1-13-4559/7 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-13-4559

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. mail 2013.a, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-13-4559 (13240101671) Kohtunik Innokenti Menšikov Kohtuistungi sekretär Natalja Bulanova Kriminaalasi M.Z-i süüdistuses KarS § järgi,

199 lg 2 p 9

kiirmenetluses lühimenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri prokur i abi Marina Zagorets ör Süüdistatav M.Z

Elukoht xxx, isikukood xxx, ilma kodakondsuseta, põhi – töö haridus, emakeel vene keel, tu.

Varasem karistatus:

- Ida Viru Maakohtu poolt

17.03.2000.a - KrK § 139 lg 2 p

1,2,3 järgi tingimisi vabadusekaotusega 1 aasta 6 kuud katseajaga 1 aasta;

- Ida-Viru Maakohtu poolt 140 lg 2 p 3,

20.10.2000.a KarS § § 139 lg 2 p 2,3 järgi vabadusekaotusega 2 aastat;

- 17.02.2004.a Narva Linnakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, § 209 lg 2 p 1 järgi vangistusega 1 aasta;

-

22.03.2005.a Narva Linnakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 -

§ 25 lg 2 järgi vangistusega 5 kuud;

-

Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS

12.04.2007.a

§ 185 lg 3, § 183 lg 2 p 1,2, § 214 lg 2 p 1,4 järgi vangistusega 7 aastat. T elukohast lahkumise keeld alates 15.05.2013.a. õkend – Kaitsja Vandeadvokaat Tatjana Massalina RESOLUTSIOON

Tunnistada s

199 lg 2 p 9 M.Z üüdi KarS § järgi ning mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

1-13-4559

2

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada M.Z vangistusega 8 (kaheksa kuud. )

Karistusaeg arvestada alates 17.05.2013.a.

M.Z-ile valitud tõkend, elukohast lahkumise keeld, muuta vahistamiseks ning võtta ta vahi alla kohtusaalis.

Kannatanu hagi rahuldada ning mõista M.Z-ilt välja kannatanu (sünd. Xxx xxx) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 400 (nelisada) eurot.

Asitõend: sülearvuti Asus, mis asub hoiul kannatanu xxx, tagastada xxx kohtuotsuse jõustumisel.

M riigituludesse menetluskulud: sundraha 240 (kakssada õista M.Z-ilt välja nelikümmend osutatud õigusabi eest ) eurot, kaitsja Tatjana Massalina poolt eeluurimisel 117

( seitseteist) eurot ja 72 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate ükssada tegemise eest 0,45 eurot, kaitsja Tatjana Massalina poolt 17.05.2013.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 64 (kuuskümmend neli) eurot 8

0 senti.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et M.Z on õigus tasuda väljamõistetud il

menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe (1) aasta jooksul.

Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB p gas an ,

arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas, arveldusarvele nr 333416110002 Danske või

Bank pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „M.Z

luskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses , kriminaalasja nr 1-13-4559, menet tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 18. maist 2013.a.

Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu

kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik

kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 10 (kümne) päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu.

Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates 11. juunist 2013.a.

I. KOHTU ALLA ANTUD ISIKU SÜÜDISTUS

M.Z et tema, et tema süüdistatakse selles, 2013 märtsi lõpus viibides

korteris aadressil: Xxx, varastas vaba juurdepääsu teel Xxxle kuuluvaid kuldketi

maksumusega 100 eurot, kuldketi maksumusega 200 eurot ja paari kõrvarõngaid maksumusega 100 eurot, tekitades kannatanule kahju üldsummas 400 eurot.

Samuti tema 19.04.2013.a. ajavahemikul kella 21.00-24.00, viibides korteris aadressil:

Xxx Xxx use maksumusega 600 eurot, vaba juurdepääsu teel pani toime le kuuluva kuldsõrm

1-13-4559

3 kuldsõrmuse maksumusega 150 eurot ja kullast kõrvarõnga maksumusega 60 eurot, varguse, tekitades kannatanule kahju üldsummas 810 eurot.

Samuti tema, olles isik, kes on kahe kuu jooksul pani toime 2 vargust, taas 21.04.2013.a ajavahemikul kella 10.30-11.00, viibides korteris aadressil: Xxx, vaba juurdepääsu teel pani toime Xxx

le kuuluva sülearvuti Asus X55A maksumusega 340 eurot, varguse.

Oma tegevusega

M.Z pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle

ebaseadusliku omastamise eesmärgil, süstemaatiliselt, s.t. KarS § 199 lg.2 p.9 järgi kvalifitseeritud kuriteo.

II KOHTUISTUNG

Kohtuistungil tunnist . as süüdistatav end süüdi täielikult Süüdistatav ei taotlenud enda ülekuulamist kohtuistungil ning võttis kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi omaks. Poolte kokkuleppel jäeti kriminaaltoimiku materjalid avaldamata.

Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas

Kuulanud ära süüdistatava, prokuröri ja kaitsja seisukohad, uurinud kõiki kriminaalasja

materjalides kogutud tõendeid ning hinnanud neid kogumis, tuleb kohus järeldusele, et

M.Z-i süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on leidnud tõendamist ning on eeluurimise poolt õigesti kvalifitseeritud.

