1-10-17334/91 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

17. juuni 2013, Tallinn Kriminaalasja number 1-10-17334 Kohtukoosseis Kohtunikud Ivi Kesküla, liikmed Meelika Aava ja Pavel Gontšarov Kriminaalasi

Garri Graubergi ja LauriVitsuti süüdistuses KarS § 214 lg

2 p 1, 4 ja KarS § 257 järgi; XX, Siim I.U ja R.V süüdistuses KarS § 214 lg 2 p 4 järgi; Keijo Jaanup

. i süüdistuses KarS § 214 lg 2 p järgi

Apelleeritud kohtuotsus

Pärnu Maakohtu 04. märtsi 2013 aasta otsus üldmenetluses

Apellatsiooni esitajad

Lääne Ringkonnaprokuratuuri prokurör ja kaitsjad, vandeadvok P.Palmiste aadid P.Järve ja Prokurör Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Küllike Kask Süüdistatavad Garri Grauberg, ik: 38510304926, varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, viibis eelvangistuses 4 kuud ja 26 päeva,

XX, ik: XXXXXXXXXXX, varem kriminaalkorras karistatud, eelvangistuses ei viibinud,

Siim I.U, ik: 39106104927, varem kriminaalkorras karistamata, eelvangistuses ei viibinud,

Keijo Jaanup, ik: 38601134928, varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, eelvangistuses ei viibinud,

R.V , ik: XXX, varem kriminaalkorras karistatud, eelvangistuses ei viibinud,

Lauri Vitsut, ik: 36602090225, varem kriminaalkorras karistamata, eelvangistuses ei viibinud. Kaitsjad

Vandeadvokaadid P.Järve, P.Palmiste A.Raudsepp, S.Sillar Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Tühistada Pärnu Maakohtu 04. märtsi 2013. a otsus kriminaalasjas nr 1-10-17334 Lauri

Vitsuti õigeksmõistmises KarS § 214 lg 2 p 4 järgi esitatud süüdistuses( kannatanu YY episood) ja menetluskulude summas 2035,18 eurot riigi kanda jätmises.

Uue otsusega:

1. Süüdi tunnistada Lauri Vitsut KarS § 257 järgi(kannatanu episood) ja karistada rahalise YY karistusega 250 päevamäära, päevamäära suuruseks 20,13 eurot, so summas 5032, 50 eurot( viis tuhat kolmkümmend kaks eurot ja viiskümmend senti).

2. KrMS § 175 lg 1 p 4, § 180 lg 1 alusel välja mõista Lauri Vitsut’ilt Eesti Vabariigi kasuks

1017,50 ( üks tuhat seitseteist eurot ja viiskümmend senti) riigi õigusabi osutamisega kaasnenud kulude katteks. Ülejäänud kaitsjale makstud tasu, summas 1017,50 eurot, jätta riigi kanda.

. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.

4. KrMS § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 alusel välja mõista Lauri Vitsutilt Eesti Vabariigi kasuks sundraha summas 480,00( nelisada kaheksakümmend) eurot.

Rahaline karistus ja menetluskuludena kaitsjatasu ja sundraha kuuluvad 1 kuu jooksul tasumisele Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas 10220034796011,

Swedpangas nr 221023778606, Danske Bank nr 33341611002, viitenumber 2800049748 (selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik)

. . Prokuröri apellatsioon rahuldada osaliselt

6. Kaitsjate apellatsioonid jätta rahuldamata.

7. KrMS § 185 lg 2 alusel mõista Eesti Vabariigilt välja apellatsioonimenetluses õigusabi osutamise eest makstud tasu hüvitamiseks Keijo Jaanupi( ik: 38601134928) kasuks 690,00 (kuusssada üheksakümmend ) eurot.

L.Vitsutile apellatsioonimenetluses õigusabi osutamisega seotud kulud jäävad riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul

Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul.

SÜÜDISTUS: 1. 1.1 Graubergi , et olles 18.10.2007.a. karistatud Harju Maakohtu pool G. süüdistatakse selles t KarS § 200 lg 2 p 7, 8 järgi 4 aasta ja 6 kuulise vangistusega ja kandes karistust röövimise eest Tallinna Vanglas, olles seega KarS § 214 lg 2 p 1 tähendatud isik võlast teades

CC BB-

le, nõudis alates 2008.a. veebruarikuust eeluurimisega täpselt tuvastamata ajast telefoni teel

CC-lt, - BB le „võla”, s o tasumist ning alates 2008.a. märtsikuust tema

140 000 krooni

elukaaslase rahalist toetamist tema vanglas viibimise ajal 3000 krooniga kuus, MM

ähvardades telefoni teel rahade mittemaksmise korral läbi CC peksta, kasutada tema suhtes seksuaalset vägivalda ja käituda vägivaldselt pereliikmetega, milliseid ähvardusi pidas CC CC

tõeseks, kuna Garri Grauberg kandis vanglas karistust ja oli enne karistuse kandmisele asumist vägivaldse käitumisega. Graubergi poolt esitatud nõuet täitma, kandes CC asus Garri

rahalisi vahendeid Garri Graubergi tuttava Siim I.U pangakontole, kes lubas

G.Graubergile, et kannab laekunud rahasummad üle või annab need G.Graubergile ja tema elukaaslasele -le. Ajavahemikus 22.07.2008 kuni 16.01.2009 laekusid Siim I.U MM

pangakontole -lt kokku 14 300 krooni, millistest summadest on S.I.U poolt tehtud CC

ülekandeid G.Graubergi elukaaslasele MM-le ja G.Graubergile. palvel kandis tema ema CC

LL Siim I.U pangakontole rahasummad, mis olid mõeldud G.Graubergile kokku 19700 krooni, -le ja G.Graubergile.

millistest rahasummadest on S.I.U teinud ülekandeid MM CC tädi palvel rahalisi ülekandeid: 27.06.2008 a kahel korral AA on teinud

CC CC-le kokku 10

000 krooni, millise summa andis

CC Garri Graubergi nõudmisel üle Siim I.U-le ja 03.01.2009 a kandis

AA Siim I.U’i pangakontole 2000 krooni, millistest rahasummadest on S.I.U teinud ülekandeid G.Graubergi nõudmisel MM-le. on kandnud CC MM pangakontole sularaha 14.05.2008 a 4000 krooni ja 08.12.2008 a 1500 krooni ja 04.07.2008 a teinud ülekande 1000 krooni, s o kokku 6500 krooni. 2008 a septembrikuus

eeluurimisega täpselt tuvastamata kuupäeval, viis R.V CC

Järvamaal Ahula karjääri, kus ootasid ees Siim I.U ja nõuti XX ning kus CC-lt rahade

maksmise jätkamist Garri Graubergile, kusjuures nõude XX ja Siim I.U peksid

CC

tõsiduse kinnituseks, lüües teda 15 korral kätega ribidesse ja neerude piirkonda. Pärast peksmise lõpetamist ja olles lahkumas karjäärist, helistas R.V telefonile Garri Grauberg ning käskis karjääri tagasi sõita, mida R.V ka tegi, vaatamata CC palvele seda mitte teha. Garri Grauberg ütles telefoni teel le, et olgu ta õnnelik, et ei lase poistel CC- tal jalaluid puruks lüüa ja et õla tasumist tuleb jätkata R.V kaudu. Samuti BB v ostis

2008 septembris eeluurimisega CC Garri Graubergi nõudmisel ja kartuses peksa saada tuvastamata kuupäeval ( IMEI 3583900165965523) maksumusega

2000 krooni, mille andis -le. 2008 a oktoobrikuus

üle Garri Graubergi elukaaslasele MM

eeluurimisega tuvastamata kuupäeval nõudis Garri Grauberg CC-lt, et ta ostaks tema elukaaslasele -le pesumasina ja boileri, mida

ka MM CC võimaliku jätkuva vägivalla kartuses tegi. Kuna ostis pesumasina , mis aga G.Graubergile ei meeldinud, CC väärtusega 5000 krooni siis pidi kandma Siim I.U pangaarvele kahes jaos kokku 7000 krooni uue pesumasina CC ostmiseks ja 8000 krooni trahvi vale pesumasina ostmise eest, millised summad kandis

CC Siim I.U arvele. 2009 a jaanuarikuu alguses eeluurimisega tuvastamata kuupäeval nõudis

Garri Grauberg, et

CC ostaks talle sülearvuti.

maksumusega 15 990 krooni ostis palvel tema vanaema

CC EE

09.01.2009.a Elion’i esindusest. Sülearvuti HP Pavilion dv4-1030en 14 SCND8310WP7 maksumusega 15 990 krooni andis

CC BB kätte, et toimetada arvuti edasi Garri Graubergile.

- samuti tema, isikuna,

kes on tähendatud KarS § 214 lg 2 p 1, olles 25.03.2008 a, s o ajal mil ta kandis Tallinna Vanglas vangistust röövimise toimepanemise eest, sõlminud töövõtulepingu Mga, mille juhatuse ainuliige on Lauri Vitsut, kokkuleppel ja Lauri Vitsuti korraldusel nõudis

YY- alates 04.02.2010.a. 36 500 krooni maksmist. Nimetatud rahasumma oli eelnevalt lt kokku lepitud Mario Vitsuti firma Z firma T AS vahel tasuna poolt osutatud OÜ ja DD ÄÄ

teenuse eest.

firmalt osutatud teenuse eest 66 255 krooni, millega ei ÄÄ nõudis DD DD nõustunud kuna eelnevalt oli kokkulepe 25 000 krooni maksmiseks. teatas DD YY-le, et on nõus ÄÄle maksma 36 500 krooni. Sellise teate saatis YY edasi le ja palus - ÄÄ DD ga asi ära

klaarida. 04.02.2010 a helistas L.Vitsut YY-

000 krooni maksmist talle. Sellise le ja nõudis 35 võlanõude esitamine YY- manud puutumust le oli põhjendamatu ega o YY isiku ja firmaga E OÜ, mille juhatuse liige ta on ja millise firma tegevusvaldkonnaks oli raamatupidamisteenuse osutamine erinevatele firmadele. Oma tegevusega toetas G.Grauberg Lauri Vitsuti rahalist nõuet YY-le, mis seisnes selles, et pärast seda, kui L.Vitsut oli ähvardanud YY, et saadab „ , käis G.Grauberg 05.02.2010 a YY firma E

OÜ kontoris Tallinnas , kus kordas nõuet raha ära maksta. Kui XXX YY keeldus raha maksmast, siis helistas G.Grauberg telefoni teel kellelegi ja talle vastati,

Pärast kõnet G.Grauberg lahkus, lubades hiljem tagasi tulla. G.Grauberg käis veel vähemalt 3 korral YY firma kontoris ja helistas korduvalt YY mobiiltelefonile 09.02.2010 kell 13:06, 10.02.2010 kell 09:47, kell 12:47, 12.02.2010 kell 11:04, 15.02.2010 kell 11:36 ja 17.02.2010 kell 10:40 ning nõudis jätkuvalt raha maksmist millega väljendas YY-le psüühilist survet, nõudjatepoolset üleolekut ja esitatud nõude tõsidust. Pärast G.Graubergi poolt korduvalt YY kontoris käimist, millele järgnes YY keeldumine raha maksta, helistas Lauri Vitsut 09.02.2010 a YY-le ja ähvardas YY raha mittemaksmise korral: s.t kasutada tema suhtes vägivalda.

Seega tema, varalise kasu üleandmise nõudmisega, kui on kasutatud vägivalda, isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise ja väljapressimise, isikute grupi poolt, pani toime KarS § 214 lg 2 p 1 ja 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema, olles 25.03.2008 a, s o ajal mil ta kandis Tallinna Vanglas vangistust röövimise toimepanemise eest, sõlminud töövõtulepingu ga ja saades 2010 a veebruarikuus täpselt M tuvastamata kuupäeval Lauri Vitsutilt teada nõudest AS

ZZ E vastu summas 54 970 krooni ja

M

485 krooni, seega kokku 82 455 krooni, eelneval sissenõudmiskuludest summas 27

kokkuleppel L.Vitsutiga ning olles volitatud 17.02.2010 Lauri Vitsuti poolt võlga sisse nõudma, a oletatavat õigust, eirates isiku õigust avalikule teostas ebaseaduslikus korras om

julgeolekule vägivallatu ja võlgniku õigusi tagavate normide kohaldamise näol, mis seisnes selles, et tema nõudis Lauri Vitsuti korraldusel 18.02.2010.a. kella 15:15 paiku AS E kontoris

Pärnu linnas lt võlanõude tasumist summas 82 455 krooni. Nõude esitas XXX QQ-

G.Grauberg agressiivsel hääletoonil ning kannatanule järjest lähenedes. Pärast nõude esitamist lubas Garri Grauberg tagasi tulla ja asja edasi ajada, s.t võlanõuet korrata, lisades et nõude täitmiseks on aega 10 päeva. Oma tegevusega põhjustas Garri Grauberg QQs hirmu võlanõude mittetasumisele järgneda võiva võimaliku vägivalla rakendamisest, kuna QQ arvamuse kohaselt, arvestades isiku välimust, käitumist ja kõnemaneeri, tundus tegemist olevat nn „kantpeaga” ning hirmu võimaliku vägivalla ees kas enda või pereliikmete QQ suhtes süvendas ning kinnitas asjaolu, et 18.02.2010.a.-l kella 14:15 paiku, enne AS E kontori külastamist, käis Garri Grauberg AS kodus Pärnu linnas E juhatuse liikme

QQ XXX, kus

G. Grauberg küsis eramu välisuksele vastu tulnud QQ alaealiselt (15 a) pojalt TT-lt vanemate kodus viibimise kohta ja kas poiss on üksi kodus. TT küsimusele, kes G.Grauberg on ja mida võib edasi öelda, vastas G.Grauberg „ Ütle, et gängsterid käisid ukse taga”, millise lausega sisendas kodus üksi olevas noormehes hirmutunnet, mistõttu poeg vajas pärast juhtunut rahustamiseks pereliikmete tuge.

Samuti käis Garri Grauberg Lauri Vitsut’i korraldusel 01.03.2010.a. uuesti AS Pärnu E kontoris, kus kõnetas firma kliente, et nad ei sõlmiks selle firmaga ühtegi tehingut ning ajas kliente kontorist välja. 03.03.2010 käis Garri Grauberg Lauri Vitsuti korraldusel AS E kontoris Tallinnas -l helistada -le ja teatada, et ta on XXX, kus käskis kontoritöötajal OO QQ kontoris. Samuti kõnetas kontorisse tulnud kliente, et nad ei sõlmiks firmaga ühtegi tehingut. Oma käitumisega ja valjuhäälse kõnega häiris G.Grauberg firma töötajaid.

Seega tema, oma oletatava õiguse teostamisega ebaseaduslikus korras, kui see oli seotud vägivallaga, pani toime KarS § 257 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1.2 . XX X

( ) süüdistatakse selles, et tema 2008.a. septembrikuus eeluurimisega täpselt tuvastamata kuupäeval pärast seda kui R.V tõi Ahula karjääri Järvamaal, CC

nõudis koos Siim I.U ja R.V-ga - CC lt rahade maksmise jätkamist Garri

Graubergile, kusjuures ja Siim I.U peksid

XX CC esitatud nõude tõsiduse kinnituseks, lüües 15 korral kätega CC CC ribidesse ja neerude piirkonda. Kui R.V ja olid lahkunud pärast peksmist karjäärist, helistas Garri Grauberg R.V telefonile ning käskis karjääri tagasi sõita. palus seda mitte teha, kuid Garri Grauberg ütles, et olgu CC CC õnnelik, et ei lase poistel tal jalaluid puruks lüüa ja et võla tasumist tuleb jätk BB ata R.V

kaudu. Karjääris käskis R.V l riided seljast ära võtta ja vette CC- minna. Siim I.U talutas vette, kus

CC XX ja Siim I.U surusid R.V käsu

kohaselt pead vee alla 5- CC

6 korda. Tegevuse lõppedes esitasid R.V , Siim I.U ja

-

XX CC le nõude, et BB „võlga” tuleb edaspidi hakata maksma R.V-le, kandes rahasummasid R.V elukaaslase pangaarvele sularahas. , kartes SS CC raha mittemaksmisega kaasnevat võimalikku vägivalda R.V, S.I.U ja poolt, XX maksis arvele 16.10.2008 a 1500 krooni, 24.10.2008 a 5000 krooni, 15.12.2008 a 5000 SS krooni, s o kokku 11500 krooni Samuti palus

- . CC teha oma sõbral GG l ülekande R.V elukaaslase arvele, mida ka tegi, tasudes 15.12.2008 a 5000 krooni. SS GG Seega tema, varalise kasu üleandmise nõudmisega, kui on kasutatud vägivalda, isikute grupi poolt, pani toime KarS § 214 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1.3. SIIM I.U ( I.U ) süüdistatakse selles, et tema emikul 2008.a. sügis ajavah

kuni 2009.a. jaanuarikuuni, eeluurimisega täpselt tuvastamata kuupäevadel, olles Garri Graubergi hea tuttav ja teades, et Garri Grauberg nõuab lt välja rahalisi vahendeid, andis CC-

nõusoleku Garri Graubergile, et CC kannab rahasummad S.I.U pangakontole, millised laekunud summad annab S.I.U sularahas või teeb ülekanded G.Graubergile ja G.Graubergi elukaaslasele -le. Ajavahemikus 22.07.2008 kuni 16.01.2009 laekusid Siim I.U MM

pangakontole -lt kokku 14 300 krooni, millistest summadest on S.I.U poolt tehtud CC

ülekandeid G.Graubergi elukaaslasele MM-le ja G.Graubergile. palvel kandis tema ema CC LL Siim I.U pangakontole rahasummad, mis olid mõeldud edasiandmiseks G.Graubergile kokku 19700 krooni, millistest rahasummadest -le ja on S.I.U teinud ülekandeid MM

G.Graubergile.

on teinud

CC tädi AA CC palvel rahalisi ülekandeid kokku 12000 krooni, millised summad on üle antud Siim I.U-le ja millistest rahasummadest on S.I.U teinud ülekandeid MM-le.

2008 a septembrikuus, eeluurimisega täpselt tuvastamata kuupäeval, pärast seda kui R.V tõi Järvamaal Ahula karjääri, kus ootasid ees Siim I.U ja nõudis koos CC XX, R.V ja -ga - XX CC lt rahade maksmise jätkamiseks Garri Graubergile, kusjuures XX ja Siim I.U peksid

CC esitatud nõude tõsiduse kinnituseks, lüües teda 15 korral kätega ribidesse ja neerude piirkonda.

Pärast peksmise lõpetamist ja olles lahkumas karjäärist, helistas R.V telefonile Garri Grauberg ning käskis karjääri tagasi sõita, mida R.V ka tegi, vaatamata

CC palvele seda mitte teha. Garri Grauberg ütles telefoni teel CC-

le, et olgu ta õnnelik, et ei lase poistel tal jalaluid puruks lüüa ja et BB „võla” tasumist tuleb jätkata R.V kaudu. Karjääris käskis R.V l riidest lahti võtta ja vette minna. Siim I.U talutas

- CC CC CC vette, kus

XX ja Siim I.U surusid R.V käsu kohaselt pead vee alla 5-

6 korda. Tegevuse lõppedes esitasid R.V, Siim I.U ja le nõude, et XX - CC BB

„võlga” tuleb edaspidi hakata maksma R.V-le , kandes rahasummasid R.V elukaaslase pangaarvele sularahas. , kartes raha mittemaksmisega kaasnevat SS CC

võimalikku vägivalda R.V, S.I.U ja XX poolt, maksis arvele 16.10.2008 a SS 1500 krooni, 24.10.2008 a 5000 krooni, 15.12.2008 a 5000 krooni, s o kokku 11500 krooni.

Samuti palus

- arvele, CC teha oma sõbral GG l ülekande R.V elukaaslase SS mida ka tegi, tasudes 15.12.2008 a 5000 krooni. Siim I.U on teinud 17.01.2009.a. GG ülekande SS kontole summas 2500 krooni, milline kanne oli tehtud peale seda, kui ema CC

LL oli teinud ülekande samal päeval ja samas summas Siim I.U kontole ja ülekande 18.01.2009.a. - SS le summas 1000 krooni pärast seda, kui LL oli 17.01.2009 a teinud ülekande summas 2000 krooni Siim I.U kontole, s o kokku 3500 krooni, milline rahasumma oli mõeldud R.V-le. 2008 a oktoobrikuus -lt oma elukaaslasele -le pärast seda kui Garri Grauberg nõudis CC MM

pesumasina ja boileri ostmist, mida v ka tegi, kuid CC õimaliku jätkuva vägivalla kartuses

kuna ostetud pesumasin G.Graubergile ei meeldinud, siis pidi

väärtusega 5000 krooni CC

kandma Siim I.U pangaarvele kokku 7000 krooni uue pesumasina ostmiseks ja 8000 krooni trahvi vale pesumasina ostmise eest, millised summad kandis Siim I.U arvele. CC Seega tema, varalise kasu üleandmise nõudmisega, kui on kasutatud vägivalda, isikute grupi poolt, pani toime KarS § 214 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1.4. R.V ( R.V ) 2008.a. süüdistatakse selles, et tema septembrikuus

eeluurimisega täpselt tuvastamata kuupäeval viis CC Ahula karjääri Järvamaal, kus ootasid ees Siim I.U ja ning kus - XX esitas nõude CC le rahade maksmise jätkamiseks

Garri Graubergile, kusjuures ja Siim I.U peksid

XX CC esitatud nõude tõsiduse

kinnituseks, lüües teda 15 korral kätega ribidesse ja neerude piirkonda. Pärast peksmise lõpetamist karjäärist, helistas Garri Grauberg R.V ja olles lahkumas koos -

CC ga telefonile ning käskis karjääri tagasi sõita, mida R.V ka tegi, vaatamata CC palvele seda mitte teha. Garri Grauberg ütles telefoni teel õnnelik, et ei lase poistel CC CC

- , et olgu le

tal jalaluid puruks lüüa ja et „võla” tasumist tuleb jätkata R.V kaudu. BB

Karjääris käskis R.V riidest lahti võtta ja vette minna. Siim I.U talutas CC-l CC CC vette, kus

XX ja Siim I.U surusid R.V käsu kohaselt pead vee alla 5-

6 korda. R.V küsis seejuures saab nüüd asjadest aru. T CC CC -lt, kas

egevuse lõppedes esitasid R.V, S.I.U ja nõude, et „võlga” tuleb edaspidi XX CC- le BB hakata maksma R.V-le, kandes rahasummasid R.V elukaaslase

SS

pangaarvele sularahas. CC, kartes raha mittemaksmisega kaasnevat võimalikku vägivalda

R.V, S.I.U ja poolt, maksis pangaarvele sularahas 16.10.2008.a. 1500 XX SS krooni, 24.10.2008 5000 krooni, 15.12.2008.a. 5000 krooni s o kokku 11500 krooni. Samuti

palus

CC teha oma sõbral l ülekande R.V elukaaslas GG- e SS arvele, mida

GG ka tegi, tasudes 15.12.2008 a 5000 krooni.

Siim I.U on teinud 17.01.2009.a. ülekande SS kontole summas 2500 krooni, milline kanne oli tehtud pärast seda, kui CC ema LL oli teinud ülekande samal päeval ja samas summas Siim I.U - kontole ja ülekande 18.01.2009.a. SS le summas 1000 kroon pärast seda, kui LL oli 17.01.2009 a teinud ülekande summas 2000 krooni Siim I.U kontole, s o kokku 3500 krooni,

milline rahasumma oli mõeldud R.V-le. 2008.a. novembrikuus, eeluurimisega täpselt tuvastamata kuupäeval, käskis R.V kirjutada -l

000 kroonile, millise summa on

-le, CC võlakirja 200 CC jätkuvalt võlgu BB

klausliga et kui raha, s o 10 000 krooni ei ole makstud iga kuu 15-ndaks kuupäevaks, siis lisandub iga päev summale juurde 1000 krooni. R.V kirjutas võlakirjale oma allkirja kui tunnistaja. Sellise käitumisega süvendas R.V CCs arusaama, et ta peab maksma R.V-le 200 000 krooni ja avaldas - CC le jätkuvalt psüühilist survet ning hirmu ja ohutunnet oma elule ja tervisele, kuna oli septembris 2008 a kogenud tema CC suhtes vägivalla kasutamist R.V, S.I.U ja XX poolt.

