1-13-4669/51-13-4669/5 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Summary AI generated
T A R T U M A A K O H U S K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja 11. juuni 2013 Kriminaalasi (number ja menetlus) nr 1-13-4669 (kohtueelses menetluses nr 13260100302) riik A.U versus kokkuleppemenetlus Menetlus kohtus kohtuistung Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Kohtuistungi sekretär Irina Meremaa Prokurör Küllike Taits Süüdistatav A.U (isikukood xxx; el...
T A R T U M A A K O H U S
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja 11. juuni 2013 Kriminaalasi (number ja menetlus) nr 1-13-4669 (kohtueelses menetluses nr 13260100302) riik A.U versus kokkuleppemenetlus Menetlus kohtus kohtuistung Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Kohtuistungi sekretär Irina Meremaa Prokurör Küllike Taits Süüdistatav A.U
(isikukood xxx; elukoht xxx xx- xx xxxxxxxxxxx ; omab kriminaalkaristatust) ; töötab Süüdistus KarS § 424 järgi
RESOLUTSIOON
Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused
ning juhindudes
-dest 159 ja 249, tegi kohus kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § otsustused. Otsus
tused süüs ja karistamises
süüdi karistusseadustiku § 424 järgi ja mõista talle
karistusena vangistus 3 (kolm) kuud; 68 alusel arvata eelvangistuse aeg KarS § mõistetud vangistuse aja hulka ning kandmata karistuseks 2 lugeda A.U-le
(kaks) kuud ja 28 vangistust A.U-le päeva ; KarS § 69 alusel asendada
mõistetud vangistus 2 (kaks) kuud ja 28 päeva üldkasuliku tööga ükssada
176(
seitsekümmend ) tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks kuus 11. detsember 2014 A.U 75 lg-s 1 ; üldkasuliku töö tegemisel allutada KarS §
sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxx xx-xx xxxxxxxxxxx Tartu ; Maakohtu 12. Veebruari 2013 otsus A.U karistamises 5 kuud tingimus 2
aa tõkendina stase katseajaga jätta iseseisvale täitmisele; tühistada A.U-le kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Muud otsustused
kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 € riigi õigusabi tasu välja mõista sundraha 200 (kakssada) A.U-lt ja 21,60 € ja muud menetluskulud 2.70 € riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 224 ( ja 30 senti 13 kakssada kakskümmend neli) € tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 20 a juulikuust igakuise menetluskulu osa 18 (kaheksateist ja 70 senti tasumine, kuni ) €
menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa
tasumistähtaeg kuu 30 s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud - menetluskulu osa
2
tasumata jätmisel või kokkuvõttes graafikujärgse võlgnevuse tasumise korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna. Selgitused kohtuotsusele
koha - tud alustel selt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätesta
Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku
apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest; 3.2 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.3 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaal-
hooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase
ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele;
menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu
on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel
maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 1-13-4669
“); 3.6 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392).
ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
1.
Süüdistus
Süüdistusest nähtuvalt toime pannud kuriteona mootorsõiduki
on A.U juhtimise joobeseisundis selles, et tema 23.01.2013.a kella KarS § 424 järgi, mis seisnes 16.07 paiku juhtis Viljandi linnas Jakobsoni tänaval sõiduautot Audi A6 riikliku
registreerimisnumbriga xxx xxx alkoholijoobe seisundis -
tõendusliku alkomeetri
Alcotest 7110 MK III EST ARDF-0016 näit lõpliku mõõtetulemusena 0,90 mg/l, kus lõplikust lugemist 0,99 mg/l on maha arvatud mõõtemääramatus 0,09 mg/l . 2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppe-
menetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 424 järgi ja karistamiseks vangistusega 3 (kolm) kuud. KarS § 68 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 23.01.2013.a kuni 24.01.2013.a. , so 2
päeva karistuse hulka ja kandmata karist päeva useks lugeda 2 (kaks) kuud ja 28 vangistust. KarS § 69 alusel asendada vangistus 17 tunni üldkasuliku tööga. 6
Üldkasuliku töö tegemisel peab järgima kontrollnõudeid ning A.U täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS § s 75 sätestatule: elama kohtu määratud - 1)
3
alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15
päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- või töökoha
vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks
Eesti territooriumi pii 7) saama res kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 18 (kaheksateist) kuud.
3.
ikud motiveeringud kokkuleppemenetluses Kohtu õigusl 3.1.
Põhjendused süüdimõistmises Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS § ohus võib -s 239, mille kohaselt k
süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses.
Vastavalt KrMS § 2 le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, 39 lg-
mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja
raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur.
Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises.
Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja
kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates
küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja
prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus
tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses
õiguslike kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.2. P
õhjendused karistuse mõistmisel KarS § 424 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase
vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.
Kriminaalmenetluse kulud on sätestatud KrMS 7. peatüki 1. jaos
( - Kriminaalmenetluse kulude liigid; § 173 § 179), 2. jaos (Kriminaalmenetluse kulude ; § 180 § 188) ning 3. jaos ( - ; § 189 -
§ 192).
KrMS § 189 ( ) lg 1 kohaselt
kohtueelses menetluses kriminaal tatakse menetluse kulude hüvitamine otsus
uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtu § 189 lg otsusega (KrMS. 2). Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175 (
Menetluskulud).
KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 (Sundraha) lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 480 €.
4
Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 10. jaanuari 2013 määrusest nr 6 ( ), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 320 € kuus. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu
ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 (Kaitsja
) lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu
taotlusel Eesti Advokatuur, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on
taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt (RÕS) §
ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja
korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud a tasu arvestamise alused,
(edaspidi ). Korras koos hilisemate muudatustega on kord
kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord. Muu menetluskulu KrMS § 175 lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu
– 2.70 €
Süüdistatava kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on A.U määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna €. 21,60
Süüdistatav A.U ei soovinud kaitsja osalemist kohtuistungil.
Kriminaalmenetluses on s deks kokku üüdistatavale arvestuslikult menetluskulu sundraha 480 (nelisada kaheksakümmen riigi õigusabi tasu 21,60 €. d) eurot ja
KrMS § 180 ( ) lg 1 Süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu
varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine
ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestades asjaolu, et A.U on peale antud teo toimepanemist karistatud ja sundraha välja mõistetud tuleb antud asjas sundraha vähendada 200 €ni. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivateks kohustusteks. KrMS § Arvestatud menetluskulud tulevad 180 alu
sel välja mõista süüdistatavalt.
Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulud kulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.
5.
Kohtu m vangistusaja arvestus uud põhjendused ja eel Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. A.U on kahtlustatavana kinni peetud 23.01.2013 kuni 24.01.2013, seega on A.U viibinud eelvangistuses
eelvangistus karistusaja hulka, kus vangistus juures ühele eel päevale vastab üks vangistuspäev KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.
5
KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni või kassatsioonikohtust tagastamisest a - lates kolme päeva jooksul.
Toomas Lillsaar
Kohtunik