1-11-12549/41 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Legislator summary
AI generatedÄrakiri
Legislator headnote
AI generated1-11-12549/41 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: Ärakiri
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
Ärakiri
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13.06.2013, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-11-12549 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Kätlin Koidumäe Prokurör Ain Tali Tõlk Tatjana Šibajeva Kohtuasi
Viru Vangla materjalid N.R-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
N.R, isikukood: xxx, viibimiskoht: xxxx Karistuse kandmise algus 28.11.2012 25.07.2013 ja lõpp
RESOLUTSIOON
Jätta vangistusest tingimisi enne N.R tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik
sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 27.05.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava N.R-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. N.R on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 16.11.2011 otsusega KarS § 424 järgi ning
talle
mõisteti karistus 8 kuud vangistust, mille hulka arvati eelvangistuse 3 päeva ja karistus – vangistus 7 kuud 27 päeva – jäeti KarS § 74 lg 1, 3 alusel täitmisele pööramata katseajaga 18 kuud,
mille jooksul oli süüdimõistetu kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 p – 5 sätestatud -des 1
kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 p 2 alusel oli N.R kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Viru Maakohtu 29.11.2012 ega Viru Maakohtu 16.11.2011 otsusega määrus pöörati N.R-ile mõistetud karistus – 7 kuud 27 päeva vangistus – täitmisele
t . Karistuse kandmise aja alguseks loeti 28.11.2012.
Viru Vangla toetab kinnipeetava vabanemist tingimisi enne tulenevalt asjaolus, et see tähtaega soodustab kinnipeetava resotsialiseerimist.
Kohtuistung N.R taotles enda tingimisi abastamist. Kinnipeetav avaldas, et seekord peaks ennetähtaegset v kohus teda uskuma, kuna tal on nüüd olemas isiklik elamispind – Jõuga külas asuv
as sotsiaalmaja on s kinnipeetaval võimalik saada ühetoaline korter. Eelmises elukohas kinnipeetaval lihtsalt lubati elada, kuid talvel oli seal võimatu elada. Kinnipeetav kinnitas, et on enda jaoks otsustanud, et ei tarvita enam alkoholi ja ta suudab olla seda tarvitamata. Kinnipeetav selgitas, et kohus peab ta vabastama, sest ta
tahab viimast korda oma elu uuesti alustada. Kinnipeetav märkis, et kavatseb vabanedes ennast
töötukassas arvele võtta. Siis läheks kinnipeetav Avinurme metallitööd tegema, mille kohta on kinnipeetava kinnitusel tal olemas ka garantii.
Prokurör ei toeta ennetähtae nud gset vabastamist. Kinnipeetavat on 13-l korral karistatud. Viimane
karistus pöörati täitmisele, sest isik ei olnud võimeline täitma kontrollnõudeid. Sõltumata selles, et
isiku enda väitel on tal olemas sotsiaalpind ja töökoht, leiab prokurör, et isik ei ole võimeline
kontrollnõudeid täitma. Prokurör viitas ka asjaolule, et vangla hinnangul on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 50 % Seetõttu ei toeta prokurör
. N.R-i ennetähtaegset vabastamist. Kohtumääruse põhjendused
Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest
vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
Kinnipee vabaduses olemasoleva kind kohta ei ole kohtule garantiid esitatud. tava väidel la töökohta
Samuti on kohtuistungil kinnipeetava viidatud vabanemisjärgne elukoht erinev kriminaalhooldaja poolt kontrollitud elukohast. Arvestades, et kinnipeetav on kriminaalkorras korduvalt karistatud ning kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kolm viimast tingimisi mõistetud vangistust ebaõnnestusid, kuna
N.R rikkus süstemaatiliselt kontrollnõudeid ja kohustusi, on uue kuriteo toimepanemine tõenäoline. Samuti viitab eeltoodu sellele, et kinnipeetava ei austa ühiskonnas kehtestatud norme ega ole võimeline järgima talle pandud kontrollnõudeid. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et isik
on
korduvalt toime pannud joobeseisundis juhtimise ja lisaks on teda karistatud ka väärteokorras alkoholiseaduse rikkumise . Eeltoodust
eest võib järeldada, et alkoholi tarvitamine on N.R-i
jaoks probleemne. Kinnipeetaval puuduvad erialased kutsetunnistused haridus, tema , tal on põhi
töökogemused põhinevad enamuses juhutöödel vähesed
ja on ning ta valda riigikeelt vaid teataval
määral, mis võib raskendada töö leidmist. vabanedes Kinnipeetav on 13-l korral kriminaalkorras
karistatud ning korduvalt sooritanud kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil. Kinnipeetaval vanemaid ei ole ning kriminaalhooldaja andmetel on N.R-i ainsaks lähedaseks tema alaealine
tütar, kelle kontaktandmeid kinnipeetav ise ei esitanud. Seega ei ole käesoleval hetkel teada, kas kinnipeetav on enne tähtaega vabanemisel kindlustatud moraalse ja materiaalse toega. Kohus leiab, et uue kuriteo toime panemine katseajal näitab isiku suutmatust ühiskonnas kehtestatud
normidest kinni pidada ning talle pandud kohustusi järgida. Samuti puudub kinnipeetaval kindel
vabanemisjärgne elukoht ning tal ei ole garanteeritud töökohta. Seetõttu oleks kinnipeetava vabastamine enne tähtaega ennatlik. Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning temale pandavad kohustused täita nõuetekohaselt. Kohus märgib, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu
temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole enne tähtaega vabastamine isikule garanteeritud.
Kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/
Anu Ammer Ärakiri õige
№oremreferent
/allkirjastatud digitaalselt/
Irina Golubev
Kohtumäärus jõustus 29. juunil 2013.a
№oremreferent
Irina Golubev