Seega tema, varalise kasu üleandmise nõudmisega, kui on kasutatud vägivalda, isikute grupi poolt, pani toime KarS § 214 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1.5. KEIJO JAANUPIT ( JAANUP ) süüdistatakse selles, et tema nõudis alates 2007.a.

oktoobrikuust kuni 2008. a augustikuuni, erinevates kohtades Järvamaal eeluurimisega täpselt tuvastamata aegadel t täiendava võla, s o 220 000 krooni tasumist. CC-l CC ja tema isa FF tasusid 2007.a. oktoobrikuus eeluurimisega täpselt tuvastamata kuupäeval Järvamaal Mäos Keijo Jaanupile sularahas

000 krooni suuruse võla. Raha saamise järel kinnitas CC 130

Keijo Jaanup isale -l

CC FF e võlasuhte lõppemist, väites et rohkem CC talle võlgu ei ole.

Samas 2007.a. sügisel eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal käskis Keijo Jaanup CC-l allkirjastada võlakirja summale 350 000 krooni, millest 130 000 krooni moodustas tegelik võlg. Päev enne

000 krooni üleandmist Keijo Jaanupile oktoobris 2007, eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal Järvamaal Mäo ristis, käisid elukohas Järvamaa Imavere CC isa FF

vald Käsukonna küla kaks eeluurimisel tuvastamata isikut, kes otsisid CC ning saades vastuseks, et poega ei ole kodus, ähvardasid, et kui järgmiseks päevaks raha ei ole üle antud, kindlat summat nimetamata, siis pekstakse

CC vigaseks, misjärel K.Jaanupi nõuet

vahendanud isikud lahkusid. Nõudjatepoolse üleoleku ja esitatud nõude tõsiduse väljendamine tekitas nii -s kui ka tema pereliikmetes hirmu raha mittemaksmisega CC

kaasneva võimaliku füüsilise vägivalla ees, mistõttu ga andsid Mäo ristis CC koos - FF CC võla 130 000 krooni K.Jaanupile üle. Keijo Jaanup jätkas aga t täiendava 220

CC-l

000 krooni

nõudmist, mida tegi korduvalt agressiivsel hääletoonil ja käskivas kõneviisis. Järgnevalt 2007.a lõpus, eeluurimisega täpselt tuvastamata kuupäeval, s.o. pärast CC poolt K.Jaanupile

130 000 krooni suuruse võla tasumist, helistati eeluurimisega tuvastamata isiku poolt

FF kasutuses olevale telefonile ja nõudvas vormis esitatud kõnes teatati, et kui Keijo Jaanupilt laenatakse 100 000 krooni, siis tagasi tuleb maksta juba 200 000 krooni, milline kõne süvendas jätkuvalt s arusaama rahanõudjate poolt esitatud nõuete tõsidusest ja CC-

kindlameelsest kavatsusest allutada

CC täiendavalt raha maksmisele Keijo Jaanupile ning süvendas kannatanus CC-s hirmu ning ohutunnet oma elule ja tervisele. Selle tulemusel tegi

CC RR rahaülekandeid Keijo Jaanupi elukaaslase pangakontole erinevates pankades alates

2007.a. novembrikuust järgmiselt: 22.11.2007 a 2000 krooni, 30.11.2007 a kokku 5000 krooni, 18.01.2008 a 5000 krooni, 19.01.2008 a 10 000 krooni, 04.07.2008 a 3000 krooni, 17.07.2008 a 10 000 krooni, kokku summas 35 000 krooni. Samuti andis Keijo Jaanupile

CC üle rahasummasid, mille kohta ta arvestust üleandmise aja ja summa suuruse üle ei pidanud. CC CC pereliikmed tegid rahalisi ülekandeid palvel ja tema poolt osutatud kontodele, millele laekunud rahasummad võt välja ja toimetas sularahas Keijo Jaanup’ile järgmiselt: tis

CC 09.01.2008 tegi

500 krooni

- , mille

LL ( CC ema ) ülekande 13 CC le CC andis samal päeval

sularahana üle Keijo Jaanup’ile, 10.01.2008 tegi ülekande LL CC- , millisest summast le andis

20 0

- 5000 krooni, CC

00 kr üle Keijo Jaanupile, 11.01.2008 tegi FF ülekande CC le mille

CC andis sularahas samal päeval üle Keijo Jaanup’ile, 18.01.2008 tegi GG ülekande CC- 10 000 krooni (

- le LL kandis selle summa üle GG le 18.01.2008 ), mille samal päeval andis

CC sularahas üle Keijo Jaanup’ile, 11.02.2008 tegi Veiko Lepenit ülekande CC- le

10 000 krooni (

-

FF kandis selle summa üle II le 11.02.2008 ), mille samal päeval andis CC üle sularahas Keijo Jaanup’ile, 13.02.2008 tegi ülekande HH CC- , millest 20 000 krooni le andis

CC samal päeval üle Keijo Jaanup’ile, 24.03.2008 tegi FF ülekande 5000 krooni, mille CC andis samal päeval sularahas üle Keijo Jaanup’ile, 04.04.2008 tegi ülekande, millest FF

5000 krooni andis

CC samal päeval sularahas üle Keijo Jaanup’ile, 26.05.2008 tegi LL ülekande, millest 10 000 krooni andis samal päeval üle Keijo Jaanup’ile, 27.06.2008 tegi

CC

AA

000 krooni, mille andis

( CC tädi ) ülekande kokku summas 10 CC samal päeval sularahas üle Keijo Jaanup’le.

14.01.2008 a tegi

ande Keijo Jaanupi elukaaslase pangakontole 30 000 krooni, LL ülek RR 18.01.2008 tegi

000 krooni, LL ülekande JJ kontole märkega „BB laenu lõplik tasumine” 30 millise summa andis

kontole CC üle Keijo Jaanup’ile, 10.02.2008 tegi LL ülekande JJ märkega „ võla tasumine” 5000 krooni, millise summa andis üle Keijo Jaanup’ile, BB CC 11.02.2008 tegi LL

000 krooni, millise ülekande JJ kontole märkega „BB laenu tasumine” 25 summa andis

CC üle Keijo Jaanup’ile, 26.02.2008 tegi LL ülekande UU kontole märkega

„ ”, millest 80 sularahas üle Keijo Jaanup’ile, CC laenu tasumine

000 krooni andis

CC 12.03.2008 tegi

LL ülekande ÕÕ kontole märkega „Aigar Metslale laenu tasumine” 50 krooni, millise summa andis

CC sularahas üle Keijo Jaanup’ile, 14.03.2008 tegi LL ülekande

ÕÕ kontole

000 krooni, millise summa andis märkega „Aigar Metslale laenu tasumine” 20 CC CC

sularahas üle Keijo Jaanup’ile, 26.05.2008 tegi LL ülekande kontole 20 000 krooni,

millise summa andis

CC sularahas üle Keijo Jaanup’ile, 18.01.2008 tegi FF ülekande JJ kontol

000 krooni andis

e märkega „BB laenu tasumine”, millest 10 CC sularahas üle Keijo

Jaanup’ile, 11.02.2008 tegi ülekande kontole märkega „ laenu tasumine” 20 FF JJ BB krooni, millise summa andis CC

de sularahas üle Keijo Jaanup’ile, 29.10.2007 tegi AA ülekan ÜÜ kontole, millest 5000 krooni andis

CC sularahas üle Keijo Jaanup’ile, 13.05.2008 võttis AA

000 krooni andis - oma kontolt välja sularaha, millest 20 CC le ja millise summa andis

CC

edasi Keijo Jaanup’ile, 14.05.2008 võttis oma kontolt välja sularaha AA , millest 30 000 krooni andis

CC üle Keijo Jaanup’ile, kartes raha mittemaksmisele järgneda võivat füüsilise vägivalla kasutamist Keijo Jaanupi poolt. poolt on tehtud ülekandeid CC

35 000 krooni

suuruses summas, LL

500 krooni, poolt kokku poolt on tehtud ülekandeid kokku 313 FF

55 000 krooni, i poolt 65 000 krooni, i poolt 20 000 krooni. Seega on Keijo Jaanup AA HH saanud väljapressimise teel rahalist kasu vähemalt 488 500 krooni suuruses summas, s.o suures ulatuses.

Seega tema, varalise kasu üleandmise nõudmisega, kui on kasutatud vägivalda, suures ulatuses, pani toime KarS § 214 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1.6. LAURI VITSUTIT ( VITSUT ) süüdistatakse selles, et tema olles OÜ

M, mis on asutatud

13.08.2009 a juhatuse ainuliige ning saanud eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal teada

02.12.2009 a elukohas korteris X ZZ XXX Tallinnas toimunud tulekahjust, mis võis oletatavalt alguse saada elektripliidi toitejuhtme mehaanilisest vigastusest ja mille tulemusena sai materiaalset kahju, ning elektripliidi paigaldanud firma, s o AS E juhatuse liikme

ZZ QQ

nime, helistas 28.01.2010.a. -

-le tekitatud kahju, millist QQ le ja nõudis, et QQ hüvitaks ZZ nõuet kordas tugeval ja nõudval hääletoonil. Samasisulise telefonikõne tegi L.Vitsut QQ-le ka 11.02.2010 a. - Saades mõlemal korral QQ lt vastuse, et nõudel puudub seaduslik alus, esitas

L.Vitsut 15.02.2010 a meili teel -

970 kroonile, millele lisas QQ le “Võlanõude” 54 sissenõudmiskulud 27 485 krooni. 18.02.2010 saatis L.Vitsut eelmisel päeval, s o 17.02.2010 a koostatud volituse alusel Garri Graubergi võlga sisse nõudma. Garri Graubergi ja M ( esindaja Lauri Vitsut ) vahel oli 25.03.2008 a, s o ajal mil G.Grauberg kandis vangistust röövimise toimepanemise eest Tallinna Vanglas, sõlmitud töövõtuleping, mille kohaselt täitja -

G.Graubergi kohustuseks on sisse nõuda võlgnikelt võlgnevused, vastavalt tellija – M ( esindaja L.Vitsut ) juhistele, väljaantud volikirjale ja seaduslikule alusele. Töövõtulepingule olid alla kirjutanud G.Grauberg ja L.Vitsut. Leping jõustus selle allakirjutamise momendist.

L.Vitsut G.Graubergi kaasamisega teostas ebaseaduslikus korras oma oletatavat õigust, eirates isiku õigust avalikule julgeolekule vägivallatu ja võlgniku õigusi tagavate normide kohaldamise näol. Lauri Vitsuti korraldusel nõudis G.Grauberg 18.02.2010.a. kella 15:15 paiku AS E

- kontoris Pärnu linnas XXX QQ lt võla tasumist, kusjuures nõue esitati agressiivsel hääletoonil käskivas ja nõudvas kõneviisis ning kannatanule järjest lähenedes.

QQ annab AS E ametliku vastuse advokaadi vahendusel, vastusele, et esitatud võlanõudele ähvardas Garri Grauberg tagasi tulla ja asja edasi ajada s.t võlanõuet korrata, lisades et nõude täitmiseks on aega 10 päeva. Kaasates röövimise eest karistatud isiku G.Graubergi väidetavat - võlga sisse nõudma, põhjustas Lauri Vitsut s hirmu ebaseadusliku võlanõude tasumisest QQ-

keeldumisel tema või pereliikmete suhtes vägivalla kasutamisest võlanõudjate poolt, kuna

QQ-le tundus G.Grauberg, arvestades isiku välimust, käitumist ja kõnemaneeri nn

„kantpeana” ning hirmu võimaliku vägivalla ees süvendas ning kinnitas asjaolu, et QQ

18.02.2010 kella 14:15 paiku enne AS E kontori külastamist käis Garri Grauberg AS E juhatuse liikme

QQ kodus Pärnu linnas XXX, kus G.Grauberg küsis eramu välisuksele vastu tulnud alaealiselt (15 a) pojalt QQ TT-lt vanemate kodus viibimise kohta ja kas poiss on üksi kodus. TT küsimusele, kes G.Grauberg on ja mida võib edasi öelda, vastas G.Grauberg „ Ütle, et gängsterid käisid ukse taga”, millise lausega sisendas kodus üksi olevas noormehes hirmutunnet, mistõttu poeg vajas pärast juhtunut rahustamiseks pereliikmete tuge. Samuti käis Garri Grauberg Lauri Vitsuti korraldusel 01.03.2010.a. uuesti AS Pärnu kontoris, kus E

kõnetas firma kliente, et nad ei sõlmiks selle firmaga ühtegi tehingut ning ajas kliente kontorist välja. 03.03.2010 käis Garri Grauberg Lauri Vitsuti korraldusel AS E kontoris Tallinnas -l helistada -le ja teatada, et ta on kontoris. XXX, kus käskis kontoritöötajal OO QQ

Samuti kõnetas kontorisse tulnud kliente, et nad ei sõlmiks firmaga ühtegi tehingut. Oma käitumisega ja valjuhäälse kõnega häiris G.Grauberg firma töötajaid.

Seega tema, oma oletatava õiguse teostamisega ebaseaduslikus korras, kui see oli seotud vägivallaga, pani toime KarS § 257 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema M, mis on asutatud 13.08.2009.a. juhatuse ainuliige, kokkuleppel , olles OÜ Garri Graubergiga nõudis YY’lt alates 04.02.2010.a. Tallinnas võla tasumist Mario Vitsutile, milline summa oli eelnevalt kokku lepitud ja tema firma Z ing T AS vahel ÄÄ OÜ n DD

tasuna osutatud teenuse eest.

firmalt osutatud teenuse eest 66 255 krooni, ÄÄ nõudis DD millega

000 krooni maksmiseks. teatas DD ei nõustunud kuna eelnevalt oli kokkulepe 25 DD YY- le maksma 36 500 krooni. Sellise teate saatis le, et on nõus ÄÄ YY edasi le ja palus ÄÄ

DD-ga asi ära klaarida. 04.02.2010 a helistas L.Vitsut YY-

000 krooni le ja nõudis 35 maksmist talle, s t L.Vitsutile. Kui YY keeldus nõuet täitmast, ähvardas L.Vitsut teda öeldes „

”. Sellise võlanõude esitamine YY-le oli põhjendamatu ega omanud puutumust YY isiku ja firmaga E OÜ, mille juhatuse liige ta on ja millise firma tegevusvaldkonnaks on raamatupidamisteenuse osutamine erinevatele firmadele. 05.02.2010 a tuli YY firma kontorisse Tallinn Garri Grauberg, XXX kes kordas nõuet raha ära maksta. Kui YY keeldus raha maksmast, siis helistas G.Grauberg telefoni teel kellelegi ja talle vastati,

Pärast kõnet G.Grauberg lahkus, lubades hiljem tagasi tulla. Kuigi saatis 09.02.2010.a. DD kell 16:30 meili Mario Vitsutile, Lauri Vitsutile ja YY-le, milles teatas et YY-l ei ole nõutava rahasummaga seoses mingeid kohustusi ning kohustus nimetatud summa ära maksta on temal ja T -l, helistas L.Vitsut uuesti AS YY-le ja nõudis raha maksmist öeldes Pärast seda kõnet käis G.Grauberg L.Vitsuti käsul YY firma E

OÜ Tallinnas XXX korduvalt

veel vähemalt kolmel korral ja helistas YY

mobiiltelefonile, nõudes jätkuvalt raha maksmist millega avaldas YY-le psüühilist survet, nõudjatepoolset üleolekut ja esitatud nõude tõsidust. Pärast G.Graubergi poolt korduvalt YY kontoris käimist, millele järgnes YY keeldumine raha maksta, helistas Lauri Vitsut 09.02.2010 a YY-le ja ähvardas teda raha mittemaksmise korral s.t kasutada tema suhtes vägivalda. Seega tema, varalise kasu üleandmise nõudmisega, kui on kasutatud vägivalda, isikute grupi poolt, pani toime KarS § 214 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

PÄRNU MAAKOHTU OTSUS:

2.

2.1. Maakohus mõistis esitatud süüdistuses KarS § 214 lg 2 p 2 järgi õigeks Keijo Jaanupi .

2.2. Garri Grauberg us

i mõistis maakoh süüdistuses KarS § 214 lg 2 p 4 järgi kannatanu YY episood . is õigeks

Tunnistas Garri Grauberg

episood) ja süüdi KarS § 214 lg 2 p 1, 4 järgi (kannatanu CC karistuseks mõist KarS § 257 järgi ja karistuseks mõist

1 (üks) is 5 (viis) aastat vangistust, is aasta vangistust.

KarS § 63 lg 2, 64 lg 1 alusel suurend mõistetud üksikkaristustest raskeimat karistust ja as liitkaristuseks mõistis 6 aastat vangistust.

KarS § 65 lg 2 kohaselt 18.10.2007 a Harju Maakohtu poolt mõistetud ärakandmata liitis karistus va vangistuse 8 (kaheksa) e, ngistus 2 aastat 2 kuud 6 päeva, liitkaristuseks mõistis aastat, 2 (kaks) kuud ja 6 (kuus)

päeva. KarS § 68 lg 1 kohaselt luges karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aja, s.o. 26.05.2010 kuni 22.10.2010, s o 4 kuud 26 päeva.

Garri Graubergil luges ärakandmata karistuseks

7 (seitse) aastat, 9 (üheksa) kuud ja 10 (kümme) päeva. Karistus pöörat täitmisele kohtuotsuse jõustumisest.

i

2.3. Tunnistas R.V

4 (neli) süüdi KarS § 214 lg 2 p 4 järgi ja karistuseks mõistis aastat vangistust. KarS § 73 lg 1, 2, 3 alusel jätt mõistetud karistus osaliselt täitmisele pööramata ja määras is e koheselt ära kandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 3 kuud. Vangistus 3 (kolm) aastat 9 (üheksa) kuud jätt misi täitmisele pöör , määras is tingi amata

4 (nelja) aastase katseaja. Katseaja algust arvestas alates kohtuotsuse kuulutamisest Koheselt ära kandmisele kuuluv pööra täitmisele kohtuotsuse jõustumisel. a vangistuse s

2.4. Tunnistas

t 4 (neli) aastat XX süüdi KarS § 214 lg 2 p 4 järgi ja karistuseks mõis is vangistust. KarS § 73 lg 1, 3 alusel jättis mõistetud vangistus täielikult täitmisele pööramata kui e XX ei pane 4 (nelja) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust arvestas alates kohtuotsuse kuulutamisest.

2.5.Tunnistas Siim I.U

4 (neli) süüdi KarS § 214 lg 2 p 4 järgi ja karistuseks mõistis aastat vangistust. KarS § 73 lg 1, 3 alusel jätt mõistetud vangistus täielikult täitmisele pööramata kui Sii is e m I.U ei pane 4 (nelja) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust arvestas alates kohtuotsuse kuulutamisest.

2.6. Lauri Vitsuti mõistis maakohus esitatud süüdistustes KarS § 257 ja KarS § 214 lg 2 p 4 järgi õigeks.

APELLATSIOONID:

3.

3.1. Prokuröri apellatsioonis süüdistatava vaidlustatakse kohtuotsust osaliselt, s.o te Keijo Jaanup i

i õigeksmõistmises KarS § 214 lg 2 p 2 järgi, Lauri Vitsut õigeksmõistmises KarS §

257 ja KarS § 214 lg 2 p 4 järgi ja Garri Graubergi õigeksmõistmises KarS § 214 lg 2 p 4 järgi

(kannatanu YY episood ). is

Apellant leiab, et maakohus kohaldanud on oluliselt on ebaõigesti materiaalõiguse normi ja

rikkunud kriminaalmenetlusõigust, millised rikkumised on kohtuotsuse tühistamise aluseks tulenevalt KrMS § 338 p 2, 3.

Apellant ei nõustu kohtu järeldustega tõendite hindamisel ja leiab, et kohus on tuvastatud faktilistele asjaoludele andnud eksliku hinnangu ning seetõttu kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. Samuti leiab apellant, et kohus ei ole hinnanud tõendeid nende kogumis, rikkudes sellega KrMS § 61 lg 2 sätestatud põhimõtet ja on põhjendamatult eelistanud ning tuginenud otsuse tegemisel süüdistatavate ennastõigustavatele ütlustele.

Seega on tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 2 mõttes, kuna tõendite kogumis hindamise põhimõtte järgimata jätmine on kaasa toonud ebaõiged järeldused ja materiaalõiguse ebaõige kohaldamise, mis on kohtuotsuse tühistamise aluseks KrMS § 338 p 3 alusel.

3.1.2. e osas apellant endite K.Jaanupi õigeksmõistmis ei nõustu kohtu järeldustega tõ hindamisel ja leiab, et kohus on tuvastatud faktilistele asjaoludele andnud eksliku hinnangu ning seetõttu kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust, mis on KrMS § 338 p 2 kohaselt kohtuotsuse tühistamise aluseks. Samuti on kohus põhjendamatult eelistanud süüdistatava

K.Jaanupi ütlusi teistele uuritud tõenditele, jättes põhjendamata, miks teised tõendid ei ole kohtu jaoks piisavalt usaldusväärsed mis on käsitletav kriminaalmenetlusõige olulise , rikkumisena KrMS § 338 p 3 mõttes.

Apellant ei nõustus kohtu etteheitega, et süüdistuses ei ole välja toodud ühtegi fakti K.Jaanupi tegevustes, mida konkreetselt K.Jaanup tegi või ütles, et kannatanul oli põhjus karta raha mittemaksmisele järgneda võivat füüsilise vägivalla kasutamist. Kohus leiab et K.Jaanupi süüdistuses ei ole sõnaselgelt lahti kirjutatud, millist vägivalda lubati kasutada. Isegi kui kannatanu ütleb, et teda ähvardati peksmisega, peaks see olema süüdistuses kirjas, vastupidisel juhul peab kaitsja pool asuma end lubamatute oletuste vastu kaitsma.

KarS § 214 sõnastuse kohaselt on nimetatud süüteokoosseis täidetud kui on kasutatud vägivalda. ägivald võib olla nii psüühiline kui füüsiline. Psüühilise vägivalla puhul V ähvardatakse kas tapmise või tervisekahjustuse tekitamisega (KarS § 120 alternatiivid 1 ja 2). Füüsilise vägivalla puhul seisneb ähvardamine tervise kahjustamises (KarS § 121 alternatiiv

1), kehalises väärkohtlemises (löömine, peksmine või valu tekitanud muu kehaline väärkohtlemine § 121 alternatiiv 2) või piinamises (§ 122).

K.Jaanupile esitatud süüdistuses on sõnaselgelt välja toodud, et CC kartis raha mittemaksmisele järgneda võivat füüsilist vägivalda, seega KarS § 121 kirjeldatud võimalike käitumisaktide, sealhulgas ka „peksa andmise“ nagu ta kohtuistungil ütles, toimepanemist K.Jaanupi poolt. Kuigi süüdistuses ei ole füüsiline vägivald viitega „peksa andmisele“ lahti kirjutatud, ei ole see asjaoluks, mis võtab süüdistataval ja tema kaitsjal võimaluse end süüdistuse vastu kaitsta, kuna füüsiline vägivald iseenesest hõlmab KarS § 121 nimetatud käitumise viise. Seega ähvardamine mistahes kehalise väärkohtlemisega täidab KarS § 214 süüteokoosseisu.

Käesoleval juhul on K.Jaanupi kuriteosündmusele eelnenud käitumine sisse kirjutatud ka süüdistuse teksti ja puudutab see süüdistuse osa, kus kannatanu vanemate ja

CC FF LL elukohta tulid tuvastamata isikud, kes ähvardasid vaeseomaks peksta, kui järgmisel päeval CC

CC võlga K.Jaanupile ära ei maksta. Ähvardamas käinud isikuid ei õnnestunud kohtueelse menetluse käigus tuvastada, mistõttu ei olnud võimalik inkrimineerida ka K.Jaanupile vastavat tegutsemist või selle suunamist, mida kohus otsuses süüdistusele ette heidab.

Tavalisele keskmisele inimesele on arusaadav, et võõral asjassepuutumatul isikul puudub vajadus minna M ja

elukohta ja nõuda K.Jaanupi võla tasumist. Seega tunnistajate FF LL ütlustest nähtuvalt on täiel määral arusaadav, et võõraste isikute saatmise ja ähvarduste taga oli Keijo Jaanup. Nende ähvarduste ajel vanemad tasusid 2007 a oktoobrikuus võla CC

130 000 krooni K.Jaanupile.

