1-11-2439/31 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

27. mai 2013, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-11-2439 Kohtunik

Kohtuistungi sekretär

Tõlk

Prokurör

Kannatanu esindaja Heli Väinaste

Enjar Malm

Tatjana Šibajeva

Marge Voogma

Monica Meristo Kriminaalasi Kristiina Štern’i süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 2 järgi

Süüdistatav KRISTIINA ŠTERN, isikukood 48207265219, Eesti Vabariigi kodanik, kõrgharidus, elukoht xxxx, viibib xxxx, varem kriminaalkorras karistamata, väärtegude toimepanemise eest karistatud 7-l korral, 3 rahatrahvi tasutud, tõkend elukohast lahkumise keeld kohaldatud 10.02.2010, -

Kaitsja vandeadvokaat Arri Tooming

RESOLUTSIOON: Juhindudes KrMS § 306, 309, 310, 314, 315, 318, 319 kohus otsustas:

Õigeks mõista KRISTIINA ŠTERN KarS § 209 lg 2 p 2 järgi.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld Kristiina Šterni suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

KrMS § 310 lg 2 alusel jätta kannatanu A Aa tsiviilhagi summas 31 955,82 eurot (500 000 krooni) läbi vaatamata. KrMS § 310 lg 3 kohaselt kui tsiviilhagi jäetakse läbi vaatamata, on kannatanul õigus esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras.

Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Arri Tooming OÜ (asukoht Tallinna 21, Rakvere) kasuks 748,54 (seitsesada nelikümmend kaheksa eurot ja 54 senti, s.h on käibemaks 20%, s.o 124,76 eurot) eurot v.-adv. Arri Toominga poolt määratud korras süüdistatava Kristiina Šterni kaitsjana osutatud õigusabi eest.

KrMS § 181 lg 1 alusel jätta menetluskulud riigi kanda.

Jätta kannatanu A Aa kanda tema poolt OÜ-le Meristo Õigusbüroo makstud tasu summas 1150 eurot seoses lepingulise esindaja Monica Meristo osavõtuga kohtuistungist.

Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse kohtuistungi protokolli. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 28. maist 2013 (seega hiljemalt 03. juuniks 2013). Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav maakohtu kantseleis alates 18. juunist 2013. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates 19. juunist 2013 (seega hiljemalt 03. juuliks 2013).

SÜÜDISTUS

Kristiina Štern on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema varalise kasu saamise eesmärgil, luues A Aale E Ae nimel laenu saamiseks tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse ning esitades A Aale E Ae nimel tegelikkusele mittevastava võlakirja, pettis 30.09.2008 Lääne-Virumaal Rakvere linnas Laia ja Parkali tänavate ristmiku lähedal, s.o AS SEB Panga ja AS Krediidipank majade vahel, A Aalt välja 500 000 krooni nagu üleandmiseks E Aele, kusjuures tal ei olnud kavatsustki saadud raha E Aele anda, kuna viimane ei ole A Aalt soovinudki laenu saada.

Seega Kristiina Štern, saades tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel suures ulatuses varalist kasu, pani toime KarS § 209 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOHTU SEISUKOHT SÜÜDISTUSE OSAS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

KarS § 209 lg 1 näeb ette vastutuse varalise kasu saamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel. Sama §-i lg 2 p 2 näeb ette vastutuse sama teo eest, kui see on toime pandud suures ulatuses.

KrMS § 14 lg 1 kohaselt täidavad kohtumenetluses süüdistusja kaitsefunktsioone ning kriminaalasja lahendamise funktsioone eri menetlussubjektid. Seega sätestab KrMS § 14 lg 1 kohtumenetluse võistlevuse põhimõtte. KrMS § 268 lg 1 kohaselt toimub kriminaalasja kohtulik arutamine süüdistatava suhtes ainult süüdistusakti järgi, kui KrMS § 268 lg-tes 2-6 ei ole sätestatud teisiti. Seega on kohtuliku arutamise piirid ära määratud esitatud süüdistusega. Süüdistuse kaks olulist elementi on: 1) selle teo võimalikult täpne kirjeldus, mille isik menetleja veendumuse kohaselt on toime pannud ja 2) selle teo karistusõiguslik kvalifikatsioon. KrMS § 268 lg 2 kohaselt võib prokurör kohtulikul arutamisel enne kohtuliku uurimise lõpetamist süüdistust muuta ja täiendada, esitades muudatused ja täiendused kirjalikult kohtule ning teistele kohtumenetluse pooltele. Seega järeldub eelnevast, et süüdistuse muutmise või täiendamise üle otsustab prokurör.

Riigikohus on oma 04.11.2005 otsuses nr 3-1-1-24-05 p-s 14 väljendanud seisukohta, et kaitseõiguse tagamiseks peavad süüdistuse tekstis piisava selguse ja täpsusega kajastuma kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks. Olukorras, kus süüdistus on koostatud puudulikult, ei ole kohtul võimalik süüdistuses nimetamata vastutuse eeldusi isikule omistada sõltumata sellest, milline on kohtu tuvastatud faktiliste asjaolude kogum.

Käesolevas kriminaalasjas on kohtu hinnangul tegemist olukorraga, kus süüdistatavale Kristiina Šternile esitatud süüdistus on puudulik, s.o konkretiseerimata. Kohtu kohaldatava kuriteokoosseisu tunnustele vastavad faktilised asjaolud peavad aga olema isikule esitatud süüdistuses kirjeldatud.

