1-13-2836/16 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-13-2836

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24. mail 2013.a, Narva kohtumaja

Kriminaalasja arutati 23.05.2013.a avalikul kohtuistungil Narva kohtumaja ruumides Kriminaalasja number 1-13-2836 (12240102809) Kohtunik Innokenti Menšikov Kohtuistungi sekretär Ksenija Frolova Tõlk

Xxx

Nõmmemees Kriminaalasi

R.F-i 263 p 1 süüdistuses KarS § järgi, lühimenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Sofja Hristoforova Süüdistatav R. F

Elukoht: Xxx, isikukood XXX, EV kodanik,

keskharidus, emakeel koht xxx. – vene keel, töö

Varasemad karistatused:

-

30.04.1999.a Narva Linnakohtu poolt KrK § 15 lg 2 § 139 - lg 2 p 1, 3 järgi tingimisi vabaduskaotusega 3 kuud katseajaga 1 aasta;

- Narva Linnakohtu 24.11.1999.a poolt KrK § 17 lg 2 p 2, §

139 lg 2 p 1, 3 järgi tingimisi vabaduskaotusega 6 kuud katseajaga 1 aasta 6 kuud;

-

, 18.02.2002.a Narva Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2 § 144 lg 1, § 197 lg 2 p 1, 2 järgi vabaduskaotusega 2 aastat;

-

06.03.2008.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS §

263 p 1 järgi KarS § 74 alusel tingimisi vangistusega 3 kuud katseajaga 1 aasta 6 kuud;

- Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt 31.07.2008.a

KarS § 320 järgi KarS § 74 alusel tingimisi vangistusega 4 kuud katseajaga 1 aasta 6 kuud;

- Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja pool

t 24.08.2009.a KarS § 121 järgi KarS § 65 lg 2 alusel vangistusega 9 kuud 27

1-13-2836

2 päeva;

-

05.01.2012.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 121 järgi rahalise karistusega summas 96 eurot. Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 25.06.2012.a Kaitsja Vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev

RESOLUTSIOON

Tunnistada R. 263 p 1 F süüdi KarS § järgi ning mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada

R. -i vangistusega . F 1 (üks) aasta

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 24.06.2012.a

kuni 25.06.2012.a, s

) kuud o 2 (kaks) päeva ja mõista lõplikult ärakandmisele 11 (üksteist ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

Karistusaega arvestada alates 24.05.2013.a.

R. -i - elukohast lahkumise keeld, asendada F suhtes valitud tõkend tõkendiga

– ning võtta vahistamine, R. vahi alla kohtusaalis. F

Kannatanu tsiviilhagi rahuldada osaliselt ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 alusel mõista

R F- . ilt välja kuriteoga tekitatud kahju kannatanu (sünd. Xxxi xxx) kasuks summas 269 (kakssada kuuskümmend üheksa) eurot 27 senti.

Mõista välja R. -ilt riigituludesse menetluskulud: sundraha 480 (nelisada F

kaheksa ) eurot, kaitsja Irina Gromtsev poolt eeluurimise kümmend l osutatud õigusabi eest

125 ( senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalis ükssada kakskümmend viis) eurot 28 t

koopiate tegemise eest 45 senti, kaitsja Irina Gromtsev poolt 23.05.2013.a kohtuistungil

osutatud õigusabi eest 190 (ükssada üheksakümmend

) eurot 32 senti.

Määrata, et on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa R. F alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe (1) aasta jooksul.

Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB

pangas, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas, või arveldusarvele nr

333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber

2800049900 ning selgitus: „ menetluskulud“. Kui R.F, kriminaalasja nr 1-13-2836

rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule

Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse kohtuistungi protokolli.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva

1-13-2836

3

jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult

viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus

tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniõiguse kasutamise juhul tervikteksti kuulutamise aeg on 17.06.2013.a

I. KOHTU ALLA ANTUD ISIKU SÜÜDISTUS

R. -i F

et tema, viibides 21.06.2012.a kella 01.30 paiku süüdistatakse selles,

alkoholijoobes avalikus kohas - Narvas, Tallinna mnt. 26 maja juures, elukaaslase Xxx

´ga

isiklike suhete pinnal tekkinud vahelise tülis, rikkudes ühiskonnas paika pandud inimeste

suhtlemise reeglistikku, de tülitse valjult kannatanuga ja seejärel ignoreerides kannatanu õigust s isikupuutumatusele, lõi teda rusikate ja jalgadega vastu keha, tekitades oma tegevusega füüsilist

valu, kuni kannata

nu kukkus ja hakkas appi hüüdma. R. i tegevusest põhjustatud F-

kannatanu Xxx xxx korteri elanik Xxx ja Xxx appihüüded rikkusid ´i rahu ja turvatunnet, ning e

