1-13-5359/4 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja

10. juuni 2013 Kriminaalasi (number ja menetlus) nr 1-13-5359 (kohtueelses menetluses nr 13260101984) riik G.I versus kiirmenetluses järgides kokkuleppemenetluse sätteid Menetlus kohtus kohtuistung Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Kohtuistungi sekretär Irina Meremaa Prokurör Merike Tikk Süüdistatav G.I (isikukood xxx; elukoht xxxxxxx

xxxxxxx xxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxx-xxxx xxxx; töötab ;omab kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS 329

§ järgi Lepinguline kaitsja advokaat Mart Sikut

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes

-dest 159 ja 248, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § Otsustused süüs ja karistamises

1.

(KarS) Tunnistada G.I süüdi karistusseadustiku § järgi ja mõista talle rahaline karistus 400 (nelisada o 1280 ( ; KarS ) päevamäära, s. üks tuhat kakssada kaheksakümmend) €

§ vangistuse aeg mõistetud mõista

68 alusel arvata eel karistuse aja hulka ning G.I-le karistusena rahaline karistus 391 (kolmsada üheksakümmend üks) päevamäära so.

1251 ( ) ja 20 senti

66 lg üks tuhat kakssada viiskümmend üks € ; KarS §

1 alusel määrata

G.I-le mõistetud rahaline karistus 391 (kolmsada üheksakümmend üks) päevamäära so. 1251 (üks tuhat kakssada viiskümmend üks) € ja 20 senti kandmisele ositi

10 kuu jooksul selt: 1) alates 2013. a juuli kuust igakuise rahalise karistuse osa 125 järgmi

(ükssada kakskümmend viis) € tasumine, kuni rahalise karistuse täieliku ja 12 senti tasumiseni; 2) igas kuus tasutava rahalise karistuse osa tasumistähtaeg kuu 30 s kuupäev; 3) - tähtaegselt kohtu määratud rahalise karistuse osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks rahalise karistuse tasumisele tervikuna. Muud otsustused

2. Kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses. kohaldatavate muu de abinõude osas: 2.1 sundraha välja mõista G.I-lt

240 (kakssada nelikümmend) € riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 240 (kakssada nelikümmend) € tasumisele ositi järgmiselt: 1)

alates 2013 juulikuust igakuise menetluskulu osa 20 ( a kakskümmend) € tasumine, kuni

menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna. Selgitused kohtuotsuse le

3. Selgitada:

3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;

3.2 ositi täitmiseks määratud rahalise karistus loetakse täidetuks ja otsust rahalises karistuses kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 4100065035 ja selgitusena „rahalisse karistuse tasumine asjas nr “); 1-13-5359

3.3 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB P korraldusele: viitenumber angas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel makse 2800049874 ja selgitusena „menetl “); uskulu ositi tasumine asjas nr 1-13-5359

3.4 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS § – -de 383 392);

3.5 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS § – -des 318 321, mille kohaselt

kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alustel - Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooni teatada Tartu Maakohtu õiguse kasutamise soovist tuleb

Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1. Süüdistus

Süüdistusest nähtuvalt on toime pannud kuriteona KarS § järgi G.I

kvalifitseeritava kuriteo so. täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest kõrvalehoidumise, mis seisnes selles, et tema / olles Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja poolt 15. aprillil 2013. a karistatud KarS § 424 järgi rahalise karistusega 170 päevamäära, so 1054 eurot, ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 kuuks (otsus jõustus 01.05.2013), juhtis 8. juunil 2013. a kell 20.38 Viljandimaal Abja vallas Mõisaküla tee

1. kilomeetril mootorsõidukit Honda CR-V, registreerimismärgiga xxx xxx , hoidudes eelnimetatud teoga kõrvale täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest.

2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe

Prokuratuur ja süüdistatav on taotlenud kriminaalasja lahendamist

kokkuleppemenetluses. Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks § järgi ning karistamiseks KarS rahalise karistusega 400

päevamäära, s.o 1280 eurot (päevamäära aluseks võetud 2012. a keskmise

G.I päevasissetuleku suurus, s.o 3,20 eurot ).