Antud kuritegude toimepanemine

M.Z-i poolt on tõendatud:

Kannatanu Xxx ütlustega, millest nähtub, et 19.04.2013.a. ajavahemikul kella 21.00-24.00 tema korterist oli varastatud 2 kuldsõrmust ja kullast kõrvarõngas üldhinnaga 810 eurot. On

selgunud, et varguse pani toime . Varastatud ehted on tagastatud, M.Z pretensioone ei ole. (lk 1-5, 16-17)

Tunnistaja Xxx tlustega i ü , millest järeldub, et 20.04.2013.a. andis

M.Z pandimajja 2 sõrmust ja kullast kõrvarõnga. Talt võeti ära 2 kuldsõrmust ja

kuldkõrvarõngas ja pandileping (lk 7-10)

20.04.2013.a. laenulepingu koopiaga pandimajja 2 , mille kohaselt andis M.Z kuldsõrmuse ja kuldkõrvarõnga 100 euro eest (lk 6)

26.04.2013.a. asit iga õendi vaatlusprotokoll , mille kohaselt oli vaadeldud kannatanule xxx kuuluvad kuldehted (lk -15) 12

Kannatanu Xxx tlustega ü , millest nähtub, et 2013 märtsi lõpus, tema korterist aadressil:

Xxx oli varastatud kuldkett maksumusega 100 eurot, kuldkett maksumusega 200 eurot ja

kõrvarõngad maksumusega 100 eurot kokku vara üldhinnaga 400 eurot. 21.04.2013.a - ajavahemikul kella 10.30-11.00 oli varastatud sülearvuti maksumusega 340 eurot. Sülearvuti on tagastatud, avaldab tsiviilhagi summas 400 eurot (lk 19-23, 39-44, 45)

OÜ Luutar poolt edastatud dokumentidega, mille kohaselt 21.04.2013.a. pantis M.Z pandimajja sülearvuti Asus X55A 111,30 euro eest (lk 25-28)

Tunnistaja Aleksandra Modeli ütlustega, millest järeldub, et 21.04.2013.a. andis

M.Z pandimajja sülearvuti ASDUS X55A tähtajaga 10 päeva, 111.30 euro eest. 25.04.2013.a. oli olitsei poolt (lk 29-33) nimetatud sülearvuti ära võetud p

1-13-4559

4

26.04.2013.a. asitõendi vaatlusprotokolliga, mille kohaselt oli vaadeldud kannatanule L.Rochevale 34-36) kuuluv sülearvuti (lk

Kahtlustatav

M.Z-i enda ütlusega, mille kohaselt ta tunnistab oma süüd varguste toimepanemises (lk 55-60)

Põhjendatud on M.Z-i tegevuse kvalifitseerimisel viidata ka KarS §199 lg 2 p-le 9, kuna ta pani kahe kuu jooksul kolm vargust ning tegi seda kuritegeliku tulu ning elatise saamiseks. Kohus asub seisukohale, et pani kuriteo toime kavatsetult. M.Z

Vastavalt KarS § 16 lg 2, i kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks sik paneb teo toime süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda

võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Seega esinevad süüdistatava käitumises talle inkrimineeritava süüteokoosseisu

de objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.

Kohtu seisukoht karistuse osas

Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

M.Z on varem korduvalt kohtu poolt karistatud, sh varavastaste kuritegude eest reaalse vangistusega ning vaatamata sellele pani ta tahtlikult toime uusi tahtlikke kuritegusid, kokku 3 varguseepisoodi.

Ülaltoodu alusel asub kohus seisukohale, et M.Z-i karistamine rahalise karistusega ei ole

otstarbekohane kuna karistus uute, tahtlikult toimepandud kuritegude eest ei saa olla eelnevatest karistusest leebem.

Samal põhjusel ei ole otstarbekohane ka määratud vangistuse asendamine üldkasuliku tööga.

Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et M.Z-i on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest üksnes vangistusega.

Kohus arvestab karistuse mõistmisel ka seda, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele.

Kohtupraktika on seejuures asunud seisukohale, et vaid

erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (RK otsus nr 3-1-1-99-06).

Selliseid asjaolusid M.Z-i puhul ei esine.

Süüdistatava M.Z-i KarS §57 mõttes on oma süü karistuse kergendavaks asjaoluks

puhtsüda lik ülestunnistus ja kahetsus, tema karistust raskendavaid a m sjaolusid pole kohus tuvastanud, varastatud vara maksumus pole suur. Süüdistataval on olemas alaline elukoht ning alaealine laps.

1-13-4559

5

Sellega arvestades, võib M.Z-i vangistus olla oluliselt alla KarS §199 ettenähtud vangistuse keskmist määra.

Kuna süüdistatavale on mõistetud karistuseks reaalne vangistus, kohaldab kohus KrMS § 130

lg 4-1 alusel

süüdistatava suhtes tõkendit vahistamine selleks, et tagada süüdimõistva kohtuotsuseg . a mõistetud vangistuse täitmine

Karistusaega tuleb arvestada alates süüdistatava vahi alla võtmise hetkest.

Tsiviilhagi

KrMS § 310 lg 1 kohaselt, kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata.

Kannatanu Xxxon esitanud tsiviilhagi summas 400 (nelisada) eurot mis kahju hüvitamiseks, temal tekkis seoses poolt toimepandud vargustega. M.Z-i

Süüdistatav hagile vastu ei vaielnud, nõustus tsiviilhagiga. TsMS § 1 sätestab, et kui 440 lg kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

Eeltoodust tulenevalt tuleb ülalnimetatud tsiviilhagi rahuldada.

Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS §§ 233, 238, 2565 lg 1 p 2, 2565 lg 2, 311, 313, 315.

/digitaalselt allkirjastatud/

Innokenti Menšikov Kohtunik