K.Jaanupile on süüks pandud t füüsilise vägivallaga ähvardades nende rahasummade CC-l

nõudmist, mis toimusid pärast 2007 a oktoobrikuud, kui võlg K.Jaanupile sai makstud FF poolt. Samas on oluline märkida, et võlakiri mis oli kirjutatud CC poolt 350 000 kroonile oli jätkuvalt K.Jaanupi käes. Kohtus kinnitas süüdistatav K.Jaanup, et andis võlakirja pärast raha tasumist isa

. Kohus CC FF kätte. FF seda fakti eitab. Samuti ei näinud mainitud võlakirja LL on leidnud, et siin esinevat vastuolu ei ole võimalik kõrvaldada ja sellel ei ole ka määravat tähtsust.

Apellant ei nõustu siin kohtu järeldusega ja leiab, et nimetatud asjaolul on tähtsust seoses K.Jaanupi ütluste usaldusväärsuse hindamisega.

Lähtudes tunnistajate ütlustest puudub alus kahelda nende ütluste usaldusväärsuses, sest puudub motiiv, miks nad peaksid sellise olulise asjaolu osas valetama või seda varjama. Lisaks kinnitab tunnistaja

FF ütluste usaldusväärsust asjaolu, et ca kuu pärast võla tasumist tuli talle salastatud numbrilt kõne, kus sõnaselgelt mainiti, et juhul kui K.Jaanupilt laenatakse

100 000 krooni, tuleb tagasi maksta 200 000 krooni. Tulles nende ütluste elulise usutavuse juurde, on vähe tõenäoline, et keegi kõrvaline isik, kes ei oma kontakte K.Jaanupiga kuid kes on väga hästi teadlik võlast K.Jaanupile, intressidest ja nende suurusest, sellise kõne tegi.

Seega on selle kõne tegija taga taas nähtav K.Jaanupi tegutsemine, kelle käes oli CC allkirjastatud võlakiri 350 000 kroonile, mille alusel K.Jaanup jätkas rahade nõudmist.

Kooskõlas riigikohtu seisukohtadega on jälgitav K.Jaanupi tegutsemine ajateljel, so sündmused enne võla tasumist 2007 a oktoobris ja edasised sündmused ja raha nõudmine pärast võla tasumist. Tunnistajate ütlused ähvardustest kasutada vägivalda, kõnest kus M

viidati täiendavatele rahanõuetele on viiteks nn vahepealsetele faktidele, mis kaudsete tõenditena kinnitavad K.Jaanupi osalust t raha väljapressimises. CC-l

Kuna pärast võla tasumist tema vanemate poolt jätkusid ähvardused vägivalla CC kasutamisest suhtes, - CC siis nii nende ähvarduste kui K.Jaanupi poolt suuliselt CC le öeldu kohaselt “anda peksa” kui raha ei maksa, oli põhjendatult alust arvata, et tal tuleb raha CC-l

maksmist jätkata, vastasel korral võidakse tema suhtes kasutada füüsilist vägivalda. Sellise hirmu tundmine K.Jaanupi ees oli tollal 17 a

CC (sünd. 30.11.1989) puhul piisavalt tõsine.

Hindamaks kannatanu

CC ütluste tõelevastavust ehk usutavust ja süüdistatava K.Jaanupi ütluste usutavust, on kohus märkinud, et asjaolu et K.Jaanup on varem vägivallakuritegude eest karistatud, ei oma süüdistuse tõendamise seisukohast tähtsust, sest ka CC on varem kohtulikult karistatud kelmuste eest. Asjaolu, et K.Jaanup on varem karistatud KarS § 121 ja § 263 järgi, seega vägivallaga seotud kuritegude eest, on siiski olulise tähtsusega kuna saab järeldada, et isikul on kalduvus vägivaldsele käitumisele, mistõttu on usutav, et teda kartis, eriti pärast seda kui oli CC toimunud reaalne ähvardus vägivalla kasutamiseks.

Apellant leiab, et hinnates tõendeid nende kogumis puudub alus kahelda kannatanu

CC

ütluste, mis haakuvad teiste kohtus uuritud tõenditega, usaldusväärsuses ning seetõttu saab neid aluseks võtta süüdimõistva kohtuotsuse tegemiseks.

Kohus märgib otsuses, et tõendamist on leidnud kontoväljavõtete alusel, et K.Jaanupi elukaaslane on laenanud

- ajavahemikul 01.09.2007 kuni 26.08.2008 29 400 krooni. RR CC le CC RR kontolt nähtub, et ta on summa 35000 krooni 2007 a novembris tagasi maksnud -le. Kohtus esitas süüdistatav K.Jaanup versiooni, et võttis temalt pärast võla 130 CC

000 krooni

tagasimaksmist uuesti laenu. Sellist täiendavat laenuvõtmist on CC eitanud ja puuduvad tõendid selle kinnituseks. Siiski jätkas K.Jaanup t raha nõudmist, millist nõudmist CC-l CC vägivalla kartuses ka täitis.

Kohus märgib, et tõendamist on leidnud fakt, et sai erinevatelt isikutelt, sh oma CC

vanematelt ja sugulastelt raha. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et tunnistajate kontosid kasutati raha ülekandmiseks ja see raha läks sularahas kätte. on sellist käitumist CC CC tunnistanu

d ja ka need tõendid kinnitavad CC ütluste õigsust ja usaldusväärsust.

Samas leiab kohus, et usaldusväärselt ei ole tõendamist leidnud, kas ja millistes summades

K.Jaanup raha sai. Raha üleandmist tõendavad vaid kannatanu ütlused, K.Jaanup CC rahasaamist ja tunnistajate F ja kohtus antud eitab. Siin saab pöörduda taas kannatanu CC LL

ütluste juurde, et sularahas maksmine oli K.Jaanupi soov. Kuna võla 130 000 krooni tagasimaksmisel oli pealtnägijaid, s t kohal oli mõlemad nii FF kui , siis oleks olnud LL K.Jaanupil raske raha saamist hiljem eitada. Küll aga tema edaspidised kokkusaamised CC- ga

raha saamiseks toimusid ilma pealnägijateta, samuti ei koostatud dokumenti raha üleandmise/vastuvõtmise kohta. Arvestada tuleb ka CC noorusest tuleneva naiivsuse ja kogemuste puudumisega, mistõttu tema teadmatust ja usaldatavust K.Jaanup ära kasutas. Saab tugineda Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-94-04, kuna puuduvad motiiv ja eesmärk, miks peaks selles osas valetama. Samas on kannatanu te kohtus CC CC ütlused olnud haakuvad teis uuritud tõenditega, mistõttu on alust neid lugeda usaldusväärseks. Kohus märgib, et puudutavat tõendite kogumit, siis arvestades K.Jaanup it sellised kahtlused välistavad tema suhtes esiteks suures ulatuses väljapressimise ja teiseks väljapressimise üldse esitatud süüdistuse järgi. Välistatud on ka omavoli.

Riigikohus oma lahendis nr 3-1-1-88-03 punkt 9 on andnud hinnangu, millal on süüdistatavate käitumine kvalifitseeritav väljapressimisena, millal omavolina.

Väljapressimine on varavastane k mille eesmärgiks on võõra vara, varalise õiguse või uritegu , muu varalise kasu nõudmine isiku poolt, kellel puudub selleks seaduslik õigus.

Omavoliga on aga kriminaalõiguslikus mõttes tegemist siis, kui süüdlane teostab ebaseaduslikult õigust, mis eksisteerib reaalselt (tõeline õigus), või mida ta on õigustatud oletama ühiskonnas eksisteerivate õigussuhete raames (oletatav õigus)

Käesoleval juhul puudus tõeline õigus oletatav õigus täiendavate K.Jaanupil nii kui ka

rahasummade

nõudmiseks, kuna võlg oli ära makstud juba oktoobris 2007.

Riigikohus on varasemates lahendites 3-1-1-34-97, 3-1-1-5-

99 omavoli asjades öelnud, et oletatava õiguse tuvastamise juures tuleb õiguse liigi kõrval arvestada ka õiguse ulatust ja nii näiteks tegelikust nõudeõigusest tunduvalt suuremas ulatuses vara äravõtmine tuleb kvalifitseerida teiste koosseisuelementide esinemisel varavastase süüteona.

Kuna võlg 130 000 krooni oli K.Jaanupile tagasi makstud oktoobris 2007 ja ta ise kinnitas - FF le, et rohkem

CC talle võlgu ei ole, siis saab täiendavate rahaliste nõuete esitamist vägivalla ähvardusel käsitleda kui väljapressimist. Seega käesoleval juhul kui K.Jaanupi nõudis

CC-lt

vägivalla ähvardusel pärast laenu tagasimaksmist täiendavalt rahasummasid, on tegemist väljapressimisega.

Kohus leiab, et kuna esinevad olulised vastuolud

CC ja süüdistatava K.Jaanupi ütlustes ja vastuolusid ei ole võimalik kõrvaldada ka teiste tõenditega, siis tulenevalt KrMS § 7 lg 3 tulevad kõik kõrvaldamata kahtlused K.Jaanupi süüdiolekus tõlgendada tema kasuks ja K.Jaanup tuleb esitatud süüdistuses õigeks mõista.

Apellant nimetatud seisukohaga ei nõustu ja viitab riigikohtu lahendile 3-1-1-15-10 p 8. ja leiab, et kohus on tuvastatud faktilistele asjaoludele andnud eksliku hinnangu ja seetõttu leidnud,

et esinevad kõrvaldamatud vastuolud kannatanu CC ja süüdistatava K.Jaanupi ütlustes muud kohtus uuritud tõendid nii otsesed kui kaudsed ei võimalda vastuolusid ning - kõrvaldada.

Kannatanu

a eluliselt CC ja kohtus üle kuulatud tunnistajate ütlused on usaldusväärsed j usutavad. Nende usaldusväärsust kinnitab ka asjaolu, et puudub motiiv ja eesmärk, miks peaksid tunnistajad - tavalised inimesed, kes eelnevalt ei tundnud K.Jaanupit ega omanud temaga kokkupuudet, andma valeütlusi K.Jaanupi vastu. vad tunnistajate ütlusi Samuti toeta kirjalikud tõendid.

Seevastu ei ole usaldusväärsed ja eluliselt usutavad K.Jaanupi ütlused, mis on vastuolus muude tõenditega ja antud ennastõigustaval eesmärgil.

Apellant palub tühistada Pärnu Maakohtu otsuse K.Jaanupi õigeksmõistmises ja teha uue otsuse, millega mõista K.Jaanup süüdi KarS § 214 lg 2 p 2 järgi ja karistada 5 aastase vangistusega.

3.1.3. G.Graubergi ja L.Vitsutiga seotud epsioodide osas on kohus leidnud, et kannatanu

YY

ja süüdistatava L.Vitsuti ütlused on vastuolulised ja vastuolu ei ole võimalik kõrvaldada. Vaidlus seisneb selles, kas L.Vitsut tegi telefoni teel vägivallaähvarduse raha kättesaamiseks YYle või mitte ning kas tegevused kriminaalses mõttes olid G.Graubergiga kooskõlastatud või mitte.

Apellant avab K sisu ja Riigikohtu lahendites 3-1-1-23-01 , 3-1-1-43-06 , 3-1-1- arS § 21 lg 2 60-

07 sedastatu kuriteo kaastäideviimise osas. Kannatanu

firma T YY kinnitas kohtuistungil, et L.Vitsut esitas talle nõude maksta ära DD AS võlg ÄÄle teenuse eest, mida ÄÄ osutas sellele firmale. selgitas korduvalt L.Vitsutile, YY

et temal puudub puutumus selle firmaga ja lahkhelid ja vahel osutatud teenuse ÄÄ DD maksmuse osas tuleb neil endil lahendada.

Kannatanu ütluste tõestuseks on kohtule esitatud ja uuritud kirjavahetust e-meilide teel ÄÄ, YY DD , L.Vitsuti ja

vahel. L.Vitsut sellise asjade käiguga aga rahul ei olnud ja kannatanu YY ütluste kohaselt 30.04.2012 istungil: „

Kannatanu

YY tõepärastes ütlustes ei ole põhjust kahelda, kuna need on eluliselt usutavad ja haakuvad teiste uuritud tõenditega. / Sündmused ja ähvardused toimusid alates 04.02.2010/ Kannatanu kinnitas, et esitatud ähvardus füüsilise vägivalla võimalikust kasutamisest oli talle hirmutav ning seda võimendas L.Vitsuti poolt lubatu, et mehed tulevad kontorisse ja ta nutab ja maksab, millele järgnes ka G.Graubergi poolne korduv kontori külastamine. Nende külastuste käigus esitas G.Grauberg nõude, et raha tuleb ära maksta. Kannatanu on kinnitanud, et kuigi G.Grauberg ise teda kontoris otseselt ei ähvardanud, kuid

L.Vitsuti poolt öeldu, s o ähvardus füüsilise vägivalla kasutamisest ja „meeste kontorisse saatmisest“ koosmõjus Graubergi käimistega tundus talle võimaliku vägivalla oht reaalsena, mistõttu pöördus politseisse enda ja oma pere kaitseks. Süüdistatav G.Grauberg korduvalt kontori külastamisega ja talle helistamistega survestas YY

kannatanut ära maksma väidetavat „võlga“ ja seega olekuga võimendas oma kohal kaaskohtualuse L.Vitsuti sõnade paikapidavust ja aktiviseeris kannatanus hirmu, s o kartust füüsilise vägivalla ja tervisekahjustuse tekitamise eest, mida kannatanu on kohtus korduvalt rõhutanud. Sellise seisukoha on Riigikohus väljend anud lahendis 3-1-1-23-01 p 8. L.Vitsut ja G.Grauberg on eitanud esitatud ähvardusi. L.Vitsut kinnitas istungil, et YY ja tema firma näol on tegemist rahapesuga tegeleva firmaga ning et võla nõudmine konkreetselt ÄÄ

YY-lt oli põhjendatud. Samas on kohus otsuses märkinud, et kohtule esitatud tõendite kohaselt ei ole tuvastamist leidnud ja tema firma seosed T - YY AS ga. Süüdistatav L.Vitsut ei esitanud kohtule ühtegi tõendit ja tema firma väidetava seotuse kohta rahapesuga. Seega YY

võib L.Vitsuti eelnevat väljaütlemist käsitleda kui kuuldust ja L.Vitsuti ennastõigustavat väidet.

Apellant leiab, et kohus on otsuse tegemisel põhjendamatult eelistanud süüdistatavate ütlusi, et nemad kuritegu toime pannud ei ole. Samas ei ole maakohus öelnud, et kannatanu YY ütlused on ebausaldusväärsed. Kohus on vaid nentinud, et kuna tegemist oli vastuoludega ütlustes, ei ole tõendikogum piisav isikute süüdi tunnistamiseks.

Vastavalt riigikohtu praktikale (3-1-1-15-10, 3-1-1-15-12) on võimalik isikute süüdi tunnistamine ka 3-1-1-45-07 on riigikohus ühe tõendi või kaudsete tõendite alusel. Lahendis märkinud, et „

Maakohus leidis, et puuduvad tõendid selle kohta, et L.Vitsuti ja G.Graubergi vahel oli selline kuriteokokkulepe ja kooskõlastatud tegevus neile inkrimineeritud kuriteoks.

Riigikohus on öelnud oma lahendis 3-1-1-23-01 p 7, et isikute vahelise tegutsemise kooskõlastatus võib olla nii suuline, kirjalik kui ka vaikiv või saavutatud konkludentsete tegudega. Kuriteo toimepanemine isikute grupis eeldab, et

Käesoleval juhul on L.Vitsut isikuks, kes hoidis kogu sündmuste kulgu enda kontrolli all Ta oli teoplaani väljatöötaja ja ülesannete jagaja. tegeles L.Vitsuti sõnade kohaselt Kuna M

võlgade sissenõudmisega, siis oli ta huvitatud selle eesmärgi saavutamisest vahendeid valimata. Seega oli talle ükskõik kannatanu vastuväide, et YY YY-l puudub puutumust võlaga, mille kohta nõue oli esitatud. L.Vitsuti eesmärgiks oli iga hinnaga raha kätte saada, kasvõi valelt isikult võla väljapressimise teel.

Kohtus leidis tõendamist, et G.Grauberg oli tööle võetud just selleks, et pidi käima isikute juures, et neid sundida võlgu ära maksma. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et tööleping M ja

G.Graubergi vahel on koostatud ajal, mil Grauberg kandis reaalset vangistust toimepandud röövimise eest. Seega oli L.Vitsutile teada tema kriminaalne minevik. Kahtlust ei ole ka selles, et L.Vitsut andis Graubergile vajaminevad dokumendid, aadressid kus väidetav võlgnik asus ning juhised, kuidas tuleb käituda. Selle kinnituseks on YY poolt kohtus avaldatu, et kontori külastamise ajal sai Grauberg telefonikõne, millest anti korraldus, et enne ei tohi kontorist ära tulla, kui raha on kätte saadud. Siin saab viidata ka tegutsemisele nn „vaikiva kokkuleppe“ kohaselt.

Seega oli olemas ülesannete jaotus, kes mida pidi tegema ehk L.Vitsut oli teoplaani väljatöötaja, ühise teoplaani ja tööjaotuse alusel toimuva kontrollija ja kantud ühtsest eesmärgist saada kätte raha. G.Graubergi ülesandeks oli külastada isikuid kohapeal ja

„veenda“ neid raha ära maksma. Kokkuvõtvalt on ka G.Graubergi panus vaadeldav kaastäideviimise panusena.

Nõustuda ei saa L.Vitsuti poolt kohtus väljendatuga, et l kui võlgade sissenõudmisega M-

tegeleval f mistahes vahendeid kasutada irmal on õigus võlglaste leidmiseks ja pidada

läbirääkimisi võlglastega nn kohtuvälise kokkuleppe saavutamiseks. Süüdistatavale

L.Vitsutile kui juriidilisi eriteadmisi omavale isikule on kahtlemata teada üldpõhimõte, et kokkuleppe või kompromissi mittesaavutamisel lahendab õigusvaidlusi kohus. Sellist võimalust käesolevas asjas ei kasutatud, vaid jätkati ähvardusi kasutades võla nõudmist kannatanult -lt, lootes ilmselt et selline survestamine annab loodetud tulemuse. YY

Kohus on märkinud, et kuna puuduvad piisavad tõendid süüdistatavate vastu vägivallateoks või selle katseks, ei hakka ta hindama, kas tegu võis olla väljapressimise või omavoliga.

Vastavalt KrMS § 268 lg 6 sätestatule võib (ringkonna)kohus kohtulikul uurimisel tuvastatud faktilistest asjaoludest lähtuvalt muuta kuriteo kvalifikatsiooni, kui süüdistataval on olnud küllaldane võimalus ennast sellise kvalifikatsiooni vastu kaitsta.

Apellant ei nõustu kohtu järeldustega tõendite hindamisel ja leiab, et kohus on tuvastatud faktilistele asjaoludele andnud eksliku hinnangu ning seetõttu kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust, mis on KrMS § 338 p 2 kohaselt kohtuotsuse tühistamise aluseks. Samuti on kohus põhjendamatult eelistanud süüdistatavate G.Graubergi ja L.Vitsuti ütlusi teistele uuritud tõenditele, jättes põhjendamata, miks teised tõendid ei ole kohtu jaoks piisavalt usaldusväärsed ja mis on käsitletav kriminaalmenetlusõige olulise rikkumisena KrMS § 338 p

3 mõttes.

Apellant leiab, et L.Vitsuti süü KarS § 214 lg 2 p 4 järgi ja G.Graubergi süü KarS § 214 lg 2 p

1,4 järgi tõendamiseks on olemas piisavalt tõendeid ja puudub alus kahelda kannatanu YY ütluste elulises usutavuses ja usaldusväärsuses.

Apellant palub tühistada Pärnu Maakohtu otsuse L.Vitsuti ja G.Graubergi õigeksmõistmises ja teha uue otsuse, millega mõista L.Vitsut süüdi KarS § 214 lg 2 p 4 järgi ja karistada teda 4 aastase vangistusega. Mõista G.Grauberg süüdi KarS § 214 lg 2 p 1,4 järgi ning maakohtu poolt sama otsusega mõistetud karistus jätta muutmata. 3.1.4. kannatanu episoodis Maakohus mõistis QQ L.Vitsuti õigeks ja Garri Graubergi süüdi KarS § 257 järgi. Kohus leidis, et arvestades nn põhimõtet (RKKK lahend

3-1-1-8-10) , s o G.Graubergi tuvastatud tegevust ka nt kuriteoepisoodis, ei ole kahtlust et CC

vägivallaähvardus koos võlanõudega, on märksõnad, mis on juba korduvalt esinenud

G.Graubergi käitumismustris. Samuti leidis kohus, et G.Graubergi ütlused ei ole usaldusväärsed.

Lauri Vitsuti õigeksmõistmist on kohus põhjendanud, et puuduvad tõendid selles, et oletatava

õiguse ebaseaduslikus korras teostamine G.Graubergi poolt oli L.Vitsutiga kokkulepitud või korraldatud vastavalt, et mõlemaid saaks pidada antud kuriteo toimepanijateks. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas puuduvad küllaldased tõendid selle kohta, et nende alusel seada kahtluse alla ja kõrvaldada vastuolud L.Vitsuti ütlustes, kes talle inkrimineeritud süüdistust eitab.

Apellant ei nõustu nimetatud järeldustega. on võimalik Analoogselt episoodi

YY ga G.Graubergi ja L.Vitsuti tegevust hinnata kaastäideviimisena. Ka käesoleval juhul on L.Vitsut isikuks, kes hoidis kogu sündmuste kulgu enda kontrolli all ZZ poolt oli antud volikiri M-le ja L.Vitsutile võlgnevuse sissenõudmiseks. L.Vitsut oli teoplaani väljatöötaja ja ülesannete jagaja.

Tema poolt oli koostatud volikiri G.Graubergile. Kuna M tegeles L.Vitsuti sõnade kohaselt võlgade sissenõudmisega, siis oli ta huvitatud selle eesmärgi saavutamisest vahendeid valimata.

Kohtus leidis tõendamist, et G.Grauberg oli tööle võetud just selleks, et pidi käima isikute juures, et neid sundida võlgu ära maksma. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et tööleping M ja

G.Graubergi vahel on koostatud ajal, mil Grauberg kandis reaalset vangistust toimepandud röövimise eest. Seega oli L.Vitsutile teada tema kriminaalne minevik. Kahtlust ei ole ka selles, et L.Vitsut andis Graubergile vajaminevad dokumendid, aadressid väidetava võlgniku asukoha kohta ning juhised, kuidas tuleb käituda. Siin saab viidata ka tegutsemisele nn „vaikiva kokkuleppe“ kohaselt ehk L.Vitsut pidi möönma, et G.Graubergi tegutsemist ei saa ta täielikult enda kontrolli all hoida.

Õigusalases kirjanduses märgitakse, et süüteo toimepanemise kooskõlastatus tähendab ühtlasi ka seda, et kokkulepitud piiride ületamine ühe kaastäideviija poolt, s o

, ei ole teistele

kaastäideviijatele omistatav. Samas ei tähenda iga algsest kooskõlastatud teoplaanist kõrvalekaldumine automaatselt ekstsessi, kuivõrd üldjuhul ei määratle teoplaanid igaühe toiminguid täpselt, samuti on võimalik, et algse plaani edasiarendamine on vaikimisi kaetud ühise otsusega.

Võttes tööle korduvalt karistatud isiku, kes kandis vangistust ja andes talle ülesandeks võlgade sissenõudmise ja selleks võlgnike survestamise, võis ja pidi L.Vitsut aru saama, et sellise isiku väline olek, hoiak, kasutatav sõnavara jne peavad mõjuma võlgnikele ähvardava hoiatusena, et esitatud nõuded tuleb vastuvaidlematult täita.

