1-13-2532/14 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Kriminaalasi 1-13-2532

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. mail 2013.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-13-2532 Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo Kohtuistungi sekretär Terje Liebert Tõlk Imbi Kangur-Popova Kriminaalasi Z.B süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9; § 213 lg 1; § 266 lg 1 järgi;

Prokuröri abi Katrin Tron

Süüdistatavad

Z.B, isikukood XXX, elukoht XXX, viibib

Vanglas, emakeel vene keel, VF kodanik, keskharidusega, ei

tööta, varem kohtulikult karistatud kahel korral, viimati

21.02.2013 Harju Maakohtu otsusega KarS § 202 lg 1 järgi vangistusega 1 kuu 20 päeva, mida suurendati KarS § 65 lg 2 alusel, lõplikuks liitkaristuseks vangistusega 4 kuud, karistusaja

algus 21.02.2013. Korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest. Alates 02.01.2013 – tõkend – vahistamine

(kahtlustatavana kinni peetud 30.-31.10.2012, 27.-28.11.2012, 01.01.2013)

Kaitsja Jugans Grossmann

Menetluse liik Lühimenetlus RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Z.B KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ning mõista talle karistuseks 6 kuud vangistust.

Süüdi tunnistada Z.B KarS § 213 lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 4 kuud vangistust.

Süüdi tunnistada Z.B KarS § 266 lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 3 kuud vangistust.

2

KarS § 64 lg.1 alusel üksikaristusest raskeima suurendamise teel mõista liitkaristuseks 9 kuud vangistust. Z.B-le

Vähendada KrMS § 238 lg.2 kohaselt mõistetavat karistust ühe

kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 6 kuud vangistust.

KarS § 68 lg.1 alusel arvestada karistusaja hulka tema

eelvangistuses viibitud aeg 30.-31.10.2012, 27.-28.11.2012, 01.01.2013-20.02.2013, so 1 kuu 25 päeva ning ärakandmisele kuulub 4 kuud ja 5 päeva vangistust.

KarS § 65 lg.1 alusel, üksikkaristusest , s.o. Harju Maakohtu 21.02.2013.a otsusega mõistetud karistuse 4 kuud vangistust

raskeima suurendamise teel mõista liitkaristuseks 7 kuud vangistust.

Karistusaja algust arvestada 21.02.2013.a.

Tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel või vangistuse 7 kuud ärakandmisel.

Rahuldada tsiviilhagi ja välja mõista Z.B-lt:

- XXX kasuks 135,30 eurot, mis kanda XXX

arveldusarvele nr XXXXXXXXXX.

KrMS § 175; § 180 alusel välja mõista

Z.B-lt menetluskulud: kaitsjatasu 178,80 eurot riigi tuludesse.

Menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul

Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB

Pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank’is või

arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, maksekorraldusse märkida viitenumber 2800049777 ja selgitus: süüdistatava nimi, 1-13-2532 menetluskulud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg.1, 2, 21

,3 p.2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse

teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates

kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul

alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Apellatsioonteate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna kättesaadav 10.06 2013.a. .

Asjaolud ja menetluse käik:

3 Z.B süüdistatakse selles, et tema 24.10.2012 Tallinnas XXXasuvas korteris võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära oma emale XXXkuuluva sülearvuti Ordi maksumusega 400 eurot.

Samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, 26.10.2012 õhtusel ajal, mil XXXoli uinunud, Tallinnas XXXasuvas korteris võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise

eesmärgil võttis ära XXXkuuluva sülearvuti Acer maksumusega 130 eurot.

Samuti tema isikuna, kes on lühikese aja jooksul toime pannud kaks järjestikust vargust,

27.11.2012 kella 22.45 paiku Tallinnas Paldiski mnt 102 asuva Rocca al Mare keskuse

kaupluses Prisma võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis Prisma

Peremarket AS-ile kuuluvad 2 ripsmetušši kogumaksumusega 24,20 eurot, 2 ripsmetušši maksumusega 15,29 eurot/tükk ja 2 ripsmetušši maksumusega 12,89 eurot/tükk, peitis need

kaupluse proovikabiinis oma jope kapuutsi voodri vahele ning möödus kassadest, jättes

tahtlikult kauba eest tasumata summas 80,56 eurot. Kuritegu jäi lõpule viimata, sest Z.B

peeti turvatöötaja poolt kinni. Kaup oli rikkumata ja tagastati kauplusele, mistõttu kahju ei tekkinud.

