täitis tema samal

ajal joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti. Samuti kontrollis ta kinnipeetavale määratud ravimeid ja diagnoose ning antud kinnipeetavale uriiniproovi andmise ajal ravimeid ega asendusravi metadooni näol ei olnud määratud. Z.I oli uriiniproovi andmise ajal

väga elav ja hüperaktiivne, rõõmus, silmad liigniisked ja punetavad, kõne häiritud. Kui

kinnipeetav tegi sõrme-nina katset, siis tema parema käe katse oli ebatäpne. Peale akti

valmimist, kas tema ise või D. P tutvustas kinnipeetavale joobeseisundi meditsiinilise

tuvastamise akti, millega kinnipeetav tutvus ning allkirjastas. Ise Z.I narkootiliste ainete tarvitamist ei tunnistanud (tl 137-138).

Hinnates osutatud tunnistajate ütlusi, kõrvutades neid joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise saatekirja (tl 129), bioloogilise vedeliku võtmise akti (tl 130) ning joobeseisundi

meditsiinilise tuvastamise aktiga, tuleneb tõendikogumist üheselt, et Z.I esinesid 28.11.2012 narkojoobe tunnused ning ekspertiisiaktiga on tõendamist leidnud, et ekspertiisiks

esitatud uriinist leiti medatooni, mis kuulub sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 II

nimekirja (tl 133). Seega on kriminaalmenetluse käigus leidnud tõendamist leidnud Z.I bioloogilises vedelikus narkootilise aine olemasolu.

Kuigi kriminaalmenetluse käigus on tõendamist leidnud Z.I narkootiliste ainete

tarvitamise tunnuste esinemine ja Joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti kohaselt

narkootilise aine tarvitamisest põhjustatud joobe esinemine 28.11.2012, mida kinnitab ka

metadooni leidumine Z.I kehavedelikes, leiab kohus, et kogutud tõendusteabest lähtuvalt pole võimalik Z.I-le inkrimineerida KarS § 311 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemist. Nimelt tuleneb kehtivast kohtupraktikast, et narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise all mõistetakse narkootikumi sellist manustamist, mis narkootilise aine piisava koguse korral

tekitab manustajal narkojoobe. Märgitust tuleneb, et narkootilise aine tarvitamist tuleb

eristada narkojoobes viibimisest, sh narkootilise aine tarvitamise tunnuste esinemine (narkojoove) osutab narkootikumi tarvitamisele vaid kaudselt (vt RKKKo nr 3-1-1-55-13, 3- 1-1-49-09). Käesoleval juhul on Z.I-le inkrimineeritavas kuriteos tõendamisesemeks

9 kinnipeetava poolt narkootilise aine arsti ettekirjutuseta tarvitamine. Kohtueelsel menetlusel

üle kuulatud Helemall J i ütluste kohaselt ei olnud Z.I-le arst metadooni ravi

eesmärgil määranud (tl 137-138) ja I. Z.I oli inkrimineeritava teo toimepanemise ajal

kinnipeetavaks kinnipidamisasutuses (tl 159-167). Samas nähtub kriminaaltoimikus asuvast Joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist (tl 131), millisele ei ole numbrit märgitud, et

läbivaatust teostas tunnistajana üle kuulatud meditsiiniõde H.J . Vastavalt Sotsiaalministri 30.04.2010 määrusega nr 38 muudetud „Arsti poolt isiku terviseseisundi kirjeldamise nõuded ja kord ning narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi raskusastmed ning sellekohane protokolli vorm“ sätetele kirjeldab

isiku terviseseisundit arst. Eelmärgitud Joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti on koostanud aga meditsiiniõde ja aktil arsti allkiri puudub, kuigi meditsiiniõde on täitnud arsti

otsuse lahtri. Kohus asub seisukohale, et nimetatud aktis kirjeldatud kliiniline leid ja arsti otsusena vormistatud narkootilise aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi raskusastme kirjeldus ei ole tõendina kasutatavad, kuivõrd nende tõendite saajaks ei ole olnud ülalmärgitud

määruse nõuetele vastav isik, so arst. Peale selle ei ole aktis märgitud, et oleks määratud

laboriuuringut uriini uurimiseks, kuid toimikus on Joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise saatekiri (tl 129) ja Bioloogilise vedeliku võetuse akt (tl 130). Arvestades taolisi asjaolusid

saab tulla järeldusele, et Z.I terviseseisundi kohta saab järeldusi teha vaid ainsa

