4-13-3941/2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.juunil 2013.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja)

Väärteoasja number

4-13-3941

Kohtukoosseis

Tõlk

Kohtunik Orvi Tali

Imbi Kangur Popova

Väärteoasi

L.K väärteoasi Liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi

Menetlusalune isik

L.K isikukood XXX; elukoht XXX; töökoht: ei tööta ametlikult.

Kohtuvälise menetleja esindaja

Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklustalitusmenetlus

esindaja Hannes Küünarpuu

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada L.K Liiklusseaduse 201 lg

2 järgi ja mõista karistuseks arest 8 (kaheksa) päeva.

Karistuse, s.o. aresti kandmise alguseks lugeda tema

kinnipidamine 17.06.2013.a. kell 02.42

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse

peale

võib

edasi

kaevata

Tallinna

Ringkonnakohtule,

teatades

kirjalikult

apellatsiooni

esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades

apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil

kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks

kättesaadav. Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks: Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna poolt on 17.06.2013.a. koostatud väärteoprotokoll AB 1271368 selle kohta, et L.K 17.06.2013 kella

02.42 ajal Tuukri tn Tallinna linn, Harju maakond juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud. L.K rikkus LS § 90 lg 1 p 1, 3 nõudeid, pannes sellega toime LS § 201 lg 2 järgi ettenähtud väärteo. Kohus selgitab, et Imbi Kangur Popova on koosseisuline tõlk, ning ta on andnud ametivande ja on teadlik kriminaalkaristusest teadvalt valesti tõlkimise eest. Kohus teeb teatavaks arutatava väärteoasja nimetuse, tuvastab isikusamasuse, teeb teatavaks oma nime. Kohus selgitas 17.06.2013.a. istungil menetlusaluse isiku õigusi ja kohustusi (V™S § 19 Väärteoasi nr.4-13-3941 järgi).

Õigused arusaadavad. Kohtuväline menetleja õiguste selgitamist ei vajanud, vaid oli teadlik enda õigustest. Taandusi ja taotlusi ei olnud. Menetlusalune isik L.K kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ning tunnistas end kohtuistungil toimepandud väärteos täielikult süüdi ja seletas, et kõik väärteoprotokollis toodu on õige. Kahetseb väga. Tema tõepoolest sõitis 17.06.2013.a. autoga, kuna oli väga vaja. Eelneva arest on kantud. On nõus karistusega arestiga, kuid palub määrata aresti ositi, kuna töötab mitteametlikult Tallinnas.

Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ja jäi protokollis toodu juurde ning leidis, et L.K ´i tuleks karistada LS § 201 lg 2 järgi arestiga 8 päeva. Karistuse kandmise algus alates tema kinnipidamisest. Eelnevast karistusest ei ole teinud järeldusi, vaid jätkab samalaadsete väärtegude toimepanemist. Trahvid on tasumata. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü temale inkrimineeritud väärteos Liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi on tõendamist leidnud ja seda peale tema poolt süü omaksvõtuga kohtuistungil ka väärteoprotokollis tooduga (t lk.1);

Maanteeameti liiklusregistri väljavõttega, millest nähtub, et kehtivaid juhulubasid ei leitud ( t lk.12); teatisega, millest nähtub isiku varasem karistatus (t lk13-15); sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, millest nähtuvalt on isik kõrvaldatud juba eelnevalt sõiduki juhtimiselt ( t lk.16) ning toimiku teiste materjalidega. Esiteks peab kohus vajalikuks märkida, et menetlusaluse isiku poolt väärteo toimepanemise kohta antud ütlusteks (tõendiks), ei saa lugeda ütlusi ( tutvunud, ei nõustu, pole süüdi, pole nõus rikkumisega) sest see ei sisalda faktilisi andmeid, mille alusel on võimalik teha kindlaks teo vastavust väärteokoosseisule, õigusvastasust ja isiku süüd, samuti muid väärteoasja õigeks otsustamiseks tähtsust omavaid asjaolusid.

Kuigi seadus ei määra, milline peab olema menetlusaluse isiku poolt antud ütluste sisu ja maht, tuleks anda isikule võimalus anda omakäeliselt ütlusi väärteo toimepanemise asjaolude kohta. Väärteomenetluse seadustik §-s 56 ei räägita mitte igasugustest ütlustest vaid "ütlustest väärteo toimepanemise kohta". Sama kehtib Väärteomenetluse seadustiku § 65 kohta. Menetlusaluse isiku ütlused väärteo toimepanemise kohta on väärteomenetluses tõendiks, sest nad sisaldavad faktilisi andmeid, mille alusel on võimalik teha kindlaks teo vastavust väärteokoosseisule, õigusvastasust ja isiku süüd selle toimepanemises, samuti muid väärteoasja õigeks otsustamiseks tähtsust omavaid asjaolusid.

Sellisele seisukohale on asunud ka Riigikohus oma lahendites nt 3-1-1-100-03. Käesoleval juhul kõrvaldas kohus kohtuistungil kohtuvälise menetleja poolt tehtud rikkumise ning andis isikule võimaluse anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi sisuliselt. Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. L.K ´ile karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada L.K ´i edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et L.K ´i ei ole võimalik karistada rahatrahviga ning teda tuleb karistada arestiga arvestades temale inkrimineeritud väärtegu ja süü suurust.

L.K kahetsus ei anna kohtule alust ning ei ole piisav lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, süü suurusest, et talle karistuse mõistmisel kohaldada rahatrahvi. Karistuse mõistmisel L.K ´ile peab arvestama ka kohaldatava karistuse nii üldkui ka eripreventiivset mõju. KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest. L.K näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo õigusvastasust. L.K on varem karistatud samasuguse väärteo hiljuti arestiga 7 päeva (t lk.14) Pärnu Maakohtu poolt, kuid isik jätkab samalaadsete väärtegude toimepanemist, seega asub kohus seisukohale, et menetlusalune isik ei ole teinud eelnevast karistusest vastavaid järeldusi, vaid jätkab väärtegude toimepanemist.

Rahatrahv ei omaks ilmselgelt L.K suhtes kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses, seega peab kohus vajalikuks mõista arest, arvestades toimepandud tegu, süü suurust ja menetlusaluse isikut iseloomustavaid andmeid. L.K ´i arusaama enda tegude tähendusest ning ka tagajärgedest suudab (sh õiguskorra huvisid silmas pidades) käesoleval juhul tagada vaid arest. Kohtul puudub igasugune usk, et L.K suudaks vabaduses viibides hoiduda uute liiklusalaste süütegude toimepanemisest Samuti leiab kohus, et eripreventiivses mõttes tuleb karistus täitmisele pöörata koheselt alates isiku kinnipidamisest.

Kohus leiab, et L.K suhtes ei esine KarS § 66 lg 1 toodud aluseid karistuse kandmiseks ositi. Kohus juhindus Karistusseadustiku § 48; Liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi; Väärteomenetluse seadustiku § 95-105; § 107- 111 sätetest.

Kohtunik