Samuti tema isikuna, kes paneb varguseid toime süstemaatiliselt, 31.12.2012 kella 02.00 paiku võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis oma isa XXXsõiduautost mündihoidja maksumusega 8 eurot, milles olid mündid koguväärtusega 18,60 eurot, millega tekitas XXXvaralist kahju summas 26,60 eurot. Seega oma tahtliku tegevusega Z.B pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle

ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti Z.B 28.10.2012 sisestas ebaseaduslikult XXX panga paroolikaardilt paroole, millega sisenes tema Swedbank internetipanka ning kandis enda kontole nr XXXXXXX summad 60,30 eurot ja 10 eurot ning XXX kontole nr XXXXXXXXXXX summa 65 eurot. Saadud raha Z.B omastas, tekitades XXX varalist kahju summas 135,30 eurot. Seega oma tahtliku tegevusega Z.B pani toime varalise kasu saamise andmete ebaseadusliku sisestamise teel, s.o KarS § 213 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti Z.B 01.01.2013 kella 09.00 paiku tungis lukustamata ukse kaudu ebaseaduslikult valdaja tahte vastaselt Tallinnas Randla 12-31 asuvasse Lea Rahu korterisse. Seega oma tahtliku tegevusega Z.B pani toime valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi ebaseadusliku tungimise, s.o KarS § 266 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteoga tekitatud kahju ja laad:

Kuritegudega tekitati varalist kahju XXXle 135,30 euro ulatuses, samas summas esitatud ka tsiviilhagi.

Menetlus kohtus:

Kohtuistungil Z.B selgitas, et on süüdistusest aru saanud. Ta tunnistas ennast süüdi ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Enda ülekuulamist Z.B ei taotlenud ning jäi kahtlustatavana antud ütluste juurde. Tsiviilhagidega nõustus.

4

Kaitsja asus seisukohale, et süüdistuse sisu on põhjendatud, õigesti kvalifitseeritud. Isik tunnistab oma süüd täielikult ning nõustub kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

24.10.2012 ja 28.10.2012 episoodides (XXX vara vargus ja arvutikelmus):

Kannatanu XXX ütlused selle kohta, et 24.10.2012 oli tema kodust varastatud sülearvuti Ordi maksumusega 400 eurot, viidud pandimajja ning õhtul tõmbas ta oma tütre Z.B käest ära pandimaja lepingu. Samuti oli Z.B 28.10.2012 kandnud kahel korral raha enda kontole kokku 70,30 euro ulatuses ja ühe korra XXX kontole summas 65 eurot. Kokku tekitas Z.B temale varalist kahju 535,30 eurot. sülearvuti sai politseist tagasi, seoses sellega tsiviilhagi ei esita. Lõplik kahju 135,30 eurot, millises summas esitab tsiviilhagi. /tl 3-4; 7-9/ XXX ülekuulamise protokolli juurde lisatud tema Swedbank AS-i konto väljavõte ja pandimaja leping nr 55067, millest nähtuvad tehtud ülekanded kokku summas 135,30

eurot ja asjaolu, et kannatanu sülearvuti oli pandimajja antud Z.B nimelt 38,50 euro eest. /tl 5, 6/ Asitõendi vaatlusprotokoll fotodega – vaadeldavaks objektiks on sülearvuti Ordi, mis oli varastatud XXXning saadi kätte pandimajast. /tl 13-15/

Swedbank AS-i 19.11.2012 vastus päringule, millest nähtuvad kannatanu, Julia

Z.B ja XXX kontode väljavõtted ning sularahaautomaatide juures olevate turvakaamerate videosalvestiste väljavõtted viimaste kontodelt sularaha välja võtnud isikutega. /tl 18-32/

Tunnistaja XXX ütlused selle kohta, et Z.B Julia palus tema konto numbrit ja võimalust kanda tema arvele raha, väites, et kaotas

oma pangakaardi ja tal on kiiresti raha vaja. Ülekande tegi Julia tema juures kodus ning kolmekesi läksid nad Kari tänaval asuvasse Swedbanki kontorisse, kus ta raha, umbes 60 eurot, välja võttis ja Juliale andis. Ta ei teadnud, et Julia kandis raha tema kontole oma ema kontolt. /tl 33-36/ Z.B

süüdistuses märgitud viisil ja kahetseb tehtut. Võttis kodust ema pangakoodid ning

kandis endale 60.30 ja 10 eurot. raha oli vaja, et ta saaks anda selle XXX võla maksmiseks. Hiljem kaotas oma pangakaardi ära ning läks XXX juurde ning tegi oma ema kontolt XXX kontole ülekande. Ema sülearvuti võttis siis, kui oli üksi kodus. Viis selle ära, kuna oli vaja Aleksandrile raha võlgade tasumiseks. Kahetseb tegusid. /tl 40- 43/

