1-13-3918/12 · 1-13-3918/12 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-13-3918

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus (Liivalaia kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja koht 11. juuni 2013.a. Tallinnas Kriminaalasja number 1-13-3918 (12230111857, 13230105369, 13230106452) Kohtunik Julia Vernikova Kohtuistungi sekretär Raivo Seppo Tõlk Ines Üprus

Kriminaalasi B.V süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 järgi

lühimenetluses Prokuröri abi Katrin Kabel Süüdistatav B.V

isikukood: XXX; kodakondsus määratlemata;

emakeel vene keel; haridus: 8 klassi; töökoht puudub; elukoht: XXX, Varasem karistatus Varem kriminaalkorras 14 korda karistatud, sh viimati: - 29.01.2013 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 5, 9, alusel vangistusega 9 kuud, KrMS § 238 lg 2 alusel

vangistusega 6 kuud, KarS § 65 lg 1, 64 lg 1 alusel vangistusega 6 kuud, KarS § 68 lg 1 alusel vangistusega 5 kuud ja 24 päeva. Vabanes pärast karistuse kandmist 20.02.2013.a.

Väärteokorras karistatud korduvalt KarS § 218 lg 1 ja NPALS § 151 alusel.

Tõkend: Elukohast lahkumise keeld, kahtlustatavana

kinni peetud 25.05.-26.05.2013.a, 02.05.2013- 03.05.2013

Kaitsja Riine Lumiste

1-13-3918 2

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 4, lg 2, § 311, § 313, § 175 lg 1 p 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1, Tunnistada süüdi B.V KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistus 1/3 võrra, mõistes B.V-le karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 25.-26.05.2013 ja 02.-03.05.2013, s.o 4 päeva karistusaja hulka, mõistes B.V-le lõplikuks karistuseks 7 (seitse) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust.

Karistuse kandmise alguseks lugeda karistuse kandmisele asumise päev või B.V kinnipidamise päev.

B.V suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. B.V-lt välja mõista menetluskulud:

• II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot

• KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 280 (kakssada kaheksakümmend) eurot ja 80 (kaheksakümmend) senti.

Menetluskulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest,

Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034796011 või

Swedbankis nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „B.V, 1-13-3918, menetluskulud“.

Menetluskulude tasumist tõendav maksekorraldus esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalasjade kantseleisse.

Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile.

Esitatud tsiviilhagi rahuldada. Välja mõista B.V-lt Jysk Linnen’n Furniture OÜ kasuks 179,99 eurot,

Asitõendid:

• Voodipesukomplektid (5 tk), mis on tagastatud kannatanule Jysk Linnen Furniture OÜ, jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel omanikule;

• CD-plaat, mis asub kriminaalasja materjalide juures, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.

1-13-3918 3

Edasikaebamise kord.

Kohtuotsusele võib süüdistatav ja tema kaitsja 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul,

alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Harju Maakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad

esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast

päevast alates 15 päeva jooksul. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsuse terviktekst kättesaadav 04.07.2013.a.

SÜÜDISTUS

B.V ´i süüdistatakse selles, et tema, olles 29.01.2013.a. Harju Maakohtu otsusega karistatud KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, 06.04.2013.a. kella 12.06 ajal Tallinnas, aadressil Suur-Sõjamäe 4 asuvast Ülemiste Keskuse

kauplusest JYSK, üritas võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise

eesmärgil varastada 5 tk voodipesukomplekte kogumaksumusega 167.95 eurot. Nimetatud kauba võttis kaupluse müügisaalis, pani endaga kaasasolnud kilekotti ning väljus kauplusest,

jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest olenematutel põhjustel, kuna B.V oli kinni peetud turvatöötaja poolt.

Samuti tema, olles 29.01.2013.a. Harju Maakohtu otsusega karistatud KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, 26.04.2013.a. kella 14.30 ajal Tallinnas,

aadressil Endla 45 asuvast Kristiine Kaubanduskeskuse kauplusest JYSK, võõra vallasasja

äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastas 4 tk voodipesukomplekte

Peoni kogumaksumusega 179.99 eurot. Nimetatud kauba võttis kaupluse müügisaalis, pani endaga kaasasolnud kilekotti ning väljus kauplusest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata.