Riigikohus on oma 26.11.2009 otsuses nr 3-1-1-98-09 p-s 13 öelnud, et kelmuse objektiivne koosseis eeldab pettust, s.o tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomist, mille tulemusena kannatanu satub eksimusse ja teeb varakäsutuse ning teo toimepanija saab varalist kasu. Tegelikud ehk faktilised asjaolud on objektiivselt tuvastatavad ehk kontrollitavad sündmused, olukorrad või seisundid, mille kohta väär väide esitatakse. Pettuse esemeks olevate asjaolude näol võib tegemist olla isiku aspektist nii väliste (nt maksevõimelisus) kui sisemiste (nt maksmisvalmidus) asjaoludega. Oluline on siiski, et tegemist oleks asjaoludega, mis kujundavad või määravad kannatanu otsust teha varakäsutus, s.o varalise kasu saamise suhtes põhjuslike asjaoludega. Seega tuleb nii süüdistuses kui kohtuotsuses ära näidata, milliste faktiliste asjaolude suhtes tekitati kannatanul ebaõige ettekujutus.

Subjektiivsest küljest eeldab kelmus tahtlust koosseisu kõigi asjaolude suhtes. KarS § 209 lg 1 järgi peab tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomine olema teadlik. Seega tuleb petmise osas tuvastada teo toimepanijal otsene tahtlus (KarS § 16 lg 3). Süüdistusaktis peavad olema kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas objektiivne ja subjektiivne süüteokoosseis on täidetud.

Kelmuse näol on tegemist tagajärjedeliktiga, mille puhul koosseisutegu on petmine. Kristiina Šternile esitatud süüdistusest ei nähtu, milles see A Aale E Ae nimel laenu saamiseks tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomine konkreetselt seisnes, et A A sattus eksimusse ja milles see eksimus seisnes, et A A tegi varakäsutuse. Samuti ei selgu esitatud süüdistusest, milles seisneb võlakirja tegelikkusele mittevastavus. Missugust õiguslikku tähendust omab süüdistuse seisukohalt asjaolu, et võlakirjal on selle koostamise ajaks märgitud 15. september 2008.a. Võlakirja kohaselt on selle koostanud E A. Antud võlakiri on vormistatud summale 500 000 krooni. Antud summa on võlakirja kohaselt antud üle A Aa poolt E Aele 30. sept. 2008 (30.sept.2008 on kirjutatud käsitsi). Missugust õiguslikku tähendust omab süüdistuse seisukohalt võlakirja lisa 1. Võlakiri on käsikirjaliselt täidetud kahe erineva kirjutusvahendiga. Kes kirjutas teise kirjutusvahendiga laenusaajana E Ae eest võlakirjale alla ja märkis kuupäeva 30. sept. 2008, ei ole teada. Kui pettus seisneb nt võltsitud dokumendi kasutamises (§ 345), siis ei neeldu selline tegu pettuses kui kelmuse koosseisutunnuses ning moodustab kogumi kelmusega (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-2-99 p 6). Kelmuse toimepanemise ajaks tuleb lugeda aeg, mil leidis aset pettuslik tegu. Varalise kasu saamine (ehk süüdlase varalise seisu paranemine) ei ole kelmuse koosseisutegu, vaid selle tunnusega kirjeldab seadusandja kelmuse koosseisulist tagajärge, mille saabumise ajal KarS §

10 lause 2 kohaselt kelmuse aja seisukohalt tähtsust pole.

Süüdistuses kirjeldatud kujul ei ole süüdistatavale Kristiina Šternile etteheidetava teo faktilised asjaolud kuriteokoosseisu realiseerimiseks piisavad. Süüdistatav ei pea ennast kaitstes arvestama võimalusega, et kohus võtab tema süüküsimuse lahendamisel arvesse selliseid faktilisi asjaolusid, mida süüdistuse sisu ei kajasta.

KrMS § 268 lg 5 esimesest lausest järeldub see, et juhul, kui süüdistuse sisust ei nähtu piisava selguse ja täpsusega kõigile süüdistatava karistusõigusliku vastutuse eeldustele vastavaid faktilisi asjaolusid, tuleb kohtul süüdistatav õigeks mõista.

Arvestades eeltoodut, ei pea kohus võimalikuks ega ka vajalikuks, kaldudes kõrvale tavapärasest kohtuotsuse ülesehitusest, ega hakka analüüsima ja hindama tõendeid, kuivõrd süüdistuse puudulikkus välistab Kristiina Šterni süüdi tunnistamise KarS § 209 lg 2 p 2 järgi, mistõttu ta tuleb KarS § 209 lg 2 p 2 järgi õigeks mõista.

Kannatanu A A on esitanud tsiviilhagi summas 31 955,82 eurot (500 000 krooni). KrMS §

310 lg 2 sätestab, et kui kohus teeb õigeksmõistva kohtuotsuse, jäetakse tsiviilhagi läbi vaatamata. KrMS § 310 lg 3 kohaselt kui tsiviilhagi jäetakse läbi vaatamata, selgitatakse kannatanule tema õigust esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras. Kohus leiab eeltoodule tuginedes, et kannatanu tsiviilhagi summas 31 955,82 eurot (500 000 krooni) tuleb jätta läbi vaatamata.

KrMS § 181 lg 1 kohaselt hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik. Kannatanu A Aa kanda tuleb jätta tema poolt OÜ-le Meristo Õigusbüroo makstud tasu summas 1150 eurot seoses lepingulise esindaja Monica Meristo osavõtuga kohtuistungist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik

Tartu Ringkonnakohtu 02.10.2013 kohtuotsuse RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätta Viru Maakohtu 27. mai 2013 otsus muutmata ja kannatanu A Aa esindaja Monica Meristo apellatsioon rahuldamata.

Kohtuotsus jõustus 10. oktoobril 2013. a Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega.

/allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne Nooremreferent