26.10.2012 episoodis (Aleksander Poltevi vara vargus): Kannatanu XXXütlused selle kohta, et 26.10.2012 kella 21 paiku avastas ta, et tema tüdruksõbra Z.B korterist on kaduma läinud tema seljakott koos sülearvutiga Acer väärtusega 130 eurot ning Juliat enam kodus ei olnud. Hiljem Julia tunnistas, et viis sülearvuti pandimajja ja ta sai temalt pandimaja kviitungi. Emalt oli Julia samuti

sülearvuti varastanud. Julial on probleeme narkootikumidega ning seetõttu on ta korduvalt kodust asju varastanud nii kannatanu kui ka Julia ema tagant. Kannatanu sai politseist kätte talle kuuluva sülearvuti Acer. /tl 62, 64-66/ XXX esitatud pandimaja OÜ leping nr 12j/2607, millest nähtub, et Z.B nimel on 26.10.2012 antud pandimajja sülearvuti Acer ning sai selle eest 100 eurot. /tl 63/

tuli üksi pandimajja ja Tunnistaja XXX ütlused selle kohta, et 26.10.2012 Z.B

pakkus pandiks sülearvuti Acer. Tavaliselt käis Z.B koos XXX pandimajas ja

seisis kõrval, kui XXX midagi pantis. Küsimuse peale, kuhu jäi tema sõber, vastas Z.B, et ta jäi koju ja andis loa sülearvuti pantimiseks. Sülearvuti eest sai Z.B

100 eurot. 27.10.2012 tuli pandimajja XXX ja ütles, et Z.B varastas temalt

5 arvuti. Samuti andis tunnistaja vabatahtlikult sülearvuti koos laadijaga politseile üle. /tl 67-69/ Asitõendi vaatlusprotokoll fotodega – vaadeldavaks objektiks on XXX varastatud ja pandimajast kätte saadud sülearvuti Acer /tl 71-74/ Z.B

süüdistuses märgitud viisil. Selgitas, et 26.10.2012 võttis XXX arvuti ning viis Puhangu tn-l asuvasse pandimajja. Raha sai 100 eurot ning kulutas enda tarbeks. /tl 75-78/

27.11.2012 episoodis (AS-i Prisma Peremarket vara varguse katse):

AS-i Prisma Peremarket 27.11.2012 avaldus nr 2156 ja õigusvastase teo

toimepanemise akt, millest nähtuvad varastada püütud esemed (kokku 6 erinevat ripsmetušši), nende maksumus – kokku 80,56 eurot ja kuriteo toimepanemise aeg ning asjaolu, et kaup on rikkumata kujul kauplusele tagastatud. /tl 87, 88/

Tunnistaja XXX ütlused selle kohta, et 27.11.2012 turvatöötajana tööl olles nägi ta kell 21.30 paiku kosmeetika osakonnas tütarlast, kes võttis mitu ripsmetušši. Seejärel

läks nende ja kauplusest võetud riietega proovikabiini, kust väljudes asetas riided tagasi ja kell 22.45 möödus kassadest ja turvaväravatest, kuid millegi eest ei maksnud. Kinnipidamisruumis võttis neiu oma jope kapuutsi voodri vahelt välja 6 ripsmetušši summas 80,56 eurot. Kaup oli korras ja tagastati kauplusele. /tl 89/

AS-i G4S Eesti poolt esitatud fotoväljavõtted 27.11.2012 kaupluses Prisma varguse toime pannud isikust. /tl 106-107/ Tunnistaja XXX ütlused selle kohta, et 27.11.2012 oli tema Tapal oma elukohas XXX ning sel päeval Tallinnas ei käinud. Politseist sai teada, et tema klassiõde Z.B oli kasutanud tema nime pärast vargust kauplusest. Tema Juliaga ei suhtle üldse. /tl 114-115/ Z.B

süüdistuses märgitud viisil ja kahetseb tehtut. 27.11.2012 õhtusel ajal, umbes kl 22

sisenes Rocca al Mare Prismasse, olles kaupluse müügisaalis, vaatas riideid, mingil

hetkel otsustas varastada kosmeetikat. Võttis kuus ripsmetušši, pani need ostukorvi. Proovimiseks võttis riideid ning sisenes proovikabiini, kus peitis kuus ripsmetušši jope

kapuutsi voodri vahele. Seejärel tagastas riided ja väljus kauplusest. Koheselt peeti turvatöötajate poolt kinni. Kinnipidamisel esitles end valenimega XXX, sest kartis, et teda pannakse kinni. Kahetseb toimepandut. /tl 108-111/