Samuti tema 02.05.2013.a. kella 14.50 ajal Tallinnas, aadressil Endla 45 asuvast Kristiine

Kaubanduskeskuse kauplusest JYSK, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku

omastamise eesmärgil üritas varastada 5 tk voodipesukomplekte Button kogumaksumusega

149.95 eurot. Nimetatud kauba pani kaupluse müügisaalis kilekotti ning väljus kauplusest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest olenematutel põhjustel, kuna B.V oli kinni peetud turvatöötaja poolt.

Samuti tema, olles 29.01.2013.a. Harju Maakohtu otsusega karistatud KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, 25.05.2013.a. kella 16.10 ajal Tallinnas,

aadressil Nõmme tee 23 asuvast kauplusest Maxima, võõra vallasasja äravõtmisega selle

ebaseadusliku omastamise eesmärgil üritas varastada 4 tk hambapastat Sensodyne Fluoride maksumusega 4.09 eur/tk, kogumaksumusega 16.36 eurot ning 21 tk hambapastat Sensodyne

Dental maksumusega 4.65 eur/tk, kogumaksumusega 97.65 eurot, kokku kaupa kogumaksumusega 114.01 eurot. Nimetatud kauba võttis kaupluse müügisaalis, pani endaga

kaasasolnud kotti ning möödus kaupluse kassadest, jättes kauba eest tahtlikult

tasumata.Kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest olenematutel põhjustel, kuna B.V oli kinni peetud turvatöötaja poolt.

1-13-3918 4

Seega B.V , võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, pani toime KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MENETLUSPOOLTE SEISUKOHT

Süüdistatav B.V tunnistas end süüdi täielikult, võttis tsiviilhagi õigeks, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses, enda ülekuulamist ei soovinud.

Prokurör Katrin Kabel avaldas, et süüdistus on tõendatud. Karistuse mõistmisel palus

arvestada asjaolu, et isik jätkab varguste toimepanemist, teades, et tal on menetluses

kriminaalasjad, mis näitab, et varguste toimepanemine on tema elustiil, rahaliste vahendite

hankimise ainus viis. Seetõttu ei ole katseaja kohaldamine põhjendatud. Prokurör palus karistada B.V esitatud süüdistuses 1 aasta 6-kuulise vangistusega, mida vähendada 1/3 võrra, 1 aastani, maha arvata eelvangistus, kokku karistus 11 kuud 26 päeva.

Kaitsja Riine Lumiste leidis, et süüdistus on põhjendatud ja õigesti kvalifitseeritud, tõendid

lubatavad ja küllaldased. Kaitsja palus mõista süüdistatavale karistuse tingimisi ja jätta ta vabadusse, et ta saaks jätkata pooleliolevat narkootikumidest võõrutamise programmi.

KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on B.V täielikult tõendamist leidnud järgmiste antud kriminaalasjas kogutud tõenditega: Episoodis 06.04.2013

Jysk Linnen Furniture OÜ avaldusega õigusvastase teo toimepanemise aktiga ning milledelt nähtub, et 06.04.2013.a. kella 12.06 ajal Tallinnas, aadressil Suur-Sõjamäe 4 asuvast Ülemiste Keskuse kauplusest JYSK, üritas meesterahvas varastada 5 tk voodipesukomplekte

kogumaksumusega 167.95 eurot. Kuritegu jäi lõpule viimata, kuna meesterahvas peeti

turvatöötaja poolt kinni (I tlk 2-3). kohaselt sai ta turvatöötajana Tunnistaja XXXütluste

Sikupilli Prismas tööl olles info, et Ülemiste Keskusest jooksis maksmata kaubaga välja meesterahvas, kellel oli käes sinine kilekott. Peagi märkaski väljas kirjeldusele vastavat meest

ning pidas ta kinni. Mehe kilekotis oli 5 komplekti voodipesu (I tlk 4), mis isiku

läbivaatuse protokolli asitõendi vaatlusprotokolli ja kohaselt olid identsed kauplusest

varastatuga ja tagastati kauplusele (I tlk 8; 36-42). end B.V tunnistas voodipesuvarguses süüdi, selgitades, et võttis poest voodipesu, kuna tal raha ei olnud, pani kilekotti ja väljus kauplusest. Trammipeatuse lähedal pidas turvatöötaja töötõendit näidanud mees ta kinni ja kutsus politsei (I tlk 9-13).

