1-13-5048/4 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1 Ärakiri Kohtuasi nr 1-13-5048

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 17.06.2013, Rakvere kohtumaja, kirjalikus menetluses

Kriminaalasja number 1-13-5048

Kohtunik Tiit Kullerkupp

Kriminaalasi I.I süüdistatuna KarS § järgi

121

Süüdistatav I.I

, isikukood xxx, Eesti Vabariigi

kodanik, keskharidus, emakeel eesti keel, elukoht xxxx, töötab: xxxx, kriminaalkorras karistatud:

1) 28.11.2008 Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas KarS §

424 alusel rahaline karistus 200 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o. 17800 EEK;

2) 17.08.2011 Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas KarS §

121 alusel rahaline karistus 30 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o. 356,70 eurot. Väärteokorras on kaheksa korda karistatud.

Kaitsja

vandeadvokaat Lembit Nirgi

riigi õigusabi korras

RESOLUTSIOON: Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 251 lg st 1, § 253 p st 1, § 254, - - kohtunik

otsustas:

2

Süüdi tunnistada I.I KarS § järgi ja karistada teda rahalise 121

karistusega 45 ( 448,65 eurot neljakümne viie) päevamäära ulatuses, s.o. summas (

nelisada nelikümmend kaheksa eurot ja 65 senti). Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole AS-is SEB Pank nr 102200 - 34796011 või AS is Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida

viitenumber 4100065064 ning selgitus. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses

tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista I.I-lt menetluskuluna sundraha summas 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista I.I-lt menetluskuluna kaitsjatasu 43,20

eurot ( kolm eurot ja 20 senti) riigituludesse adv. Lembit Nirgi poolt nelikümmend osutatud õigusabi eest.

Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvelduskontole AS- -is is SEB Pank nr 10220034796011 või AS Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning

selgitus. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord:

Süüdistataval ja kaitsjal on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras.

Kui süüdistatav ega kaitsja ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub.

I Kuriteo asjaolud:

Ülo ja Õ L L olid abikaasad, neil on kooselust sündinud 6 last. Õ sõnul ei ole ta I.I-ga

juba viimased 17 aastat koos elanud. Õ ja I.I L elab xxxx xxxx. Tütred S (sündinud (sündinud korteris. Õ sõnul kuulub L xxxx) ja A L xxxx) elavad xxxx L nimetatud korter OÜ le Verle ja I.I on üks osaühingu omanikest ning tema loal on - kõik nende lapsed kooliskäimise ajal saanud nimetatud korteris elada. S L on xxxx ja A L Rakvere xxxx

õpilane. 02.11.2012 tuli Õ L Rakver xxxx re oma tütardele toiduaineid tooma ja olles tänaval asuvas korteris, tekkis tal tütre S sõnavahetus sellest, et S soovis saada saabaste ostmiseks ema käest

raha, aga emal ei olnud raha anda. Sõnavahetuse käigus S lõi ema lahtise käega pähe. Õ

L tunnistab, et löök oli õrn, tema sellest haiget ei saanud, kuid hakkas siiski nutma. Õ L pisaraid nägi ka korterisse tulnud poeg I , kes rääkis sellest telefonitsi isale Ü L L . 02.11.2013 kella 16.00 17.00 xxxx – vahel tuli I.I tänaval asuvasse korterisse ning hakkas korteris oleva Õ pahandama, sõnavahetus päädis sellega, et I.I lõi ja S L oma alaealisele tütrele S ühe korra käega näkku, löök tekitas tütrele valu, S L hakkas nutma

3

ja jooksis vannituppa peitu ning lukustas seestpoolt ukse. I.I püüdis jõuga ust avada, aga see ei õnnestunud. Nüüd jõudis korterisse ka A , kes oli vahepeal ära käinud. L

Kui A L korterisse tuli, siis I.I hakkas temaga pahandama ja lõi talle käega ühe korra näkku, löök tekitas A valu. Kuuldes vannitoast õe S L nuttu, jooksis ka A L vannituppa peitu. I.I püüdis kruvikeerajaga vannitoa ust lahti muukida. Kuna tüdrukud kartsid, et isa võib veel midagi teha, siis A L helistas vannitoast politseisse. Politsei saabudes tulid nad vannitoast välja ja rääkisid politseitöötaja Maido Mikotinile, et isa tuli neile kallale. Kriminaalasja kohtueelsel menetlemisel I.I eitas tütarde löömist, kuid 30.05.2013 ta

teatas prokurörile, et kahetseb juhtunut ja tunnistab ennast süüdi ning soovib kriminaalasja lahendamist käskmenetluses, kuna viibib sageli komandeeringutes ja kohtuistungile ilmumine on raskendatud. II Süüdistuste sisu:

Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse I.I selles, et tema 02.11.2012 kella 16.00 17.00 vahel xxxx – asuvas korteris isiklike suhete pinnalt tekkinud sõnavahetuse käigus

lõi oma alaealisele tütrele S L xxxx (sündinud ) ühe korra käega näkku, põhjustades kannatanule valu ja hetk hiljem lõi oma täisealisele tütrele A (sündinud ) ühe korra L xxxx käega näkku, põhjustades kannatanule valu. Seega I.I, tekitades teistele inimestele kehalise väärkohtlemisega valu, pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. III Prokuröri ettepanek:

Viru Ringkonnaprokuratuuri Rakvere osakonna prokuröri abi Aita Ploom taotleb tunnistada

I.I süüdi KarS § järgi ja karistada teda rahalise karistusega

121 45 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o. summas 448,65 eurot. IV Kohtu põhjendused KrMS § 251 lg 1 sätestab, et kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses. KrMS § 253 p 1 kohaselt kriminaalasja kohtusse saabumisel, kuid mitte enne viieteistkümne päeva möödumist süüdistusakti süüdistatavale ja kaitsjale edastamisest, teeb kohtunik pärast kriminaalasja kohtualluvuse kontrollimist kohtuotsuse käskmenetluses käesoleva seadustiku § 254 järgi. KrMS § 254 lg 1 sätestab, et kui kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta, koostab ta kohtuotsuse.

Kriminaalasi ning süüdistusakt I.I süüdistustes saabusid kohtusse 31.05.2013.

Süüdistusakti koopia on süüdistatavale ja kaitsjale edastatud .2013. Süüdistatav ja 30.05

kaitsja kohtule tule - nevalt KrMS § st 252 lõikest 3 omapoolseid kirjalikke seisukohti kriminaalasja lahendamise kohta esitanud ei ole.

Kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning

karistuste määra kohta. Kuriteo toimepanemine süüdistatava poolt on tõendamist leidnud

kann L selles, et 02.11.2012 xxxx karjus ja atanu Õ ütlustega asuvas korteris I.I

4 ähvardas ning lõi oma alaealisele tütrele S ühe korra lahtise käega tugevalt vastu nägu, L tütrel oli nägu löögist punane ja tütar hakkas nutma ning jooksis vannituppa peitu; alaealise kannatanu L selles, et 02.11.2012 .a. kella 17.00 paiku xxxx asuvas kort ütlustega eris isa I.I

lõi talle ühe korra lahtise käega vastu vasakut põske, löök tekitas valu, ta hakkas nutma ja jooksis isa eest vannituppa peitu. Hetk hiljem varjus ka õde A L vannituppa isa eest

peitu. A L nud. A L L teatas toimunust rääkis, et isa oli ka teda löö oli põsk punane. A

politseisse; kannatanu A L selles, et 02.11.2012 xxxx asuvas ütlustega korteris isa I.I

lõi talle ühe korra lahtise käega vastu põske, ta sai löögist haiget. Ta läks isa eest vannituppa peitu ja helistas siis politseisse; tunnistaja politseitöötaja Maido Mikotini ütlustega

selles, et olles 02.11.2012 , xxxx asuvasse patrullpolitseinikuna tööl sai ta väljakutse korterisse, kus isa oli läinud tütardele kallale. Olles saabunud sündmuskohale, rääkisid

A ja S L tuli neile kallale. talle, et I.I

Tegemist on teise astme kuriteoga. Tõendamiseseme asjaolud on selged ning vastavalt prokuröri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses KrMS § 251 alusel. Kohus

I.I käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud ja asub seisukohale, et süüdistatav pani toime talle inkrimineeritava kuriteo. KarS § näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. 121

KarS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. KarS § 44 lg 2 kohaselt arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu

keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdimõistetu elatustasemest lähtudes. Arvestatud päevamäära

suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 3,20 eurot.

I.I keskmise päevasissetuleku suurus on 9,97 eurot. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava puhul

puuduvad karistust raskendavad asjaolud. Karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus ja oma süü tunnistamine. Kohus leiab, et karistuse eesmärgid on süü I.I distatava puhul saavutatavad rahalise karistuse mõistmisega. V Kohtu seisukoht menetluskulude osas Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva

kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, st

480 eurot 43,20 ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas eurot. KrMS § 180 kohaselt hüvitab eelnimetatud kulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiit Kullerkupp

Ärakiri õige

5 №oremreferent /allkirjastatud digitaalselt/ Irina Golubev

Kohtuotsus jõustus 05.juulil 2013.a №oremreferent Irina Golub

ev