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva s.o

08.06.2013 – 10.06.2013 (s.o 9 päevamäära). Seega kuulub kandmisele rahaline karistus 391 päevamäära, s.o 1251,20 eurot. KarS ne karistus tuleb kanda ositi 10 kuu jooksul, s. o § 66 lg 1 alusel määrata, et rahali

125.12 eurot kuus.

3.

Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.1.

Põhjendused süüdimõistmises

Kiirmenetluse kohaldamise alused on sätestatud KrMS §-s 2561

, milles on sätestatud, et

kui isik on teise astme kuriteos kahtlustatav, mille tõendamiseseme asjaolud on selged ja mille kohta on kogutud kõik vajalikud tõendid, võib prokuratuur kohtult taotleda kriminaalasja lahendamist kiirmenetluses; taotlus esitatakse 48 tunni jooksul alates isiku kuriteo toimepanemise järel kahtlustatavana ülekuulamisest või isiku kahtlustatavana kinnipidamisest.

KrMS § 2562

lg 2 kohaselt vajaduse korral teeb prokuratuur toiminguid lihtmenetluste kohaldamiseks; sellisel juhul lisatakse protokolli KrM - - S § s 245 (kokkulepe) või 252 (süüdistus akti põhiosa käskmenetluses) nimetatud andmed; Kr S § 240 p des 2 ja 3 (kannatanu või M -

tsiviilkostja nõusoleku, süüdistatava ja tema kaitsja nõusolekute protokollimine kokkuleppemenetluseks) nimetatud toiminguid kannatanu suhtes võib teha uurimisasutus. Prokuratuur koostab süüdistusakti, lisades kiirmenetluse protokollile KrMS § s 154 sätes - - tatud andmed (kahtlustatava ütlused ja muud ülekuulamise andmed vastavalt KrMS § 76 lg-le 1 või viide kahtlustatava ülekuulamisele eraldi protokollis; kahtlustatava seisukoht kriminaalasja arutamist tunnistajaid välja kutsumata; tunnistaja ütlused ja muud ülekuulamise andmed vastavalt KrMS § le 74 või viide tunnistaja ülekuulamisele eraldi protokollis; 4) muude tõendite - loetelu; KrM

218 lg- S §

1 sätestatud andmed, kui isik on kahtlustatavana kinni peetud) arvestades kiirmenetluse protokolli erisusi (KrMS § 2562 lg 2).

Kohus peab võimalikuks menetleda kriminaalasja kohtus kiirmenetluses järgides

kokkuleppemenetluse . sätteid

Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS § ohus võib -s 239, mille kohaselt k

süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt

KrMS § 239 lg le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, - mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. kiirmenetluses kokkuleppemenetluse Kohus pidas võimalikuks järgida sätteid.

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS § st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsi - -

mustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

3.2. P

õhjendused karistuse mõistmisel

KarS aastase § näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni ühe vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

3.3. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

Menetluskulud on sätestatud KrMS § s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg - -le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

KrMS § 175 lg 1 p 9 k üüdimõistva kohtuotsusega kaasnev ohaselt on menetluskuluks s

sundraha, mis KrMS § 179 (Sundraha) lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 480 €. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 10. jaanuar määrusest nr

2013

6 (

), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 320 € kuus. KrM S §

lg 2 kohaselt s M üüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab Kr S

§ 179 lg-s 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Põhjendatud on määrata süüdismõistetul sundraha suuruseks €

240 .

Vastavalt KrMS § 180 lg hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetlus -le 1 kulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja suurus. Vastavalt KrMS § 1

3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu

80 lg varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et

kriminaalme

netluse kulud hüvitatakse ositi

Süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus KrMS § 179 lg-s 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra (KrMS § 2565 lg 2). Seoses kiirmenetlusega tuleb süüdistataval vähendada sundraha võrra. poole

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb

välja mõista G.I-lt

kriminaalmenetluse kuludena sundraha 240 riigi kasuks. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et € menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks.

4.

Kohtu m vangistusaja arvestus uud põhjendused ja eel G.I on kahtlustatavana kinni peetud 08.06.2013 10.06.2013, seega on G.I –

viibinud eelvangistuses

vangistus karistus

3 päeva KarS § 68 kohaselt arvatakse eel aja hulka, kus vangistus juures ühele eel päevale vastab rahalise karistuse kolm päevamäära. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva - jooksul.

Toomas Lillsaar

Kohtunik