1-13-5476/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-13-5476

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

14.juunil 2013.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Merliin Kelk juuresolekul prokurör Jüri Vissak kaitsja advokaat Aivar Kello osavõtul

arutades avalikul kohtuistungil kiirmenetluses, kohaldades kokkuleppemenetluse sätteid, kriminaalasja

süüdistatav .V F

, IK XXX, elukoht: XXXX, kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistamata, tõkendit kohaldatud ei ole,

süüdistuses KarS § 424 järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet,

t u v a s t a s:

Süüdistus

F.V süüdistatakse selles, et tema juhtis 12.juunil 2013.a kella 17.40 paiku

Tartumaal Nõo vallas Järiste – Lukemõisa maantee esimesel kilomeetril mootorsõidukit Hyundai H1 reg nr XXX, olles alkoholijoobes.

Sellega pani .V toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 F järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid

esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

Prokurör taotleb .V-le KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest F karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 68 alusel arvestatakse karistusaja hulka 2 päeva (s.o ajavahemik 12.-13.juuni 2013.a), mille vältel .V oli kahtlustatavana kinni peetud, mistõttu karistuseks jääb 2 kuud ja F 28 päeva vangistust.

Lähtudes KarS § 73 lg 1 ei pöörata mõistetavat vangistust täielikult täitmisele kui .V F ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Sama kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör KarS § 50 lg 1 alusel kohtus lisakaristusena .V-lt mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 3 kuuks. F

Menetlus kohtus

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.

F.V tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad.

Menetluskuludena kuulub .V-lt KrMS § 180 alusel riigituludesse väljamõistmisele F

süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt

KrMS § 2565

lg 2 vähendamisele ja kohtueelses menetluses, kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu.

Kohtunik leiab, et arvestades süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suurust ja tema

töövõimekaotust, on põhjendatud määrata menetluskulude tasumine süüdistatavale osade kaupa.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 2565, § 248 lg 1 p 4 ja § 249, kohus

o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks kolm (3) kuud F.V vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistus 12.-13.juuni F.V

2013.a, s.o kaks (2) päeva ja lõplikuks karistuseks mõista kaks (2) kuud kakskümmend kaheksa (28) päeva vangistust.

KarS § 73 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui F.V ei pane kolme (3) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

KarS § 78 p 1 alusel hakata katseaega arvestama alates kohtuotsuse F.V kuulutamisest.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise F - .V lt õigus kolmeks (3) kuuks, milline karistus hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest.

Liiklusseaduse § 127 alusel on kohustatud loovutama oma juhiloa F.V Maanteeameti elukohajärgsele liiklusregistri büroole alates kohtuotsuse jõustumisest viie (5) tööpäeva jooksul.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista riigituludesse menetluskuludena

.V lt F -

sundraha kakssada nelikümmend (240) eurot ja kaitsjatasu kuuskümmend neli (64) eurot 80 senti.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et on õigus tasuda väljamõistetud F.V

menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe (1) aasta jooksul.

Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja

jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele

10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 2800049874.

Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale

kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus

kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni

ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi

ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Kohtunik