1-13-100/16 · 1-13-100/16 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1 1-13-100

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. juunil 2013.a, Tartu kohtumaja, Tartu, Kalevi 1. Kohtunik Madis Kägu Istungisekretär Elen Heidok Prokurör Kirjaliku arvamusega X Kriminaalasja number 1-13-100 Kriminaalasi

Tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise küsimus Kinnipeetav

N.R Isikukood: X; elukoht: X; kodakondsus: EV kodanik RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 75, § 76 ja KrMS § 426, 432 kohus määras

Jätta vabastamata N.R (isikukood X) Tartu Maakohtu 07.01.2013.a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul kohtumääruse teatavaks saamisest arvates.

Põhjendused

N.R mõisteti süüdi Tartu Maakohtu 07.01.2013.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja

karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 11 kuud

vangistust. Mõistetud 11 kuu pikkusest vangistusest loeti kantuks Tartu Maakohtu 19.04.2012.a otsuse alusel osaliselt ärakantud karistus 2 kuud ja 13 päeva vangistust (ja ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti 8 kuud ja 17 päeva vangistust algusega 07.01.2013. a.

Karistuse kandmise algus oli 07.01.2013.a ja lõpp on 25.07.2013.a.Õigus taotleda uuesti ennetähtaegset vabastamist tekkis 25.04.2013.a.

2

N.R on varem kriminaalkorras karistatud 7-l korral, neist viimased: 1) 02.04.2007.a Tartu Maakohtu poolt KarS § 184 lg 1 ja § 199 lg 2 p 4, 8 järgi 3 aastat 10 kuud ja 10 päeva vangistust;

2) 23.03.2012.a Tartu Maakohtu poolt KarS §25 lg 1, 2- 199 lg 2 p 9 järgi 4 kuud vangistust tingimisi katseajaga 1 aasta ja 8 kuud; 3) 19.04.2012.a Tartu Maakohtu poolt KarS § 25 lg 1, 2- 199 lg 2 p 9 järgi 9 kuud vangistust. Väärtegude eest karistatud 11-l korral, neist 4 korda NPAS alusel.

Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt ei ole N.R-i vanglas distsiplinaarkorras karistatud.

Kinnipeetav asub vabanedes elama X. Vabanedes plaanib minna tagasi tööle X. Tartu Vangla andmetel on kinnipeetava suhtes rahalisi nõudeid üle 1800 euro. Enne X. Kinnipeetav on X. Tartu

Vangla hinnangul on kinnipeetava vabanemisel uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus X ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus X. Lähtudes riskivalemi tulemist Tartu Vangla toetab N.R-i ennetähtaegset vabastamist koos allutamisega käitumiskontrollile.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt on kinnipeetaval vabaduses kindel X. Kindel töökoht puudub. Vabaduses käitumist mõjutavaiks riskifaktoreiks on varasem karistatus, X. Ametnik palub

juhul, kui N.R vabastatakse, käitumiskontrolli ajaks määrata kinnipeetavale kohustuseks mitte X; otsida töökoht kuu aja jooksul vabanemisest või võtta end töötuna X, mitte viibida kohtu määratud paikades ega suhelda kohtu määratud isikutega, s.o X.

Prokurör oma kirjalikus arvamuses ei toeta N.R-i vabastamist järgmistel põhjustel. Teda on

kriminaalkorras karistatud kaheksal korral, kannab kolmandat reaalset vangistust. Varasemalt on

teda karistatud samuti varavastaste kuritegude eest ning X. N.R on ka varem kahel korral

määratud kriminaalhooldusele, peale 2008.a tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt

vabastamist rikkus N.R kohtumäärusega katseajaks määratud kohustust mitte X. Ka 2012.a viibides kriminaalhooldusel pani N.R katseajal toime uued kuriteod. Suure tõenäosusega ei ole ta

võimeline katseaega edukalt läbima ega alluma käitumiskontrollile ja tegema koostööd kriminaalhooldajaga. Maandamata riskid on seotud N.R-i käitumist oluliselt mõjutava pikaajalise

X. Käesoleva vangistuse ajal ei ole ta läbinud X. Vaatamata sellele, et N.R on X. Ta on varasemalt proovinud X. Kuritegusid on ta samuti toime X. Kõik eeltoodu tõstab tunduvalt katseaja ebaõnnestumise ja uute kuritegude toimepanemise riske ennekõike põhjusel, et N.R ei saa aru X.

Ennetähtaegse vabanemise korral puudub N.R garanteeritud töökoht. Tema vabanemisfondis raha ei ole. Seega on N.R-i huvides karistuse kandmine lõpuni, s.o kuni 24.09.2013, sest sellisel

juhul on tal võimalik varem lahkuda Eesti Vabariigist ning asuda tööle Soome, tagades endale

kiiremini legaalse sissetuleku, mis omakorda peaks vähendama uute varavastaste kuritegude toimepanemise riski.

N.R avaldas istungil, et soovib ennetähtaegselt vabastamist. Prokuröri arvamuse kohaselt ei ole põhjendatud N.R-i ennetähtaegne vanglast vabastamine, kuna teda on kriminaalkorras karistatud 8 korda, s.h. mitmesuguste varavastaste kuritegude ja suures koguses X. Teda on varem 2 korda määratud kriminaalhooldusele, kuid ebaõnnestunult. N.R pani katseajal toime uue kuriteo. Ta on X. Kohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ja vaadanud läbi prokuröri arvamuse leiab, et N.R-i tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud.

Süüdimõistetu on ära kandnud suure osa mõistetud karistusest ja seetõttu on olemas ettenähtud formaalne alus tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega.

3 Teiselt poolt on prokurör oma arvamuses välja toonud N.R-i kohta uue kuriteo toimepanemise

ja tema ohtlikkuse riskifaktorid: varasemad korduvad karistused ning katseajal uue kuriteo toimepanemine, X. Uue kuriteo toimepanemise risk on kõrge. Uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus on

kahe aasta jooksul X ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on X. Vaatamata N.R-ile antud võimalustele, aga ka reaalse vangistuse kohaldamistele on ta jätkanud kuritegelikku

eluviisi. Peale selle kavatseb ta vabanemisel lahkuda X ja kriminaalhoolduse kohaldamine on problemaatiline ka sellest aspektist. Kohus nõustub prokuröri arvamusega. Nendel asjaoludel jääb väheks N.R-i lubadustest, viidetest võimalikule tööle saamisele ja seni

ilmnenud positiivsetest sammudest tema ennetähtaegseks vabastamiseks koos hulga lisatingimustega.

Kohtunik