Sellele asjaolule viitas kohtuistungil ka kannatanu QQ, kes andis ütlusi et Grauberg rääkis käskivalt, ei lasknud vahele rääkida, tuli talle järjest ligemale ja oma olekult jättis „kantpea“ mulje. Kannatanu kinnitas, et see fakt koos asjaoluga, et sama isik oli külastanud eelnevalt tema kodu, kus viibis tol hetkel üksinda tema alaealine poeg, oli piisavalt hirmutav, et tunda muret nii enda kui oma pere turvalisuse pärast. Kuna nimetatud külastustele olid eelnenud telefonikõned L.Vitsutiga, kus teda nimetati järjekindlalt „kuradi võlgnik“, saadetud oli emeile nõuetega hüvitada kahju, mille kohta kannatanu oli L.Vitsutile selgitanud, et selliste nõuete esitamine on ebaseaduslik, jätkus vaimne terror L.Vitsuti poolt.

Seega oli olemas ülesannete jaotus, kes mida pidi tegema ehk L.Vitsut oli teoplaani väljatöötaja, ühise teoplaani ja tööjaotuse alusel kontrollija ja kantud ühtsest toimuva eesmärgist saada kätte raha. G.Graubergi ülesandeks oli külastada tema töökohas QQ E - AS s kohapeal ja ka kodus ning „veenda“ teda raha ära maksma.

Kohus ei nõustunud prokuröri väitega, et ka L.Vitsuti puhul on jälgitav nn põhimõte. Lahendis on riigikohus märkinud: 3-1-1-8-10

Apellant leiab, et nii episoodis kui episoodis, vaatamata kvalifikatsiooni erinevustele, YY QQ on tuvastatav ühtne käitumismuster. L.Vitsut on teoplaani väljatöötaja, korralduste andja ja sündmuste kontrollija ning G.Grauberg on antud ülesannete täitja. Seda kõike tehakse järjekindlalt ühtse eesmärgi nimel – väidetavatelt võlgnikelt raha saamiseks.

KarS § 257 koosseis on subjektiivsest küljest täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Olles teadlik

G.Graubergi isikust, kuid sellele vaatamata andes talle volitused ja ülesanded rahaliste nõuete esitamiseks ning korraldused võlglase elu ja töökoha külastamiseks, möönas L.Vitsut -

ka G.Graubergi käitumis nud enne ära tulla kui

- ja tegutsemisstiili. Juhiste kohaselt ei tohti võlg on tasutud. Seda kinnitab G.Graubergi poolne AS kontorite (nii Pärnus kui Tallinnas) E

külastamine, firma tegevuse ja klientide teenendamise segamine, et survestada firmat ja QQ L.Vitsuti poolt esitatud nõuet täitma.

Apellant kohus on tuvastatud ei nõustu kohtu järeldustega tõendite hindamisel ja leiab, et faktilistele asjaoludele andnud eksliku hinnangu ning seetõttu kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust, mis on KrMS § 338 p 2 kohaselt kohtuotsuse tühistamise aluseks. Samuti on kohus põhjendamatult eelistanud süüdistatava L.Vitsuti ütlusi teistele uuritud tõenditele, jättes põhjendamata, miks teised tõendid ei ole kohtu jaoks piisavalt usaldusväärsed ja mis on käsitletav kriminaalmenetlusõige olulise rikkumisena KrMS § 338 p 3 mõttes.

Apellant leiab, et L.Vitsuti süü KarS § 257 järgi tõendamiseks on olemas piisavalt tõendeid ja puudub alus kahelda kannatanu

QQ ütluste elulises usutavuses ja usaldusväärsuses.

Apellant palub tühistada Pärnu Maakohtu otsuse L.Vitsuti õigeksmõistmises ja teha uue otsuse, millega mõista L.Vitsut süüdi KarS § 257 järgi ja karistada teda 6 kuulise vangistusega.

Eeltoodut arvesse võttes leiab apellant, et Pärnu Maakohtu 04.03.2013 otsus Keijo Jaanupi õigeksmõistmises KarS § 214 lg 2 p 2 järgi, õigeksmõistmises KarS § 257 ja

Lauri Vitsuti

KarS § 214 lg 2 p 4 järgi i õigeksmõistmises KarS § 214 lg 2 p 4 järgi ning Garri Grauberg

(kannatanu episood) YY on ebaseaduslik ja põhjendamatu, mistõttu kuulub osaliselt tühistamisele.

3.1.5. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 318 lg 1, § 319 lg 2, § 321, § 337 lg 1 p 4, §

338 p 2, 3, § 339 lg 1 p 7, lg 2, § 340 lg 4 p 2, 3, 5 prokurör palub: Tühistada Pärnu Maakohtu 04.03.2013 a otsus osaliselt, so osas, millega mõisteti õigeks Keijo Jaanup KarS § 214 lg 2 p 2 järgi, Lauri Vitsut KarS § 257 ja KarS § 214 lg 2 p 4 järgi ning

Garri Grauberg KarS § 214 lg 2 p 4 järgi (kannatanu YY episood).

Teha uus otsus, millega mõista Keijo Jaanup süüdi KarS § 214 lg 2 p 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest j

a mõista karistuseks vangistus 5 aastat.

Mõista süüdi Lauri Vitsut KarS § 257 järgi ja mõista karistuseks vangistus 6 kuud. Mõista süüdi Lauri Vitsut KarS § 214 lg 2 p 4 järgi ja mõista karistuseks 4 aastat vangistust. KarS §

63 lg 2, 64 lg 1 alusel suurendada mõistetud üksikkaristustest raskeimat karistust ja liitkaristuseks mõista vangistus 4 aastat 6 kuud. KarS § 73 lg 1, 3 alusel jätta mõistetud vangistus täielikult täitmisele pööramata kui L.Vitsut ei pane 5 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Mõista süüdi Garri Grauberg KarS § 214 lg 2 p 4 järgi ( episood), jättes Pärnu Maakohtu YY poolt 04.03.2013 otsusega G.Graubergile mõistetud karistuse muutmata. Teiste süüdistatavate osas jätta Pärnu Maakohtu süüdimõistev kohtuotsus muutmata. Rahuldada kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi K.Jaanupi vastu. CC Välja mõista K.Jaanupilt ja L.Vitsutilt menetluskulud. Apellant ei taotle suulist menetlust.

3.2. , S.I.U, R.V kaitsja aplletasioonis palutakse tuginevalt KrMS

75 lg 1 XX § 1 p 1 § 181 ; § 310 lg 2; § 318 lg 1,§ 319 lg 1 ja 2,§ 337 lg 1 p 4,§ 338 p d 1,2,3,4, § 339 lg 1 p

-

7,12 ja lg 2 ; § 340 lg 2 p 1 ühistada Pärnu Maakohtu 4.märtsi 2013.a. otsus t XX, Siim I.U ja R.V süüdimõistmises ja karistamises KarS § 214 lg 2 p 4 järgi, samuti sundraha , menetluskulude väljamõistmises, tsiviilhagi rahuldamises. Teha uus kohtuotsus ,millega mõista , Siim I.U ja R.V õigeks. XX

XX,S.I.U ja R.V menetluskulud jätta riigi kanda. CC tsiviilhagi

jätta läbi vaatamata.

3.2.1. Kaitsja vaidlustab kohtuotsuse , Siim I.U ja R.V XX süüdmõistmises

kohtuliku uurimise ühekülgsuse ja puudulikkuse ,materiaalõiguse ebaõige kohaldamise, kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu (KrMS § 338 p. 1,2,3)

3.2.2. episood) Ükski apellandi kaitsealustest ei ole end eelnimetatud süüdistuste (nn CC põhjal süüdi tunnistanud, on oma ütlused andnud. Viidates Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-3-07 p.-s ule leiab, et kohtulahendi puhul saab

6 märgit märkida üksnes seda,et maakohus on igal võimalikul juhul märkinud, et soovib omi seisukohti tõendada hinnates tõendeid kogumis.

Maakohtu selline seisukoht olnuks võib olla mõistetav, kui antud kriminaalasjas oleks kõik - asjaolud olnud äärmiselt selgepiirilised ja igasugused vastuolud puuduksid või esitaks kohus konkreetselt need tõendid, mis kohtu arvates moodustavad selle kogumi, mis lubab nelja inimese ütlused kohtus kõrvale jätta.

Viidates Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-13-05 p.- ule leiab, et antud juhul on apellant s 7 märgit

seisukohal, et KrMS § 339 lg 1 p 7 rikkumine peaks tooma endaga kaasa kohtuotsuse tühistamise ning kriminaalasja esimese astme kohtule tagasi uueks arutamiseks saatmise, seda muidugi juhul, kui ringkonnakohus ei leia teisiti.

3.2.3. ovib So juhtida ringkonnakohtu tähelepanu neile minimaalsetele asjaoludele, mida apellandi arvates maakohus kannatanu usaldusväärsuse küsimuses arvamuse kujundamisel pidanuks arvesse võtma on kohtuistungil ilmnenud andmete põhjal kolmel korral , et

CC kriminaalkorras kelmuse eest karistatud isik, keda iseloomustakse valeliku isikuna. Enne kui nimetada isikut usaldusväärseid ütlusi andvaks, peaks kohus äärmise põhjalikkusega kontrollima vastupidist tõendavaid asjaolusid seejärel esitama seisukohad KrMS § ja alles ja

312 p 2 kohaselt ka

, põhjendused, miks just nelja süüdistatava ütlused ei ole usaldusväärsed kannatanu omad aga on. Maakohus niisuguseid põhjendusi kohtuotsuses ei ole esitanud.

3.2.4. Tulenevalt - XX le esitatud süüdistusest KarS § 214 lg 2 p järgi märgib kaitsja järgmist.

Võttes arvesse süüdistuses näidatud asjaolusid tulnuks maakohtul kaitsja arvates arvesse võtta seda, süüdistus kui ka süüdistusakt on äärmiselt ebatäpsed ja mitteusaldusväärsed et nii

.

Kaitsja märgib, et süüdistuses märgitud Ahula karääri pole olemas, Ahulale lähimas Niitla karjääris ei ole septembrikuus kunagi vett. Kaitsja on seisukohal, et need materjalid välistavad kannatanu CC’i poolt esitatud väited peksmisest ja nn uputamisest. Kohus eitab esitatud tõendeid, i kontrolli neid väiteid ka kuidagi. Seda ei saa hinnata kuid e teisiti kui kohtuliku uurimise ühekülgsuse ja puudulikkusena (KrMS § 338 p 1).

XX, nii nagu ka S.I.U on eitanud

CC peksmist üldse. Kohus ei ole kannatanu ütluste tõepärasust kuidagi hinnanud. Kui uskuda, et kaks suurekasvulist ja tugevat venda Siim ja

XX

lõid kannatanut 15 korda, pidanuks ta kehal olema hulgaliselt siniseid plekke või muid vigastusi,

neid aga millegipärast ei ole. Süüdistuses esitatud nõuded on vastuolulised. Kelle huvides siis väidetav väljapressiv tegevus toime pandi,

jääb arusaamatuks. Samas pole mitte ühtegi sõna sellest, millise nõude ja kas üldse esitas XX

- . CC le

XX’i teopanuseks ei saaks ka siis, kui sündmus oleks tõepoolest aset leidnud ja selle toimumist oleks tõendatud, arvata hilisemaid rahamaksed

- s.o. tehtuna 16.10.2008 , CC SS le

24.10.2008 , 15.12.2008 , kokku summas 11500 krooni. Seda põhjusel, et XX-ga on need maksed süüdistuses süüdistava poole poolt seotud täiesti suvaliselt teiseks pole ümber , lükatud väited le võlgu (nii nagu paljudele teistele sellest, et oligi need rahasummad - CC SS inimestele). Täiesti arusaamatu on ka süüdistusele arvele ülekande tegemise XX GG poolt

SS lisamine, lesisulise mis isegi ülisuure fantaasia korral ei haakuks kuidagi süüdistusega, sest sel nõudmise esitamist süüks arvatud ei ole süüdistusse poogitud väidetav

. Kuidas ja miks on

XX G.Graubergi jutt jalaluudest

- , kuidas peaks seda teadma , CC le XX kui ta sellise väidetavalt

aset leidnud telefonilise jutuajamise juures ei viibinud, on Seda ei saaks täiesti selgusetu. seletada ka asjaoluga, et tunneb G.Graubergi. XX

3.2.5. Apellant on seisukohal, et Siim I.U süüdistuse kohta kehtivad nn peksmise ja uputamise osas samad väited, mis süüdistuse puhul .s.o. need on ebaloogilised ja XX

tõendamata. Kuigi kohus möönab, et süüdistaja poolt esitatud süüdistused on koostatud nõrgalt, mõistab kohus nende alusel isikud süüdi ilma kohtupoolse põhjaliku analüüsita.

Täiesti ebakohaseks pea kaitsja Siim I.U-le süüdistusse lisatud lõiku, kus mä b rgitakse, et

S.I.U andis loa G. Graubergile kanda rahasummasid enda arvele ja kandis hiljem tema arvele laekunud raha G.Graubergi palvel edasi. Süüdistuse väide sellest, et S.I.U teadis,et CC-l ei puutu kuidagi asjasse. Enda isikliku pangaarve andmete teatamine t nõutakse võlga,

teisele isikule ja laekunud rahaliste vahendite ülekannete tegemine ei kujuta endast KarS §

214 objektiivse koosseisu täitmist.

Sama seisukoht puudutab Siim I.U poolt ülekannete tegemist ’i poolt raha SS-le ja CC kandmist S.I.U pangaarvele pesumasina ostmiseks. Ei -le ega pesumasina ostuks raha SS

kandmise puhul ei ähvardanud S.I.U kuidagi ja tema tegevus ei täidaks selles osas CC kuidagi KarS § 214 objektiivset koosseisu.

3.2.6. Nii nagu ja Siim I.U puhul, nii on ka R.V osas olematusse XX CC Ahula karjääri viimine ,seal 15 korral löömine ja hilisem „uputamine“täielikult tõendamata nii nagu ka see, et seda korraldas R.V.

S on ainult raske üüdistus esitatud sedavõrd ebamäärasel moel, et süüdistavatel on mitte mõista neile esitatud süüdistuse olemust vaid ka sellest lahtuvalt kujundada enda kaitset. Kuigi isegi maakohus on kohati kohtuotsuses süüdistusakti (ja süüdistust) kritiseerinud, pole see kohut seganud ja tehtud on süüdimõistev kohtuotsus ka R.V osas. Täiesti selgusetu on, millistel asjaoludel on R.V-le pandud süüks KarS § 214 järgi CC nn võlakirja kirjutamisele käskimine. Puudujääki sellest, et süüdistav pool ei ole väidetava käskimise kohta tõendeid välja toonud ei kor t need on esitatud oletuslikult. va kohtuotsus ja selle järeldused kuidagi, ses

Tegelikkuses puuduvad igasugused tõendid sellest, et R.V üldse käskis CC-l kirjutada võlakirja kinnitas kohtus,et R.V viibis üksnes tunnistajana BB BB -le.

võlakirja kirjutamise juures ja seda kui sõber. Seda, et võlg eksisteeris, pidi mõistma ka BB kohus. Süüdistava poole hinnang mingist psüühilisest survest CC- ja ohust elule ja tervisele le on süüdistuses täielikult välja mõeldud ja sellel puudub igasugune tõenduslik tugi.

CC BB tunnistas kohtus enda võlga ees (12.jaanuari 2012.a. kohtuistungi protokoll lk.4).Seega võlakiri 200 000 krooni osas polnud kuidagi R.V juuresoleku „teene“.

Asjaolu, et

000 G.Graubergile (vt BB omakorda loovutas sellest võlast osa s.o. 80 kohtuistungi protokoll 29.10.2012.a. lk 3) on täielikult kooskõlas tsiviilõiguse põhimõtetega (vt VÕS § 164 lg 2).

Kohatu on süüdistava poole väide süüdistuses,et R.V justkui käskis võlakirja kirjutada eesmärgiga saada ise 200 Kohus on R.V selles ka süüdi

000 krooni. mõistnud, ehkki võlakiri oli antud BB-le. Kuivõrd seda, et omas reaalset võlakohustust ja pidi tasuma le võla, kohus kontrollis , CC BB- siis pidi maakohus kaitsja hinnangul igal juhul is peale seda, kui seda ka arvestama, iseäran BB

000 eek-i ulatuses). Garri kohtus kinnitas, et loovutas osa võlanõudest G.Graubergile (80 Graubergil oli seega mitte ainult teada,et ta omab nõudeõigust CC vastu ,vaid ta soovis seda ka realiseerida. Kuivõrd Siim I.U, süüdistusi on tahetud siduda Garri Graubergi XX ja R.V

väidetava käitumisega, tulnuks kohtul vähemalt analüüsida ja kaaluda, kas nn karjääri episoodis võis süüdistatavate käitumine vastata omavoli objektiivsele koosseisule. Kohus seda ei teinud.

3.2.7. Apellant on seisukohal, et XX,Siim I.U ja R.V süüdistuste puhul on irdutud

KarS § 214 objektiivsest koosseisust.

Kaitsja viidates Riigikohtu lahendites esitatud seisukohtadele leiab, et Siim I.U, ja XX R.V on apellandi arvates süüdi tunnistatud konkretiseerimata süüdistuse alusel.

Isiku süüditunnistamine konkretiseerimata süüdistuses on kaitseõiguse rikkumine, mis tuleb tunnistada kriminaalmenetluse seaduse oluliseks rikkumiseks KrMS § 339 lg 2 mõttes, tuues endaga kaasa koh -1-1-158-05). tuotsuse tühistamise(vt RKKKo otsust nr 3

3.2.8. Kannatanu CC’i poolt süüdistavale poolele edastatud diktofoni ja selle lintidel asuva salvestise osas gib kaitsja et mär ei ole päriselt selge, kes ja millisel otstarbel selle salvestise tegi.

Kuivõrd LL keeldus kohtusse tulemast, süüdistav pool ilmselt ei olnud sellest tunnistajast teatud põhjustel huvitatud, siis puudus kaitsjal võimalus lindistuse saamisloosse selguse toomiseks. See kõik aga ei anna veel kohtule tõsikindlat alust väita,et CC tegi selle salvestuse ise ja andis nn enda eraelulise vestluse uurijatele üle. Süüdistatavate poolt on avaldatud seisukohta,et selline lindistus võis teenida kui ta soovis jätkuvalt vanematelt CC, raha saada ja tegemist võis olla lavastusega. Tõsiasi on aga see, et maakohus otsustas selle salvestise tõendina vastu võtta ja seda hinnata. Maakohtu istungitel selgus,et diktofoni lindikvaliteet ei võimaldanud seda kasutada ja kõigile arusaadavalt esitada. Stenogrammi koostamise ja esitamisega on kaitsja arvates rikutud o

luliselt kriminaalmenetlusõigus. Stenogrammi koostamisega oli võimalik tõend juba rikutud sest peale sellise stenogrammi nägemist ja lugemist ei saa ka ekspert enam erapooletult lahendada küsimust sellest, kelle hääli on lindilt kuulda.

Määrate prokuröri taotluse alusel hääleekspertiisi ja transkriptsiooni kohtles kohus täiesti s

põhjendamatult menetluspooli ebavõrdselt, eiras KrMS § 297 lg 2 sätestatud

põhjendamiskohustust, sest prokuröril polnud tegemata jäetud tööd millegagi õigustada. Antud kriminaalasjas kestis uurimine väga pikka aega ja süüdistaval poolel polnud mingeid takistusi tõendusmaterjali kogumiseks ja selle hiljemalt kooskõlas KrMS § 258 lg 2 p-ga 4 eelistungil esitamiseks.

, ei Ka kaitsjate viited KrMS § 2861 lg 2 sätestatule äratanud kohtus

mingit huvi. Sellega rikkus maakohus teadlikult ja sihikindlalt ning oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes .

Ekspertiisiaktist nr 12E-IF0008 selgub muuhulgas, et eksperdilt on taotletud : 1.Võimaluse korral parandada CD-plaadil olevate helisalvestiste arusaadavust ja 2) helisalvestised transkripteerida.Enamat ei ole eksperdilt nõutud. Kohtuotsusest selgub, et kohus on otsustanud ise eksperdilt tellimata ja seetõttu tegemata töö ära teha ja asunud tuvastama väidetavaid isikuid, kes kohtu arvates diktofonilindil sõna saavad.

Kuigi - puuduvad kohtul KrMS § 14 lg st 1 sätestatud võistlevuse põhimõttest tulenevalt volitused omal algatusel süüdistust muuta või täiendada, samuti nõuda prokurörilt uue süüdistuse esitamist või olemasoleva süüdistuste muutmist kohus täiendas kaitsja aleiab, et omaalgatuslikult süüdistust nn hääleekspertiisi osa omi järeldusi lisades. Seega rikkus maakohus S

jällegi oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrM § 339 lg 2 mõttes.

3.2.9. Kohtuotsuses lk. 4

1 alt teine lõik märgib kohus, et BB võla küsimuses ei ole keegi kohtule esitanud ühtegi kirjalikku dokumenti nõude loovutamise kohta. Kohtuistungil BB kinnitas,et loovutas osa võlanõudest s.o. 80 000 krooni ulatuses G.Graubergile. Maakohus ei märgi, millisest seadusesättest tulenevalt leidis kohus,et selliselt loovutatud võlanõue pole kohtu poolt aktsepteeritav.VÕS § 168 lg 2 sätestab,et kirjalikke dokumente (sealhulgas senine võlanõue) antakse uuele võlausaldajale üle üksnes viimase nõudmisel. G.Grauberg ei ole väitnud, et soovis kirjalikku dokumenti võlanõude osalise loovutamise kohta. Seega on maakohtu järeldused seoses võlanõude loovutamisega BB poolt ja sellest tulenevate rahaülekannetega täiesti ainetud ja seda ka puutuvalt R.V ja Siim I.U ning

XX. Kohus on jätnud oma seisukoha seadusele tuginevalt põhistamata ja opereerib vaid enim meeldima hakanud

CC’i versiooniga.

Kui lähtuda sellest,kas G.Grauberg omas reaalselt nõudeõiguse CC vastu ,kas tal oli alust võtta raha asemel vastu tasu ka natuuras ,siis tuleb sellele vastata jaatavalt ja järelikult ei saa

G.Graubergi pool võla tagasimakse nõudmise suhtes täita KarS § 214 objektiivset CC

koosseisu. Samuti laieneb see nii R.V ja Siim I.U nõusolekule raha kandmiseks nende kontodele, sest seda ei saa kaitsja arvates kuidagi seostada väidetava väljapressimisega.

3.2.10. Ülekuulatud tunnistajate ütlusi on maakohus käsitlenud üksnes osaliselt ja sedavõrd pealiskaudselt,et neid ei saa pidada kohtu poolt põhjalikult hinnatud tõenditeks. Ühtlasi tuleb märkida,et tunnistajate ütlused on ulatuslikult seotud ütlustega,samuti on CC tunnistajad

enamjaolt edastanud kohtule neid asjaolusid, mida kuulsid -l CC t, või kirjeldanud tema käitumist.

Kaitsja on seisukohal, et maakohus jättis tunnistajate ütlused osaliselt hindamata põhjusel,et need kokkuvõttes ei anna alust ’i jutu uskumiseks, CC veelgi enam aga R.V,Siim I.U ja

XX süüdimõistmiseks väljapressimises. Kuivõrd ringkonnakohtul on samuti õigus tuvastada faktilisi asjaolusid tõendeid ja hinnata nii nagu esimese astme kohtul ,saab ringkonnakohus nimetatud ja teisigi tõendeid täpsemalt kontrollida.

3.2.11.

, Siim I.U ja R.V Pärnu Maakohtu ülipikk otsus on koostatud selliselt,et XX süü KarS § 214 lg 2 p 4 järgi on jäänud tõendamata, modus operandi laiendatud kasutus jätavad kohtuotsusest mulje, et selle tegemisel on kohtu nn siseveendumus varjutanud tegelikult eksisteerivad tõendid või isegi asendanud nende puudumist.

3.2.12. itsja leiab, et vaatamata sellele, et maakohus on pikalt otsuses R.V-le Ka käsitanud

mõistetavat karistust jäävad maakohtu sellekohased kaalutlused mõistetamatuks. 3-

kuud reaalset vangistust on ju sisuliselt šokivangistus. Antud juhul, on aga kohus ise märkinud,et R.V on käesoleval ajal Rootsis tubli töötaja (tal on ka pere,kes vajab ülalpidamist),tema viimane kohtulik karikstus oli 2006.a. (rahaline karistus,mis on kantud). Seega pole kohus nn šokivangistuse erandlikku mõistmist üldse sisuliselt motiveerinud. Ilmne et antud olukorras šokivangistu e mõistmine võiks on, s mõjuda hoopis vastupidiselt kohtuotsuses kavandatult s.o. isik võib jääda ilma tööta, pere ilma elatusvahendistest, mis omakorda loob eelduse pere lagunemisele jne. 3.2.13. ,Siim I.U ja R.V XX õigeksmõistmisel tuleb tsiviilhagi, mis on esitatud

CC poolt jätta läbi vaatamata (KrMS § 310 lg 2).