Xxx Xxx suunas ta taskulambi valguse R.F-i läks välja, et kaitseks välja astuda, jõudes välja,

suunas, ning R.F, kolmandate isikute (tunnistaja Xxx Xxx juuresolekul ja )

ignoreerides kannatanu õigust isikupuutumatusele lõi ´it kaks korda rusikaga vastu pead ja , Xxx

m ning itu korda vastu keha, löökide tagajärjel kukkus kannatanu maha, tundis füüsilist valu, pöördumisel SA Narva Haigla Erakorralise Meditsiini Kliinikumi diagnoositi tal pealae lahtine haav. Kuna R. kasutas avalikus kohas F oma rahulolematuse väljendamisel põhjuseta

vägivalda, rikkudes seejuures ühiskonnas paika pandud inimestevahelise suhtlemise

reeglistikku ja ignoreerides kannatanu õigust isikupuutumatusele, tekitades kannatanule

füüsilist valu ja kehavigastusi ja rikkudes sellega kõrvaliste isikute rahu, ning taoline

käitumisviis on vastuolus ühiselu aluste, üldtunnustatud suhtlemiskorra, tavade ja

kommetega, näitab üleolevat ja halvustavat suhtumist avalikku korda, siis pani R.F oma tegevusega toime avaliku korra raske rikkumise vägivallaga, so KarS § 263 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

II KOHTUISTUNG

Kohtuistung kohtuistungil il tunnistas süüdistatav end täielikult süüdi. Süüdistatav ei taotlenud

enda ülekuulamist ning tunnistas kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi osaliselt, summas 269.27 eurot. Poolte kokkuleppel jättis kohus kriminaalasja materjalid avaldamata.

Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas

Kuulanud ära süüdistatava, prokuröri, kannatanu ja kaitsja seisukohad, uurinud kõiki

kriminaalasja materjalides kogutud tõendeid ning hinnanud neid kogumis, jõuab kohus

järeldusele, et süü tema R.F-i le inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on leidnud tõendamist ning on eeluurimise poolt õigesti kvalifitseeritud.

R.F-i poolt a

ntud kuriteo toimepanemine on tõendatud:

Kannatanu Xxxi ütlustega (fototabeliga) (lk 1 9, 27 - 30) millest – – nähtub, et 21.06.2012.a

kella 01.40 paiku xxx korterist kuulis kannatanu väljast naisterahva appihüüdeid, aknast välja

vaadates nägi, et väljas annatanu väljus korterist seisavad kaks meesterahvast ja naisterahvas. K ja Tallinna mnt. 26 maja juures lõi tundmatu noormees teda kaks korda rusikaga vastu pead ja

mitu korda vastu keha, löökide tagajärjel nnatanu tundis füüsilist kukkus kannatanu maha, ka

valu. F 02.14 kannatanul peavigastus ja ototabelitest nähtuvalt olid 24.06.2012.a kl. 01.54 –

1-13-2836

4

parema küünarnuki vigastus. Kannatanu esitas tsiviilhag – i 1769.27 eurot 1500 eurot moraalse kahju hüvitamiseks ja 269.27 eurot ravimite ja uute prillide hüvitamiseks.

Kannatanu Xxx ütlustega (lk 49 52) millest l vastu 24.06.2012.a tarbis ta koos – – nähtub, et öö

elukaaslase R. iga F - alkohoolseid jooke, teel koju, Narvas, Tallinna mnt. 26 juures tekkis neil tüli ja R. lõi teda rusikate ja jalgadega vastu keha, kannatanu kukkus ja F hakkas

appi hüüdma, keegi maja kest kutsus välja politseipatrulli, kannatanu mäletab, et Dmitri lõi elani

kedagi

majaelanikest, kes tema appihüüete peale välja tuli.

SA Narva Haigla tõendiga (lk 13) - 24.06.2012.a kl. 02.30 SA millest nähtub, et pöördudes Narva Haigla Erakorralise Meditsiini Kliinikumi, diagnoositi Xxx´il pealae lahtine haav.

Tunnistaja Xxx ütlustega (lk 39 - 42) , et 24.06.2012.a kell 01.35 saabus – millest nähtub

väljakutse Narvas, Tallinna mnt. 26 juurde, kus meesterahvas lõi naisterahvast ja maja

meesterahvast, kohale jõudes selgitas kannatanu Xxx, et teda peksis noormees, keda ta kinni pidas, kinnipeetuks osutus R.F.

Tunnistaja Xxx Xxx`i ütlustega (lk 44 - 47) - millest

nähtub, et 24.06.2012.a kella 01.30 paiku

viibides abikaasa Xxx´iga kodus, kuulsid nad väljast naisterahva appihüüdeid, aknast välja

vaadates nägi ta, et väljas on naisterahvas pikali maas ja teda peksab meesterahvas, kes hiljem

peksis ka tema abikaasat. Tunnistaja abikaasa Xxx läks välja ja tunnistaja nägi, et tugeva

kehaehitusega me asfaldile ja . esterahvas lükkas tema abikaasa nende vahel käis rüselus

Joobeseisundi kontrollimise protokolliga (lk 54) mis – tõendab, et 24.06.2012.a kl. 01.47 oli R. indikaatorvahendiga tuv F astatud joove 1,08 mg/l.