Episoodis 26.04.2013

Jysk Linnen Furniture OÜ avaldusega õigusvastase teo toimepanemise aktiga ning

milledelt nähtub, et 26.04.2013.a. kella 14.30 ajal Tallinnas, aadressil Endla 45 asuvast

Kristiine Kaubanduskeskuse kauplusest JYSK, meesterahvas läbis kaupluseväravad 4 tk voodipesukomplektiga Peoni kogumaksumusega 179.99 eurot, nende eest tasumata jättes (II tlk 3; 7). ütlustest nähtub, et olles tööl 26.04.2013 kaupluse Jysk vahetuse Tunnistaja XXX

vanemana, märkas turvakaamera videosalvestiselt, kuidas üks mees võttis poest 4 tk

1-13-3918 5

voodipesukomplekti, pani kilekotti ja kell 14:30 suundus nende eest maksmata jättes kauplusest välja (II tlk 5-6).

selgitas varguse kohta, et võttis Süüdistatav B.V tõesti poest 4 pakki voodipesu, väljus kauplusest nende eest maksmata ja müüs kusagil ära (II tlk 23-26).

Episoodis 02.05.2013

Jysk Linnen Furniture OÜ avaldusega õigusvastase teo toimepanemise aktiga ning

milledelt nähtub, et 02.05.2013.a. kella 14.50 ajal Tallinnas, aadressil Endla 45 asuvast

Kristiine Kaubanduskeskuse kauplusest JYSK, üritas meesterahvas varastada 5 tk voodipesukomplekte Button kogumaksumusega 149.95 eurot. Nimetatud kauba pani kaupluse müügisaalis kilekotti ning väljus kauplusest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata, kuna meesterahvas oli kinni peetud turvatöötaja poolt (II tlk 2; 7). Tunnistaja

XXXütlustest nähtub, et olles tööl 02.05.2013 kaupluse Jysk vahetuse vanemana, märkas, voodipesuosakonnas sama meest, keda oli eelnevalt turvakaamera videolindilt jälginud ja kes

oli neilt 26.04.2013 voodipesu varastanud. Teavitas turvateenistust ning mees peeti kinni.

Tema juurest leiti 5 voodipesukomplekti väärtusega 149.95 eurot ( II tlk 6). Tunnistaja XXXütlustega, mille kohaselt tema turvatöötajana 02.05.2013 Kristiine Keskuses tööl olles

sai infot kaupluse Jysk vahetuse vanemalt, et poest väljus mees tasumata kaubaga. Ootas,

millal mees möödub turvaväravatest, pidas siis ta kinni, mehel oli käes kilekott, milles oli voodipesu (II tlk 4). Süüdistatav B.V andis omapoolseid ütlusi, et tahtis ka 02.05 2013 varastada

voodipesukomplekte, pani kilekotti ja suundus väljapääsu poole, kuid turvatöötaja pidas ta kinni (II tlk 23-26).

Episoodis 25.05.2013

Maxima Eesti OÜ avaldusest nähtuvalt 25.05.2013.a. kella 16.10 ajal Tallinnas, aadressil

Nõmme tee 23 asuvast kauplusest Maxima, üritati varastada 4 tk hambapastat Sensodyne

Fluoride maksumusega 4.09 eur/tk, kogumaksumusega 16.36 eurot ning 21 tk hambapastat

Sensodyne Dental maksumusega 4.65 eur/tk, kogumaksumusega 97.65 eurot, kokku kaupa

kogumaksumusega 114.01 eurot (II tlk 2).

kohaselt tema, Tunnistaja XXX ütluste

turvatöötajana tööl olles 25.05.2013, pidas kassade taga kinni noormehe, keda oli äsja

turvakaamera vahendusel näinud panemas kilekotti hambapastasid Sensodyne (III tlk 3-4). B.V andis asja kohta omapoolseid ütlusi, selgitades, et võttis Maxima kauplusest tõesti riiulilt hambapastasid, pani kotti ja möödus kassadest. Miks seda tegi, seletada ei oska ( III tlk 11-13).

