4-13-2975/9 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

4-13-2975 1

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. juuni 2013 kohtumaja .a, Jõhvi Väärteoasja number 4-13-2975 (2402,13,000388) Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuasi

U.J kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida

prefektuuri 23.04.2013.a otsuse , millega le U.J-ile määrati rahatrahv LS 7 lg alusel § 22 3, § 242 lg 1, KarS § 63 lg 1

115 60 eurot trahviühikut e 4 ning LS § 227 lg 5 p 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. Kirjalik menetlus Kohtuväline menetleja, tema ametnik

Politsei-

ja Piirivalveamet, Ida prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalve talituse juht vanemkomissar Annika Elm Menetlusalune isik U.J, isikukood xxx, elukoht xxx

RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes 120 132 p 2, otsustas: väärteomenetluse seadustiku § ja §

1. Rahuldada . U.J kaebus

2. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 23.04.2013.a otsus Tühistada väärteoasjas

nr 2402,13,000388 osaliselt, lisakaristuse määramise osas. Muus osas jätta otsus muutmata.

3. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tu 14.06.2013.a. tvumiseks kättesaadav

4. Saata kohtuotsuse Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuurile ning U.J-ile ärakirjad .

Edasikaebamise kord

Kohtuotsust ei saa apellatsiooni korras vaidlustada. Menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal,

kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioon

Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul Viru Maakohtule

4-13-2975 2

ala Kassatsioon esitatakse Viru Maakohtule tes kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. 30 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus

tutvumiseks kättesaadav (menetlusaluse isiku puhul alates kohtuotsuse kättes

aamisest).

Kassatsioonitähtaeg peatub riigi õigusabi taotluse (kaitsja määramise taotluse)

esitamisega. Sellisel juhul hakkab kassatsioonitähtaeg uuesti kulgema riigi õigusabi taotluse lahendamise määruse koostamisest.

MENETLUSE KÄIK

31.03.2013.a koostas Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalve talituse vanemliiklusametnik Heiki Lindus väärteoprotokolli, mille

kohaselt juhtis menetlusalune isik xxx xxx. kilomeetril, liikudes xxx xxx , asulavälisel teel , kiirusega 138 +/-7 km/h. Lubatud sõidukiirus 90 km/h. Seega ületas juht lubatud kiirust mitte

vähem kui 41 km/h. Näit juhile tutvustatud. Juht ei näidanud õigeaegselt suunamärguannet möödasõitu sooritades. Väärtegu on kvalifitseeritud § 227 lg 3 ja § liiklusseaduse ( ) LS 242 lg 1 järgi.

Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalve talituse

vanemliiklusametnik Heiki Linduse 23.04.2013.a

otsusega määrati menetlusalusele isikule

rahatrahv 115 trahviühikut e 460 eurot ning lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 3

kuuks. Kuna ja 242 lg 1 nimetatud LS § 227 lg 3 § väärteod on toime pandud ühe teoga, määratakse nende eest KarS § 63 lg 1 kohaselt karistus LS § 227 lg 3 järgi. Karistust

kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud seda, et menetlusalune isik pani

õ lubatud sõidukiiruse ületamine toimus pikal teelõigul, igusrikkumise toime tahtlikult,

näitamata seejuures nõuetekohaselt suunamärguannet, menetlusalust isikut on varem karistatud lubatud sõidukiiruse ületamise eest ubatud sõidukiirust on ületatud olul ja l isel määral.

Menetlusalune isik esitas 14.05.2013.a kohtule kaebuse, milles palus tühistada kohtuvälise

menetleja otsuse lisakaristuse määramise osas või vähendada lisakaristuse aega. Kaebuse kohaselt on menetlusalune xxx -kategooria ) töötaja ja töökohustuste täitmiseks on tal vaja B

juhiluba. Mootorsõiduki juhtimise õigusest ilmajätmine annab tööandjale õiguse tööleping

üles öelda ja jätab menetlusaluse isiku ilma võimalusest saada töötasu. Rahatrahv on menetlusalusele isikule piisav karistus. Tal ei ole aasta jooksul olnud liiklusseaduse § 227 lg 3

järgi kvalifitseeritavaid rikkumisi a on tunnistanud oma süüd ja sellest aru saanud . T ning

lubab, et ta selliseid rikkumisi enam toime ei pane. Menetlusalune isik ei ole kuritahtlik

liikluseeskirjade rikkuja, antud juhtum on kahetsusväärne erand. Rikkumise toimepanemise

ajal oli transpordi ja jalakäijate liikluse intensiivsus minimaalne. See ei vähenda menetlusaluse isiku süüd, kuid lubab lisakaristust mitte kohaldada. Lisakaristuse kohaldamise korral saab seda KarS § 61 lg 1 alusel kohaldada alla alammäära.

