Legislator Case Law & Legislation
1-12-4248/58 AI generated

1-12-4248/58 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 1-12-4248/58
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1 1-12-4248

Legislator headnote

AI generated

1-12-4248/58 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: 1 1-12-4248

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1 1-12-4248

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. juunil 2013.a, Tartu kohtumaja, Tartu, Kalevi 1. Kriminaalasja number 1-12-4248 Kohtunik Madis Kägu Istungisekretär Elen Heidok Tõlk Regina Laiapea Prokurör Kirjaliku arvamusega Ruti Kilg Kriminaalasi

L.J-i

tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamine Kinnipeetav

L.J

Elukoht: XXXX; isikukood: XXX; kodakondsus: määratlemata Kaitsja Adv. Rainer Objartel (määratud) RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 75, § 76 ja KrMS § 426, 432 kohus määras:

jätta vabastamata L.J (isikukood: XXX) Tartu Maakohtu 10.12.2012.a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.

Välja mõista L.J-ilt kaitsjatasu 108.- eurot (ükssada kaheksa eurot), mis tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank AS, nr 221023778606

Swedbank AS või nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaal, viitenumber . 2800049874 Selgituseks märkida: „Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, määruse number ja isiku nimi, kelle eest tasutakse“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtumääruse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul kohtumääruse

2 teatavaks saamisest arvates.

Põhjendused Tartu Maakohtu 10.12.2012. a otsusega nr 1-12-4248 mõisteti L.J süüdi KarS KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi ja karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ja karistuseks mõisteti 2 kuud ja 20 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Tartu Maakohtu 05.10.2011.a otsusega mõistetud karistus

1 aasta 11 kuud vangistust ja lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat 1 kuu ja 20 päeva vangistust alates 23.11.2011. a. Karistuse kandmise algus oli 23.11.2011.a ja lõpp on 12.01.2014.a. Õigus taotleda uuesti ennetähtaegset vabastamist tekkis 26.04.2013.a.

L.J on varem kriminaalkorras karistatud 4-l korral: 1) 01.02.2007.a Tartu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 14,5,7; § 200 lg 2 p 7 järgi. § 87 alusel vabastati karistusest ja allutati käitumiskontrollile; 2) 27.02.2008.a Tartu Maakohtu poolt KarS § 136 lg 1 järgi 3 kuud vangistust tingimisi katseajaga 2 aastat; 3) 04.06.2009.a Tartu Maakohtu poolt KarS 120; § 263 p 1,4; § 275 järgi 2 aastat 1 kuu vangistust;

4) 05.10.2011.a Tartu Maakohtu poolt KarS § 141 lg 2 p 1, 6 järgi 1 aasta 1 kuud vangistust tingimisi katseajaga 2 aastat. Väärtegude eest karistatud 11-l korral, peamiselt alkoholija liiklusseaduse rikkumise eest.

Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt ei ole vanglas L.J distsiplinaarkorras karistatud. Vabanedes asub elama endisesse elukohta XXXX Olemas töökoht XXXX Kinnipeetava

suhtes on rahalisi nõudeid üle 1900 euro. Enne vangistust kuritarvitas alkoholi, proovinud ka

narkootikume. Korduvalt viibinud psühhiaatri vastuvõtul ja saab hetkel psühhiaatrilist ravi. On ükskõikne kriminaalse käitumisega tekitatud kahjude ja teiste isikute õiguste rikkumise suhtes. Tartu Vangla hinnangul on kinnipeetava vabanemisel uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus

kahe aasta jooksul 52%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 42% ja seksuaalkuriteo

toimepanemise tõenäosus 61%. Lähtudes riskivalemi tulemist Tartu Vangla ei toeta L.J-i ennetähtaegset vabastamist.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt on L.J vabanemise korral võimalus elama asuda endisesse elukohta Tartus. Olemas töökoht ehitusel. Vabaduses käitumist mõjutavaiks

riskifaktoreiks on varasem karistatus ning alkoholi tarvitamine. Ametnik palub juhul, kui L.J vabastatakse, käitumiskontrolli ajaks määrata kinnipeetavale kohustuseks mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; otsida töökoht kohtu määratud tähtajaks või võtta end töötuna arvele Töötukassas; mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega; tasuda igakuiselt alates 1 kuu möödumisel töökoha leidmisest rahalisi nõudeid vähemalt 20 eurot kuus.

Prokuröri arvamuse kohaselt ei ole põhjendatud L.J-i ennetähtaegne vanglast vabastamine, kuna ta on ohtlik ühiskonnale. Teda on kohtu poolt karistatud 5 korda ning ta kannab

teist reaalset vangistust ja pani katseajal toime uue kuriteo. Lisaks eeltoodule on maandamata ka probleemid alkoholi ja narkootikumide kasutamisega.

L.J avaldas istungil, et soovib ennetähtaegselt vabaneda ja hakata elama seaduskuulekalt.

3 Kaitsja arvates tuleks anda Aleksei L.J-ile võimalus ennetähtaegse vabastamisega oma elu korraldamiseks.

Kohtunik, läbi vaadanud esitatud materjalid, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ja vaadanud läbi prokuröri arvamuse leiab, et L.J-i tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Süüdimõistetu on ära kandnud nõutava osa mõistetud karistusest ja seetõttu on olemas ettenähtud formaalne alus tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega.

Teiselt poolt on prokurör oma arvamuses välja toonud süüdimõistetu kohta uue kuriteo

toimepanemise ja tema ohtlikkuse riskifaktorid: varasemad korduvad karistused, s.h. ka reaalsed

vangistused ja katseajal uue kuriteo toimepanemine. Peale selle on üleval probleemid alkoholi ja narkootikumide kasutamisega.

Siinjuures kohus nõustub vangla ja prokuröri arvamusega, et L.J on uue kuriteo

toimepanemise risk väga kõrge käesoleva aja seisuga ja ennetähtaegne vabastamine ei ole

põhjendatud. Problemaatiliseks hindab kohus ülaltoodu taustal ka L.J-i võimaliku töölesaamise kui kriminaalhoolduse jaoks vajalike tingimuste täitmise.

Mitte ühegi nimetatud riskifaktori kohta ei ole välistavat või oluliselt vähendavatki positiivset

lahendust. Vaatamata L.J-ile antud võimalustele, aga ka reaalse vangistuse

kohaldamisele on tal jätkuvalt sellised probleemid enesedistsipliiniga vabaduses, mis välistavad uuesti kriminaalhoolduse kohaldamise.

Nendel asjaoludel jääb väheks seni ilmnenud positiivsetest sammudest ja L.J-i headest lubadustest tema ennetähtaegseks vabastamiseks koos hulga lisatingimustega.

Kohtunik