Muuhulgas märgib kaitsja,et maakohtu seisukoht, mille alusel tsiviilhagi rahuldati, ei ole asjakohane. Tsiviilhagide hindamisel on maakohtu otsus vastuoluline. Maakohtu järeldused on täielikult ebaõiged ja vastuolulised. Kohus leiab,et ühelt poolt BB-le CC

poolt kirjutatud võlakiri ei puuduta kohtualuseid. Samas aga mõistab R.V süüdi väitega, oli küll juures kui tunnistaja, kuid soovis selle võlakirjaga endale et R.V

saada 200 000 krooni, rääkimata oletustest hirmu sisendamisel,ohust elule ja tervisele jne.

Samuti on arusaamatu väide sellest,et R.V kasutas suhtes vägivalda, CC seda pole temale kunagi isegi süüks pandud. XX,S.I.U ja R.V õigeksmõistmisel tuleb menetluskulud jätta riigi kanda (KrMS § 181).

3.3. G.Graubergi kaitsja vaidlustab otsuse G.Graubergi süüdimõistmise osas seoses kohtuliku uurimise ühekülgsuse ja puudulikkuse, materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega.

3.3.1. ne -

Garri Graubergi süüdimõistmi KarS § 214 lg 2 p de 1 ja 4 järgi. K , kuid kohus ohtuliku uurimise käigus kuulati tunnistajana üle ka süüdistatav Garri Grauberg on jätnud need hindamata. KrMS § 339 lg 1 p 7 järgi on põhjenduse puudumine kohtuotsuses kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine, mis toob KrMS § 362 p 2 alusel endaga kaasa kohtuotsuse tühistamise. Kuna põhjenduse puudumine kohtuotsuses KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes on absoluutne (n ö kataloogisisene) menetlusnõude rikkumine, siis ei saa - ringkonnakohus seda puudust kohtuotsustest ise kõrvaldada ning kooskõlas KrMS § 341 lg-ga

2, tuleb ringkonnakohtul Pärnu Maakohtu 4. märtsi 2013. a otsus tühistada ning saata kriminaalasi Pärnu Maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.

KrMS § 312 p 2 alusel esitatakse kohtuotsuse põhiosas tõendid, mida kohus ei pea usaldusväärseks, põhjendus, miks ta neid usaldusväärseks ei pea. Kaitsja hinnangul ei saa kohtu äärmiselt abstraktne ja üldsõnaline põhjendus olla põhjuseks ja põhjenduseks muuhulgas Garri Graubergi ütluste ebausaldusväärseks tunnistamiseks ning seega tema ütluste kui tõendite kogumist väljajätmiseks. Asjaolu, et süüdistatava ütlused ei riimu kannatanu ütlustega ei tähenda, et süüdistatava ütlused oleks a priori ebatõesed ja kannatanu omad tõesed. Seda enam, et antud juhul oli kannatanuks korduvalt kriminaalkorras karistatud kelm, kes kõik oma senised kuriteod on toime pannud pettust, ehk ebatõeseid ütlusi kasutades. Kaitsja lisab, et kõnealune rikkumine võib olla hinnatav ka kohtuliku uurimise ühekülgsuse ja puudulikkusena KrMS § 338 p 1 mõttes, sest maakohtuniku poolt muuhulgas süüdistatav

Garri Graubergi ütluste, kui tõendi uurimine ja Garri Graubergi süü hindamine oli kaitsja arvates erapoolik ja eelarvamuslik.

Viidates peab ka otsuse 31. lehekülje viimases lõigule itsja vajalikuks rõhutada, et faktiline asjaolu kas nimetatud telefonikõne üldse leidis aset või mitte, jäi kohtuistungil vahetult uuritud tõenditega tuvastamata. G. Grauberg on sellise kõne toimumist eitanud. Teatavasti viibis G. Grauberg selle väidetava kõne toimumise ajal vanglas ning on ebatõenäoline, et vanglast saab vabalt valitud ajal ja vabalt valitud isikutele helistada. Helistada just nimelt ajal, kui kannatanu

CC on karjääris ja tahab G. Graubergiga rääkida. Prokuröril olnuks lihtne sellise kõne toimumist tõendada R.V telefonikõnede väljavõtte esitamisega, kuid ta jättis sellise tõendi esitamata.

I nn karj segi juhul, kui eeltsiteeritud sündmus (e. CC ääri viimine) oleks aset leidnud ning sellel ajal oleks toimunud ka kõnealune telefonikõne kõnelejaks oleks tõepoolest G. Grauberg, siis ei ole kohus otsuse põhjendustes märkinud, et G. Grauberg oleks ö karjääris CC- nle

toimunud telefonivestluses öelnud, et ta (s.t ) talle (s.t G. Graubergile) raha maksaks. CC

Seega on kohtu põhjendused G. Graubergi poolt ö karjääris toimunud CC- nle

telefonivestluses öeldu osas tühistamise vastuolulised, mis annab aluse otsuse ks ning

kriminaalasja Pärnu Maakohtule uueks arutamiseks samas või teises kohtukoosseisus saatmiseks.

3.3.2. 5. novembri 2012. a kohtuistungil esitas prokurör taotluse määrata hääleekspertiis ja transkriptsioon asitõendi vaatlusprotokolli juures olevale salvestisele, mis ei olnud kohtusaalis kuulatav. Kaitsja on kestvalt seisukohal, et sellise taotlusega jäi süüdistusfunktsiooni kandja lubamatult hiljaks. Toimiku kokkupanemise ja kohtusse edastamisega luges prokurör eeluurimise ja süüstavate tõendite kogumise lõppenuks ning võttis sellega riski, et toimikuväliste tõendite esitamine pole hiljem enam võimalik ning mõni asjaolu võib jääda tõendamata kui toimikus olevast teabest selle tõendamiseks ei piisa. Nii osutus toimikus olev asitõendi vaatlusprotokoll kontrollimatuks, sest salvestise kvaliteet oli arusaamatu. Selle puuduse oleks prokurör saanud ja pidanud kõrvaldama kohtueelse menetluse käigus. Hiljemalt pidanuks ta kooskõlas KrMS § 258 lg 1 p-ga 4 esitama vastava taotluse eelistungil. Kaitsja ei näe ühtegi veenvat põhjust, miks prokurör ei saanuks nimetatud ekspertiisi määrata juba eeluurimise ajal või hiljemalt eelistungil. Prokurörile hiljem vastavalt menetluse käigule täiendavate tõendamisvõimaluste andmine ei ole kooskõlas poolte võistlevuse ja võrdsuse põhimõttega. Kuivõrd nimetatud tõendi on prokurör esitanud hilinemisega, tuleb see tõendikogumist välja arvata ning jätta otsuse tegemisel arvestamata. Seega rikkus kohus kõnealust taotlust rahuldades KrMS § 297 lg 2, mis moodustab kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise KrMS § 339 lg 2 mõttes.

Kaitsja peab vajalikuks lisada, et eelmainitud hääleekspertiisist ja transkriptsioonist tulenevalt ei ole tuvastatud isikud, kelle hääl seal väidetavalt kõlab. Selline hääle tuvastamine ei saa kaitsja arvates kuuluda kohtu pädevusse, vaid on lahendatav eriteadmiste abil. Ka see rikkumine moodustab kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise KrMS § 339 lg 2 mõttes.

Kohus märkis, et kohus on seisukohal, et ka nimetatud ekspertarvamuseta, oleks antud episood küllaldaselt tõendatud. Ja lisas, et samas antud ekspertarvamus lisaks kinnitab kannatanu ütluste paikapidavust ja usaldusväärsust. Kohus ei ole aga selle seisukoha aluseks olevat siseveendumust otsuse lugejale jälgitavaks muutnud, s.t otsus on selles osas põhjendamata.

Kaitsjale jääb arusaamatuks milline kohtu polt vahetult uuritud ekspertiisiakt antud juhul kinnitab kannatanu ütluste paikapidavust ja usaldusväärsust. Ilmselgelt peab kohus silmas diktofonilindile tehtud ekspertiis, milles paluti parandada helisalvestise arusaadavust ja salvestis transkribeerida, kuid millega ei tuvastatud kes on need isikud, kelle hääl on seal salvestatud. Arusaamatuks jääb kuidas heli parandamise ja teksti transkribeerimise tuleb võiks tuvastada salvestisel kõnelevad isikud ning kinnitada kannatanu ütluste paikapidavust ja usaldusväärsust.

Seoses kannatanu puudutava episoodi esimese perioodiga peab kaitsja vajalikuks CC

osundada, et ) ja ka kannatanu

süüdistatavate, tunnistajate (eelkõige BB CC enda ütlustest

nähtub, et viimasel oli reaalne võlg ees. Võlg tulenes selle müüs salaja ja BB st, et

CC omavoliliselt maha

varaliste BB poolt soetatud puulõhkumismasina. Sellega vähendas ta BB hüvede saldot puulõhkumismasina väärtuse võrra. Mitte vähetähtis pole ka see, et sellise tegevusega pani hoopis ise toime kuriteo omastam

CC – ise KarS § 201 mõttes.

CC BB tunnistas enda ülalnimetatud võlga ees (vt 12. jaanuari 2012. a kohtuistungi protokolli, lk 4) ning andis vabatahtlikult ja omaalgatuslikult selle tõendamiseks välja võlakirja summas 200 000 krooni. t loovutas nimetatud nõudest BB on kohtus tunnistanud, e

80 000 krooni G. Graubergile (vt 29. oktoobri 2012. a kohtuistungi protokolli, lk 3), mida tunnistas ka Garri Grauberg ise. VÕS § 164 lg 2 kohaselt astus seega G. Grauberg võlasuhtes

CC BB -

ga i asemele ning tal tekkis täielik seaduslik õigus nõuda CC-lt nimetatud võla tasumist.

Asjaolu, et

CC pakkus võla tasumisel raha asemel asju ehk tasumist natuuras, ja et G. Grauberg sellega nõustus, on õiguspärane ja kooskõlas VÕS § 89 lg-ga 1.

Tähelepanuta ei tohiks jätta ka seda, et kui võlgnik jätab võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata, on ta kohustust rikkunud (VÕS § 100) ning võlausaldajal on õigus VÕS § 101 lg 1 alusel nõuda kohustuse täitmist. Samuti sätestab VÕS § 108 võlausaldajale õiguse nõuda rahalist kohustust rikkunud võlgni

– ja vajadusel nõudlikul toonil ja kõval häälel – kult selle täitmist.

Kohus on aga otsuse põhjendamisel ja Garri Garubergi karistusõiguslikku vastutust vaagides nendest õigusvastasust välistavatest asjaoludest millegi pärast mööda vaadanud (otsuse 30. lehekülje seitsmes lõik kuni 31. lehekülje viies lõik).

Seega ei saa olemasoleva võla tagasinõudmine mitte kuidagi täita KarS § 214 objektiivset koosseisu. Nimetatud koosseisuelemendi puudumisel on välistatud isiku süüditunnistamine ja karistamine KarS 214

järgi.

Mis puudutab G. Grauberg poolt 2008. a kevadel kannatanule uuesti helistamist ja nõudmist, et ta peaks hakkama tema elukaaslast igakuiselt 3000 krooniga toetama (otsuse 31. MM

lehekülje kolmas kuni viies lõik), siis selline nõue ei täida väljapressimise objektiivset koosseisu, kuna kohtuotsest ei nähtu konkreetne ähvardus, mis oleks kõnealuse nõudega kaasnenud. Seega ei saa väljapressimise objektiivset koosseisu täita mitte igasugune kannatanule esitatud nõudmine.

Seonduvalt aga kannatanu puu CC dutava episoodi teise perioodiga (nn karjääri juhtum), siis osundab kaitsja sellele, et kui hüpoteetiliselt vastakski tõele Garri Graubergi poolt telefonitsi kannatanu - CC le väidetavalt öeldu „ole õnnelik, et ta kannatanul jalaluid ei lase puruks lüüa“ (millega ka vestlus väidetavalt lõppes), siis ka selline tõdemus ei saaks täita väljapressimise objektiivset koosseisu. Nimelt puudub ka selles lausungis varalise kasu üleandmise nõudmine, millega kaasneb ähvardus või vägivalla kasutamine. Teoreetiliselt võib sellises väljaütlemises näha ennekõike kehalisele väärkohtlemisele kihutamist, kuid sellesisulist süüdistust ei ole Garri Graubergile esitatud.

Juhul kui ringkonnakohus asuks teoreetilisele seisukohale, et Garri Graubergi käitumises võib esineda mõne kuriteo objektiivse koosseisule vastav reaalne ja relevantne ähvardus või vägivalla kasutamine, saaks kaitsja hinnangul põhimõtteliselt äärmisel juhul tõusetuda Garri Graubergi vastutus omavolis ehk KarS § 257 alusel, kuid kindlasti mitteväljapressimises ehk KarS § 214 alusel. võlga CC BB CC ees tunnistasid kohtusaalis vahetult nii kui ning selle BB

reaalse nõude loovutamist G.Graubergile kinnitasid kohtusaalis vahetult nii BB kui G. Grauberg.

Kui asudagi seisukohale, et Garri Graubergil puudus võlg ehk tõeline õigus KarS § 257 tähenduses CC ees, siis saab kaitsja arvates asuda igal juhul seisukohale, Garri Grauberg oli et õigustatud ühiskonnas eksisteerivate õigussuhete raames oletama, et tal on õigus t võlga CC-l nõuda, s.t tal oli oletatav õigus KarS § 257 tähenduses.

Samas ei ole mitte ükski tunnistaja kinnitanud, et G.Grauberg oleks kasutanud CC suhtes mistahes vormis vägivalda, rikkunud või hävitanud vara või sellega ähvardanud, võtnud CC-lt vabaduse või piiranud seda või sellega ähvardanud. Seega puudub kaitsja hinnangul antud juhul tõsikindel tõend, millest võiks järeldada, et G. Grauberg oleks enda lt saadud tõelist BB- või näilist õigust realiseerunud kuriteokoosseisu täitval viisil.

Seega tuleb Pärnu Maakohtu 4. märtsi 2013. a otsus Garri Graubergi süüdimõistmises ja karistamises KarS § 214 lg 2 p 1 järgi kannatanu episoodis tühistada ning Garri Grauberg CC väljapressimissüüdistuses õigeks mõista. Samuti tuleb Pärnu Maakohtu 4. märtsi 2013. a otsus tühistada Garri Graubergilt väljamõistmise osas. sundraha ja tsiviilhagi

3.3.3. Tä , et kohtu käsitlus väljapressimise koosseisu täitva iendavalt osundab kaitsja käitumise (ähvarduse) osas ei ole otsuses kõikide Garri Graubergi kaassüüdistatavate suhtes kaugeltki järjekindel ja objektiivne.

Kaitsja jaoks on kummastav kohtu lähenemine, et ühel (s.t Lauri Vitsutit puudutaval) juhul nendib kohus tõsimeelselt, et tegemist on kannatanu hinnanguga, kuna tõendid L. Vitsuti poolt vägivalla ähvarduse tegemise kohta puuduvad (kuigi kannatanu on oma ütlustes seda kinnitanud), seevastu teisel (s.t Garri Graubergi puudutaval) juhul võtab kohus taas appi

„tõendite kogumi“ instrumendi ja tunnistab Garri Graubergi ütlused ebausaldusväärseks (ja seda kaitsja hinnangul mõlemal juhul põhjendamatult; vt apellatsiooni p 11), misjärel -e 6 ja jaatab väljapressimise objektiivse tunnuse esinemist.

Kaitsja palub ringkonnakohtul kõnealust osundust kindlasti hoolikalt ja tähelepanelikult kontrollida ning hinnata, kas maakohtuniku poolt kaitsja arvates isikute ilmselgelt ebavõrde kohtlemine oli ikka eeskätt materiaalõiguslikult põhjendatud. Kahtlemata on võimalik siinkohal taas rääkida KrMS § 340 lg s 1 sätestatud ringkonnakohtu volitusest teha uus otsus -

olukorras, mil ilmsiks on tulnud muuhulgas materiaalõiguse ebaõige kohaldamine, mis on apellatsioonimenetluses kõrvaldatav.

3.3.4.

uudub vaidlus Garri Graubergi süüdimõistmisest KarS § 257 järgi märgib kaitsja, et p selles, et - E vastu. Vaidlus puudub ka selles, et

ZZ l oli vähemasti oletatav nõudeõigus AS ZZ

oli volitanud ennast võlanõudemenetluses esindama M ning viimase töötajana täitis neid ülesandeid G. Grauberg. Seega teostas G. Grauberg vähemalt enda volitajate oletatavat, kui mitte tõelist õigust. Kaitsja rõhutab, et et öelgu et asjaolu nagu oleks G. Grauberg lausunud tunnistaja -le, QQ

oma isale edasi, et gangsterid käisid ukse taga“, ei ole üldse tõsikindlalt tuvastatud. G.

Grauberg on eitanud sellise väljendi kasutamist, G. Graubergi ütluste kohaselt vastas ta tunnistaja

QQ küsimusele mida isale edasi öelda, et „ütle, et samad poisid käisid, kes kontoriski“. Tegemist on nn sõna sõna vastu olukorraga, milles kõrvaldamata kahtlus tuleb - KrMS § 7 lg.3 alusel tõlgendada G. Graubergi kasuks.

Kaitsja, mööndes, et nimetatud väljaütlemine võib põhimõtteliselt kanda endas negatiivse varjundiga alatooni, koosseisu. kuid see ei täida KarS § 257 Kohus pidas isikuks, kelle suhtes KarS § 257 järgi kvalifitseeritav kuritegu toime pandi, mitte kannatanu , vaid hoopis tunnistaja . Kaitsja on seisukohal, et kannatanut ja tunnistajat QQ TT

ei saa ega tohi kohus otsuse tegemisel ja isikule karistusõiguslike järelmite omistamisel omavahel segamini ajada. Praegusel juhul on kohus seda teinud.

Juhul, kui kannatanuks olekski olnud poeg , siis ei saaks ka enda poolt antud QQ TT TT

ütluste pinnalt väita, et Garri Grauberg oleks oma tõelist või oletatavat õigust teostanud ebaseaduslikult, s.t realiseerinud selle vägivalla, vara hävitamise või rikkumise või sellega ähvardamisega, isikult vabaduse võtmise, isiku vabaduse piiramise või sellega ähvardamisega.

Tunnistades Garri Graubergi süüdi KarS § 257 omavolis, on kohus kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust (täpsemalt KarS § i 257) KrMS § 362 p 1 mõttes. Seega tuleb Pärnu -

Maakohtu 4. märtsi 2013. a otsus nr 1 17334 Garri Graubergi süüdimõistmises ja kari

stamises KarS § 257 järgi tühistada ning süüdistatav õigeks mõista.

3.3.5.

Garri Kaitsja märgib, et maakohus on materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud ka Graubergile karistuse mõistmis KarS § 65 lg 2 järgi. Nimelt, kui kuritegu on toime pandud el

pärast süüdimõistvat otsust karistusest tingimisi vabastamisel määratud katseajal, tuleb liitkaristuse mõistmisel kohaldada KarS § 65 lg 2 sätteid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

12. novembri 2007. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-67-

07, p 8). Seepärast on KarS § 65 lg 2 sätete kohaldamiseks vaja välja selgitada, kas Garri Grauberg pani väidetava väljapressimise toime karistusest tingimisi vabastamisel määratud katseajal või mitte. Harju Maakohtu määrusega vabastati Garri Grauberg tingimisi enne tähtaega karistusest 8. detsembril 2008.

Süüdistusakti järgi pani aga Garri Grauberg väidetava väljapressimisega seotud ähvardused toime enne 2008. aasta septembrit, ja seda vanglas (Tallinna Vanglas) viibides. Nendele asjaoludele toetus otsuse tegemisel ka kohus. Seetõttu ei oleks kohus saanud ega tohtinud

Garri Graubergile karistuse mõistmise KarS § 65 lg 2 kohaldada. Maakohtu kirjeldatud minetus on käsitatav materiaalõiguse (täpsemalt KarS § 65 lg 2) ebaõige kohaldamisena KrMS § 362 p 1 mõttes.

3.3.6. Samuti juhib kaitsja ringkonnakohtu tähelepanu tõigale, et maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 8.1 ja 8.3 on omavahel vastuolus, sest hääleekspertiisi kulu ei ole kohus Garri Graubergilt riigituludesse välja mõistnud.

3.3.7. Kaitsja lisab, et kohus muuhulgas ka Garri Graubergi on läbivalt tuginendu süüdimõistmisel abstraktsete ja eraldi mittehinnatud tõendite kogumile. Siinkohal tuleb lisada, et modus operandi argumendi kasutamisel juures arvestada selle rangete piiride ja piirangutega. Käesoleval juhul on kohus laiendanud modus operandi kohaldamisala põhjendamatult juhtumitele, mis ei olnud kohtuotsuse tegemise ajal üldse varasemate kuritegudena käsitletavad, s.t tegemist ei saanud olla „sarnaste juhtumite arvuga“. Hoopis meelevaldseks tuleb aga lugeda kohtu lähenemine, kus ta näiteks lihtsalt paljasõnaliselt ja kõrge üldistusastmega märgib, et „ ei ole ka kahtlust kannatanu ütlustes, et G.

Grauberg talle inkrimineeritut telefonis kannatanule lausus. Süüdistatava poolt tehtud ähvardused on kinnitatud kannatanu ütlustega, ekspertarvamusega ja arvestades jätkuva episoodi pikkust ka G. Graubergi korduva kuritegeliku käekirjaga, sh lisaks viitega kannatanu QQ

episoodile.“ (Vt otsuse 32. lehekülje teine lõik).

3.3.8. Kuigi , kohus nägi õigustatult ridamisi puudusi ja probleeme süüdistusakti kvaliteedis jäi kaitsjale mulje, et kohus ei olnud sellesisulise täiesti õigustatud kriitika juures siiski päris järjekindel.

3.3.9. Kaitsja palub ringkonnakohtul hinnata, kas käesolevas kriminaalasjas koostatud süüdistusakt ning selle pinnalt väljendatud kohtu seisukohad ja tehtud järeldused on oma faktoloogias (teokirjeldustes) ühitatavad ja õiguslikult (nende tähelepanekute valguses) aktsepteeritavad.

Kuna Garri Graubergi süüdistatakse väljapressimise toimepanemises grupis ehk kaastäideviimises, teeb kaitsja hulgalisi viiteid Riigikohtu lahenditele.

Vaatamata kohtuotsuse kvantitatiivsele pikkusele (80 lehekülge), ei ole see kvalitatiivses mõttes siiski olulises osas piisavalt põhjendatud.

Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 337 lg 1 p st 4, KrMS § 338 p

- -dest 1, 2 ja 3, KrMS 339 lg 1 p-st 7, KrMS 339 lg- -st 2 kaitsja palub st 2, KrMS § 340 lg 2 p

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 4. märtsi 2013. a otsus nr 1-10-17334 Garri Graubergi süüditunnistamises ja karistamises KarS § 214 lg 2 p de 1 ja 4 järgi ning saata selles osas - kriminaalasi Pärnu Maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.

2. Tühistada Pärnu Maakohtu 4. märtsi 2013. a otsus nr 1-10-17334 Garri Graubergi süüdimõistmises ja karistamises KarS § 257 järgi ning mõista süüdistatav õigeks.

3. Jätta tsiviilhagi Garri Graubergi vastu läbivaatamata. CC

VASTUVÄITED APELLATSIOONIDELE:

4.

4.1. K. Jaanupi ja L.Vitsuti kaitsjana esitas prokuröri apellatsiooni osas oma seisukohad

A.Raudsepp, kes leiab, et apellatsiooni prokuröri väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks.