Kohtuväline menetleja esita , milles palus jätta s 29.05.2013.a kohtule oma seisukoha

kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ja kaebuse rahuldamata. Menetlusaluse isiku le le

määratud karistus on põhjendatud Väärteootsuse koostamisel oli arvestatud

ja seaduslik. kõikide asjaoludega.

1. Karistuse määramisel peavad olema tagatud õiguskorra kaitsmise huvid. Riik peab hoolitsema selle eest, et rahuldada ühiskonna arusaama õiglusest ja õigusest. 2. Kogutud tõenditest nähtub, et menetlusalune isik pani teo toime tahtlikult ning lubatud sõidukiirust ületati olulisel määral.

4-13-2975 3

3. Oma tegevusega seadis menetlusalune isik ohtu nii enda, kui ka teiste liiklejate elu ja tervise.

4. Tulenevalt väärteotoimikust menetlusalune isik tunnistas süüd ja teda oli varasemalt karistatud lubatud sõidukiiruse ületamise eest.

Videosalvestuselt on selgelt nähtav, et menetlusalune isik ületas lubatud sõidukiirust pikal

distantsil ning tema edasise õigusrikkumiste toimepanemise jätkamisele tegi lõpu politsei patrulli poolt antud peatumismärguanne. Suunamärguande näitamata jätmisega ei andnud ta

teistele liiklejatele märku endapoolsetest võimalikest manöövritest. Oma tegevusega suurendas ta ohtu liikluses kordades.

Põhjendatud on isiku suhtes lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine ning põhjendatud ei

ole rakendada karistusseadustiku t § 61 lg 1 sätestatu . Menetlusalune isik näitas käesoleva

juhtumi raames ja ka varasema käitumisega välja oma suhtumist kehtivatesse õigusnormidesse. Töökoha kaotamise võimalus ei saa olla iseenesest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses, kui kohus on saatnud kaebuse koopia

kohtumenetluse teisele poolele selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning ja kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Menetlusalune isik avaldas kaebuses, et soovib asja arutamist kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja nõustus oma vastuses kirjaliku menetlusega.

VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Kohtu hinnangul on kindlaks tehtud, et leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut

süüdistatakse ning et teo on pannud toime menetlusalune isik. See on tõendatud järgmiste

kohtu poolt uuritud tõenditega:

* -24). Protokolli kohaselt teostati kiirusmõõtmeseadme kasutamise protokoll (lk 23

menetlusaluse isiku poolt juhitud mootorsõiduki liikumiskiiruse mõõtmist 31.03.2013.a

kell 13:29 Ida- -Tartu-Valga maantee 37. kilomeetril Viru maakonnas Iisaku vallas Jõhvi

sõidusu naga Jõhvi. Kiirusmõõteseade oli taadeldud ja tema töökorras olek kontrollitud. u

Seadme lugem oli 138 km/h, lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul 90 km/h, kiiruse

mõõtmise laiendmääramatus +/ uht ületas mõõdetaval teelõigul lubatud -7 km/h. J

sõidukiirust mitte vähem kui 41 km/h. Mõõtmise ajal kasutati video/helitehnikat. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud näitu. Menetlusalune isik avaldas, et on tutvunud radari näiduga ja pretensioone ei ole. Mõõtmise teostas ja protokolli koostas vanemliiklusametnik Heiki Lindus; * videosalvestis (cd-plaat

kiirusmõõtmeseadme kasutamise protokollis nimetatud ümbrikus

lk 27). Salvestise kogupikkus on 9 minutit 56 sekundit. Salvestiselt nähtub, et

politseisõiduk jälita ligikaudu 9 minuti jooksul menetlusaluse isiku sõidukit, sellel s

ajavahemikul tuli menetlusaluse isiku sõidukile vastu 26 sõidukit ja menetlusaluse isiku sõiduk soorita möödasõidu 18 sõidukist, möödasõite sooritades ei näi s danud menetlusalune isik korduvalt suunatuld;

4-13-2975 4

* d k 21-22 menetlusaluse isiku ütluse (l ). Ütluste kohaselt ületas menetlusalune isik kiirust seoses sellega, et tahtis kiiremini koju jõuda puhata pikast teest i näidanud suunatuld ja e pika teega seotud tähelepanematuse tõttu.

Kaebuses ei vaidle menetlusalune isik vastu sellele, et tegu leidis aset ja teo pani toime tema.

