4-13-3513/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Väärteoasi 4-13-3513

K O H T U M Ä ÄR U S

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. juunil 2013.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja)

Kohtukoosseis

Kohtunik Piret Liivo

Vaidlustatud lahend

Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo kesklinna politseiosakonna 11.03.2013.a. otsus väärteoasjas nr:

2316,13,001080 E.I karistamises KarS§ 262 alusel

Kaebuse esitanud isik

E.I

Menetlustoiming

Kaebuse läbi vaatamata jätmine ning tagastamine

Resoltusioon

Jätta E.I kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja

Prefektuuri

korrakaitsebüroo

kesklinna

politseiosakonna

11.03.2013.a. otsus väärteoasjas nr: 2316,13,001080 läbi

vaatamata. Tagastada kaebus koos lisadega kaebuse esitajale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtule

10 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pool või

menetlusväline isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada

või pidi teada saama.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud

E.I on 31.05.2013.a. esitanud Harju Maakohtule kaebuse Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo kesklinna politseiosakonna 11.03.2013.a.

otsusele väärteoasjas nr: 2316,13,001080

Kohtuvälise menetleja poole esitatud materjalidest nähtub, et otsus väärtoeasjas on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav 11.03.2013.a. ning sellekohane märge on tehtud ka väärteoprotokolli, kuid seaduses lubatud tähtaja jooksul ei ole kaebaja väärteo toimepanemist vaidlustanud. Kaebuse esitamise viimane tähtaeg oli 27.03.2013.a. E.I ei ole esitanud kabetähtaja ennistamise taotlust.

Kohus asub seisukohale, et otsuse peale edasikaebamise tähtaeg on mööda lastud.

Kohtumääruse põhjendused

V™S § 114 lg 4 kohaselt esitatakse kaebus kohtuvälise menetleja üldmenetluses tehtud otsuse peale maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Seega sätestab kehtiv seadus üheselt ja selgesõnaliselt, et kohtuvälise menetleja üldmenetluses tehtud otsuse peale kaebuse esitamise tähtaeg hakkab kulgema alates otsuse kohtuvälise menetleja juures kättesaadavaks saamise päevast. Kohtuvälise menetleja kohustust menetlusalusele isikule otsus kätte toimetada seadus ei sätesta.

Kohtuvälise menetleja otsus käesolevas väärteoasjas oli kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 11.03.2013.a. Nimetatud kuupäev on märgitud ka menetlusaluse isiku E.I suhtes 09.02.2013.a. koostatud väärteoprotokollis nr AB 1329901, mille ärakirja kättesaamist on menetlusalune isik kinnitanud oma allkirjaga. Samuti on väärteoprotokollil menetlusalune isik E.I oma allkirjaga kinnitanud, et on tutvunud menetlusaluse isiku õiguste ja kohustustega vastavalt V™S §-le 19. Seega oli kaebaja tutvunud ka V™S § 19 lg 1 p-s 7 sätestatuga ja pidi teadma, et menetlusalusel isikul on õigus vaidlustada kohtuvälise menetleja lahend V™S sätestatud korras.

Samuti on väärteoprotokollis märgitud, et lahend väärteoasjas jõustub 15 päeva möödudes väärteoprotokollis märgitud lahendi kättesaadavaks tegemise kuupäevast. Puuduvad tõendid selle kohta, et kohtuvälise menetleja otsus ei olnud menetlusalusele isikule kohtuvälise menetleja juures alates 11.03.2013.a. kättesaadav või menetlusosalisele oleks tehtud takistusi kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamiseks kohtuvälise menetleja juures. Kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse esitamise tähtaja viimane päev käesolevas väärteoasjas oli 27.03.2013.a.

E.I esitas kaebuse Harju Maakohtule 31.05.2013.a., seega peale kaebetähtaja möödumist. Vastavalt V™S § 38 lg-le 1 järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 172 lg 1 sätestab, et mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg ennistatakse selle uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvateks põhjusteks äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega ja muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks.

Riigikohus on asunud seisukohale, et kaebetähtaja ennistamisel mõistetakse mõjuva põhjusena sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordivõi sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud – raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus väärteoasjas 3-1-1-144-03 – RT III 2004, 2, 20 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-98 – RT III 1998,21,211).

Kaebusest ei nähtu, et E.I niisugused takistused esinenud oleksid. Kaebaja on küll viidanud, et ei saanud otsusele järgi minna, kuna elab ja töötab Soome Vabariigis, kuid kohtu hinnangul on selline väide paljasõnaline. Samuti ei ole Soomes elamine ja töötamine mõjuv põhjus kaebetähtaja mööda laskmiseks. Kui kaebaja elab alaliselt teises riigis, siis oli talle otsuse kättesaamise kuupäev ikkagi teada ning võimatusel Eestisse saabuda otsuse kättesaamiseks olnuks ka võimalus esitada taotlus kohtuvälisele menetlejale edastada ostus elektrooniliselt.

Väärteoprotokollist nähtuvalt on E.I andnud oma elukohaks XXXTallinnas ning avaldanud, et ei tööta. Seega on kaebaja ise jätnud kasutamata võimaluse kohtuvälise menetleja otsust seaduses ettenähtud korras ja tähtajal vaidlustada, mistõttu tuleb E.I kaebus V™S § 118 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. Kohus juhindub Väärteomenetluse seadustiku § 114;§ 118 sätetest.

Piret Liivo

Kohtunik