4.1.2.

ohus Keijo Jaanupi õigeksmõistmine KarS § 214 lg 2 p 2 järgi esitatud süüdistuses on k õigesti tuvastanud, et K.Jaanupit kriminaalõiguslikke süüstavaid tõendeid ei ole, kuna poolte, s.o. nn. kannatanu

CC ja K.Jaanupi vahel on tsiviilõiguslik võlasuhe, mida iseloomustab eelkõige pidev rahalaenamine väga paljudelt võlausaldajatelt, s.h. ka K.Jaanupilt ja seda CC ka peale 130 000 tuhande krooni tema isa poolt ära tasumist. Sellekohased tõendid on asjas olemas. K.Jaanupi ja

CC omavaheline hea läbisaamine ja –käimine annab pildi sellest, et poolte vahel valitsesid head suhted ja mingit kuritegu ega sellekohast käitumist ei olnud.

4.1.3. ses

leiab Lauri Vitsuti õigeksmõistmi KarS § 214 lg 2 p 4 järgi esitatud süüdistuses kaitsja, et apellatsioonist ei selgu, kuidas saanuks Vitsut Graubergi sõnakasutust, kehahoiakut ja väljenduslaadi pidurdada ja juhtida. Kohus on tuvastanud, et töösuhe ei ole automaatselt asjaoluks, et võlgu tuli Vitsuti korraldusel vägivallaga nõuda. Kohtuistungil leidis tõendamist, et Vitsut selgitas täpselt, kuidas võlgnikega toimetada ja et see peab jääma sündsuse ja seaduse raamidesse. Selline juhis oli Graubergile antud Vitsuti poolt. Muu ei ole millegagi tõendatud.

Mitte millegagi ei ole tõendatud, et Vitsut andis korralduse ähvardada või mõjuda ähvardavalt. On ilmne, et kui isikud omavahelises vestluses kõrgendavad hääletooni, siis ei saa asuda seisukohale, et tegemist on tõsiseltvõetavate ähvardustega. Maakohus leidis õigesti, et puuduvad tõendid selle kohta, et L.Vitsuti ja G.Graubergi vahel oli selline kuriteokokkulepe ja kooskõlastatud tegevus neile inkrimineeritud kuriteoks. Seega on ka õigeksmõistmine ainus võimalik lahend.

4.1.4 ses episood) . Lauri Vitsuti õigeksmõistmi KarS § 257 järgi esitatud süüdistuses (QQ heidab prokurör Vitsutile ette, et võttes tööle korduvalt karistatud isiku, kes kandis vangistust ja andes talle ülesandeks võlgade sissenõudmise ja selleks võlgnike survestamise, võis ja pidi L.Vitsut aru saama, et sellise isiku väline olek, hoiak, kasutatav sõnavara jne peavad mõjuma võlgnikele ähvardava hoiatusena, et esitatud nõuded tuleb vastuvaidlematult täita.

Välimuse ja eelneva elukäigu pinnalt ei saa asuda seisukohale, et tegemist on automaatselt kurjategijaga ja tema mistahes tegevus on automaatselt kuritegu, kuna sisendab kellelegi hirmu.Survestamine ja võla nõudmine ei ole kriminaliseeritud tegu, kui sellel ei ole kriminaalkuriteo tunnuseid. Neid tunnuseid kohus ei tuvastanud, sest sellekohaseid tõendeid asjas lihtsalt ei olnud.

Seetõttu on kohtuotsus ka selles osas seaduslik ja põhjendatud. Kaitsja palub Keijo Jaanupi ja jätta apellatsioonkaebus rahuldamata,kohtuotsus muutmata ja Lauri Vitsuti õigusabikulud jätta riigi kanda.

4.2

Vastuväited prokuröri apellatsioonile on esitanud K.Jaanupi kaitsjana ka S.Sillar, kes leiab, et prokuröri apellatsioonis esitatud väited ja arutlused ei anna alust maakohtu seadusliku otsuse muutmiseks. se juba maakohtus Prokuröri apellatsioonis põhimõtteliselt korratak prokuröri poolt esitatud mõtteid. Apellatsioonimenetlus ei ole sama asja teistkordne käsitlemine teises kohtukoosseisus, vaid eelkõige esimese astme kohtu tegevuse kontrollimine apellatsiooni piires (RKKKo nr 3-1-1-115-04).

Apellatsioon on üles ehitatud eeldusele, et maakohus on asjas kogutud tõendeid hinnanud ekslikult. Sellise seisukohaga ei saa nõustuda.

Maakohus on väga veenvalt, jälgitavalt ja loogiliselt arusaadavalt selgitanud, miks ei ole esitatud süüdistuse raamides võimalik Keijo Jaanupit süüdi tunnistada. Kaitsja nõustub süüdistusaktile maakohtu poolt esitatud kriitikaga.

Maakohus on otsuses väga põhjalikult analüüsinud Keijo Jaanupi vastu esitatud süüdistust toetavaid tõendeid ning on väga arusaadavalt põhjendanud, et süüdistus rajaneb otseselt ja ainult kannatanu

CC ütlustel. Ülejäänud süüdistaja tõendid, nt tunnistajate ütlused kinnitavad sisuliselt ainult seda, mida

CC on neile rääkinud ja millises pingeseisundis viimane oli. Keijo Jaanupi kaitsja nõustub täielikult maakohtu vastuoludeta esitatud käsitlusega ning leiab, et puudub tõsiselt võetav võimalus kannatanu ütluste eelistamiseks kohtualuse Keijo Jaanupi ütlustele. Kohus on arusaadavalt põhjendanud, miks ei saa lugeda kannatanupoolseid Keijo Jaanupit süüstavaid ütlusi eluliselt usutavaks. Prokuröri apellatsioonis ei ole suudetud kummutada maakohtu ühte põhiväidet – kui oli CC

suhetes Keijo Jaanupiga tõepoolest väljapressimise ohver, nagu ta püüab väita, siis miks ta aina otsis Keijo Jaanupiga kontakti ning laenas temalt jätkuvalt raha. Selline väidetava raske esimese astme kuriteo ohvri käitumine ei ole mõistetav, loogiline ja kooskõlas praktikaga.

Keijo Jaanupi kaitsja ei näe maakohtu otsuses minetusi, mis võiks kaasa tuua kohtuotsuse muutmise, mistõttu p ätta prokuröri apellatsioon rahuldamata ning Pärnu Maakohtu otsus alub j kriminaalasjas muutmata.

Mõista Eesti Vabariigilt Keijo Jaanupi kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud kohtukulud õigusabile 500.- eurot.

4.3.

Prokuröri vastuväidetes kaitsjate apellatsioonidele märgitakse, et prokuratuur ei nõustu apellatsioonis esitatuga, et kohtulik uurimine on olnud ühekülgne ja puudulik, kohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ning on oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust (KrMS § 338 p 1,2,3). Otsuse tegemisel o

n Pärnu Maakohus tuginenud kõigile tõenditele, mis olid vahetult uuritud kohtuistungil. Täidetud on KrMS § 60 sätestatud nõue, et kohus tugineb kriminaalasja lahendades asjaoludele, mis ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks, seega on järgitud kriminaalasja tehiolude igakülgse, täieliku ja objektiivse uurimise nõuet ning KrMS § 61 sätestatut tõendite hindamine, mille kohaselt ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud -

jõudu ja kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Maakohtu otsus on igakülgselt motiveeritud. Kohtu siseveendumuse kujunemine on otsuse lugejale jälgitav. Kohus on ära näidanud, millised asjaolud kohus tõendatuks luges ning millistele konkreetsetele tõenditele ja miks ta seejuures tugines.

Kohus on andnud hin kuulatud kannatanute, nangu kohtus üle tunnistajate ja süüdistatavate

ütlustele, on hinnanud kirjalikke tõendeid ning välja toonud vastuolud, mis kummutavad süüdistatavate end õigustavad väited.

4.3.1. Garri Graubergi kaitsja P.Palmiste apellatsiooni o apellatsioonis sas märgib prokurör, et leiab kaitsja, et maakohtu järeldused ei ole piisavalt põhistatud ja seisukohad ammendavad. Seega on tegemist kriminalmenetluseõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes, mis toob kaasa kohtuotsuse tühistamise ja saatmise maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.

Sellise seisukohaga ei saa nõustuda. on kohtuistungil kontrollitud tõendeid Maakohus analüüsinud, usaldusväärsust hinnanud, neid omavahel kaalunud ja kogumis hinnanud. Kohus on on kohtuotsuse lugejale oma järeldusi põhistanud ning kohtu siseveendumuse kujunemine jälgitav. Tuleb märkida, et kohtuotsuses toodud põhistustega mittenõustumine ei ole samastatav põhistuse puudumisega KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes.

Maakohus on G.Graubergi tegevusele hinnangu andmisel ja tema ütluste usaldusväärsuse hindamisel kõrvutanud erinevatest tõenditest tulenevaid andmeid, s h kannatanu ütlusi CC

ning on põhjendatult leidnud, et puudub alus kahelda kannatanu ütluste usaldusväärsuses, kuivõrd need haakuvad teiste uuritud tõenditega. Vastavalt KrMS § 124 lg 1 on asitõend kuriteo objektiks olnud asi, kuriteo toimepanemise vahend, kuriteojäljega asi, kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis või

kuriteosündmusega seotud muu asendamatu objekt, mis on kasutatav tõendamiseseme asjaolude selgitamisel. Kohtueelses menetluses esitas kannatanu menetlejale diktofoni, CC

milles oli salvestatud tema kõne G.Graubergiga Nimetatud kõne oli oluline . tõendamisvajadusest lähtuvalt, mistõttu menetleja vaatles diktofoni asitõendina ja ühtlasi oli vaatlusprotokolli kantud ka salvestistel olev tekst. Vaatlusprotokooli lõpus on märge, et protokolli juurde kuulub vaadeldud diktofon OLYMPUS ja salvestis CD plaadil. Kohtueelse menetluse lõpus ei taotlenud kaitsjad salvestiste kuulamist, küll aga kohtuliku uurimise käigus, et võrrelda salvestise vastavust vaatlusprotokollis fikseerituga. Kuna kohtusaalis salvestise kuulamine ja sellest arusaamine oli halb salvestise kvaliteedi tõttu, millist asjaolu ei näinud prokurör ette, esitas prokurör taotluse kohtule KrMS § 297 korras täiendava tõendi kogumiseks ehk määrata hääleekspertiis salvestise helikvaliteedi parandamiseks ja transkriptsioonide saamiseks. Vastava taotluse esitamist on prokurör maakohtule ka põhjendanud. Maakohus nõustus esitatus taotlusega ja põhjendustega ning rahuldas selle määrates hääleekspertiisi. Leian, et tegemist ei ole võistlevuse ja võrdsuse põhimõtte rikkumisega, s o kriminaalmenetluse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 2 mõttes.

Hääleekspert on samuti ekspertiisiaktis märkinud, et soovituslikult tuleks salvestisi kuulata helikindlas ruumis ja võimalusel kõrvaklappidega, mistõttu leidis kinnitust asjaolu, et prokurör ei näinud ette salvestise avalikul kuulamisel kohtusaalis tekkivaid probleeme.

Kohus ei ole asunud isikute tuvastamisel salvestise järgi eksperdi rolli. Nimelt nähtub eksperdi poolt esitatud kõnede transkriptsioonist, et on jälgitav kes isikutest omavahel kõnelevad, kuna teineteise poole pöördutakse eesnimede pidi ja isikud on tuvastatavad ka kõneluste konteksti arvestades. Kohus on põhjendanud, et elulise usutavuse pinnalt on arusaadav, et omavahel kõnelesid kannatanu ja süüdistatav G.Grauberg. CC

Maakohus on otsuse lk 40 p 2.6 analüüsinud miks ei pea G.Graubergi ja BB ütlusi CC

väidetava võla “loovutamisest” G.Graubergile usaldusväärseks. Kohus on nn “võla loovutamise” probleemi analüüsinud põhjalikult otsuse lk 40 44. Kohus on analüüsinud nii -

KarS § 214 (väljapressimine) kui KarS § 257 (omavoli) koosseise. Maakohtu selliste järeldustega saab täielikult nõustuda, et G.Graubergile esitatud süüdistus KarS § 214 lg 2 p 1,

4 alusel

on tõendamist leidnud.

Apellatsioonile vastaja nõustub kaitsja mõttekäiguga, et kohtu käsitlus väljapressimise koosseisu täitva käitumise (ähvarduse) osas ei ole otsuses G.Graubergi kaassüüdistatava

L.Vitsuti suhtes olnud järjekindel ja objektiivne. Apellatsioonile vastaja on vaidlustanud

G.Graubergi õigeksmõistmise KarS § 214 järgi YY episoodis ja vaidlustanud ka kaassüüdistatava L.Vitsuti õigeksmõistmise KarS § 214 lg 2 p 4 ja § 257 järgi. Nõustuda ei saa apellandi väitega, et tulenevalt KrMS § 7 lg 3 tulnuks kõrvaldamata kahtlus tõlgendada G.Graubergi kasuks. Kaitsja peab silmas G.Graubergile esitatud süüdistust KarS §

257 järgi g ei ole ähvardanud QQ episoodis. Kaitsja leiab, et G.Grauber QQ ega ning TT

viimasele ei öeldud lauset “ütle isale edasi et gängsterid käisid”. Seega ei le täidetud KarS § o

257 koosseis. Kaitsja käsitlus, et eelpool nimetatud väljaütlemine kannab küll negatiivset alatooni, kuid ei ole ähvardus. Samuti ei tehtud sellist ähvardust ei kannatanule QQ-le ega tunnistaja -le, TT seega puudub KarS § 257 koosseisuline tunnus. Maakohus on põhjendanud, miks loeb usaldusväärseks tunnistaja ütlused, et just eelpool TT kirjeldatud ütlust “ütle et gängsterid käisid” G.Grauberg kasutas. Tehioludest nähtuvalt oli sellise sõnumi saatmine G.Grauberg poolt QQ-le kui E AS juhatuse liikmele tema alaealise 15 aastase poja

TT kaudu selge märk, et seda tehti teadlikult esitatavate nõuete tõsiduse näitamiseks ja amiseks nõuetele alluma. Ajalises QQ survest järjestuses käis G.Grauberg enne kodus, kus viibis üksinda 15 a E AS kontorisse minekut Q TT. Alles pärast seda külastas G.Grauberg AS E, kus kohtus -ga. Selleks hetkeks oli

QQ QQ teadlik G.Graubergi käigust ja öeldust, mistõttu edasised kontaktid G.Graubergiga andsid talle aluse tunda hirmu võimaliku vägivalla ees enda ja oma pere suhtes.

Kannatanu

QQ selgitas kohtus, et sellise tegutsemisviisi tõttu oli tal põhjendatud alus arvata, et eitava vastuse saamise korral esitatud nõudele võivad süüdistatavad võtta ette teisi samme, mis seavad ohtu tema enda, pere ja vara. Kohus on õigesti kohaldanud materiaalõigust mõistes G.Graubergi süüdi KarS § 257 järgi.

Kohus ei ole ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust G.Graubergile liitkaristuse mõistmisel KarS § 65 lg 2 alusel.

Kaitsja viitab süüdistusele CC episoodides enne 2008 a septembrit. Samas on G.Grauberg vabastatud tingimisi enne tähtaega 8.12.2008, kuid KarS § 76 alusel katseajaga kuni 25.02.2011 a.

Süüdistusest nähtuvalt on G.Graubergile esitatud süüdistus ka 2009 a jaanuarikuu alguses eeluurimisega tuvastamata kuupäeval nõude esitamisest sülearvuti

CC- , et ta ostaks talle le .

Samuti on esitatud süüdistus seonduvalt episoodiga selles, et tema nõudis Lauri Vitsut QQ i

korraldusel 18.02.2010.a. kella 15:15 paiku AS E kontoris

- Pärnu linnas XXX QQ lt võlanõude tasumist summas 82 455 krooni jne. Seega on mõlemad kuriteod toime pandud katseajal, mistõttu karistuse mõistmine KarS § 65 lg 2 alusel on õige.

Maakohus on põhjendanud, et sarnane käitumisviis ehk on G.Graubergi puhul märgatav nii CC-ga seotud episoodis kui ka episoodis. QQ Pärnu Maakohtu 04.03.2013.a otsus G.Graubergi süüdimõistmises ja karistamises CC ja

QQ episoodides on seaduslik ja põhjendatud. Maakohtus läbi viidud kohtulik uurimine on olnud igakülgne, täielik ja objektiivne, kohus ei ole oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust ega ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust.

4.3.2. R.V, . XX, S.I.U kaitsja P.Järve apellatsioon Pärnu Maakohtu 04.03.2013 a otsuse resolutiivosas on Siim I.U süüdi mõistetud KarS §

214 lg 2 p 4 järgi ja karistatud 4 aastase vangistusega, mis KarS § 73 lg 1, 3 alusel jätta täielikult täitmisele pööramata kui Siim I.U ei pane 4 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Maakohtu motiveeritud otsuse resolutiivosas on samuti S.I.U süüdimõistmine ja karistamine õigesti märgitud. Motiveeritud otsuse lk 75 on otsuse sõnastuse kontekstist aru saada, et kohus peab silmas Siim I.U, mitte tema venda . Viide -le, kelle XX XX

süüdimõistmist ja karistamist on eelnevalt otsuses käsitletud, on tehnilist laadi viga, mida ringkonnakohus saab parandada.

Kaitsja on vaidlustanud kuriteo toimepanemise koha ehk Ahula karjääri väitega, et sellist karjääri ei ole olemas. Küll aga esitas kaitsja kohtule tõendid, et samas piirkonnas on Neitla karjäär. Süüdistuses on märgitud karjääri nimeks Ahula karjäär, mis tuleneb kannatanu poolt avaldatust. Ka kohtuistungil 12.01.2012 / / on kannatanu

CC öelnud …

See asjaolu viitab kannatanu teadmisele, et Ahula juures asuv karjäär kannabki seda nime.

Oluline ei ole millist nime karjäär kannab, vaid kannatanu peab silmas just Ahula lähistel olevat karjääri, kuhu teda viidi 2008 a septembrikuus. Asjaolu, et Ahula läheduses on karjäär on kinnitanud ka ise / 30.10.2012 p XX rotokoll lk 5/ vastates kaitsja küsimustele : Kas on teada Ahula lähedal karjäär, kus on vesi ja kus oleks saanud vee alla suruda? Näiteks Ahulas 5-6 km eemal on üks karjäär, ma tean, kevadel on vesi aga suve lõpuks on vesi läinud. Siim I.U ütlused vastates kaitsja küsimustele Kas on Ahulas

karjäär, kus saaks vette ujuma minna? Ei ole karjääri aga kaks karjääri on, kus ei ole vett sügisel. Seega on kinnitust leidnud fakt, et Ahula lähedal on olemas karjäärid, kus on vesi.

Kohtuistungi 18.05.2012 protokollist nähtuvalt ei vasta tõele apellandi väide, et juhul kui S.ja XX peksid kannatanu

CC 15 korral kätega ribidesse ja neerude piirkonda, siis on CC väitnud

CC ema

LL ülekuulamisest 18.05.2012 kohtuistungil , et tema poja külg oli sinine, kinnitab tunnistaja EE milla alusel saab järeldada mitte „sinise pleki“ olemasolu, vaid ulatuslikumat verevalumit, mis oli tekitatud peksmise tulemusena. CC

Kaitsja poolt esitati pildid Neitla karjäärist, mis olid tehtud 2011 a sügisel. Selle kinnituseks on viide pildil, kus isiku käes on 2011 a septembrikuu ajaleht. Sündmus toimus CC- 2008 a ga

septembris, seega 3 aastat varem, mistõttu kohus luges õigustatult nimetatud tõendi ebausaldusväärseks. Kohus leidis, et muude tõenditega, s h kannatanu ütlustega, CC

tunnistaja

EE ütlustega, ekspertarvamusega, kontoväljavõtetega jne on XX süü leidnud tõendamist.

Seonduvalt kaitsja etteheidetega S.I.U süüdistusse puutuvalt. Apellatsioonile vastaja jääb nende seisukohtade juurde mis on esitatud p 2 seonduvalt - XX ga. Vastaja märgib, et ekslik on apellandi seisukoht, et S.I.U konto kasutamine rahaülekannete tegemiseks ei oma mingit tähtsust. Pärast sündmusi 2008 a septembris karjääris, oli S.I.U vägagi teadlik, et CC on kohustatud maksma rahasummasid G.Graubergile ja et tema kontot kasutatakse rahade ülekandmiseks. Seda kinnitavad kohtus uuritud tõendid, s h konto väljavõtted, millest nähtub, et kui raha S.I.U-le kontole laekus, tegi ta ülekandeid erinevatele isiktele, s h G.Graubergi elukaaslase kontole.

Seonduvalt kaitsja etteheidetega R.V maakohus piisava süüdistusse puutuvalt on põhjalikkusega analüüsinud R.V rolli väljapressimise koosseisu realiseerimisel, s h ka võlakirja allakirjutamisega seonduvalt. Maakohus on analüüsinud, miks peab usutavaks kannatanu

CC ütlusi ja leidis, et see haakub kohtus uuritud teiste tõenditega, s h salvestises fikseerituga / . Vastaja ei nõustu kaitsja etteheidetega süüdistuse ebamäärasuse kohta ja leiab et R.V tegevus on süüdistusaktis lahti kirjutatud.

Kuna apellant mainib nn „võlanõude loovutamist“ G.Graubergile, siis maakohus on seda probleemi analüüsinud põhjalikult otsuse lk 40-44.

R.V-le, - XX le ja S.I.U-le oli esitatud süüdistus, et nemad panid toime väljapressimise kaastäideviijatena. Apellant on viidanud mitmetele riigikohtu lahenditele, mis käsitlevad kaastäideviimist.

Vastaja viitab samuti riigikohtu lahendile, nr 3-1-1-23-01 ohtus uuritud

ja märgib, et k

tõenditest näht karjääri, kusjuures eelnevalt oli ta uvalt viis just R.V kannatanu

CC kannatanu viinud eksitusse sõidu eesmärgist Karjääris ootasid aga ees vennad I.U, kes . kannatanut peksid ja hiljem just R.V korraldusel vette viisid ja peadpidi vee alla surusid. Seega nähtub tõenditest, et R.V oli oma roll ja vendadel I.U oma roll toimunus, mistõttu nende tegutsemist saab vaadelda kui tegutsemist ühtse eesmärgi nimel, kus igaüks andis neist olulise panuse tagajärje saabumisse ehk tegemist on kaastäideviimisega.

Kaitsja etteheide, et hääleekspert on vaid helisalvestise arusaadavust parandanud ja teinud transkriptsioonid ning enamat ei ole eksperdilt nõutud, on alusetu, sest kohus andis kõigile menetlusepooltele õiguse ja võimaluse esitada eksperdile küsimusi. Kaitsjad seda võimalust ei kasutanud ega esitanud küsimusi. Samas jääb vastaja eelpool avaldatud seisukohale, et salvestisest ja transkriptsioonidest on võimalik teksti kontekstist tulenevalt tuvastada isikuid, keda kutsutakse eesnime pidi ja kes on vestluspartnerid. Need nimed, mida ekspert kuulis, on ekspertiisiakti lisades-transkriptsioonides ka märgitud. Alusetu on kahtlus, et ekspert on mõjutatud eelnevast menetleja poolt koostatud stenogrammist. Ekspert tegutseb sõltumatult ja on teadlik kriminaalvastutusest teadvalt vale eksperdiarvamuse andmise eest. Lisaks oli kaitsjatel õigus KrMS § 297 korras esitada taotlus ja kutsuda hääleekspert kohtusse ning esitada talle küsimusi seoses ekspertiisi tegemise asjaolude ja ekspertiisiaktiga, kuid sellist võimalust kaitsjad ei kasutanud. Seega leiab vastaja, et hääleekspertiisi määramisega ei ole kohus rikkunud menetluspoolte võrdsuse ja võistlevuse põhimõtet ning rikutud ei ole oluliselt k

riminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes. Seonduvalt kaitsja etteheidetega, et kohus on otsuse tegemisel tuginenud tunnistajate ,

EE ŠŠ ütlustele seoses msn vestlusega S.I.U ja nn karjääriteemat leiab ŠŠ vahel, mis puudutas prokurör, on seda probleemi analüüsinud ja põhjendatult leidnud, et puudub alus et maakohus ütluste usaldusväärsuses kahelda. Samuti andis tunnistaja ütlusi, et kõnelus S.I.U ja EE ŠŠ vahel msn vaheldusel oli ajal kui oli vahistatud. Puudub eluline usutavus, et tunnistaj CC a on andnud sellise olulise fakti osas valeütlusi, sest puudub motiiv miks ta peaks seda tegema.