Kohtule esitati ka tunnistaja Axxxa Exxx V™S väärteoasja materjalide hulgas ütlused. § 31

lg 1 kohaselt järgitakse väärteomenetluses tõendamisel ja tõendite kogumisel

kriminaalmenetluse sätteid väärteomenetluse seadustiku 5. peatükis sätestatud erisusi

arvestades. Kriminaalmenetluse seadustiku § 66 lg 2 kohaselt ei või kriminaalasjas

tunnistajana osaleda uurimisasutuse ametnik, kelle menetluses on kriminaalasi. Kuna Axxx

Exxx osaleb käesolevas menetluses kohtuvälise menetleja ametnikuna (esitas kohtule kohtuvälise menetleja seisukoha), siis ei saa ta samal ajal olla tunnistaja ütlused . Axxx Exxx ei ole tõendina lubatavad jätab need kõrvale ja kohus .

Liiklusseaduse (LS) § 15 lg 1 p 1 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90

kilomeetrit tunnis. Sõites asulavälisel teel kiirusega vähemalt 131 kilomeetrit tunnis, pani

menetlusalune isik astava teo - m toime LS § 227 lg 3 tunnustele v ootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise 41–60 kilomeetrit tunnis.

LS § 39 lg 1 kohaselt peab juht andma suunamärguande vastavalt liiklusolukorrale õigel ajal, kuid mitte hiljem kui kolm sekundit enne sõidu, manöövri või sõiduki peatamise alustamist.

Suunatulemärguanne peab jätkuma manöövri ajal ja tuleb lõpetada kohe pärast manöövrit. Menetlusalune isik rikkus seda nõuet. Sellega pani ta toime LS § 242 lg 1 tunnustele vastava teo - - mootorsõiduki või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise, kui puudub liiklusseaduse § –203, § –207, § des 209, 211 ja 212, § –219, § –224 või § -des 201 -des 205 - -des 214 -des 221 - des 226

–241 sätestatud väärteokoosseis.

Menetlusaluse isiku ütluste ületas ta lubatud sõidukiirust, et kiiremini koju jõuda ja kohaselt

ei näidanud suunatuld tähelepanematuse tõttu. Seega tunnistab pika teega seotud menetlusalune isik, et ta tahtlikult ületas kiirust . Kohus leiab, et menetlusalune isik pani LS §

227 lg 3 tunnustele vastava teo,

toime otsese lubatud suurima sõidukiiruse ületamise

tahtlusega (karistusseadustiku (KarS) teadis § 16 lg 3): ta , et teostab süüteokoosseisule

vastava asjaolu, ja tah

seda. tis või vähemalt möönis LS § 242 lg 1 tunnustele vastava teo, liiklusnõuete muu rikkumise puhul leiab kohus, et menetlusalune isik pani selle toime kaudse

tahtlusega (KarS § 16 lg 4): ta juhtis sõidukit väsinuna ning suhtus ükskõikselt pikast teest

liiklusnõuete täitmisesse, pidades võimalikuks ja mööndes, et liiklusnõuded võivad jääda tema poolt ka täitmata.

Õigusvastasust või süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Menetlusaluse isiku poolt toime pandud tegu on ja see on kvalifitseeritud . väärtegu õigesti

LS § 263 lg 2 kohaselt on liiklusseaduse § –261 sätestatud väärtegude kohtuväline -des 201 menetleja Politsei- ja Piirivalveamet. Karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt.

Kohus ei tuvastanud väärteomenetlusõiguse rikkumist kohtuvälise menetleja poolt. Menetlusalune isik ei ole kaebuses tuginenud väärteomenetlusõiguse rikkumisele.

Kohus ei tuvastanud V™S

§ 29 nimetatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid või VTMS § 30 sätestatud menetluse lõpetamise aluseid.

4-13-2975 5

Karistust kergendavaks asjaoluks on menetlusaluse isiku , mis puhtsüdamlik kahetsus

väljendub oma süü tunnistamises ja lubaduses rikkumisi enam mitte toime panna. Karistust raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole.

Menetlusalune isik on toime pannud ühe teo, mootorsõiduki juhtimise, mille käigus ta nii

ületas lubatud sõidukiirust kui ka rikkus suunamärguande andmise nõudeid. KarS § 63 lg 1 sätestab, et kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis

määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima

karistuse. Raskema karistuse näeb ette LS § 227 tuväline menetleja on lg 3. Koh menetlusalusele isikule õigesti määranud ühe karistuse LS § 227 järgi. lg 3

Kohtuväline menetleja määras menetlusalusele isikule põhikaristusena rahatrahvi 115 trahviühikut e 460 eurot ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks.

Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga põhikaristuse määramise osas. LS § 227 lg 3 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. Kohtuväline menetleja on menetlusaluse isiku süü suurust õigesti

hinnanud ja põhjendanud. Ka kohus leiab, et menetlusaluse isiku süü on keskmisest suurem. Arvuliselt

jääb kiiruse ületamine küll § 227 lg 3 nimetatud kiirusevahemiku alumisse osasse, kuid esinevad mitmed süüd suurendavad asjaolud. iiruse ületamine K toimus tiheda liiklusega

teelõigul korduvate möödasõitude sooritamise käigus. Videosalvestise põhjal ei vasta tõele

menetlusaluse isiku väide, et liikluse intensiivsus oli minimaalne. 26 vastutulevat sõidukit ja 18 möödasõitu 9 minuti jooksul saab pidada tihedaks liikluseks. Videosalvestiselt oli nähtav ka jalakäija ja jalgrattur. Seega seadis menetlusalune isik ohtu nii enda kui teiste liiklejate elu

ja tervise. Menetlusalune isik ületas kiirust otsese tahtlusega, pidades oma huve (kiiremat kojujõudmist) olulisemaks teiste isikute elu, tervise ja vara ohustamisest. Lisaks lubatud

sõidukiiruse ületamisele rikkus menetlusalune isik ka suunamärguande andmise nõudeid, suurendades sellega oma tegevuse ohtlikkust. lusalune isik ei Videosalvestis näitab, et menet

lõpetanud õigusrikkumist omal algatusel, vaid peatamisel politsei poolt. Sellega on põhjendatud rahatrahvi määramine üle sanktsiooni keskmise määra.

Kohus ei nõustu kohtuvälise menetlejaga lisakaristuse määramise osas.

LS § 227 lg 5 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist, § 227 lg 3 sätestatud süüteo eest kolmest kuust kuni kuue

kuuni. Lisakaristus kohustuslik, e määramine ei ole vaid see tuleb otsustada lähtudes karistam

ise alusest ja eesmärkidest.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra

kaitsmise huvisid. Õigusteooria (vt näiteks Jaan Sootak, Sanktsiooniõigus, Tallinn 2007, lk

111) kohaselt peab põhikaristus eelkõige silmas süühüvitust ja seejärel preventsioone ning lisakaristus esmalt preventsioone ehk eripreventiivseid (mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest) ja üldpreventiivseid (õiguskorra kaitsmise) eesmärke.

Menetlusalune isik on kriminaal- ja väärteo korras karistamata. Karistusregistri väljavõte

näitab küll karistu ühes väärteoasjas, kuid sama väljavõtte kohaselt on sandmeid

karistus

(rahatrahv) täidetud 06.07.2011.a ja karistusandmed kuulusid kustutamisele 06.07.2012.a. KarRegS § 24 lg 1 p 1 alusel. ei saa mõjutada see, et karistus Isiku karistusandmete kehtivust

registri pidaja ei ole täitnud oma ülesandeid ja ei ole kandnud andmeid ettenähtud ajal arhiivi.

4-13-2975 6

Kohtuvälise menetleja otsusest nähtub, et kohtuväline menetleja lähtus karistuse määramisel

ekslikest andmetest, nagu oleks menetlusalusel isikul kehtiv karistus samalaadse väärteo, lubatud sõidukiiruse ületamise eest. Kuna menetlusalune isik on karistamata, siis on rahatrahv kohtu hinnangul piisav mõjutamaks isikut hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest.

Kohus juhib menetlusaluse isiku tähelepanu , et tema poolt välja toodud argument sellele -

võimalik töökoha ja sissetuleku kaotamine aluseks karistuse kergendamisel või - ei ole

lisakaristuse tühistamisel. Sõiduki juht peab teadma õigusrikkumise võimalikke tagajärgi, mille hulgas on ka juhtimisõiguse äravõtmine, ning olema piisavalt hoolas õigusrikkumiste ja

nende tagajärgede ärahoidmiseks. Juht peab arvestama sellega, et liiklusnõuete rikkumisel riskib ta muuhulgas töökoha kaotusega.

Ü isikule ainult põhikaristuse määramine kooskõlas ldpreventiivsest aspektist on karistamata

õiguspraktika ühiskonna arusaamade ja ootustega Sanktsiooni keskmisest määrast ning .

suurema trahvi määramine väljendab käesoleva väärteoasja puhul piisavalt riigi hoiakut, et sarnasei

d õigusrikkumisi ei tolereerita.

Eeltoodu alusel ning juhindudes V™S

t b kohus Politsei- ja § 120 ja § 132, ühista Piirivalveameti Ida prefektuuri 23.04.2013.a otsuse väärteoasjas nr 2402,13,000388 osaliselt, lisakaristuse määramise osas Muus osas jä . äb otsus muutmata.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Inna Kirsipuu Kohtunik