tõendi alusel, so ekspertarvamuse alusel, mille kohaselt sisaldus Z.I bioloogilises

vedelikus metadooni (tl 133). Mingeid muid täiendavaid tõendeid narkootilise aine

sisaldumise kohta Z.I organismis kogutud ei ole, rääkimata tõenditest, mis annaks

informatsiooni narkootilise aine Z.I organismi sattumise asjaolude kohta. Seega ei

ole kohtueelse menetluse käigus kogutud tõendeid tõendamisesemeks oleva asjaolu, so

narkootilise aine tarvitamise kohta. Kohus leiab, et isiku süüdimõistmiseks sellelaadses

süüteos ei piisa ainuüksi loogilisest järeldusest, et kuivõrd isik viibib kinnipidamisasutuses kinnipeetavana pikemat aega ja tema organismist avastatakse narkootilist ainet, siis saab tema

organismi narkootiline aine sattuda vaid vähemalt kaudse tahtluse vormis ja arsti ettekirjutuseta tarvitamise teel. Kohus ei pea võimalikuks Z.I süüdi tunnistada ühe kaudse tõendi ja loogika alusel. Z.I ütlustest nähtuvalt pidas Z.I eelnevalt

oma kambris sünnipäeva koos A T , O G , A K ja V Š , keda kohtueelsel menetlusel narkootilise aine võimaliku tarvitamise osas üle kuulatud ei ole. Seega ei ole tuvastatud ka seda kas eelnimetatud isikutel oli tuvastatud Z.I-ga sarnane seisund ning kui oli, siis

millistel asjaoludel selline seisund tekkis. Käesolevas menetlusstaadiumis aga puuduvad

kohtul võimalused uute tõendite kogumiseks, kuivõrd kriminaalasja lahendatakse

lühimenetluses, millise käigus tunnistajaid üle ei kuulata. Sellest tulenevalt asub kohus

seisukohale, et kohtul puudub võimalus teha tõsikindlaid järeldusi süüdistatavale inkrimineeritud süüteo asjaolude ja koosseisutunnuste esinemise kohta tema käitumises ning

olemasolev kaudne tõend ja loogiline järeldus kogumis ei ole piisavad süüdistatava

süüdimõistmiseks KarS § 331 ettenähtud kuriteo toimepanemises. Seetõttu asub kohus seisukohale, et Z.I tuleb temale KarS § 331 järgi esitatud süüdistuses õigeks mõista.

Kohtueelsel menetlusel on K. J. H esitanud tsiviilhagi 853,90 euro nõudes, mis sisaldab endas varastatud esemete ja lõhutud autoklaasi maksumust. Kohtueelsel menetlusel on kannatanu S. S. L esitanud tsiviilhagi 421,85 euro nõudes, mis sisaldab endas lõhutud autoakna maksumust.

Riigi Kinnisvara AS on kohtueelsel menetlusel esitanud tsiviilhagi 100 euro nõudes, mis sisaldab endas lõhutud akna maksumust.

Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule kuuluvad esemed varastas ja sõidukite aknaklaasid ning kohtumaja akna lõhkus Z.I.

Seega on esitatud tsiviilhagid põhjendatud, kuuluvad rahuldamisele täies ulatuses ja süüdistatavalt kannatanute kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu

füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Kriminaaltoimiku materjalidest

nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava

poolt kavatsetult toime pandud kuritegudega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on

tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tagajärjel on tekitatud varaline kahju esitatud

10

tsiviilhagide ulatuses. Kohtu hinnangul on varalised kahjud tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tõttu, kuivõrd need on tekitatud kannatanute omandi rikkumisega

VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuna kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikutele süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt täies ulatuses, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista Z.I-lt kannatanute kasuks.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuritegude laadi

ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Seadusandja on KarS § 199 lg 2 p-de 8 ja 9 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest

ette näinud karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 5 aastat. KarS § 328 lg-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistatava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik

kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Hinnates kriminaalmenetluse

käigus kogutud andmeid süüdistatava isiku kohta, tuleb märkida, et süüdistatava

ankeetandmete kohaselt tal töökoht või muu legaalne sissetulek puuduvad. Lisaks sellele tuleneb teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta 2011. aastal