31.12.2012 episoodis (XXXvara vargus): Kannatanu XXX ütlused selle kohta, et 31.12.2012 oli ta Tallinnas taksojuhina tööl,

kui kella 02 paiku nägi oma tütart Z.B, kes palus teda sõidutada Sõle

tänavale. Hiljem hakkas ta järgmisele kliendile vahetusraha otsima, kuid avastas, et

taksost kahe istme vahelt on kadunud mündihoidja maksumusega 8 eurot ja münte summas 18,60 eurot. tütar on narkosõltlane ning on ka varem tema asju varastanud. Mündihoidja sai tagasi, tsiviilhagi ei soovi esitada. /tl 144; 146-148/ Asitõendi vaatlusprotokoll fotodega – vaadeldavaks objektiks on mündihoidja, mis oli

31.12.2012 varastatud XXXautost ja saadud kätte Z.B asjade hulgast tema kinnipidamisel 01.01.2013. /tl 149-150/ Z.B süüdistuses märgitud viisil ja kahetseb tehtut. Võttis oma isa XXX autost, kui isa viis

teda Sõle tn Statoili bensiinijaama, raadio kõrvalt mündihoidja koos sularahaga, isa seda ei näinud. Mündihoidjas oli 18,60 eurot, mille kulutas ära. Kahetseb tegu. /tl 151- 154/

01.01.2012 episoodis (omavoliline sissetung):

6 Kannatanu XXX ütlused selle kohta, et 01.01.2013 kell 08.55 läks ta Tallinnas XXX asuvast korteris välja koeraga jalutama, sulges ukse, kuid jättis selle lukustamata. Kell 09.12 tuli ta tagasi koju ning avastas, et tema voodis magab võõras noor naisterahvas. Kutsus politsei. /tl 123-126/ Z.B süüdistuses märgitud viisil ja kahetseb tehtut. Oli väsinud ning tahtis magada. Sisenes ühe maja trepikotta ning märkas, et esimesel korrusel on avatud korteri uks ning läks sinna sisse ja magas. Talle kutsuti politsei. /tl 132-134/

Muud tõendid: Harju Maakohtu 06.03.2012 otsus kriminaalasjas nr 1-12-1941, millest nähtub, et Julia Z.B on käesolevas menetluses kirjeldatud kuriteod toime pannud katseajal. /tl 82- 83/

Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid ja süüdistatava kohtueelsel

menetlusel antud ütlusi, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil

kontrollitud tõenditega on Z.B süü lisaks süü tunnistamisega tõendamist leidnud

süüdistuse ülejäänud mahus ka kõigi ülalloetletud kriminaalasja materjalidega ning Julia Z.B tegevus on kohtueelses menetluses õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg.2p.9, § 213 lg1, § 266 lg1 järgi. Tegemist on isikuga, kes paneb varguseid toime süstemaatiliselt – kahe kuu jooksul pani toime kolm vargust ning ühe varguse katse.

Z.B-le süüks arvatavad kuriteod on toime pandud kavatsetusega, kuivõrd süüdistatav teadis, et oma ema ja elukaaslase sülearvuteid ning kauplusest kaupa varastades, samuti ka võõrasse koju ilma loata sisenedes ning ebaseaduslikult oma ema pangakoode kasutades

paneb toime õigusvastased teod. Tema eesmärk oli varastatud esemete pantimise teel ning ema pangakoode kasutades saada raha, mille kulutas enda tarbeks. Ta otsustas toime panna süüteokoosseisudele vastavad teod.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava isikut, süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust ning vastutust raskendavate asjaolude puudumist. Kohus ei ole tuvastanud süüd ja õigusvastasust puuduvaid asjaolusid.