Kohus hindas tunnistaja ütlusi kogumis teiste tõenditega ja põhjendas, miks tunnistaja ütlused saab lugeda usaldusväärseks.

Karistuse mõistmisel R.V-le le ja S.I.U-le on kohus lähtunud KarS § 56 , - XX

sätestatust, oma kaalutlusõigusest ja on otsuses piisavalt põhjendanud, mida võtab arvesse isikutele karistuse mõistmisel.

Tulenevalt esitatud tsiviilhagidest, leiab jalikult prokurör, et maakohus on väga põh analüüsinud kannatanu CC nõudeid süüdistatavate vastu ja on esitanud oma põhjendused, mis on veenvad.

Prokurör leiab, et Pärnu Maakohtu 04.03.2013.a otsus R.V, XX ja S.I.U süüdimõistmises ja karistamises on seaduslik ja põhjendatud. Maakohtus läbi viidud kohtulik uurimine on olnud igakülgne, täielik ja objektiivne. Kohus ei ole oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust ega ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust. Kohtu siseveendumuse kujunemine on lugejale jälgitav ja tõendeid on hinnatud nende kogumis.

KrMS § 337 lg 1 p 1 alusel palu jätta Pärnu Maakohtu 04.03.2013 a otsus G.Graubergi, b

R.V,

XX ja S.I.U süüdimõistmises ja karistamises muutmata. Kaitsjate P.Palmiste ja P.Järve apellatsioonid jätta rahuldamata.

4.4. P.Järve on esitanud vel täiendavad seiuskohad, kus palun kohtul arvesse võtta antud kriminaalasja lahendamisel,et Siim I.U oli väidetava kuriteo toimepanemise ajal veel alaealine.Seda keegi,vaatamata kaitsja vastavatele viidetele arvesse ei ole võtnud. Arvesse ei ole võetud ka seda, mistõttu ei vasta tema poolt sügavasse vette et Siim I.U ei oska ujuda, minek tõele. Esitab R.V rendilepingu, mis näitab,et ta on leidnud endale Rootsis korraliku töökoha ,elab seal perega, öömeheteed jätkata. Takistuseks võib osutuda kavatseb korraliku t

kohtuotsus nn šokivangistuse osas. Peale selle, otsus rikub ära võimaluse eluga et selline normaalselt edasi minna see hilinenud šokivangistus midagi anda ei saa.

KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

5. Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, apellatsioonide ja nendele esitatud vastuväidetega leiab järgmist.

5.1. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-92-11 on sedastatud põhimõte, et kui apellatsioonis viidatakse kriminaalmenetlusõiguse olulisele rikkumisele esimese astme kohtus, peab ringkonnakohus apellandi väiteid kontrollima. Tuvastades maakohtu poolse olulise kriminaalmenetlusõiguse rikkumise KrMS § 339 lg 1 p

11 tähenduses, tuleb -de 1- ringkonnakohtul, juhindudes KrMS § 341 lg st 1 või 2 maakohtu otsus vältimatult tühistada ja -

saata kriminaalasi esimese astme kohtule uueks arutamiseks. Sellisel juhul puuduvad ringkonnakohtul volitused asuda kriminaalmenetlusõiguse rikkumist ise kõrvaldama.

Eeltoodust tulenevalt annab kolleegium esmalt hinnangu kaitsjate apellatsioonis viidatud maakohtu poolsetele menetlusnormi olulistele rikkumistele ning neist tulenevalt kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks saatmise taotlusele.

Apellantide poolt viidatud KrMS § 339 lg 1 p 7 näeb menetlusõiguse olulise rikkumisena ette kohtuotsuses põhjenduste puudumise.

Riigikohus on oma korduvates lahendites/ nt otsus 3-1-1-75-11/ esitanud kohtuotsuse põhistatuse üldise tähendusena kohtu siseveendumuse kujunemise jälgitavuse, mis sisuliselt tähendab et kohtuotsuses tuleb ära näidata, millised asjaolud luges kohus tõendatuks ning millistele konkreetsetele tõenditele ja miks kohus seejuures tugines.

Ülaltoodud seisukohad on oma apellatsioonis esitanud ka G.Graubergi kaitsja, leides, et G.Graubergi ütluste tunnistamisel ebausa usväärseks on kohtu põhj ndus liiga üldine. ld e Seega tuleneb juba apellatsioonist,

pole alust et kohus on oma põhistuse esitanud mistõttu rääkida põhjenduste puudumisest KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes.

Asjakohane ei ole latsioonis tehtud etteheide sellest, et kohus on seisukohtade P.Järve apel põhistamisel tuginenud tõendite kogumile. Kk peavadki kajastu

ohtuotsuse põhiosas ma kohtu seisukohad ja vastavalt KrMS § 61 lg 2 peabki kohus tõendeid kogumis hindama.

Kaitsjad on teinud ka etteheite, et kohus ei ole esitanud konkreetseid tõendeid, mis sellise tõendite kogumi moodustavad.

Kohtukolleegium sellise väite a nõustuda ei saa. Maakohus on ära näidanud nii kirjalikud g tõendid kui ka isikulised tõendid ja seda kuriteoepisoodide kaupa ning on alates otsuse lk. 19 ka vahetult u l uritud tõendeid kõrvutanud ning on andnud tõendite usa dusväärsusele ka oma hinnangu. Asjaolu, et kohus ei ole lugenud kõikidest teistest tõenditest usa dusväärsemateks ja l

ainuõigeteks süüdistatavate ütlusi, pole hinnatav põhjenduste puudumisen Tegemist on a. kaitsja te mittenõustumisega tõenditele antud hinnanguga ning kohtu järeldustega.

Kaitsjad on leidnud, et kannatanu ja süüdistatavate ütlustele on maakohtu poolt antud ebaõige hinnang. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et KrMS § 61 lg 1 kohaselt ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu kohus hindab kõiki tõendeid kogumis ja alles selle -

tulemusena teeb järelduse ütluste usaldusväärsuse kohta. Kohus peab arvestama kõigi asjaoludega, mis on olemuselt kriminaalasja õigeks lahendamiseks asjakohased ning mis võivad mõjutada tõendite hindamist, sh nende usaldusväärsust.

Maakohus on ära näidanud millised tõendi usväärseks ja on andnud d ta tunnistab usald hinnangu ka kannatanu

poolt apellatsioonis uuesti v detust, CC ütlustele tulenevalt kaitsjate äi

et tegemist on varem kriminaalkorras karistatud isikuga. Kolleegium leiab, et nimetatud asjaolu ei anna alust hindamiseks isiku poolt antud ütluste ebausaldusväärseteks. Selline hindamine oleks vastuolus nii seaduses kui kohtuprakt a ettenähtud ik s omaksvõetud tõendite

hin on vastuolus ka kaitsjate endi seisukohaga G.Gaubergi ja damise põhimõtetega ning

R.V,

l. Nimetatud isikud on samuti XX ütluste usaldusväärseteks hindamise kriminaalkorras karistatud.

Kokkuvõtvalt kolleegium leiab, et kohtuotsuse ja apellatsioonide pinnal ei ole tuvastatav kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine KrMS § 339 lg 1 p 7 tähenduses

, mis annaks

aluse maakohtu otsus e uueks e tühistamiseks ning kriminaalasja saatmiseks maakohtul arutamiseks.

5.2. G.Graubergile, S.I.U-le, R.V-le ja -le XX esitatud süüdistus seonduvalt kannatanu - . CC ga

Maakohus tegi kõikide süüdistatavate suhtes süüdimõistva otsuse. Otsuse vaidlustasid kaitsjad . , kes taotlevad õigeksmõistva otsuse tegemist

Maakohus on andnud hinnangu ko ja apel

htuistungil kõlanud latsioonides uuesti tõstatatud

seisukohale, et Ahula karjääri pole olemas. Kolleegium nõustub maakohtu selgitusega, et

Ahula läheduses asuvat karjääri, kus kannatanu ütluste kohaselt tema suhtes vägivalda kasutati on nimetatud Ahula karjääriks, ei anna alust hinnata süüdistust arusaamatuks. Samuti ei anna na ja puudulikuna ka asjaolu, et kohus ei alust hinnata kohtulikku uurimist ühekülgse ole kontrollinud kas stel oleva , et oli Ahula lähi s karjääris 2008 aastal võis olla vett niivõrd võimalik kannatanu pea vee alla suruda. Kannatanu ütluste usa dusväärsust ei sea kahtluse l alla ka kaitsja esitatud pildid ast koos 2012 aastal . süüdistatav väljaantud Maalehega

Karjääri emaolu on tõendatud ka ntud ütlustega kannatanu viimine ja seal vee ol EE poolt a sellest, et pärast poja vahistamist 2009 aastal nägi ta arvutist vestlust S.I.U ja ŠŠ vahel, nii karjäärist kui seal ujumisest ja selle vajadusest, et Garrile näitemängu teha. Kaitsja väited et 15 lööki süüdistatavate poolt pea sellest, ksid kaasa tooma hulgaliselt siniseid

plekke on oletus, millele kolleegium ei pea vajalikuks hinnangut anda, märgib vaid, et väljapressimise koosseisu ei moodusta vaid kannatanu siniseks peksmine vaid ka kehaline väärkohtlemine KarS § 121 tähenduses, mis võib seisneda ka ühes löögis. Viidatud löömise tagajärjel kannatanul kehal sinise verevalumi olemasolu on kinnitanud ka kannatanu ema , EE kelle ütluste u ldusväärsuses pole alust kahelda. sa

Apellandi etteheited

-le rahasumm XX süüdistusele puudutavalt SS ade ülekandmisest pole

antud juhul asjakohased. Süüdistuse kohaselt oli tegemist grupis toimepandud kuriteoga ja üheks kaastäideviijaks oli R.V, kelle elukaaslaseks oligi . Asjaolu, et raha tuleb SS

just SS arvele kanda esitasid süüdistatavad kannat vahetult pärast vägivalla anule koos ja kasutamist karjääris.

Kaitsja poolt viidatud S.I.U-le esi oma konto kaudu kannatanu raha tatud süüdistusele CC edastamisest G. asele, on maakohus oma hinnangu andnud ning on Graubergi või tema elukaasl

juba leidnud, et enne 2008 aasta septembrit puudutava süüdistuse osaga pole S.I.U-le midagi õigusvastast ette heidetud.

2008 aasta septembris ja selle le järgnenud väljapressimisega seotud süüdistuses etteheidetavad S.I.U teod on maakohus seaduslikult aga hinnanud kuriteoga seonduvateks ning grupis toimepanduks.

R.V-le esit t on samuti maakohtu poolt piisavalt ning on atud süüdistus analüüsitud inkrimineeritud tegude osas esitatud tõendid, mis olid aluseks maakohtule süüdismõistva otsuse tegemiseks.

Koll ja otsusest on arusaadav milles seisnes R.V kui eegium leiab, et süüdistusest väljapressimise kaastäideviija osa s kannatanu karjääri viimisel, tema 2008 aasta septembrikuu

suhtes vägivalla kasutamisel ja temalt raha nõudmisel. Samuti on tõendamist leidnud, et võlakirja kirjutamise ajaks 2008 aasta novembris, oli juba eelnenud kannatanu CC suhtes vägivalla kasutamine. Ei saa nõustuda apellandi väitega et võlakirja kirjutamine pole seotud süüdistuses KarS § 214 koosseisuga. Nii süüdistuses kui otsuses on etteheidetavaks teoks pärast 2008 aasta füüsilise vägivalla kasutamist kannatanu psüühiline survestamine 200 000 krooni suhtes võlakirja kirjut poolt antud ütluste kohaselt a amisel. Kohtuistungil

BB lustas ta CC-

t valt ei osanud ta ga koos puiduäri, kuhu ta investeeris ka oma raha. Samas ütlus est nähtu täpsustada kui palju kannatanu talle 2008 aastal, mil toimus võlakirja kirjutamine enam võlgu oli või kui palju oli kannatanu juba talle tagasi mak nud kas ise või kellegi teise kaudu s / 3 kd.

t.lk. 149-150/. Kannatanu tunnistas, et sai -l 140 000 krooni, kinnitas korduvalt, et CC BB t võlakirja kirjutamise päeval 2008 aastal oli le tasutud võlg, trahvid, viivised ja intressid/ BB-

1 kd. t.lk. 146-152/.

Apellandid, on leidnud

, et hääleekspertiisi määramisega on menetluspooli ebavõrdselt koheldud, millega on kohus rikkunud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg mõttes. Tegemist on emisega. kohtu poolt prokuröri töö ärateg Kolleegium sellise käsitusega ei nõustu.

Maakohus on asjakohaselt viidates Riigikohtu poolt sedastatule, leidnud, et asitõendina kriminaalasja juurde lisatud vestlus, mis on kannatanu poolt menetlejale esitatud, on lubatud tõendiks Tegemist ei ole kohtu poolt kogutud täi ndava tõendiga vaid süüdistaja poolt . e

kohtule esitatuga. Asjaolu, et kohtulikul uurimisel ei olnud võimalik tehnilistel põhjustel avalikult kohtusaalis kontrollida vaatlusprotokollis kajastatud stenogrammi vastavust teabetalletisega

, mistõttu kohus määras hääleekspertiisi, pole süüdi tuse täiendamine nagu on s ekslikult leidnud kaitsjad. Siinjuures peab kolleegium vajalikuks ka osutada, et ndavate ka täie

tõendite kogumise taotlus nesest käsitatav poolte võrd use põhimõtte rikkumi pole isee s sena. Vastava taotluse esitami ja ka se kohtu enda algatusel täiendavate tõendite kogumise näeb ette KrMS § 297.

Samuti on kohtul seaduslik õigus nii vastavalt taotlusele kui ka omal algatusel määrata ekspertiis vastavalt KrMS § 295. Kohtume ooltele oli antud võim netluse p alus esitada

eksperdile kohtu vahendusel küsimusi. Asjaolu soovi võima et kaitsja ei lust kasutada, pole

etteheidetav kohtule ega võta ka kohtul ära seadusega tagatud õigust täiendavate tõendite kogumiseks.

Kolleegium ei nõustu ka etteheitega, et kohus on jätnud osaliselt hindamata kannatanu CC sugulaste ütlused. ütlused on maakohtu otsuses kajastatud koos teiste tõenditega Tunnistajate

ja seda tõendamiseseme asjaolude kohta, milles tunnistaja ka saab ütlusi anda. Asjaolu, et tunnistajad ei teadnud kellega

e CC kohtub või kellel ta raha võlgu on, ei oma tähtsust. isa CC

ja R.V vahelisele vestlusele / otsus lk 48/ on kohus oma hinnangu andnud, seega pole kaitsja vastupidine . väide kooskõlas kohtuotsusega

Kannatanu espisoodiga seonduvalt on G.Grrubergi poolt vanglast helistamise CC võimaluse

osas maakohus oma põhistus esitanud ning on tuvastanud ka et G.Grauberg oli korduvalt e juba helistanud kannatanule nud raha maksmist, sealhulgas tema elukaaslase ning nõud MM

kontole ja seda igakuuliselt. Samuti on asitõendi vaatlusprotokollis üheselt t, lindistus , test arusaadav, et tegemist on G.Graubergiga ja seda nii eesnime kasutamisega, elukaaslase nime kasutamise

ja ka teiste kaassüüdistatavate nimetamisega. Samuti on üheselt arusaadav, et kannatanu -l s

CC t nõutakse raha mak mist, millega käib kaasas ka vägivallaga ähvardamine.

Seeg di vaatlusprotokollis kajastatuga, a on kannatanu ütlused kooskõlas asitõen

ekspertiisiaktiga ning kaitsja kahtlus sellest oli tegemist G.Graubergiga on juba kas üldse maakohtu poolt kummutatud. tõendite analüüsi põhjal

Maakohus on a esitanud oma seisukohad G.Graubergile inkrimineeritud piisava põhjalikkuseg tegudele antava kvalifikatsiooni osas ning kolleegium nendega nõustub. Vastava , tema lt CC isa , ema

FF LL ütlustele ning pangakonto väljavõtetele on tuvastatav, et 2008 aastal, vähemalt enne võlakirja le juba võlg ja selles osas kollegium nõustub kirjutamist, oli - BB tasutud maakohtu seisukohaga ning , mistõttu ei saanud toimuda seaduses ettenähtud võla loovutamist G.Graubergil ei olnud alust arvata,

CC oleks talle või tema elukaaslasele midagi võlgu.

Kokkuvõtvalt selles epsioodis olleegium nõustub maakohtu põhjenduste ja järeldustega. k

Kohus on andnud hinnangu süüdistuse konkreetsusele, on karistusõiguslikult etteheidetavad teod tõendite analüüsi ja hindamise pinnal tuvastanud iga süüdistatava puhul ning on esitanud oma seisukohad igaühe teo panusest ja vormist ning sidunud iga isiku käitumise seaduses ettenähtud väljapressimise koosseisuliste tunnustega. Kolleegium leiab, et kaitsjate apellatsioonide alusel kannatanu - seotud epis

CC ga oodis süüdistatavate õigeksmõistmiseks alused puuduvad.

5.3. K.Jaanupile esitatud süüdistus seonduvalt kannatanu CC-ga. Maakohus mõistis K.Jaanupi talle süüdistuses õigeks. Otsuse vaid ustas prokurör esitatud l , kes taotleb K.Jaanupi süüdi tunnistamist ja karistamist KarS §

4 lg 2 p 2 järgi .

Maakohus on otsuses ära toonud K.Jaanupile süüdistuses etteheidetavad teod ning sellest lähtuvalt kohtuliku arutamise piirid kooskõlas KarS §

-ga 268. Prokurör ei nõustu et süüdistuses ei ole välja toodud ühtegi fakti K.Jaanupi tegevusest, mis täidaks väljapressimise koossseisu kuuluva vägivalla kasutamise kuna süüdistuses on ära näidatud isele järgnevat füüsilist vägivalda et kartis raha mittemaksm CC , peksa saamist nagu ta kohtuistungil väitis. Kolleegium leiab, et prokuröri põhistus kannatanu kartusest ei ole asjakohane kuna maakohus on leidnud, et süüdistuses pole K.Jaanupile vägivallala viitavaid akte etteheidetud.

Füüsilise vägivallaga ähvardamise on nii esitatud süüdistuses kui ka apellatsioonis prokurör sisustanud asjaoluga, et kaudu

tundmatud isikud tulid ja ähvardasid vanemate CC vägivallaga ja summat nimetamata käskisid järgmisel päeval võlg tasuda.

Maakohus on leidnud, et selline tundmatute kolmandate isikute tegevus pole süüdistuses seotud K.Jaanupiga. Kolleegium sellise järeldusega nõustub ning märgib, et isikute grupis väljapressimise toimepanemises pole K.Jaanupile ka süüdistust esitatud. Samuti on nii süüdistuse, otsuse kui ka apelletsiooni pinnal tuvastatav, et ajal, mil kolmandad isikud vägivallaga ähvardades nõud id võla tasumist ivõlg K.Jaanupile s , moodustaski

CC põh

saaks ette heita K.Jaanupile,

000 krooni, seega ei saa, isegi kui sellist käitumist kvalifitseerida väljapres imisena, kuna tal oli tegelik õigus nõuda võla tasumist. Süüdistuse s kohaselt on ka märgitud, et K.Jaanup käskis kirjutada võlakirja 350 000 kroonile, millest CC-l

130 000 krooni moodustas tegeliku võla. Millal seda tehti pole süüdistuse kohaselt tuvastatud, kuid võlakirja kirjutamisega seonduvalt pole mingit ähvardamist süüdistatavale inkrim

000 krooni tasumist. ineeritud ning võib aru saada, et see pidi toimuma enne 130

J tasuti 2007 aasta oktoobris ärgmisel päeval pärast tundmatute isikute poolt võla nõudmist, CC

000 krooni. vanemate poolt K.Jaanupile võlg 130

Kohus on K.Jaanupi poolt raha nõudmise osas märkinud, et süüdistuses pole viidatud K.Jaanupi poolsele vägivalla ähvardusele raha jätkuval nõudmisel. Prokurör on viidanud nii

FF- ka Jaanupiga kohtumisel lubas le tehtud telefonikõnele kui kannatanu ütlustele, et K. viimane talle peksa and a.

S d, et tuvastamata isik on helistanud kasutuses olevale üüdistuses on tõepoolest märgitu FF

telefonile ja nõudvas vormis teatanud, et kui K.Jaanupile laenatakse 100 000 peab tagasi maskma 200 abe esitamine

000. Kolleegium nõustub maakohtuga, et nõudvas toonis mingi te pole käsitatav vägivallana karistusõiguse mõttes ning isegi kui nõustuda prokuröriga, et tegemist on K.Jaanupiga seotud tundmatu isikuga, ei nähtu süüdistuses väljapressimise koosseis.

Samuti nõustub kolleegium maakohtuga selles, et ka kohtumisel verbaalselt lubadus peksa anda, pole K.Jaanupile süüdistuse kohaselt ette heidetud. On vaid märgitud nõudmine, käskiva kõneviisi kasutamine ja agressiivne hääletoon, mis ei ole käistatav väljapressimise koosseisulise

vägivallana.

P

000 krooni oli K.Jaanupile tagasi rokurör on apellatsioonis leidnud, et kuna võlg 130 mak

stud oktoobris 2007, siis saab täiendavate rahaliste nõuete esitamist vägivalla ähvardusel käsitleda kui väljapressimist. Samas ei ole prokurör apellatsioonis täpsustanud millist ähvardust on silmas peetud kuna süüdistuses ei kajastu pärast 2007 aastat ühtegi vägivallale viitavat etteheidet. Samuti nähtub kirminaalasja materjalidest, et pä tat on süüdistatava ja kannatanu rast 2007 aas

suhelnud tihedalt ning kannatanu on palunud ka K.Jaanupilt uuesti laenu ja ka saanud CC laenu K.Jaanupi elukaaslaselt, kes pidas kontol olevat raha

K.Jaanupiga ühiseks varaks. Konto väljavõ ülekandeid 2008 aasta tete alusel on K.Jaanupi elukaaslane teinud - RR CC le märtsis ja juulis 2008. Kolleegium

nõustub maakohtu järeldusega, et süüdistatavaga järjepidev suhtlemine ja uuesti laenamine ei kinnita kuigivõrd, et kannatanu tundis süüdistatava ees hirmu ja kartis alates 2007 aasta oktoobrist kuni 2008 augustini oma tervise pärast.

Kokkuvõtvalt kolleegium nõustub maakohtu põhistuse ja seisukohatega ning leiab, et ei esitatud süüdituse pinnalt ega ka kogutud tõendite alusel pole kahtlusteta võimalik lugeda tõendatuks K.Jaanupi süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises, mistõttu jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse K.Jaanupi õigeksmõistmises muutmata ja selles epsioodis prokuröri apellatsiooni rahuldamata.

5.4. seonduvalt kannatanu G.Graubergile ja L.Vitsutile esitatud süüdistus KarS § 257 järgi QQ- . ga

Maakohus mõistis L.Vitsuti esitatud süüdistuses õigeks, G.Graubergi mõistis KarS § 257 järgi süüdi ustas õigeksmõistvas osas prokurör ja G.Graubergi süüdimõistmise

. Otsuse vaidl

osas kaitsja.

Vaidluste on tuvastatud, et M ja E L.Vitsuti poole pöördus ZZ, kes volitas teda pöörduma AS poole kahjunõudega töövõtu ning ka selles, et G.Grauberg tegutses lepingu alusel.

Kolleegium nõustub maakohtuga selles, et G.Grauberg, tegutsedes lepingu alusel teostas oletatavat õigust ebaseaduslikus korras kuna kasutas kannatanu suhtes psüühilist vägivalda ehk pani toime K

arS § 257 ettenähtud kuriteo ja kolleegium ei pea vajalikuks KrMS § 342 lg

3 p 1 antud õigusega maakohtu jälgitavat põhistust korrata.