(tl 145), et süüdistataval on ka eelneval aastal sissetulek täielikult puudunud. Täielikult on tasumata ka väärtegude toimepanemiste eest mõistetud rahatrahvid. Kohus võtab karistusliigi

kohaldamisel arvesse ka seda, et süüdistatavat on eelnevalt korduvalt kriminaalkorras karistatud ning tema eelnevad karistused ei ole taganud süüdistatava edasist õiguskuulekust, kuna peale karistuse kandmiselt vabanemist on ta taas jätkanud kuritegelikku käitumist. Kuna varavastaste kuritegude toimepanemine on otseselt olnud seotud elatusvahendite hankimisega,

leiab kohus eelnevalt osutatud asjaolusid kogumis hinnates, et olukorras, kus süüdistataval

puuduvad minimaalsemadki isiklikud ja legaalsed rahalised vahendid enda ülalpidamiseks,

mõistetud rahatrahvid on tasumata ja isiku eelnev karistatus ei ole suunanud süüdistatavat

õiguskuulekale teele, ei ole võimalik rahalist karistust kui isiku põhiõigusi vähemriivavat

karistusliiki kohaldada. Ühtlasi tähendab see, et süüdistatava suhtes kuulub kohaldamisele isiku vabadust piiravat karistusliik.

Hinnates süüdistatava süü suurust varavastaste kuriteoepisoodide toimepanemisel, leiab kohus

kuritegudega tekitatud kahju suurust ning tegude tehiolusid arvestades, et süü ei ole väga suur. Samas mõjutab süü suurust kahtlemata see, et inkrimineeritavate varavastaste kuritegude

toimepanemine pole olnud juhuslikku laadi, tahe vargusi toime panna pole olnud tingitud hetkeajendist, vaid süüdistatava tegevus on olnud planeeritud. Samuti mõjutavad süü suurust süüdistatava isikuandmed, sh see, et süüdistatavat on eelnevalt süüdi mõistetud ja karistatud

varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Kuivõrd süüdistatav on jätkanud varavastaste kuritegude toimepanemist, siis väljendab see süüdistatava ükskõikset suhtumist õiguskorda ja

omandi puutumatusse ning kohtu hinnangul on need asjaolud kogumis süüd suurendavaks. Samuti evib tähendust, et süüdistatava käitumises sisaldub ka kaks kvalifitseeritavat asjaolu,

mis vaieldamatult muudab kahtlustatava süü suuremaks. Eelnevast lähtudes asub kohus seisukohale, et asjaolusid arvestades, samuti seda, et teine kuritegu jäi katse staadiumisse ja varastatu võeti ära, on võimalik mõista Z.I-le karistus küll alla ettenähtud sanktsiooni

keskmist määra, kuid kohus ei pea võimalikuks mõista karistust alamääras või alammäära lähedasena.

Hinnates isiku süü suurust KarS § 328 lg 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisel, leiab kohus, et süüdistatava süü ka selle kuriteo toimepanemisel vaatamata 100 euro suuruse kahju tekitamisele pole väga suur. Seejuures võimaldab kriminaalmenetluse

käigus kogutud tõendikogum järeldust, et ilmselt pani süüdistatav antud kuriteo toime hetkeajendist. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava süü ei ole kuigi suur ja talle on võimalik

mõista karistus KarS § 328 lg-s 1 ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Seejuures

11

mõjutab süü suurust ja sellest tulenevalt ka karistuse määra kohtu arvates ka asjaolu, et süüdistatava toime pandud kuritegu jäi katse staadiumisse ning teo toimepanemise tõttu sai ta tervisekahjutusi.

Süüdistatav on kohteelsel menetlusel väljendanud kahetsust toimepandu suhtes, samuti avaldas ta kahetsust kohtuistungil, mistõttu vajab vaagimist küsimus, kas tegemist on KarS §

57 lg 1 p-s 3 nimetatud karistust kergendava asjaoluga. Menetluse käigus uuritud tõendite

pinnalt leiab kohus, et süüdistatava kahetsus ei ole siiras ning kahetsusse tuleb suhtuda kriitiliselt. Nagu kohus eelnevalt viitas, pole arutuse all olevad varavastased kuriteoepisoodid olnud juhuslikku laadi, vaid on hinnatavad eesmärgipärase planeeritud ja süstemaatilise ning

süüdistatava jaoks tavapärase tegevusena sissetulekute saamisel. Vaatamata sellele, et süüdistatavat on eelnevalt kriminaalkorras karistatud teiste isikute vara kahjustava käitumise

eest, jätkas süüdistatav oma kuritegelikku ja teiste isikute vara kahjustatavat tegevust. Seejuures ei saa jätta märkimata, et süüdistatava kuritegelik käitumine on olnud intensiivne.

Kohtu hinnangul näitab taoline käitumine igasuguse kahetsuse puudumist ja pühendumist kavatsetusega toimepandavate varguste toimepanemisele saamaks elatusvahendeid kõrvaliste

isikute arvelt. Muude karistust kergendavate või raskendavate asjaolu esinemist kohus menetluse käigus ei tuvastanud.