Karistusregistri andmete kohaselt B.V on varem varguste toimepanemise eest korduvalt karistatud, samuti on käesolevas kriminaalasjas tegemist nelja varguse episoodiga, mis on toime pandud 1 kuu jooksul, seega on tema puhul tegemist isikuga, kelle järjekindel ja sihipärane õigusvastane käitumine ning karistusandmed näitavad, et varguste toimepanemine

on süüdistatava põhiliseks elatusallikaks ja väljakujunenud elustiiliks. Seetõttu on

süüdistatava käitumine hinnatav võõra vallasasja äravõtmisena selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt.

B.V objektiivsest käitumisest ja tema enda ütlustest nähtub, et ta tegutseski

varastamise eesmärgil, seega on teod toime pandud kavatsetult. B.V on süüvõimeline ning süüd välistavaid asjaolusid ei esine.

1-13-3918 6

Seega on B.V käitumisele antud õige juriidiline kvalifikatsioon KarS § 199 lg 2 p 9 järgi.

TSIVIILHAGID

Kohtueelses menetluses on kannatanu Jysk Linnen Furniture OY esitanud tsiviilhagi summas 179 eurot ja 96 senti, mis sisaldab endas varastatud ja tagastamata jäänud voodipesukomplekti maksumust.

Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et nimetatud esemed

varastas B.V . Kohus leiab, et varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et

esitatud tsiviilhagid on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt kannatanute kasuks väljamõistmisele.

Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine

otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud vargustega. Võlaõigusseaduse

(VÕS) § 3 punkt 2 kohaselt tekib võlaõigussuhe muuhulgas ka kahju õigusvastasest

tekitamisest. VÕS § 127 lg 1 sätestatu kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 2 kohaselt

on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamatajäänud tulu. VÕS § 132 lg 1 kohaselt on asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju suuruseks hüvitis, mis vastab

uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. VÕS § 1043 kohaselt

tuleb teisele isikule tekitatud kahju hüvitada, kui kahju tekitaja on kahju tekkimises süüdi. VÕS § 1045 lg 1 punkt 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui rikuti kannatanu omandit või sellega sarnast õigust.

Ülaltoodut sätete alusel leiab kohus, et süüdistatav on tekitanud kannatanutele kahju ning on kahju tekitamises süüdi, sest ta tegutses tahtlikult VÕS § 104 lg 5 mõttes, esitatud nõuded kuuluvad rahuldamisele.

KARISTUS

KarS § 56 lg 1 sätestatu kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb

arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Süüdistatavale KarS § 199 lg 2 p 9 alusel inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat.

Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda

põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks

karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga karistuse eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt.

B.V on karistusregistri andmete kohaselt varem kriminaalkorras karistatud korduvalt, 15-l korral. Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse teda veel neljas varavastase

kuriteo episoodis, mis on toime pandud vähem kui kolm kuud peale viimast, 29.01.2013

1-13-3918 7

Harju Maakohtu poolt mõistetud vangistuse kandmiselt vabanemist. Sellisest tema käitumisest järeldab kohus, et varasemate karistustega ei ole karistuse eesmärk saavutatud, st eelmised karistused ei ole avaldanud B.V-le loodetavat mõju ega ole motiveerinud teda elama õiguskuulekalt.

B.V ei oma hetkel sissetulekuid millest annab tunnistust ka süüdistatava varavastaste kuritegude toimepanemine eesmärgiga saada varastatu realiseerimisest mingitki

tulu. Seega tuleb karistuse liigi valikul lähtuda asjaolust, et süüdistataval puuduvad

sissetulekud, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda, lisanduvad ka käesoleva

kriminaalasjaga seonduvad menetluskulud, mistõttu leiab kohus, et süüdistatavat ei ole

võimalik ega otstarbekas karistada rahalise karistusega, arvestades süüdistatava

majanduslikku olukorda ning tema vastu esitatud kahjunõudeid. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava B.V suhtes tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust.

