4-13-3943/2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17.juunil 2013.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-13-3943 Kohtukoosseis Tõlk Kohtunik Orvi Tali Imbi Kangur-Popova Väärteoasi M.J väärteoasi Liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi

Menetlusalune isik M.J

isikukood XXX, kodakondsus: elukoht XXX; töötab SV M OÜ

Kohtuvälise menetleja esindaja

Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklustalitusmenetlus esindaja Hannes Küünarpuu

RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada M.J Liiklusseaduse § 224 lg 2

järgi ja mõista karistus KarS § 63 lg 3 alusel arest 10 (kümme) päeva.

KarS § 66 lg 1 alusel määrata karistuse, s.o. aresti

kandmine ositi. Korraga ärakantava aresti suuruseks määrata 4 päeva. Kohustada M.J ´it ilmuma karistuse, s.o. aresti

kandmiseks Põhja Prefektuuri Arestimajja aadressil

Tallinn, Rahumäe tee 6. Arest kanda ära hiljemalt 03.08.2013.a.

M.J mitteilmumisel karistuse kandmisele, kohaldada M.J suhtes sundtoomist karistuse

kandmisele arestimajja.

KarS § 68 lg 2 alusel arvestada karistusaja hulka tema

väärteomenetluses kinnipidamisel viibitud aeg, s.o. 15.06.2013.a. kell 13.30 kuni 17.06.2013.a. 13.30. Vabastada M.J kohtusaalist.

KarS § 50 lg 1 p 2 ja Liiklusseaduse § 224 lg 3 p 1 alusel

kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 3 (kolmeks) kuuks.

LS § 127 alusel on M.J kohustatud viie

tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Väärteoasi nr.4-13-3943

2

Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades

apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks:

Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna poolt on 15.06.2013.a. koostatud väärteoprotokoll AB 1271363 selle kohta, et M.J 15.06.2013.a. kell 13:30

Paldiski mnt 56, Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinna linn, Harju maakond juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,78mg/l +/-

0,05 mg/l. Lõplik tulemus 0,73 mg/l. Alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mõõdetud mõõteseadmega DRAGER ALCOTEST 7110 EST NR ARAF 0051 taatlustunnistuse nr TTRC- 13-00029.

M.J rikkus LS § 69 lg 5 nõudeid, pannes sellega toime LS § 224 lg 2 järgi ettenähtud väärteo.

Kohus selgitab, et Imbi Kangur Popova on koosseisuline tõlk, ning ta on andnud ametivande ja on teadlik kriminaalkaristusest teadvalt valesti tõlkimise eest.

Kohus teeb teatavaks arutatava väärteoasja nimetuse, tuvastab isikusamasuse, teeb teatavaks oma nime. Kohus selgitas 17.06.2013.a. istungil menetlusaluse isiku õigusi ja kohustusi (V™S § 19

järgi). Õigused arusaadavad. Kohtuväline menetleja õiguste selgitamist ei vajanud, vaid oli teadlik enda õigustest. Taandusi ja taotlusi ei olnud.

Menetlusalune isik M.J kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ning

tunnistas end kohtuistungil toimepandud väärteos täielikult süüdi ja seletas, et kõik

väärteoprotokollis toodu on õige. Kahetseb väga. Trahve tasub ning tasumata on veel väike summas. Töötab ametlikult 2 nädalat tööl, 2 nädalat vaba. On nõus juhtimisõiguse äravõtmisega,

kuid aresti palub määrata ositi. On kohtu menetluses kriminaalasi ja kohtuistung toimub kokkuleppemenetluses 26.06.2013.a.

Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ja jäi protokollis toodu juurde ning leidis, et M.J ´it tuleks karistada LS § 224 lg 2 järgi arestiga 15

päeva. Karistuse kandmise algus alates tema kinnipidamisest. Eelnevast karistusest ei ole teinud järeldusi, vaid jätkab väärtegude toimepanemist. Lisakaristusena võtta ära 6 kuuks juhtimisõigus.

Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü temale inkrimineeritud väärteos Liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi on tõendamist leidnud ja seda

tema enda kohtuistungil antud ütlustega, millega tunnistab end süüdi ja kahetseb;

väärteoprotokollis tooduga ( t lk.1); tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga ja

väljatrükiga, millega tuvastatud alkoholijoove ( t lk.5, 5a); Maanteeameti liiklusregistri

väljavõttega, millest nähtub juhtimisõiguse olemasolu ( t lk.10); teatisega ( t lk.11-18) ning toimiku teiste materjalidega.

Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad,

karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. M.J ´ile karistuse

mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes

õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada M.J ´it edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et M.J ´it ei ole võimalik

karistada rahatrahviga ning teda tuleb karistada arestiga arvestades temale inkrimineeritud

3

väärtegu ja süü suurust. M.J kahetsus ei anna kohtule alust ning ei ole piisav

lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, süü suurusest, et talle karistuse mõistmisel kohaldada rahatrahvi. Karistuse mõistmisel M.J ´ ile peab arvestama ka kohaldatava karistuse nii üldkui ka eripreventiivset mõju. KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest. Samuti on karistuse mõistmisel üks peamine kriteerium, et hinnata tuleb konkreetse teo sisemist ebaõigust. Kohus märgib, et süü suuruse tuvastamisse tuleb kaasata teo toimepanemise tehiolud, otsuses nr 3-1-1-99-06 on öeldud, et süü suurusest lähtuvalt peab kohus

andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud teole (otsuse p 14). Tähendust omab seega suurel määral konkreetne teo toimepanemise viis (nn täideviimis-ebaõigus), kusjuures tähelepanu pööratakse ka teo toimepanemise ohtlikkusele, mis on samuti objektiivseks kategooriaks. Kvalifikatsiooni LS § 224 lg 2 puhul tuleb silmas pidada,

et mootorsõiduki juhtimisel alkoholijoobes on oluline vahe, kui suur oli tuvastatud

alkoholisisaldus. M.J näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse

tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo õigusvastasust. M.J ´it on varem

karistatud, kuid isik jätkab uute väärtegude toimepanemist, seega asub kohus seisukohale, et menetlusalune isik ei ole teinud eelnevast karistusest vastavaid järeldusi, vaid jätkab väärtegude

toimepanemist. Rahatrahv ei omaks ilmselgelt M.J suhtes kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses, seega peab kohus vajalikuks mõista arest, kuid seda mitte maksimummääras, vaid see võib jääda sanktsiooni keskmise määra lähedale. Samuti leiab kohus, et M.J suhtes on otstarbekas ja esinevad alused kohaldada KarS § 66 lg 1 sätteid. Riigikohus oma lahendites, nt 3-11-10-03; 3-1-1-69-03; 3-1-1-20-06; 3-1-1-55-07; 3-1-1-54-07 jne on korduvalt rõhutanud, et isikult tuleb üldjuhul mootorsõiduki juhtimisõigus ära võtta ning

üksnes erandlikud asjaolud võivad anda kohtule võimaluse see lisakaristus kohaldamata jätta. Käesoleval juhul leiab kohus, et M.J puhul sellised erandlikud asjaolud puuduvad, mis õigustaks M.J ´ilt juhtimisõiguse äravõtmata jätmist, mistõttu tuleb kohaldada ka lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist KarS § 50 lg 1 p 2 ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel. Lähtudes eeltoodust peab kohus vajalikuks kohaldada isiku suhtes Liiklusseaduse § 224

lg 3 p 1 sätet, s.o. kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist. Ka ei ole vähetähtis, et isiku suhtes on kohtumenetluses kriminaalasi samalaadses süüdistuses KarS § 424

järgi kokkuleppemenetluses, kuid isik jätkas joobes juhtimist (t lk.20). Lisakaristuse kohaldamine on põhjendatud sanktsiooni miinimummääras.

Kohus juhindus Karistusseadustiku § 48; 63; Liiklusseaduse § 224 lg 2, lg 3 p 1 järgi; Väärteomenetluse seadustiku § 95-105; § 107- 111 sätetest.

Kohtunik