Liitkaristuse mõistmisel peab kohus oluliseks asjaolu, et süüdistatav pani toime

erinevaliigilisi kuritegusid, so varavastaseid kuritegusid ja õigusemõistmisevastase kuriteo.

Selliste tegudega kahjustas ta erinevaid õigushüvesid, mis viitab süütegude toimepanemise

erinevale tahtlusele ja süüdistatava jaoks väljakujunenud tavapärasele käitumise

õigusvastasusele. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et erinevalt kvalifitseeritavate kuritegude eest mõistetavad karistused tuleb kuritegude kogumis liita KarS § 64 lg 1 alusel,

kohaldades põhimõtet, mille kohaselt suurendatakse raskeimat üksikkaristust. Kohus ei pea

võimalikuks kohaldada süüdistatava jaoks kergemat karistuste liitmise viisi, mille kohaselt

loetaks kergemad karistused kaetuks raskeima üksikkaristusega, kuivõrd ükski inkrimineeritav tegu ei ole toime pandud sama tahtluse või eesmärgiga.

Puutuvalt KrMS § 180 lg 1 alusel väljamõistetavatesse menetluskuludesse, leiab kohus, et

süüdistatavalt tuleb välja mõista nii määratud kaitsjale makstud tasu, kaitsjale

kriminaaltoimikust koopiate tegemise kulu kui ka sundraha. Toksikoloogiaekspertiisi maksumus summas 50 eurot tuleb aga jätta KrMS § 181 lg-st 1 tulenevalt riigi kanda. Nimelt

seondub toksikoloogiaekspertiis KarS §-s 311 ettenähtud süüteoga, milles süüdistatav käesoleva otsusega õigeks mõistetakse.

Ülejäänud menetluskulude osas kohus möönab, et süüdistataval puudub töökoht või muu

legaalne sissetulek, mis tagaksid talle igakuised legaalsed elatusvahendid, kuid siinkohal ei saa jätta märkimata, et esmalt on süüdistatava näol tegemist täisealise ja töövõimelise isikuga, kelle puhul kohus eeldab tööle või õppima asumist. Teiseks puuduvad kriminaalasjas tõendid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud summade tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Märkimata ei saa jätta ka seda, et kuritegude toimepanek on olnud Z.I enda vaba ja teadlik valik ning eelnevalt kriminaalkorras karistatud isikuna oli ta teadlik sellest, et kuritegude toimepanemiste ning kriminaalasja(de) menetlemisega kaasnevad vältimatult tema enda kanda jäävad menetluskulud. Teiseks ei tule seaduse kohaselt menetluskulude väljamõistmisel pidada silmas mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid selle küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumisväljavaadetest. Senine kohtupraktika on olnud kestvalt seda meelt, et vaatluse all oleva menetluskulude kandmisest vabastamise aluse korral tuleb esmajoones

silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt

toimepandud süütegu võib olla nö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda

jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte

rakendamiseks. Käesoleval juhul tuleb seda aga eitada. Z.I on eelnevalt korduvalt

kriminaal- ja väärteokorras karistatud ning käesolevas kriminaalasjas vaatluse all olevad

kuriteod on osaliselt samaliigilised eelmisel korral toimepandud kuritegudega. Seega leiab kohus, et menetluskulude riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet V.

12

Z.I resotsialiseerumisväljavaadetele ja seetõttu tuleb need jätta Z.I kanda.

Samas leiab kohus, et töökoha ning sissetuleku puudumine ning isiku vabadust piirava

karistuse kandmine viitavad sellele, et süüdistataval puuduvad lähiajal sissetulekud. Samas

näitavad süüdistatava karistusandmed, et pärast vabanemist on ta asunud uusi kuritegusid

toime panema elatusvahendite saamiseks. Seetõttu ei pea kohus võimalikuks anda süüdistatavale võimalust hüvitada menetluskulu KrMS § 180 lg 3 ja KrMS § 313 lg 1 p-des 7 ja 12 alusel pikema aja jooksul, kuivõrd on küllaldane alus eeldada, et vabatahtlikult jäetakse

menetluskulu hüvitamata. Seetõttu peab kohus vajalikuks määrata menetluskulude

hüvitamiseks minimaalne tähtaeg, võimaldamaks tähtaja möödumisel pöörata lühima aja jooksul nõuded võlgniku võimalikule varale.

Märt Toming kohtunik