Kaitsja apellatsiooni osas ei jaga kolleegium seisukohta, et kohus on segamini ajanud kannatanud. Asjaolu, et G.Graubergi poolt oli kannatanu kodus ähvarduse vägivalla kasutamiseks suhtes edastatud mitte vahetult -le vaid tema alaealisele pojale -le ei QQ QQ TT muuda ähvardamise teoobekti. Ka siis kui ähvardus tehakse teatavaks kellegi vahendusel ei muuda see kannatanuks is anuks ikut kellele ähvardus vahetult teadvustatakse vaid kannat jääb ikkagi isik, keda see ähvardus süüdlase ettekujutuse kohaselt peaks hirmutama.

Ähvarduse tõsiseltvõeta le vaks ja hirmutavaks kannatanu muutiski asjaolu, et G.Grauberg teadis tema elukohta, ealise ( 15 aastase) ähvarduse andis edasi ala lapse kaudu, mis õigustatult

tekitas -s ka hirmutunnet mitte ainult enda vaid ka pereliikmete turvalisuse ja tervise QQ suhtes.

Kolleegium pingute nõustub maakohtu ja ka prokuröri apellatsioonis väidetuga, et le täitmisega tekkinud vaidluste lahendamiseks õiguskorrast lugupidavad leiavad isikud selleks seadusliku tee ja vajadusel

pöörduvad kohtu poole.

Süüdistuse ja prokuröri apellatsioonis esitatu kohaselt on L.Vitsutile ette heidetud, et tema pöördus olt volitatuna kriminaalkaristust kandva ja vägi ZZ po valdsete kuritegude

toimepanemiste eest karistatud isiku poole ning andis talle ülesandeks mõjutada väidetavat võlgnikku võlga tasuma, kusjuures vastavalt juhistele andis võimaluse seda teha nii viimase töökohal kui juhatuse liikme kodus. Samas aga nii nagu maakohus, leiab ka apellatsioonikohus, et nimetatud asjaolu ei anna alust lugeda L.Vitsuti u. täidetuks käitumises KarS § 257 ettenähtud koosseis Kolleegium ei nõustu

prokuröriga sellest, et arvestades G.Graubergi minevikku, teda tööle võttes pidas L.Vitsut juba ndeid, mis kannatanule võimalikuks, et tööülesandeid täites kasutab G.Grauberg välje mõjuvad sellise veenva ähvardusena, et kannatanul on alust karta ähvarduse täideviimist.

Samuti ei anna kolleegi va otsuse tegemiseks alust ka asjaolu, et umi arvates süüdimõist L.Vitsut ka ise vahetult rääkis kuna süüdistuses esitatud tugev ja nõudev hääletoon ei QQ- , ga ole käsitatav psüühilise vägivallana.

5.5. uvalt kannatanu - . G.Graubergile ja L.Vitsutile esitatud süüdistus seond YY ga

Maakohus mõistis mõlemad süüdistatavad esitatud süüdistuses õigeks. Otsuse vaidlustas prokurör, kes taotleb mõlema süüdistatava süüdi tunnistamist ja karistamist KarS § 214 lg 2 p

4 järgi.

Antud episoodis on kohus endite kogumi, leidnud, et esmane vaidlus on selles tuvastades tõ kas Lauri hvarduse -le, et viimane maksaks raha -le Vitsut tegi telefoni teel vägivallaä YY ÄÄ või mitte. S

L.Vitsut üüdistatava L.Vitsuti ütlusi ähvardamise eitamisest ning kannatanu ütlusi sellest, et ähvard raha tasumata jätmisel vägivallaga as teda , on kohus lugenud vastuoluks, mida pole võimalik kõrvaldada. Samas prokurör apellatsioonis õigesti märkinud, pole kohus nagu on

kannatanut k al lusi ui tõendiallikat hinnanud ebaus dusväärsena ega ka kõrvaldanud tema üt tõendite kogumist. On aga leidnud, et ähvardamise kohta tõendid puuduvad.

Kolleegium peab vajalikuks osutada, et kannatanu on kohtuistungil kinnitanud, et L.Vitsut helistas temale ning i karjudes ja sõ mates ähvardas tema kallal vägivalla kasutamisega, lubades t nutab aga maksab ja mehed tulevad kontorisse. T al põie lõhki lüüa, et ta a pöördus politseisse ja palus kaitset oma elule ja tervisele. Ta tund ennast ja oma peret ohustatuna. is Teda ähvardati vägivallaga, käidi kontoris. Avaldati psüühilist survet. Kriminaalasja - s asitõendina vaadeldud e maile on maakohus käsitanud tõenditena ning selles osas vaidlus puudub. Vastavalt 05.02.2010 asitõendi vaatlusprotokollile on kannatanu YY aastal

- le ja - Ä Ä DD le kitrjutanud, et sai eelneval päeval ebaviisaka, ülbe ja ähvardava kõne Lauri Vitsutilt seoses

ÄÄ palga maksmata jätmisega.

Seega on kannatanu juba siis teatanud, et L.Vitsut ähvardas teda telefoni teel. Kohus, arvestades kirjavahetust tõendina pole sellisele kannatanu kohtuistungil antud ütlusi kinnitava tõendi vajalikku tähelepanu pööranud. sisule

Kolleegium leiab, et puudub alus seada kahtluse alla kannatanu

YY kohtuistungil antud ütlusi ja need on kooskõlas ülalnimetatud tõendi sisuga.

S / 2kd. t.lk. 125/ kohaselt ka üüdistatavana ülekuulatud L.Vitsut on kohtuistungi protokolli istungil kannatanule esitanud väärikust alandavaid küsimusi, ehk kohtus üleolev ja olnud

ebaviisakas, mis süvendab kolleegiumi veendumust sellest, et kannatanu ütlused L.Vitsuti poolt ebaviisaka, ülbe ja ka vähemalt tervise kahjustamise ährvardust sisaldu a kõne osas on v õiged ja tõendina usaldusväärsed.

Samuti on kannatanu ütluste usaldusväär ust kinnitavaks tõendiks ka asjaolu, milles s igasugune vaidlus puudub, et kannatanu kontorisse tõepoolest ilmus G.Grauberg, kes samuti nõudis õl . Käis kontro is korduvalt. Kuigi kannatanu ütlustega on tuvastatav, et v a tasumist r kontoris oles G.Gr r auberg teda ei ähva danud, sisendas selline käitumine siiski L.Vitsuti poolt vägivalla kasutamise ähvarduse reaalsust ja hirmu oma elu ja tervise päras ka t.

Selles epsioodis on tõendiks tunnistaja ütlused, millede õig ÄÄ sust pole kahtluse alla seatud. Tunnistaja ütluste kohaselt töötas eelnevalt koos ga. Süüdi YY- stusse puutuvas osas suhtles ta YY-ga, kes pakkus talle tööd Norras. Viimasega rääkis ka summast mida soovib palgana töö eest saada. Kirjalikku töölepingut ei tehtud, kuid täpsustas vajalikud s.h. töö asjaolud, tasu üle ka ga, kellega oli samuti varem koos töötanud. Arve esitas ta vastavalt kokkulepele DD- T AS YY

- . Kuid kuna pa rdus L.Vitsuti poole le lka ära ei makstud pöö ja nimetas võlgnikuks

kuna oletas, et ka viimasel on volitused tasuda/ 2 kd. t.lk. 175-176/. talle töö eest

Eeltoodu annab aluse järelduseks, et kuigi kriminaalasja materjalidest ja eelkõige ekirjavahetusest on tuvastatav, et

, ning ÄÄ tööandjaks oli siiski DD YY-l ei olnud palga maksmise kohustust, selgituste kohaselt Lauri Vitsut aru saada, et palga maksmise võis ÄÄ pädevus oli ka YY-l.

Kolleegium leiab, et nimeta

tud asjaolu on kinnitust leidnud eelkõige ÄÄ ütlustega sellest mida ta Lauri Vitsutile selgitas ja rääkis. Kolleegium, pidamata vajalikuks uuesti avada väljapressimise koo prokurör s isu, seda on teinud nii kohus kui apellatsioonis se , leiab, et L.Vitsuti tegevus ei ole kvalifitseeritav essimisena kuna tal oli prokuröri poolt taotletud väljapr ÄÄ-

- . lt volitus palgaraha nõudmiseks küll ekslikult kuid siiski YY lt

Samas kolleegium leiab, et L.Vitsuti käitumises on tuvastatavad omavoli tunnused.

Kuigi ant arvamus, et ka saab talle maksta, oli viimane ud juhul oli L.Vitsutil küll ÄÄ YY korduvalt ja koheselt L.Vitsutile selgitanud nii telefoni- , emailide kui ka läbi G.Graubergi, et temal puudub igasugune puutumus nimetatud kohustusega. Samasisulise kinnituse, mis oli elektrooniliselt teatavaks tehtud ka Lauri Vitsutile saatis ka T AS esindaja tegelik võlgnik

DD AS YY . Samuti oli arve poolt adresseeritud T ÄÄ -le, millega -l puutumust ei olnud.

Sellele vaatamata nõudis L.Vitsut saamata jäänud palga tasumist YY-lt, oletades selleks õiguse esinemist.

Koosseisuks vajaliku guse teostamise ebaseaduslikkuse, , oletatava õi seonduvalt vägivallaga

on kohus otsuses avanud. Tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise eest on vastutus ette nähtud KarS § 120 KarS § 257 objektiivses koosseisus ettenähtud , mis omakorda moodustab ebaseadusliku korra.

Omavoli subjektiivne külg eeldab tahtlust ning kolleegium leiab, et L.Vitsut ise vahetult ähvardades kannatanu vägivallaga, tervise kahjustamisega, nõudes temalt t ÄÄ-le tasumata

jäänud palga maksmist, pani kuriteo toime otsese tahtlusega. Tegeledes võlgade sissenõudmisega ta teadis, et seejuures teise isiku ähvardamine füüsilise arveteõiendamisega on ebaseaduslik. Kolleegium leiab, et L.Vitsuti õigeksmõistmisel nimetatud ep tõendeid isoodis on maakohus hinnanud valikuliselt jättes tähelepanuta kannatanu ütlusi kinnitavad tõendid, mis omakorda on kaasa toonud L.Vitsuti suhtes ebaseadusliku kohtuotsuse. Nimetatud minetuse tunnistab ringkonnakohus KrMS § 339 lg 2 alusel oluliseks rikkumiseks, mis annab seadusliku aluse maakohtu otsuse tühistamiseks ja prokuröri apellatsiooni alusel uue otsuse tegemiseks.

Prokurör on kannatanu oodis taotlenud ka G.Graubergi süüdi mõistmist YY-ga seonduvas epis grupis koos L.Vitsutiga.

Selles epsioodis on G.Graubergile süüdistuses etteheidetavateks tegudeks, et ta toetas

L.Vit anut , et saadab mingid suti tegevust pärast seda kui viimane oli kannat ähvardanud mehed kontorisse asja edasi ajama. G.Grauberg käis korduvalt kannatanu kontoris ja nõudis raha maksmist, millega välje das psüühilist survet, nõudjatepoolset üleolekut ja nõ n ude tõsidust.

G.Graubergi osas kolleegium leiab, et ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et nn võlgniku juurde võla tasumist nõudma läks G.Grauberg vastavalt t tööülesannete emale antud le.

Nõustuda saab teooria kohaselt ei ole prokuröri apellatsioonis viidatuga, et teovalitsemise nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt objektiivse teokoosseisu, ehk piisab isiku panuse kausaalsusest süüteo toimepanemisse. Samas aga kolleegium leiab, et isiku teo vastavuseks süüteokoosseisule ja nimelt koosseisuliseks subjektiivse tunnuse tuvastamise eelduseks on siiski kaastäideviijate kokkulepe rollijaotusest tegutsemine. ehk peab olema tuvastatud ühine ja kooskõlastatud

Antud juhul on eelkõige kannatanu ütlustega tuvastatav, et G.Grauberg mingilgi viisil teda vahetult ei ähvardanud, kui kontoris viibimisega ja võla nõudmisega süvendas hirmu gi L.Vitsuti poolse ähvarduse ees. Kolleegium leiab, et antud juhul puuduvad igasugused nete tõendid sellest, et oma tööülesan täitmisel kannatanu kontoris võla tasumise nõude esitamisel oli G.Graubergil teada või YY , alus arvata, et L.Vitsuti poolt oli kannatanut eelnevalt telefoni teel . Kolleegium ähvardatud leiab, et sellist pole apellatsioonis viidanud ka pr . ele tõenditele okurör

Seega kolleegium leiab, et pole võimalik tuvastada süüdistatavate ühist ja kooskõlastatud käitumist kuriteo toimepanemisel ning välista ka G.Graubergi vastutus osavõtu vormis tud on kuna ka osavõtutegu on tahtlik ja hõlmab täideviija poolt toimepandava teo koosseisu.

Kolleegium leiab, et G.Graubergi selles episoodis õigeksmõistmise osas otsus tühistamisele ei kuulu.

6. aristused. Mõistetud k

Apellatsiooniest tulenevalt peab kolleegium vajalikuks märkida, et karistusi on maakohus põhistanud ning on seda teinud ka R.V-le mõistetava karistuse osas. Tegemist ongi nii nagu kaitsja apellatsioonis märgib nn šokivangistusega. Maakohus leides, et R.V karistamisel on võimalik kohaldada KarS § 73 sätteid ja ta karistusest tingimisi vabastada, on jõudnud järeldusele, et vastavalt tema süü suurusele, tema teo panusele ja aktiivsele ning otsustavale rollile võrreldes XX ja S.I.U-ga ning arvestades ka varasema karistatusega, on tema mõjutamine efektiivsem juhul, kui mõistetud vangistus osali täitmisele pöörata. selt

Nimetatud järeldust ei kummuta ka kaitsja viited tema töötamisest välismaal. Maakohtule on selline asjaolu teada olnud ning kolleeegiumi veendumuse kohaselt ei välista välismaal töökoha olemaoslu süüdlase karistamist nn. šokivangistusega.

G.Graubergi kaitsja on esitanud oma argumendid G.Graubergile KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuse mõistmise ebaseaduslikkusest, leides, et nimetatud säte kohaldub vaid siis, kui süüdistatav on karistusest tingimisi vabastatud ja on kuriteo toime pannud katseajal.

Kolleegium sellise KarS § 65 lg 2 käsitusega nõustuda ei saa kuna selline tõlgendamine seadusest ega ka viidatud Riigikohtu lahendist ei tulene.

KarS § 65 lg 2 kehtestab, et kui süüdimõistetu paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne i karistuse tä elikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsu e järgi mõistetud karistuse ärakandm ta osa võrra. s a

S tusega eega on määravaks asjaoluks uue kuriteo toimepanemine ajal, mil kuulutatud kohtuo mõistetud karistus ei olnud veel täielikult ära kantud. Kas on tegemist reaalse vangiste kandmisega või on isik karistuse kandmise tingimisi vabastatud ja kestab katseaeg ei oma lt antud sätte kohaldamisel tähtsust. Antud juhul on liitkaristuse mõistmine KarS § 65 lg 2 alusel seaduslik. G.Grauberg on kuriteod toime pannud pärast kohtuotsuse kuulutamist ja enne karistuse ärakandmist ning liidetava otsuse täitmine pole aegunud.

Kohtukolleegium leiab, et maakohtu poolt mõistetud karistused on kooskõlas KarS § 56 põhimõtetega ning individualiseeritud. Arvestatud on iga süüdistatava süü suurus ega ja

eriprevetsioonist lähtuvalt ka süüdistatava isikuga. Kolleegium ei tuvastanud vigu, mis tooksid kaasa juba mõistetud karistuse osas uue otsuse tegemist.

7. Tekitatud kahju vastavalt kannatanu poolt esitatud hagile, eraldi on välja mõistetud CC igalt süüdistatavalt. Maakohus on ära näidanud tsiviilhagi väljamõistmise materiaalõiguslikud alused ning apellatsioonis viidatud võlakirjaga seonduva osas on kohus õigesti leidnud, et igasugune võlasuhe kannatanu ja süüdistatavate vahel puudus. CC

8.

Lauri Vitsutile KarS § 257 järgi mõistetav karistus.

Prokurör on L.Vitsuti süüditunnistamis KarS § 257 järgi kannatanu el QQ episoodis taotlenud L.Vitsuti karistamist 6 kuulise vangistusega. Ringkonnakohus selles epis vat oodis õigeksmõist otsust ei

tühista. Kannatanu -ga seotud kuriteo YY epsioodis on prokurör taotlenud L.Vitsuti süüdi tunnistamist KarS § 214 lg 2 p 4 järgi ja tema karistamist 4 aastase vangistusega.

Ringkonnakohus ei nõustu prokuröri poolt KarS § 214 lg 2 p 4 järg taotletud se kvalifikatsiooniga ning leiab, et L.Vitsut tuleb süüdi tunnistada selles kuriteoepisoodis KarS § 257 järgi. Apel simum pellatsioonis esitatud latsioonkohtus seab karistuse mõistmisel mak piiri prokuröri a taotlus. Samas tuleb ka ringkonnakohtus karistuse mõistmisel arvestada KarS § 56 ettenähtud süü suurusega, mille kindlaksmääramisel tuleb arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega. KarS § 257 sankstioon näeb ette nii rahalise karistuse kui ka kuni viie aastase vangistuse.

Kohtukolleegium sioonis leiab, et L.Vitsutit on võimalik ja seaduslik karistada sankt ettenähtud kergemaliigilise karistusega, rahalise karistusega.

Ni karistuse liigi kui määra o süü on sas arvestab ringkonnakohus asjaoludega, et L.Vitsuti tõendamist leidnud ühe kuriteo toimepanemises, ta on varem kriminaalkorras karistamata isikuks, kes omab kindlat töökohta ja sissetulekut ning kes on võimeline rahalist karistust ka tasuma. Kohtukolleegium leiab, et arvestades süü suurust ning ka võimalusega mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja arvestades õiguskorra kaitsmise huvisid on kergemaliigilise karistuse mõistmine võimalik ja seaduslik. KarS § 44 lg 1 näeb ette rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära

, seega

on keskmiseks määraks 250 päevamäära. Kolleegium leiab, et L.Vit tit tuleb karistada su rahalise karistusega keskmises s. S määra eda eelkõige põhistusel, et vastavalt süüdistusaktis ja apellatsioonis märgitule ei ole prokurör viidanud ühelegi karistust raskendavale asjaolule. Samuti pole tuvastatavad karistust kergendavad asjaolud.

Ka Riigikohus on korduvalt sedastanud, et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks s . anktsiooni keskmine määr Rahalise karistuse puhul siis vastavalt KarS § 44 lg 1 ettenähtud keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.

Keskmiseks päevasissetulekuks oli L.Vitsutil 2009 aastal, ehk KarS § 44 lg 3 ettenähtud ajaperioodil, vastavalt MTA andmetele, 315.00 krooni ehk 20,13 eurot( 3kd. t.lk. 181). Ringkonnakohus ei pea vajalikuks muuta suurusest. päevamäära suurust ja seda lähtuvalt süü Samuti kolleegium leiab, et kuigi prokurör on taotlenud K.Vitsuti suhtes karistusest tingimisi vabastamist, eeldas taotlus vangistuse mõistmist. Kolleegiumi veendumuse kohaselt ei ole kergemaliigilise karistuse mõistmisel enam KarS § 73 sätted kohaldatavad kuna rahalisest karistusest tingimisi vabastamise alused puuduvad. Karistades süüdlast kergemaliigilise karistusega ei välju ringkonnakohus ka süüdistatava olukorda raskendavalt prokuröri apellatsiooni piiridest.

9. Maakohtus otsustamisele kuulunud menetluskulude osas peab kolleegium esmalt vajalikuks osutada, et võttes aluseks L.Vitsuti suhtes täielikult õigeksmõistva otsuse tegemise on maakohus seaduslikult jätnud õigusabi kulud riigi kanda.

Ringkonnakohus tühistab õigeksmõistva otsuse ja uue süüdimõistva teeb L.Vitsuti suhtes otsuse.

KrMS § 180 lg 1 kehtestab, et süüdimõistva otsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. L.Vitsuti menetluskuludeks oli riigi õigusabi kulud summas 2035.00 eurot. Maakohus on juba leidnud, et kaitsja poolt kogu menetluse käigus L.Vit utile osutatud õigu s sabi kulud on taotluses ( 4 kd. t.lk 85)

asjakohased ning kuuluvad hüvitamisele.

Kuna L.Vits soodis ja ringkonnakohus leidis, et utile oli esitatud süüdistus kahes kuriteoepi ühes süüdistuses on õigeksmõistev otsus kooskõlas seadusega, on tegemist süüdistatava osalise õigeksmõistmisega, mis tähendab, et riigi kanda peavad jääma kriminaalmenetluse kulud, mis on tekkinud seoses süüdistuse selle osa menetlemisega, milles isik õigeks mõistetakse. Kuna aotlusest ei nähtu, milline osa näidatud summadest seondub kaitsja t süüdistuse selle osa menetlemisega, milles L.Vit ut õigeks mõisteti tuvastab kolleegium selle s

asjaolu hinnanguliselt. Arvestades õigeksmõistmise suhet süüdistuse kogumahtu, leiab kolleegium, et märgitud 2035.00 euro suurusest tasust puudutab õigeksmõistmisest hõlmatud tegusid kulud summas 1017,50 eurot,

ehk pooled õigusabi kulud, mis tuleb jätta riigi kanda. Ülejäänud summa, hüvitada ja otsusega välja mõista so 1017,50 eurot tuleb L.Vitsutil .

G.Graubergi kaitsja viited vastuoludele otsuses seoses sellega, et süüdistatavalt ei ole hääleekesprtiisi teostamise eest menetluskuluna ekspertiisiatasu välja mõistetud peab kolleegium vajalikuks osutada, et tegemist ei ole vastuoluga vaid asjaoluga et maakohus on süüdistatavalt väljamõistetavaid menetluku sid vähe lu ndanud seoses tema osalise õigeksmõistmisega.

10. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4, § 338 p 3, § 339 lg 2, § 340 lg 4 p 2 tühistab ringkonnakohus Pärnu 04. märtsi 2013. aasta otsuse L.Vitsuti KarS § 214 lg 2 p 4 järgi õigeksmõistmise osas ja tema kaitsjatasu, summas 2035,00 eurot riigi kanda jätmise osas. Teeb tühistatud osas prokuröri apellatsiooni alusel uue, süüdimõistva otsuse. Muus osas jätab otsuse muutmata. Prokuröri apellatsiooni rahuldab osaliselt. Kaitsjate apellatsioonid jätab rahuldamata.

11. Apellatsioonimenetluses esitasid õigusabi osutamisega kaasne kulude hüvitamise nud

taotluse K.Jaanupi lepingulised kaitsjad S.Sillar, kes taotleb K.Jaanupi kasuks välja mõista koht ja A.Raudsepp, kes taotleb kaitsjatasu ukulud summas koos käibemaksuga 500.00 eurot hüvitamist 190.00 euro ulatuses. S.Sillari poolt lisatud arvel on toiminguteks ära toodud prokuröri apellatsiooni läbitöötamine, nõupidamised K.Jaanupiga ja vastuväidete esitamine ringkonnakohtule.

A.Raudsepa poolt on toiminguteks märgitud kohtuotsuse õiguslik analüüs, vastuse koostamine apellatsioonile.

Kolleegium leiab, et toimingud on olnud vajalikud ja kaitsja poolt taotletud summad te mõistlikud, mistõttu taotlused kuuluvad rahuldamisele. KrMS § 185 lg 2 näeb ette, et kui apellatsiooni esitaja on prokuratuur kannab menetluskulud riik. K.Jaanupi suhtes tuleb esitas apellatsiooni vaid prokuratuur, mistõttu apellatsioonimenetlusega seonduvad õigusabiga seotud kulutused süüdistatavale riigituludest hüvitada.

L.Vitsutile riigi õigusabi osutamise korras määratud kaitsja A.Raudsepp on

apellatsioonimenetluses a esitanud taotluse hüvitada kaitsjat su summas koos käibemaksuga 64,80 eurot.

Toiminguteks on ära näidatud kohtuotsuse analüüs ja vastuväidete koostamine prokuröri apellatsioonile. Kolleegium leiab, et nimetatud toimingud on olnud vajalikud ja taotletud summa on mõistlik ning kuulub kaitsjale hüvitamisele. Kuna aplelatsiooni esitas prokurö , siis vastavalt KrMS § 185 lg 2 jäävad õigusabi kulud riigi r

kanda.

Ivi Kesküla Pavel Gontšarov Meelika Aava