Kohus leiab, et käesolevate kuritegude eest tuleb süüdistavat karistada reaalse vangistusega. Z.B on varem kohtulikult karistatud 2-l korral, sh varavastase kuriteo (KarS § 202 lg

1) toimepanemise eest. Viimati karistati Z.B 21.02.2013 Harju Maakohtu otsusega

liitkaristusena vangistusega 4 kuud, karistusaja algusega 21.02.2013. Käesolevas

kriminaalasjas käsitletavad kuriteod - kokku 6 episoodi, millest 5 puhul on tegemist varavastaste süütegudega, on toime pandud enne viimast kohtuotsust. Oma tegusid ta ei selgitanud ega põhjendanud. Kuivõrd kuriteod olid toime pandud enne viimast kohtuotsust,

tuleb süüdistatavale mõista liitkaristus juhindudes KarS § 65 lg 1 sätetest. Kohus peab

võimalikuks suurendada eelmise kohtuotsusega mõistetud karistust ning liitkaristuseks jääb

Z.B-le vangistus, mis on minimaalse ja keskmise määra vahelises suuruses. Kuivõrd

karistuse mõistmisel tuleb arvestada süüdistatava isikut, süü suurust ning toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, leiab kohus, et ei ole võimalik selliste kuritegude eest karistada

reaalse vangistusega, mis jääb pelgalt minimaalse sanktsioonimäära lähedale. Arvestades asjaolu, et karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest, s.o karistuse eripreventiivset eesmärki, ja õiguskorra

kaitsmise huvisid, s.o üldpreventiivseid kaalutlusi, peaks olema reaalne vangistus, mis on sanktsiooni minimaalse ja keskmise määra vahelises suuruses, piisavaks, et mõjutada Z.B edaspidi asuma õiguskuulekale teele. Samuti on oluline, et varavastaste kuritegude puhul on tegemist laialt levinud kuritegudega ning seega peab õiglane karistus kinnitama inimeste usku normikehtivusse ja usaldust õiguskorra vastu. Käesolevas kriminaalasjas käsitletavad kuriteod

7 on toime pandud lühikese aja jooksul. Kohus ei pea võimalikuks süüdistatava suhtes karistuse asendamist üldkasuliku tööga, kuivõrd esmalt ei ole kohtule usutav, et isik seda täidab ning

see ei oleks piisav, et mõjutada süüdistatavat asuma õiguskuulekale teele. Sellist eesmärki

saab täita vaid reaalne vangistus. Seega ei ole võimalik süüdistatavat karistada ka rahalise karistusega – süüdistatav ei tööta ning vargused ning arvutikelmus olid toime pandud soovist saada endale vabu rahalisi vahendeid, mida kulutada enda tarbeks.

Kohtule ei ole usutav, et vabaduses olles suudaks süüdistatav Z.B hoiduda

õigusrikkumiste toimepanemisest ning käituda seadusekuulekalt, seega ei pea kohus

võimalikuks süüdistatavat karistusest tingimisi vabastada ning teda allutada käitumiskontrollile. Kohus võtab karistuse määramisel arvesse süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust. Lähtudes eelnevast leiab kohus, et süüdistatava karistamine reaalse vangistusega on

põhjendatud, sest Z.B ei ole varasematest karistustest õppinud ning need ei ole suutnud mõjutada teda selliselt, et ta enam ei paneks õigusrikkumisi toime. Seega tuleb Julia

Z.B-le mõista karistusena reaalne vangistus, mis on sanktsiooni minimaalse määra ja keskmise määra vahelises suuruses.

Esitatud tsiviilhagi kuulub rahuldamisele tulenevalt VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5. Süüdistatav ei vaielnud tsiviilhagile vastu, nõustus selle hüvitamisega.

Kriminaalmenetluse kulud koosnevad antud asjas kaitsjale tasutud riigi õigusabi osutamise

eest makstud hüvitisest. Kuivõrd süüdistatavalt on juba varasema kohtuotsusega välja

mõistetud sundraha II astme kuriteo eest, ei saa temalt enam sundraha välja mõista, kuna

süüdistuses märgitud kuriteo episoodid on toime pandud peale viimases kohtuotsuses nimetatud kuritegusid, kriminaalasju oleks tulnud arutada ühes kohtumenetluses (RK 3-1-1- 24-11).

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude

hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu, et esineksid mingid erandlikud asjaolud,

mis tingiksid kriminaalmenetluse kulude osaliselt riigi kanda jätmist. Kuivõrd

kriminaalmenetluse kulud ületavad nähtavalt süüdistatava hetke maksevõimet, sest

süüdistataval puudub töökoht ning reaalne sissetulek, peab kohus põhjendatuks kohaldada

menetluskulude hüvitamise osas KrMS § 423 sätteid ja pikendada süüdistatavale

kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12-kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest.

Kohus juhindub KrMS § 238; § 313;§ 315 sätetest.

Piret Liivo Kohtunik