Kahtlustatava . i ütlustega R F- (lk 60 - 68) kes – tunnistab, et lõi talle tundmatut

meesterahvast. Seda, et ta elukaaslast Xxxt, ta eta. K lõi ei mäl ui kannatanu räägib, et ta lõi teda,

siis ta leiab, et . T kahetseb toimepandut. võimalik, et nii oligi a

Põhjendatud on R.F-i

tegevust kvalifitseerida KarS § 263 järgi, kuna tema olmetüli

elukaaslase Xxxga toimus avalikus kohas (elumaja hoovis Xxx ja ) ning rikkus kõrvaliste isikute (

Xxx`ide) rahu. Seda enam, et siis, kui kannatanu Xxx astus pekstud Xxx kaitseks läbi välja,

R.F peksis ka Xxx . ´i läbi

Subjektiivsest küljest eeldab KarS § 263 ettenähtud süüteokoosseis tahtlust. Kohus on

seisukohal, et süüdist ülalnimetatud kuriteo toime vähemalt kaudse atav R.F pani tahtlusega.

Süüdistatav oli teadlik, et tegemist on avaliku kohaga, et tema tüli elukaaslasega rikkus teiste

inimeste rahu, kuna ta Xxx kaitseks astus

ne isik Xxx, nägi, et välja kõrvali – ning sündmuskohal

viibis veel vähemalt üks kõrvali – ne isik Xxx`i abikaasa. Vaatamata sellele kasutas R.F vägivalda nii Xxx, kui ka Xxx`i suhtes.

Vastavalt KarS § 16 lg 4, isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Seega esinevad süüdistatava käitumises talle inkrimineeritava süüteokoosseisude objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.

Kohtu seisukoht karistuse osas

1-13-2836

5 Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

R.F on varem korduvalt kohtu poolt karistatud, sh kuritegude eest reaalse vägivaldsete

vangistusega ning viimasel korral rahalise karistusega, ning vaatamata sellele pool aasta e

möödudes vägivaldse pani ta tahtlikult toime uue kuriteo.

Ülaltoodu alusel asub kohus seisukohale, et R.F-i karistamine rahalise karistusega ei ole

otstarbekohane, kuna karistus uue tahtlikult toimepandud kuriteo eest ei saa olla eelnevast karistusest leebem.

Samal põhjusel ei ole otstarbekohane ka määratud vangistuse asendamine üldkasuliku tööga.

Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et R.F-i on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest üksnes vangistusega.

Kohus arvestab karistuse mõistmisel ka seda, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud

põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele.

Kohtupraktika on seejuures asunud seisukohale, et vaid süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Selliseid asjaolusid R.F-i puhul ei esine.

Süüdistatava karistuse kergendavaks asjaoluks KarS §57 mõttes on oma süü R.F-i

puhtsüdamlik ülestunnistus ja kahetsus, tema karistust raskendavaid asjaolusid pole kohus

tuvastanud,

tegemist on ühe kuriteoepisoodiga. Süüdistataval on olemas alaline elukoht, töökoht ning pere.

Arvestades R.F-i 263 ülaltoodut, võib vangistus olla oluliselt alla KarS § ettenähtud vangistuse keskmist määra.

Kuna süüdistatavale on mõistetud reaalne vangistus, kohaldab kohus KrMS § 130 lg karistuseks

4-1 alusel

vahistamine, süüdistatava suhtes tõkendit – selleks, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine.

Tsiviilhagi

KrMS § 310 lg 1 kohaselt, kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata.

Kannatanu Xxx esitas tsiviilhagi summas 1769,27 eurot, sh 1500 eurot moraalse kahju

hüvitamiseks ja 269. e maksumuse hüvitamiseks (lk 32). 27 eurot ravimite ja uute prillid

Süüdistatav nõustus tsiviilhagiga osaliselt, summas 269.27 eurot.

VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju

tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest

vastavalt seadusele.

Ei eeluurimisel ega kohtuistungil ei suutnud kannatanu Xxx põhjendada tema poolt esitatud tsiviilhagi suurust selles osas, mis puudutab moraalse kahju hüvitamist.

1-13-2836

6 Sellega seoses jätab kohus tsiviilhagi selles osas rahuldamata.

Tsiviilhagi summas 269.27 eurot kuulub rahuldamisele, kuna selles osas on hagi tõendatud hagile juurde lisatud dokumentidega (ravimite ning prillide ostmist tõendavate arvetega).

Eeltoodust tulenevalt tuleb ülalnimetatud tsiviilhagi rahuldada osaliselt.

Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS § 233, 238, 311, 313, 315.

Innokenti Menšikov Kohtunik