Kaaludes asenduskaristusena üldkasuliku töö kohaldamist, peab kohus lisaks obligatoorsetele eeldustele selgitama välja, kas isik on asenduskaristuseks üleüldse sobiv. Nii üldkasuliku töö

kui ka karistuse mõistmine tingimisi lähtuvad ühest ja samast põhimõttelisest eeldusest – kohus usub, et isik suudab jätkata enda elu ilma süütegusid toime panemata. Kohus aga leiab,

et B.V ei ole isik, kelle suhtes oleks võimalik kohaldada KarS § 69 sätteid, tema

karistust üldkasuliku tööga asendades, kuna vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga on

tegemist eripreventiivses mõttes (viimase) abinõuga isiku ühiskonnast

isoleerimise vältimiseks, B.V on aga eelnevalt korduvalt karistatud reaalse vangistusega, kuid ta on sellest hoolimata ikkagi jätkanud kuritegude toimepanemist. Kohus

järeldab sellest, et B.V ei takista uusi kuritegusid toime panemast ka hirm uuesti

vanglasse sattuda. Süüdistatava arusaama enda tegude tähendusest ning ka tagajärgedest

suudab (sh õiguskorra huvisid silmas pidades) käesoleval juhul tagada vaid reaalne vanglakaristus. Kohtul puudub usk, et B.V suudaks vabaduses viibides hoiduda uute süütegude toimepanemisest ja üldkasuliku töö täideviimise ebaõnnestumisrisk ning tõenäosus

B.V vabaduses viibides tema poolt uute kuritegude toimepanemiseks on kohtu

hinnangul kõrge. Nimetatud riski tõstab ka B.V korduv karistatus NPALS § 15 1

alusel, mis viitab üheselt süüdistatava narkosõltuvusele, mida viimane ka kohtuistungil tunnistas. Samuti ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et B.V, teades, et tema suhtes oli

pooleli 06.04.2012 toime pandud varguseepisoodi kohtulik menetlus, pani uued kuriteod

toime 26.04, 02.05 ja 25.05.2012- s.o. kuritegude toimepanemine on jätkunud ka kohtumenetluse ajal. Nimetatud asjaolu kinnitab veelkord kohtu veendumust, et süüdistatav B.V on vabaduses viibides jätkuvalt ohuks õiguskorrale ning antud asjaolusid silmas pidades ei ole kohtu arvates B.V suhtes otstarbekas ega võimalikki kohaldada ei ka KarS § 74 sätteid s.t. ei osalist ega täielikku karistusest vabastamist taotletava eripreventiivse eesmärgi puudumise tõttu. Kohus leiab, et B.V suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk üksnes mõistes temale reaalse vangistuse.

B.V süü suurust hinnates võtab kohus arvesse asjaolu, et neljast vargusest kolm jäid katsestaadiumi, kuriteoga ei ole kannatanutele tekitatud olulist kahju ning ka seda, et varastatu väärtus ei olnud suur, mistõttu ka süüdistatava süüd ei saa pidada kuigi suureks. Karistuse

määra valikul lähtub kohus nii süüdistatava süü suurusest, mis ei ole kuigi suur, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumisest ja ka asjaolust, et süüdistatav tunnistab täielikult enda süüd, seepärast ei pea kohus otstarbekaks prokuröri pakutud karistusmääraks 1

a ja 6 kuulist vangistust, vaid leiab, et toimepandud kuritegude eest on põhjendatud

süüdistatava karistamine sanktsioonimäära 1/5 piires. Samuti ei nõustu kohus prokuröri taotlusega vahistada süüdistatav kohtusaalis, et tagada kohtuotsuse täitmine, kuna vabaduses

1-13-3918 8

viibiva süüdistatava eelnev käitumine nii kriminaalasja eeluurimise kui ka kohtumenetluse

ajal, ilmudes menetleja kutsetele õigeaegselt kohale, ei anna alust eeldada, et B.V hakkaks kõrvale hoiduma kohtuotsuse täitmisest.

Kohtunik

Julia Vernikova